Põllumajandus- ja keskkonnainstituut Eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire: suurkiskjate- ja ulukiseire Kirjalik töö õppeaines ,,Keskkonnaseire" Tartu 2012 Sisukord 1.Eesmärgid.................................................................................................................................3 2.Seirealad...................................................................................................................................4 3
suurendamisele (nt metssiga), unustades nende liikide negatiivse mõju ökoloogilisele tasakaalule. Jahiseadus Uus jahiseadus jõustus 1. juunil 2013. a. Põhiprobleem, mida uus jahiseadus lahendas, puudutab omandiõigust. Seni oli jahindus sisuliselt ainus valdkond, kus eraomanikul puudus õigus ja võimalus kaasa rääkida selles, kuidas tema omandit kasutatakse. Jahiseadus tagab jahiloomade kaitse ja arvukuse ohjamise ning suunab jahimehi ja maaomanikke koostööle. Suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskava Kava eesmärk on hundi, ilvese ja pruunkaru asurkondade soodsa seisundi säilitamine Eesti ja Balti populatsiooni tasemel nii lühemas kui ka pikemas perspektiivis. Seejuures arvestatakse ökoloogilise, majandusliku kui ka sotsiaalse aspektidega. Suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskava Säilitada iga-aastaselt 15–25 kutsikatega hundikarja ning 100–130 poegadega ilvese pesakonna olemasolu enne jahihooaja algust
SUURKISKJAD EESTIS Keskkonnakaitse II kursus Sandra Kaasik 2013 Eesti suurimad kiskjad Hunt (Canis lupus) Karu (Ursus arctos) Ilves (Lynx lynx) Hunt, karu ja ilves on rahvusvahelise tähtsusega liigid ning Euroopas rangelt kaitstavad. Eestis on suurkiskjate asurkonnad ühed Euroopa tugevamad ja elujõulisemad. Lubatud ainult reguleeritud küttimine. Suurkiskjate asurkondade kaitse ja optimaalse kasutamise aluseks on aga järjepidev seire. Hundile võib pidada peibutus,- varitsus,- hiilimis- või ajujahti ning jahti piirdelippe ja jahikoera kasutades 1. novembrist jahiaasta lõpuni.(28.02) Karule, välja arvatud poegadega emakarule, võib pidada varitsus- või hiilimisjahti 1. augustist 31. oktoobrini karu tekitatud kahjustuste piirkonnas kahjustuste vältimise eesmärgil. Ilvesele, välja arvatud kutsikatega emailvesele,
Lindude vanust saab määrata: - sulestiku järgi (nt noorel kotkal palju kirjum sulestik) - Fabriciuse paun funkab kuni 6. kuuni Sigimisbioloogia uurimine Munasarjast on võimalik leida üles kollakehad ning selle järgi teha kindlaks kui palju poegi on emasel loomal olnud. Uurimine Eestis Saarma toitumist Eestis kõige rohkem uuritud (15 000 junni). On uuritud veel mingi, põdra ja metssea toitumist. Poolveelistest uuritud ondatra ja kotka toitumist. Suurkiskjate toitumisest uuritud hunti, karu, ilvest. Vanuselist ja soolist tstruktuuri on päris palju uuritud kõikide sõraliste juures. Seda on uuritud ka suurkiskjate juures (kogutud hambalõike). Toidubaasi on uuritud vähestel loomadel. Korralikult on toidubaasi uuritud ainult kopral, põdral ja ondatral taimetoidulistest. Ulukite koljud ja jäljed Põdra ja hirve jälgede erinevus: põdra jäljed suuremad, hirve omad väiksemad ja ümaramad. Hirve omad meenutavad lamba jälge.
