hukkus 10milj, haavatuid20milj. *nn kadunud sugupõlv. W.Wilsoni 14punkti: Lõpetada saladiplomaatia, Meresõidu vabadus, Vaba kauplemine riikidevahel, Relvastuse vähendamine, vägede välja toomine Venem territ-lt. Luua iseseisev Poola riik,Luua rahvusvaheline organsisatsioon. Pariisi rahukonve:alg 18jaan1919. 28juun1919 kirj ala Versailles' rahulepingule. Osales 27riiki, kaotajaid pold kohal. Balti riikide delegatsioonid kohal mitteametlikult. Otsustav sõna: USA president Woodrow Wilson, Suurbrit peaministr David Lloyd George, Prtsm peamini Georges Clemenceau. Versailles'rahulepinguga sarnased lepingud sõlmiti Saksam liitlastega. Rahulepingute koostisosadeks RAHVASTELIIDU põhikiri(praeguseÜROeelkäija) Täiskogu koosnes liikmesriikides esindajaist: Nõukogus 5 alalist liiget, Suurbrit, Prantsus,Itaalia,Jaapan, USA(?).Alaline sekretariaat asus Genfis. Rahvasteliit loodi selleks, et tulevasi konflikte ära hoida. Saksamaa kuulus Rahvasteliitu 1926-33. NSVLiit 1934-39
03.1939 oma lahkulöömisest ja palus H.-lt kaitset. Kui uus Ts.Sl. president Berliini protestima läks, sunniti ta kehaliste ähvardustega paluma Saksa protektsiooni kogu Ts.Sl.-le. Järgmisel päral marssisid Saksa väed Prahasse. Ts.Sl. kallal toime pandud vägivald sundis demokr. riigid tegutsema. Prantsuse valitsuskabinet nõustus, et kui H. teeb järgmise sammu, tuleb ta peatada. 17.03 teatas Chamberlain avalikult, et kui järgneb veel kallaletunge väikeriikidele, astub Suurbrit. sellele vastu ,,kogu oma käsutuses oleva jõuga", selge hoiatus, et nüüd riskib H. sõjaga. H. ei uskunud või ei kartnud seda ähvardust. Jaanuarist saadik oli H. ähvardanud ka Poolat, kellele kuulus suurem osa endise Saksamaa osi. Poolakaid julgustas teadmine, et Suurbrit. ja Prantsusm. valmist. neile julgeolekugarantiid. 8Päeva pärast teadaannet, et nad kaitsevad Belgiat, Hollandit või Sveitsi kallaletungi eest, avaldasidki Pr. ja Suurbrit. ühisdeklarats
**Hispaania 1701-14 Prantsusmaa Suurriigide seast pärilussõda Inglismaa langeisd Rootsi ja Holland Tõusuteel olid Venemaa ja Pariis **Austria 1740-48 Austria Austria sai lüüa.Preisimaa pärilussõda Preisi sai Sileesia. **Seitsme- 1756-63 Suurbrit. Preisimaa peaaegu hävitati. aastane sõda Prantsusma Prantsusmaa kolooniaalad Austria kaotati. Enne olid seal indiaanlased.Haridus hakkas etendama suuremat osa.Euroopa valgustajad jõudsid oma ideedega USA-sse (Benjamin Franklik,Thomas Jefferson,Georges Washington) 1774.aastal septembris Ameerika asumaade I kontinetaal- kongress katekstas kaubavahetuse Suurbritanniaga.
