Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Süsteemianalüüsi kontrolltöö 1". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
süsteemianalüüs, labor, roost, vaate, amine, diagrammi, iteratsioon, ient, äriprotsess, modelleerimise, disain, raamistik, kasutusjuht, proov, tarkvara, arhitekt, funktsionaalse, tsioonid, ster, regi, modelleerimine, arhitektuur, goal, diagrammid, valid, raamistiku, allsüsteem, tegevusdiagramm, supply, process, haigla, arendusprotsess, visioonKontseptuaalne süsteemianalüüs KT küsimused ja vastused 1. Milline järgnevalt nimetatud analüüsitulemustest on objektorienteeritud analüüsis kõige tähtsam? (Objektorienteeritud analüüsi all on siin mõeldud mitte kogu analüüsitegevust UP nimelises protsessis, vaid objektorienteeritud mõtteviisi selles tegevuses) kasutusjuhtude mudel protsessi mudel eesmärkmudel domeenimudel 2. Kas äriprotsess on samal ajal ka tarkvara kasutusjuhtum (use case)? Joonige alla õige vastus. Jah, kindlasti on Võib olla küll, kuid kindlate tingimuste täidetuse korral Ei, kindlasti mitte 3. Kas RUP Äri Objektmudel (Business Object Model) võib sisaldada dünaamikavaadet? Valige täpselt üks õige vastus: Ei või Jah, võib küll Oleneb asjaoludest 4. Millise allpool nimetatutest võiks olla (ainekonspekti ning C. Larmani raamatu õpetuse järgi)
1. Milline alljärgnevatest väidetest on õige? mõlemad on võrdselt tähtsad + Kasutusjuhtude mudeli koostamisel on teksti kirjutamine tähtsam diagrammide joonistamisest Kasutusjuhtude mudeli koostamisel on diagrammide joonistamine tähtsam kui teksti kirjutamine 2. Kas äriprotsess on samal ajal ka tarkvara kasutusjuhtum (use case)? Joonige alla õige vastus. Võib olla küll, kuid kindlate tingimuste täidetuse korral Ei, kindlasti mitte Jah, kindlasti on 3. Millist loetletud diagrammitehnikatest ei kasutata põhimõtteliselt Eriksson-Penkeri ärimodelleerimise notatsioonis? klassidiagramm + ärikasutusjuhtude diagramm olekudiagramm tegevusdiagramm 4. Milliseid kasutusjuhtude mudelis identifitseeritud tegutsejaid
1. Milline alljärgnevatest väidetest on õige? +mõlemad on võrdselt tähtsad Kasutusjuhtude mudeli koostamisel on teksti kirjutamine tähtsam diagrammide joonistamisest Kasutusjuhtude mudeli koostamisel on diagrammide joonistamine tähtsam kui teksti kirjutamine 2. Kas äriprotsess on samal ajal ka tarkvara kasutusjuhtum (use case)? Joonige alla õige vastus. Võib olla küll, kuid kindlate tingimuste täidetuse korral Ei, kindlasti mitte Jah, kindlasti on 3. Millist loetletud diagrammitehnikatest ei kasutata põhimõtteliselt Eriksson-Penkeri ärimodelleerimise notatsioonis? klassidiagramm + ärikasutusjuhtude diagramm olekudiagramm tegevusdiagramm 4. Milliseid kasutusjuhtude mudelis identifitseeritud tegutsejaid
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines “Infosüsteemide strateegiline analüüs” Solaris Kino Infosüsteem Õpilased: Maksim Nikiforov 132274 Vassilina Matvejeva 132553 Juhendaja: Lea Elmik Tallinn 2013 © TTÜ Informaatikainstituut Contents 1. PROJEKTI SPETSIFIKATSIOON 2 1.1 PROJEKTI TAUST 2 1.2 PROJEKTI EESMÄRGID JA TULEMUSED 2 1.3 TÖÖJAOTUS 2 2. INFOSÜSTEEMI ÄRI- EHK TOIMIMISE VAADE 3 2.1 TERVIKSÜSTEEMI ÜLDVAADE 3 2.2 P
Tallinn 2013 Autorideklaratsioon Deklareerin, et käesolev ainetöö on minu töö tulemus ja seda ei ole kellegi teise poolt varem üheski aines esitatud. ............................. ………………………….. (kuupäev) (töö esitaja allkiri) 2 Sisukord 1. Iteratsioon I.............................................................................................................................6 1.1 Visioon..............................................................................................................................6 1.2 Planeerimine......................................................................................................................6 1.2.1 Äriteenuse valik (taust)......................................................