(Eesti Entsüklopeedia 2011 Põhja Kõrvemaa 2013). · Umbes poole kaitsealast moodustavad sood (peamiselt rabad), suurimad on Koitjärve raba, Kõnnu Suursoo ja Võhma raba. Kaitsealal on üle 30 järve, sealhulgas Paukjärv, Kivijärv, Jussi järved ja Põhja-Eesti sügavaim järv Metstoa Ümarjärv . Põhja-Kõrvemaa on paljude kaitstavate liikide näitekskaljukotka , metsise, sookure ja kivisisaliku ning suurkiskjate elupaik (Eesti Entsüklopeedia 2011 Põhja Kõrvemaa 2013). Tabel 1. Kõrvemaa- ja Aegviidu järved Nimetus Pindala Suurim Vee Taimestik sügavus läbipaistvus Paukjärv 8,6ha 11,1m Väga hea Erakordselt vaene Kivijärv 8,6ha 2m Halb Vaene
Lahemaal on registreeritud üle 100 liigi samblaid, 250 liiki samblikke ja ligi 150 kübarseene liiki. Enamik Lahemaa niite ja puisniite on poollooduslikud. Looduslikud on mõned rannaniitudest, ka osa luhtade ja loodude kooslusi. Ka Lahemaa taimkatte suurim haruldus loopealsed ehk alvarid on kujunenud inimese ja looduse tuhandete aastate pikkuses koostöös. Lahemaal on registreeritud 50 imetaja-, 222 linnu- ja 24 kalaliiki. Lahemaa metsad on soodsad suurimetajaile, siin elavad ka suurkiskjate -- karu, hundi ja ilvese püsiasurkonnad. Lahemaa ja selle lähiümbruse jõed olid Eestis viimseks pelgupaigaks hiljuti välja surnud euroopa naaritsaile, metsades on leitud lendoravaid. Liigirikka metsalinnustiku kõrval on rahvuspargi rannik peatuspaigaks sadadele tuhandetele läbirändavatele veelindudele, eriti aulidele, vaerastele ja kauridele. Lahemaa mitmekesine linnustik on tingitud vaheldusrikkast maastikust. Siin pesitsevad nii sisevete-, mere-, ranna-, niidu- kui metsalinnud
esindatud rabad, mis jäävad taimestiku poolest Ida- ja Lääne-Eesti tüüpi rabade üleminekualale. Suuremad rabad on Laukasoo, Viru ja Vanasilla raba ning endiste rannavallide vahel asuv Pudisoo. Liigirikkaid niite on Lahemaal praeguseks säilinud alla 10%. Lahemaa taimharuldustest on tuntuim klindi rusukaldail kohati kasvav mets-kuukress, lisaks sellele on leitud soomurakat, siberi piimikat ning rand-seahernest. Lahemaa metsad on soodsad suurimetajaile, siin elavad ka suurkiskjate — karu, hundi ja ilvese püsiasurkonnad. Lahemaa ja selle lähiümbruse jõed olid Eestis viimseks pelgupaigaks hiljuti välja surnud euroopa naaritsaile, metsades on leitud lendoravaid. Liigirikka metsalinnustiku kõrval on rahvuspargi rannik peatuspaigaks sadadele tuhandetele läbirändavatele veelindudele, eriti aulidele, vaerastele ja kauridele. 7 Kokkuvõte
konkurent. Viimase kümnendi jooksul, sest tänapäeva maakasutus ja majandamise tavasid ja metsloomade kaitse meetmete oleme näinud positiivseid suundumusi asustusstruktuuri ja mitmeid taime-ja loomaliike, millest mõned olid arvatavasti on väljasuremise äärel. Kuigi mõned liikide populatsioonide on kasvanud, paljud teised on vähenemas, kõige haavatava need ülaosas toiduahelad nagu suurkiskjate, liike leiti ainult ühes geograafilises piirkonnas ja väga piiratud edastamise liigid, mille krooniliselt väikeste populatsioonidega, ja rändlindude tarvis. Umbes 10 kuni 30% imetajate, lindude ja kahepaiksete liigid on arvatavasti praegu väljasuremisohus. Rikkalikult kultuurtaimede ja koduloomad olla aluseks põllumajanduse bioloogiline mitmekesisus. Kuid inimesed sõltuvad vaid 14 imetaja-ja linnuliike 90% nende toiduainetega varustatuse loomast. Ja vaid nelja liigi -