saj. käsitati kui progressi saavutust. Norra veretut eraldumist Rootsist 1905.a. vaadeldi kui rahvusliku enesemääramise protsessi. Samal ajal olid Venemaa ja Austria-Ungari paljurahvuselised riigid, kes kumbki ei soovinud oma territooriumist loobuda. Seal rakendati sovinistlikku poliitikat väikerahvaste suhtes. Sõltumatuid riike üha vähem. Euroopa valitses maailma. Suurriike oli 8 Suurbrit., Saksamaa, Prantsusmaa, Venemaa, USA, Jaapan, Itaalia, Austria-Ungari. 19. saj. avaldus kapitalismi arenemise ebaühtlus eriti selgelt: Saksam. ja USA olid tööstulikult arengult ees vanadest kapitalistlikest maadest. Saksam. tooted odavamad ja kvaliteetsemad kui Suurbrit., sest tööstuslik pööre toimus Saksamaal palju hiljem (uuem tehnoloogia). Prantsusmaa maj. arenes aeglasemalt ja säilitas agraarse iseloomu, eriti mõjutas Prantsusmaa maj. Elsass-Lotringi
- 29. sept. Müncheni sobing/Konverents (Leping Pr, Ingl, Saksa, Itaalia, Tsehhoslovakkia kutsuti allkirjastama. Saksal lubati okupeerida Sudeedimaa (AGA 1939MÄRTS OKUP SAKSA KOGU TSEHHOSL. Ja Slovakkia kont. Alla tsehhi liideti)Lepituspoliitika kulminatsioon. 1938 Kristallöö 1939 15 Märts Saksa väed Prahas, Tsehhoslovakkia okup. -Märts loovutas Leedu Saksale Klaipeda e. Hemeli -Märts Saksa hakkas nõudma et Poola loovutaks Danzigi ja kaotaks Poola koridori. Suurbrit. Ja Pr. polnud sellega enam nõus. -23aug. sõlmiti MRP (Moskvas) Mittekallaletungileping N.L ja Saksa vahel 10aastaks ja lubadus jääda neutraalseks, kui üks peaks alustama sõda kolmanda riigiga. Tegelikult sisaldas see veel lisaprotokolli, kus lepiti kokku Poola jagamises ja Ida-Euroopa jaotamises Saksa ja N.L vahel. MRP sõlmimisega muutusid Saksa ja N.L. liitlasteks 20aug. 1939 22juuni 1941 mil Saksa alustas sissetungi NSV Liidule. MRP päästis valla II MS
Suessi kriis 1956. aastal: Lääs ei suutnud Ida-ja Kesk-Euroopas toimunule reageerida ka sp, kuna samal ajal Lähis-Idas oli puhkenud konflikt. 1952. a toimus Egiptuses riigipööre ning monarhia kukutati. 1956. a riigistas uus valitsus eesotsas Gamel Abdel Nasseriga inglastele kuulunud Suessi kanali. See tõi kaasa konflikti lääneriikidega. Nasserit asus toetama NSV Liit, varustades teda relvadega. 1956. a sügisel ründas Egiptust Iisrael, peagi asusid sõtta Suurbrit. ja Prant, kes lootsid taastada kontrolli Suessi kanali üle. ÜRO, USA ja NSV Liit sundisid sõdivaid pooli sõjategevust lõpetama. Suurbrit. ja Prant. viisid oma väed välja, mõni kuu hiljem ka Iisrael. Suessi kriisi tagajärjel vähenes Ingl. ja Prant. mõju maailmas, suurenes NSV Liidu autoriteet Lähis-Idas. 1956. a oli kommunistlik süsteem sattunud kuristiku äärele, kuid suutis keerulisest olukorrast välja rabeleda ning oma positsiooni tugevdada. Lääne autoriteet aga langes
külm sõda-sõda lääne ja idariikide vahel.trumani doktriin-vabade rahvaste toetamine sise-ja välissurve eest.marshalli plaan-isesisvunud riikide aitamine majanduslikult.berliini blokaad-nsvl lõikas ära lääne-berliini muust maailmast,et see annaks alla ja liituks nsvl-da.võidurelvvastumine-uute relvaliikide väljatöötamine ja katsetamine,usa ja nsvl vahel,usa sai esimesena tuumapommi.nato-1949,et vastu seista nsvl kasvavale agressiivsusele(usa,lux,holland,belgia,prants,suurbrit)euroopa söe-ja teraseühendus-1952 euroopa riikide omavaheline majanduse aitamine.vlo-nsvl jaa kesk ja ida-euroopa riigid 1955,nsvl diktatuuri ellu viimiseks.hiina kodusõa-1946- 1.okt.1949.kommunistid tahtsid võimu haarata.1949 kuulutati välja hiina rahvavabariik Mao Zedongi poolt.demokraatia laienemine-Itaalia ja kreeka said demokraatlikuks,alandati valijate vanuse alammäära, ametiühingud.lääne-riikide majandus-arenes tänu maailmapangale ja imf-ile kiiresti.1950