Lahemaal esindatud rabad, mis jäävad taimestiku poolest Ida-Eesti ja Lääne-Eesti tüüpi rabade üleminekualale. Suuremad rabad on Laukasoo, Viru ja Vanasilla raba ning endiste rannavallide vahel asuv Pudisoo. Liigirikkaid niite on Lahemaal praeguseks säilinud alla 10%. Lahemaa taimharuldustest on tuntuim klindi rusukaldail kohati kasvav mets-kuukress, lisaks sellele on leitud soomurakat, siberi piimikat ning rand-seahernest. Lahemaa metsad on soodsad suurimetajaile, siin elavad ka suurkiskjate -- karu, hundi ja ilvese püsiasurkonnad. Lahemaa ja selle lähiümbruse jõed olid Eestis sobivaiks pelgupaigaiks euroopa naaritsaile, metsades on leitud lendoravaid. Liigirikka metsalinnustiku kõrval on rahvuspargi rannik peatuspaigaks sadadele tuhandetele läbirändavatele veelindudele, eriti aulidele, vaerastele ja kauridele. Kokkuvõte Mina koostasin referaadi teemal Lahemaa rahvuspark. Selles andsin ülevaate mis on üldse kaitsealad ja rahvuspargid kui üks kaitsealade liik
asurkonna seisundit võiks hinnata väga heaks. Seire järgi oli meil möödunud kevadel vähemalt 730 ilvest, jahimeeste arvates oli neid 950. Valga maakonnas on vastavad arvud 45 ja 66. Tõenäoliselt jäi tegelik arvukus nii Eestis kui ka Valgamaal nende näitajate vahele. Ilves asustab kõiki maakondi, viimasel paaril aastal pole ilvese järelkasvu täheldatud vaid Saaremaal, kus mõned isendid siiski elavad. Ilvese looduslik toidubaas on samuti heas seisus. Suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskava järgi on ilvese soovitav arvukus Eestis vähemalt 500 isendit. Arvukuse tõusu kiiruse pidurdamiseks on tänavu küttimismahte võrreldes möödunud aastaga suurendatud. Ilvesejaht algab 1. detsembril ja kestab veebruari lõpuni. Keelatud on küttida kutsikatega emailveseid, kuna talvel emata jäänud ilvesepojad ei suuda veel iseseisvalt hakkama saada. Algaval jahihooajal on lubatud Eestis küttida maksimaalselt 115 ilvest.
Merikotkas on kaitsealal pesitsenud paar aastat, vanalinnud lendavad sageli Endla järve kohal. Vanas metsas pesitsev väike- konnakotkas varitseb saaki kaitseala lähikonna niitude kohal. Looduskaitsealal tunnevad ennast hästi kõik Eestimaal tavalised loomad, sest jahti ei peeta. Veerohkus soosib poolveelise eluviisiga loomi kobrast, minki ja saarmast. Karu, hunti või ilvest matkaja enamasti ei kohta, küll aga võib siin-seal näha nende tegutsemisjälgi. Suurkiskjate jaoks on Endla küll väike osa nende kodupiirkonnast, kuid oluline turvaala, kus poegi kasvatada ja inimeste surve eest varju leida. Rästikud ja sisalikud on rabadele iseloomulikud roomajad. Rästiku nägemine soos pole siiski igapäevane. Endla Loodsukaitseala kodulehekülg [http://www.endlakaitseala.ee/?id=628]05.10.10 9 Taimed Looduskaitsealalt on teada üle 460 soontaime liigi. Samblikke on leitud 130 liigist.
tugevamaks). Kasutatud kirjandus: · Kaal, M. 1980. Pruunkaru. Sari "Pääsuke", Tln., Valgus, 96 lk. · Korsten, M., Vulla, E., Leht, M., Valdmann, H., Saarma, U. 2004. Pruunkaru toitumisuuring andis põnevaid leide. Eesti Jahimees 3: 1014 · Korsten, M. 2006. Sipelgad pruunkaru (Ursus arctos) toidus Eestis. Magistritöö zooloogias, TÜ ZHI, 51 · Lõhmus, A. 2001. Eesti suurkiskjate ohjamine ja kaitse. Eesti ulukid (8), Eesti Terioloogia Selts, 68 lk. · Saarma, U., Valdmann, H., Korsten, M., Vulla, E., Männil, P., Karis, A. 2003. Eesti Karuprojekt. Mida Metsaisand sööb... Eesti jahimees 6:1317 · Vulla, E. 2003. Karude taliuinak. Rmt.:Puhkuse teooria. Schola Biotheoretica XXIX. Toim. T. Tammaru, I. Puura. Tartu, Sulemees: lk. 1114 · Vulla, E. 2003
joogipaikade olemasolust. Elupaigana väldib hunt lausmetsa. Ta eelistab avamaastikku, kuna sealsed küttimistingimused on paremad. Eestis võib hunte kohata rohkem rabades ja võsastikes, kuna enamik aladest on siin kultuuristatud. Sellest hoolimata on ta peaaegu kõikjal Eestis tavaline. 2009 aasta seisuga elab siin umbes 270 hunti. 1. novembrist 2009 28. veebruarini 2010 kestval jahihooajal on lubatud küttida 140 hunti, kuna vastavalt suurkiskjate ohjamiskavale peetakse optimaalseks hundi arvukuseks Eestis 100-120 isendit. 2 Välimus Välimuselt on hunt väga sarnane mõne kodukoera tõuga, näiteks idaeuroopa lambakoeraga kuid ka eskimo koertega. Suurim erinevus on siiski see, et hunt ei hoia oma saba, mis ulatub kuni hüpeliigesteni, kunagi rõngas. Samuti on hunti võimalik eristada koerast tema jalajälje põhjal. Nimelt on hundi jälg pikem ja kitsam
seesamiseemned,mitmesugused juustud jne. Maitsestamiseks ja marinaadide valmistamisel võib kasutada kindlasti kadakamarju, mett, musta pipart, majoraani, oregaanot, rosmariini. Alkohol ja ulukiliha sobivad samuti kokku, nt Jäägermeister, punane vein või konjak. Jahindus Eestis Jahiulukite hulka on Eestis arvatud 18 liiki imetajaid ja 37 liiki linde, neist suurulukeid on seitse: põder, punahirv, metskits, metssiga, karu, hunt ja ilves. Suurulukite (sh suurkiskjate) asurkonnad on väga heas seisus, seevastu oluliselt on vähenenud kunagiste populaarsete jahiulukite hall- ja valgejänese ning metsise ja tedre arvukus. Mõned näpunäidet liha töötlemiseks ja ettevalmistamiseks - Liha ei tohi keeramise ja lõikamise ajal liigselt vigastada (teha sisselõikeid), muidu jookseb lihamahl välja ning roog jääb kuivem/tuimem. - Lihalõigud (nn pihvid) tuleb alati lõigata risti lihaskiudu. Sama kehtib roa lahtilõikamise kohta
BERNI KONVENTSIOON Erikaitse alla kuuluvad liigid LISAD _I rangelt kaitstavad taimeliigid. _II rangelt kaitstavad loomaliigid. _III kaitstavad loomaliigid. _IV keelatud vahendid ja viisid loomade püüdmiseks ja tapmiseks ( nt püünispaelad, liim, automaatrelvad). BERNI KONVENTSIOON _II lisa: lendorav, kasetriibik ja 10 nahkhiireliiki (kõik meie liigid, va. kääbus-nahkhiir) _ II lisa: Karu, hunt, ilves suurkiskjate ohjamise- ja kaitsekorralduskava. ERANDID _III lisa: harilik siil, kääbus-nahkhiir ja harilik orav _Komitee käib koos igal aastal _Emeraldi võrgustik BONNI KONVENTSIOON _Konventsioon rändeluviisiga loomade kaitsest _Sõlmiti 1979 _Jõustus 1983 _112 riiki (august 2009) _EU Aafrika-Euraasia rändeteede veelinnud _Ranget kaitset vajavad liigid väljasuremisohus olevad liigid LISA I
paksukojaline jõekarp. Maastikurajoon on pesitsuskohaks haruldastele linnuliikidele nagu kaljukotkas, väike-konnakotkas ja must-toonekurg ning ka metsis, sookurg ja teder. Linnuliigid, mille isendite elupaiku Põhja-Kõrvemaa linnualal kaitstakse on: kaljukotkas (looduskaitse I kaitsekategooria liik), sõtkas, laululuik, järvekaur, nõmmelõoke, rüüt, teder, metsis, mudatilder, heletilder ja sinikael-part. Põhja-Kõrvemaa on ka näiteks kivisisaliku (II kaitsekategooria) ning suurkiskjate elupaigaks. Tavalisemate loomaliikide kõrval elavad siin karud, ilvesed. Ka Euroopa naarits ei ole veel täiesti kadunud. 2. ANALÜÜS PIIRKONNA LOODUSRESSURSSIDEST JA -TINGIMUSTEST LÄHTUVAT KASUTUSPOTENTSIAALIST Kõrvemaa on tuntud kui erakordse loodusmaastiku ja aktiivse looduspuhkuse piirkonnana (eriti Põhja-Kõrvemaa), mida kutsutakse Eestimaa Sveitsiks. Matkajatele ja loodushuvilistele on vaatamiseks suur hulk vaatamisväärsusi: rabad, sood, rabajärved, oosid, mõhnad, vaatetornid
Lõpetas 1958 bioloogina TRÜ. Oli 1958-61 kooliõpetaja, aastast 1961 ENSV TA Zoloogia ja Botaanika Instituudi Võrtsjärve limnoloogiajaama teadur. Uuris Eesti järvede zoobentost, eriti mageveelimuseid. Ta kirjeldas 4 uut herneskarplase liiki. [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 534) Mati Kaal (sünd. 3. juuni 1946) ...Eesti zooloog (terioloog) ja loomaökoloog, Tallinna Loomaaia direktor. Ta on uurinud suurkiskjate bioloogiat ja ökoloogiat, rahvusvahelisel tasemel tegelenud ohustatud liikide kaitse rakendusteaduslike küsimustega. Kaal on propageerinud loodusteadusi ja loodushoidu, avaldanud aimekirjutisi. Aastast 1999 liigikaitse sihtasutuse ,,Lutreola" nõukogu esimees. Ta on 1991. aastal loodud Eesti Looduse Fondi asutajaliikmeid ja nõukogu liige. [EE 14. Eesti elulood. Eesti entsüklopeediakirjastus. Tallinn, 2000] (lk. 124) Eerik Kumari (7. märts 1912- 8. jaanuar 1984) ..