Arutle, miks polnud saksamaa nende tingimustega rahul? Saksamaa ei olnud rahul, sest osa nende maast võeti ära, nad pidid hakkama maksma reparatsioone. 4. Rahvasteliit. Täienda skeemi: Loomise aeg: 1920 Eesmärk: Lahendada sõjalise sekkumiseta võimalikke riikidevahelisi tülisid ning arendada rahvusvahelist majanduslikku ja kultuurilist koostööd. Osalenud riigid: Sinna võisid kuuluda kõik maailma riigid omal vabal tahtel (nt: suurbrit. Prantsm.) Riigid kes ei osalenud: USA Miks ei suutunud Rahvasteliit oma eesmärke täita? Sest paljud suurriigid jäid kõrvale. 5. Dateeri sündmused ja paiguta täht ajateljele. Wilsoni 14 punkti esitamine – 8.jan.1918 Compienge´i vaherahu kehtimahakkamine - 1918. 11.nov. Pariisi rahukonverentsi algus – 18.jan.1919 Versailles´ rahulepingu allkirjastamine – 28.juuni 1919 Rahvasteliidu loomine - 1920
Riigivalitsemise vormid: 1)VABARIIK: *Parlamentaarne(Eesti, Mongoolia, Lõuna- Aafrika)- riigipeal on vaid esindusfunktsioon. valitsus on parlamendi poolt ametisse nimetatud ja parlamendi ees aruandekohustuslik. *Presidentaalne(Ameerika Ühendriigid, Indoneesia)- riigipea on ka valitsuskabineti juht ja enamasti kodanike poolt otse valitud. valitsus moodustatakse parlamendiväliselt ja ei ole parlamendi ees aruandekohustuslik. 2)MONARHIA: *Kondtituts-iooniline(Suurbrit, Tai)- riigi igapäevast toimimist juhib valitsus ja seadusloomega tegeleb parlament. monarhi võim on piiratud põhiseadusega ja tal on pigem esindusfunktsioon. *Absoluutne(Vatikan, Katar, Saudi Araabia)- monarh on ainuvalitseja, kellele kuulub nii seadusandlik, täidesaatev kui kohtuvõim. Riigikorralduse vormid: 1)UNITAARRIIK(Jaapan, Eesti, Prantsusmaa)- riik, kus on üksainus kõrgema võimu keskus. Mõnikord võib ka ühtse riigi koosseisus esineda
ja Eesti liikmeks 1921a. Aristide Briand (Prants peam 11 korda, Nobeli rahupr Locarno lepin. eest) koostas Briand-Kelloggi pakti sõja ärahoidmise kohta, esitati Rahvasteliidu peaassambleel 1929 a (seda toetas ka Saksamaa kantsler G. Stresemann). 1930 a esit memorandum "Euroopa föderaalse liidu reziimi organiseerimine". Rahvl le aga polnud konkreetne, memor. puudus ühenduse loomise kava. Rõhutati desarmeerimise vajadust, lisaks tolliliidu idee. Suurbrit oli vastu ja Rahvasteliidu peaassemb-l kukkus see memorand läbi . Euroopa idee taassünd 1945-46. W. Churchilli kõne Fultonis 1946. märtsis: selge pööre "külmale sõjale": II MS andis Euroopa ühendamisele veel suurema tõuke kui I MS: Euroopa idee arenes Saksa natsionaal-sotsialismile vastupanuvõitluse ajal, sh Prantsusmaal (de Gaulle) ja Inglismaal (W. Churchill). 1945. a kohtumine Elbel tähistas kahe üliriigi USA ja NLiidu poliitilise ja sõjalise mõju kesksust Euroopas
Põhimõtted eriti NSVL-le ei meeldinud, kuid ühines siiski, see paneb ka aluse NSVL ja lääneriikide vähelisele koostööle. · Teherani konverents 1943Stalin, Roosevelt, Churchill. Otsused: prantsusmaal 2. Rinde avamine ja pealetungi alustamine Sks vastu Normandias, NSVL pidi liitlasi toetama pealetungiga idast, NSVL võttis kohustuse peale Sks alistamist Jaapanile kuulutada sõda, USA ja suurbrit tunnustasid NSVL 1941. A piirides, kuna tahtsid temaga hästi läbi saada(baltimaad sattusid taas NSVL võimu alla) · Jalta konverents 1945 vebstalin, roosevelt, churchill. Kooskõlastati sks purustamine, sõjajärgne maailmakorraldus. Määrati kindlaks ÜRO asutamiskomnverentsi aeg ja koht, milleks sai 1945 aprillis san fransisco. Sks kui sõjasüüdlane peab maksma, jaotatakse okupatsioonideks võitjate vahel, tuleb demokratiseerida.
Sisepoliitikas väljendus see nn makartismina, mis kuj. endast senaator J. McCarthy algatatud kampaaniat kommude või nendega väidetavalt seotud isikute kõrvaldamiseks avalikest ametitest. Sõjajärgsetel aastatel olid võimul demokraadid, nende uus liider- H.Truman. 1952a. loobus Truman kandideerimast, presidendiks sai D.D.Eisenhower. Suurbritannia Kadus koloniaalsüsteem. Erinevalt mitmest teisest suurriigist kulges Briti impeeriumi lagunemine suhteliselt valutult ning Suurbrit. säilitas endistes kolooniates maj. ja poliitilise mõju. (Rahvaste Ühendus) Säilis kaheparteisüsteem , kord võimul konservatiivid, kord leiboristid. Leiboristid asusid teostama vasakpoolseid reforme: riigistasid osa tööstust ning laiendasid tunduvalt sots. hooldussüsteeme. Konservat. ajasid mõnevõrra parempoolsemat poliitikat, üritasid Suurbrit. rahvusvahelisi positsioone taastada. Saksa maj.ime NSVL tsoonis S.-l kehtestati totalit
agraarmaast tööstusriigiks. Põllumajanduse puhul näitasid edasiminekut haritava põllupinna suurenemine, maaparanduse laialdasem kasutamine, põldude väetamine, loomade arvukuse kasv, tõuparandus ja sordiaretus. Suurt rolli edendas ühistegevuslik liikumine maal, suurenes kõikvõimalike masina-, piima-, kartuli-, muna-, karjakontrolliühisuste hulk. Peamisteks väliskaubanduspartneriteks olid Suurbrit. ja Saksamaa (tagasihoidlikumalt järgnesid Soome, Rootsi ja Läti). Eesti. väljaveos olid I kohal põllumajandussaadused (või, peekon, munad), neile järgnesid metsamaterjal ning tööstustoodang (tekstiil, paber, põlevkiviõlid). Siseveos domineerisid tööstusseadmed ja keemiakaubad, ka toorained (raud, kivisüsi, naftasaadused, puuvill). 1930-te lõpus likvideeriti tööpuudus, suurenes inimeste sissetulek ja vähenes elukallidus. Eesti oli täielikult
häid ja vastupidavaid laevu. Tegevusvaldkonnad: meremehed, röövlid, kaupmehed, maadeavastajad. Usund: loodusesemete austamine, esivanemate hingede austamine (hauda kaasa relvad, tööriistad, orjad; Valhalla võitlejate riik, kuhu satub pärast surma.), päikesekultus, taevajumal Thor (punase habemega vanamees, piksejumal, tema päev on neljapäev, siis ei tohi teha mürarikkaid töid.) Vanimad Briti rahvad:Keldi jõudsid suurbrit. u 10 ekr. Osav rauakasutajad. Rom. jõuavad Brita saarele 1saj pkr. Caesariga. Ehit. Hadrianuse valli- kindlustusvöönd. Roml kontakt keltidega,ei suuda neid romaniseerida nii nagu gallialasi. Rom kutsus 5saj väed Britast ära, toimub germ.hõimude mass tungimine Britasse. keldid visa vastupanuga. 7saj keldid surutud äärealadele. Kunn Arthur võitleb germ.hõimudega, võidab lahinguid. Suurbritas hakkavad kuj. Anglosaks. riigid. Normannid