o Rootsis ja Soomes on jahimehed maaomanikud o Rootsis on põdral kultuslik maine (isegi riigiasutused suletakse põdrajahi ajal – minnakse kõik koos jahile) Eestis 5 isendit 1000ha kohta Mida rohkem metsa raiutakse, seda parem elupaik põtradele – neile meeldib noor mets. 1 1990 algul suurenes salaküttimine, suurenes legaalne küttimine, suurkiskjate arvukuslik kasv – põdra arvukus langes trastiliselt Levikut saab mõjutada soolakutega. Viljastamine ja jooksuaeg Sõrgade vahel intensiivistuvad lõhnanäärmed ning jäljed hakkavad lõhnama. Kiimalohk – isane peksab maasse augu ja lõhnastab selle ära, mõlemad püherdavad selles ja see mõjub neile erootiliselt Viljastumise võimalikkus kestab ainult 1-2 päeva. Ühel aktiivsel pullil võib olla 7 emast.
Praegused kahjustuste vältimise võimalused: metsakultuuride tarastamine, üksikpuude kaitsmine repellentide kasutamine ained, mis lõhna ja maitse tõttu mõjuvad ulukitele peletavalt kuusekoore kraapimine vaiguerituse stimuleerimiseks raiejäätmete metsa jätmine ja eksponeerimine kuni kevadeni ulukite elupaigavaliku suunamine lisasöötmisega (sel on ka omad ohud) ja soolakute paigutamisega hirvlaste asustustiheduse kontrolli all hoidmine relvaga ja ehk ka suurkiskjate abiga (neid metsakahjustuste piirkonnas mitte küttides) JAHITROFEED Eesti ulukitelt on võimalik saada 13 trofeed. Põder, sokk ja hirv - on võimalik saada sarved Metssiga - kihvad Karu, ilves ja hunt - saab kolju ja nahad Rebane, kährik ja nugis koljud Varsti lisandub ka koprakolju! Trofeesid hinnatakse näitustel, kus neid hindavad litsentseeritud kohtunikud. Andmed kantakse kataloogidesse. Pärast hindamist saavad parimad trofeed medalid (hinnatakse pallide alusel)
avamaid 21 %. 3.4.2 Kujunemine, muutused Eesti ala kaasaegne loomastik on kujunenud 10-12 aastatuhande vältel, pärast mandrijää ja mere taandumist. Sellesse looduse ajaloo küllaltki lühikesse vahemikku on mahtunud üleminek põhjapõdra-tundrailt laialehelistele metsadele metssea ja ürgse tarvaga ning litoriina-soodele põdra, kopra ja saarmaga. Neist aegadest on Lahemaale jäänud erinevate kohastumustega liike alates siilist, mutist ja nahkhiirtest ning lõpetades suurkiskjate ja põdraga. Põhjapõder seevastu kadus arvatavasti u kuus-seitse ning tarvas ja metshobune u kolm tuhat aastat tagasi. Lendoravat, keda veel leidub peamiselt Kirde-Eestis, pole Lahemaal pärast 1960ndaid enam nähtud. Ameerika mink tõrjus ühest viimasest pelgupaigast 1990ndail välja euroopa naaritsa. Suhteliselt uuteks, ent taastunud asukateks on metssiga ja kobras. Pärast II Maalimasõda jõudsid meie aladele võõraist liikidest ondatra ja kährik