Probleemid: Probleemid: Mõju: tulid maapuudus,millega elukutselised kaasnes väljaränne - kultuuritegelased § 22 EESTI MAA JA RAHVAS ESIMESE MAAILMASÕJA AJAL I Maailmasõda 1914-1918 Sõjalispoliitilised blokid I MS ajal: KESKRIIGID: Saksamaa, Austria-Ungari, Türgi, Bulgaaria ANTANT: Prantsusmaa, Venemaa, Suurbrit, Serbia, Belgia, hiljem ka Itaalia ja USA NB! Sõda viis revolutsioonideni mis omakorda viisid nelja impeeriumi langemiseni Vene, Saksa, Türgi ja Austria-Ungari. Seni Vene impeeriumi kuulunud Eesti, Soome, Läti, Leedu ja Poola iseseisvumine oli osa sellest maailmaajaloolisest protsessist. Sõja mõju Eestile: Majandus- tööjõu puudus, toorainepuudus, tootmise langud põllumajanduses kui ka tööstuses, hinnad tõusid, kiire inflatsioon Meeleolud sõja puhkedes:
23. märts 1939 esitas Sx ultimaatumi Leedule ja viis oma väed Klaipedasse. 14. märts 1939 kuulutas end iseseisvaks Slovakkia ning järg. päev hõivasid Sx. ja Ungari väed ülejäänud Tsehhoslovakkia. Tsehhoslovakkia riik lakkas olemast. Tsehhoslovakkia hävitamisega sai lääneriikide mõõt aga täis. Hitler pidas demokraatlike riike liiga nõrgaks ning arvas, et nad ei söenda vastu astuda. Järg. ohver oli Poola. 31. märts 1939 teatasid Prant. ja Suurbrit, et kaitsevad Poola puutumatust ja alustasid läbirääkimisi Nsv Liiduga, lootes teda kaasata Sx.-vastasesse liitu. Hitlerit ähvardas sõda kahel rindel. Et Poolat rünnata, pidi tal olema kindel seljatagune ning selleks võis olla Stalin. Molotovi-Ribbentropi pakt: Lääneriikide ebaõnnestunud poliitika tõttu olid 1939. a suveks kõik trumbid Stalini kätte läinud. Stalin veendunud, et rahu tingimustes ei õnnestu kommunistidel kusagil võimule tulla. Stalin lootis vallutada kogu Euroopa
2 800 -400 400 3 600 1800 400 4 800 -400 300 5 600 1400 800 3. Forma Inc tegeleb koduelektroonoka tootmisega ja müüb oma toodangus 3-l turul: Saksamaal, Suurbr Rootsis. Ettevõtte on kõikide riikides tulumaksukohustuslane. Ettevõtte andmed 201(1): Saksamaa Suurbrit Rootsi EUR GBP SEK Kasum enne makse (tuh.) 9000 8000 5000 Ettevõtte t/m määr % 40% 15% 45% Valuuta kurss EUR suhtes x 0.87 8.7 201(2)a. On pleneeritud järgmised muutused: Saksamaal alandatakse t/m määra 30%-le; Suurbritaan suurendatakse müüki 10%; Rootsi krooni kurss langeb 9 SEK/EUR
• koloonia elanikule anti prantsusmaa kodanlust • Kolooniaalpoliitika on turu , toorainete allikas • Maksud • Surenesid Pr prestiizi • Parandavad kultuuri olukorra • Harjutus armeele Teisest poolest, see tähendas - Revans Saksamaale - Ilma massilise emigratsioonita ei saa olla - Kardeti inimkaotusi (sissehumanistlik vastuargument) - Sotsialistlikud vaaded - Rahvusvaheline konflikt Suurbrit 1. Kolooniaid hallatada oli võimallik protektoraadi süsteemi kaudu (välispoliitika, kaitse) ja otsehaldamine (ministere des Colonies) – sisseministeerium 2. Tuneesia ja Maroko allutatud välisministeeriumile Alžeeria siseministeeriumile 3. See vabariiklik, demokraatlik hoiak andis koloniaalpoliitikale iseseisvust, tsentraalne haldamine, tsentriistlik suhtumine. 4. 20. saj. algul hakkavad kolooniais natsionalismid pead tõstma 5
Liiduga. Kommunistid said rängalt lüüa.Veeb alustatud läbirääkimised lõppesid majandus-,sotsiaal-ja valuutaliidu moodustamisega 1 juulil 1990, kui Saksa DV territooriumil hakkas kehtima Saksa mark. · Saksamaa tulevikust oli huvitatud NSV Liit, kelle sõjajõud asusid endiselt Ida- Saksamaal,nad oleksid tahtnud tulevast Saksamaad näha neutraalse riigina, mitte NATO liikmena. · Veebruaris 1990 leppisid USA,NSV Liit,Suurbrit. ja Prants. kokku,et läbirääkimised Saksamaa ühendamiseks hakkavad toimuma valemi 2+4 järgi.Lõpuks nõustus Moskva Saksamaa jäämisega NATOsse,Nõukogude väed tuli Saksamaalt välja viia 1994 a aug lõpuks. · 1990.a sept kirjutati Moskvas kokkulepetele alla ning 3 okt 1990 taasühines Saksamaa ametlikult. §47. NSVL LAGUNEMINE I Gorbatsov püüab NSVL koos hoida · 11. märts 1990 kuulutas Leedu Seim iseseisvuse taastatuks
järguliste reformidega. Vene enamlased Vladimir Uljanov (Lenin): vägivaldne revolutsioon ja proletariaadi diktatuur on ainus tee sotsialismile. Tsentristlik suund - üritas leida kahe eelneva vahel kuldset keskteed. Anarhistid kodanlik kord tuleb kukutada ning klassivastuolud likvideerida, lootsid saavutada oma eesmärgid atentaatidega suuriikide valitsejate pihta. Kõiki neid liikumisi ühendas vankumatu usk progressi. EUR RAHVAD ja riigid 20. saj alguses. Suurbrit. Inglismaa oli vanim parlamentaarne riik ning seal kehtestati turumajandusreeglid palju varem kui teistes Euroopa riikides, seetõttu peeti riigi mittesekkumist majandusellu Inglise põhimõtteks. Riiki iseloomustasid suured kontrastid rikkuse ja vaesuse vahel, mis andis tugeva kandepinna Leiboristliku Partei tekkele. Leiboristlik Partei ei olnud revolutsiooniline erakond, vaid reformistlik, kes soovis parandada töölisklassi olukorda parlamentaarsel teel. 20
neg. Suur ebamäärasus: Singapur, Taani ja Rootsi. Väike ebamäärasus: Kreeka ja Portugal. Nende riiki- de kult. isel. leebem ühiskond ja rohkem tolerantsust. 3) Individualism ja kollektivism - näitavad, mil määral töös või teiste probl. lahendam. on esiplaa- nil üksikisiku või grupi tegevus; Kõrge individualismiga kult.-des on ühisk. baseeruv sots. korraldus ja tasakaalust. pol. süst., roh- kem tungi vabadusele. Tähtsaks peet. üksikisiku soove ja vaj. USA, Austr., Suurbrit. ja Kanada. Kollektivistlikes kult.-des on kommuunil baseeruv ühiskonnakorraldus ja sageli tasakaalustamata pol. süst. In. seost. identiteeti gruppidesse kuulumisega. Kolumbia, Venetsueela, Pakistan, Peruu. 4) Maskuliinsus - kirjeld., kuivõrd domin. kultuuris maskul. käitum.jooned nagu sõltumatus, kõr- ge saavutusvaj. Maskuliinse kult. riigid: Jaapan, Austria, Itaalia ja Venetsueela. Koolisüst. on orient. saavut. ning mõned erialad on koond. M, teised N kätte. Maj. edukust peet
annaabi.ee 