kütitud ulukite kohta liikide lõikes. Suurulukitel märgitakse aruandes ka kütitud isendite sugu ja vanusegrupp. 2. Talvine jäljeloendus püsitransektidel (ruutloendus) üle kogu Eesti. Selle meetodiga jälgitakse paljude eri liikide suhtelise asustustiheduse muutusi. 3. Sõraliste (põder, punahirv, metskits ja metssiga) seireprogramm, mis lisaks eelpoolmainitud meetoditele kasutab ka looduses tehtud vaatluste ja kütitud isenditelt kogutud materjali analüüsi. 4. Suurkiskjate (hunt, ilves ja pruunkaru) seireprogramm, mis sisaldab ka looduses tehtud vaatluste ja kütitud isenditelt kogutud materjali analüüsi. 5. Kopra seireprogramm, mis põhineb kopra pesakondade kaardistamisel. Ulukiseire tulemustest lähtuvalt koostab KTK igal aastal ettepanekud küttimislimiitide määramiseks. Osade liiikide puhul (suurkiskjad, põder, punahirv) määrab jätkusuutliku küttimismahu riik ja see jaotatakse maakonniti
-︎Liigid, keda määrus puudutab: tuurlased, apteegikaan ja Euroopa angerjas BERN’i KONVENTSIOON -Euroopa looduskaitseleping ︎-Euroopa looduslike looma- ja taimeliikide ning looduslike elupaikade kaitse konventsioon ︎Algataja Euroopa Nõukogu ︎1979/1982 -︎Eesti 1992 -︎51 osapoolt (nov 2018) ︎I lisa: rangelt kaitsvad taimeliigid ︎II ranget kaitstavad loomaliigid: lendorav, kasetriibik ja nahkhiired. Karu, hunt, ilves – suurkiskjate ohjamise- ja kaitsekorralduskava. ERANDID ︎III lisa (liigid, kelle püüdmist ja küttimist tuleb reguleerida): harilik siil, kääbus-nahkhiir ja harilik orav ︎IV lisa: keelatud püügivahendid ja jahipidamisviisid ︎Eriline rõhk enamohustatud liikide kaitsel (rohkem kui 650 looma- ja 690 taimeliiki) ja võõrliikidel ning BMK ja kliimamuutustel (BMK, riskide hindamine)
hammastega koort kuuskede tüvedelt. Põtrade poolt murtakse ka lehtpuude latvu, millised muutuvad seejärel kasvus põõsasjaiks. Põdrakahjustused eelmise sajandi alul meil praktiliselt puudusid, küll aga muutusid aktuaalseks sajandi II poolel seoses põtrade arvukuse kiire kasvuga. Kiire kasv oli tingitud eeskätt populatsiooni kiirest kohalikust juurdekasvust, ebaõigest jahinduspoliitikast, heast kohalikust toidubaasist, suurkiskjate vähesusest ja invasioonist eeskätt Venemaa-aladelt. Massilised kahjustused algasid 1970. tel aastatel ja olid haripunktis 1980. tel. Sel ajal oli Eestis põtrade poolt kahjustatud männinoorendikke ca 20000 ha, 1995. aastal 7235 ha. Suurt kahju tekitavad põdrad II ja III vanuseklassi kuusikutele, koorides puude tüve koort. Tekitatud haavanditest levib puudele juurepess ja puud hukkuvad ning nakatavad ka teisi terveid puid. 1990. ndate alguses oli kahjustatud 13000 ha kuusepuistuid, 1995. a
tehnilisi või korralduslikke abinõusid. Taustnäitajateks on: Eesti rahvaarv, Sisemajanduse kogutoodang, Primaarenergia tootmine ja tarbimine, Tööstustoodang, Põllumajandustoodang jne Põhinäitajad kuuluvad nende alla: maavarad, kalandus, ulukid, vesi, mets, elurikkus, välisõhk ja kliima, jäätmed, keskkond ja tervis. Maavaradel nt. põlevkivi kaevandamine ja –varu, kalandusel kalavarude olukord Läänemeres, ulukitel suurkiskjate pesakondade arv, veel veevõtt ja –kasutus jne. 39. Keskkonnainformatsioon, keskkonnateadlikkus ja avalikkuse kaasamine Keskkonnainformatsioon ehk keskkonnateave- igasugune kirjalik, suuline, visuaalne, elektrooniline jm info, mis kajastab: a) keskkonnaelementide nagu õhu, atmosfääri, vee, pinnase jne mitmekesisuse ja selle komponentide (sh geneetiliselt muundatud
annaabi.ee 