2011 2 Autorideklaratsioon Deklareerin, et käesolev ainetöö on minu töö tulemus ja seda ei ole kellegi teise poolt varem üheski aines esitatud. ............................. ................................ (kuupäev) (töö esitaja allkiri) 3 Sisukord 1. Iteratsioon I............................................................................................................................. 6 1.1 Planeerimine......................................................................................................................6 1.1.1 Äriteenuse valik (taust).............................................................................................. 6 1.1.2 Äriteenuse missioon ja eesmärgid....................................................
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines “Sissejuhatus infosüsteemidesse” MEDITSIINILINE LABOR Üliõpilane: Natalia Novak Õpperühm: YAMB51 Matrikli nr.: 142487 Juhendaja: Karin Rava Tallinn 2016 SISUKORD 1 ÜLDVAADE
organisatsiooni toimimise muutmise juhtimine · infotehnoloogia juht (Chief Technology Officer (CTO) või IT Manager) - IT strateegia väljatöötamine · IT projektijuht - IS/IT-alaste muudatuse teostuse juhtimine Süsteemina käsitlemine Süsteemina käsitlemine (Systems Thinking) Probleemi analüüsimeetod või lähenemisviis, mis aitab inimesel näha laiemata, terviklikumat pilti sellest, kuidas asjad on omavahel seotud. Teiste sõnadega, süsteemina võtmine ehk süsteemianalüüs tegeleb süsteemist arusaamisega põhinedes tõekspidamisel, et lahendatavat probleemi võetakse süsteemi (või terviku) osana. Probleemist on võimalik paremini aru saada kui uurida selle seoseid süsteemi moodustavate teiste osade või teiste süsteemidega. Süsteemina mõtlemine üritab näidata, et: · keerulistes süsteemides üks väike sündmus võib põhjustada suuri muutusi · süsteemi ühe osa paremaks tegemine võib ebasoodsalt mõjutada süsteemi teisi osi
Tarkvaratehnika: Loeng 1: Taust: o Tarkvara iseloom o Kõrgenenud nõudmised: Suuremad süsteemid Keerulisemad süsteemid Kiiremini Erinevad näited vigadest mis on tehtud: o Ariane Crash 1996 kosmosesüstiku alla kukkumine, tuli välja et selle alla kukkumise põhjuseks oli tarkvarasüsteemis viga ilmus trajektoori osas. o Therac-25 kiiritusravi andmises tehti viga kasutaja liideses, kus pandi vale täht ühte kohta, mille tulemusena anti 125 kordne doos patsiendile. o MCO marsi satelliidi maandumise ebaõnnestumine, nimelt tarkvara arvutas vale trajektoori, kuna oli kaks eri pikkusühikut ehk meetreid ja naela. Tarkvaratehnika ajalugu: o Esmakordselt kasutati seda NATO-s 1968, oli mõeldud ideena, kuidas toime tulla tarkvaratehnik
Tarkvaratehnika konspekt. Tarkvaratehnika Tarkvaratehnika e. tarkvara inseneeria on professionaalsele tarkvaraarendusele suunatud distsipliin, mis tegeleb sellega, kuidas organiseerida tarkvaraarendust, arvestades organisatsiooniliste ja rahaliste piirangutega. Tarkvaratooted koosnevad valjatöötatud programmidest ja nende dokumentatsioonist. Tarkvaratehnika eesmärgiks on kuluefektiivne tarkvaraarendus kogu tarkvara elukaare ulatuses. Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaratehnika „point“: Tarkvaratehnika on suunatud professionaalsele tarkvaraarendusele. Tarkvaratehnika ei tegele tarkvaraarenduse endaga vaid sellega, kuidas organiseerida tarkvaraarendust. Tarkvaratehnika vajadus - kõrgenenud nõudmised: suuremad süsteemid, keerulisemad süsteemid, kiiremini arendatavad süsteemid. Insener suuda
KORDAMISKÜSIMUSED 1. Kvaliteetse tarkvara atribuudid. eksam 2. Mis on tarkvaratehnika? 3. Üldistatud protsessid tarkvaraarenduses. 4. Tarkvaraprotsesside 2 suuremat liiki. 5. Manifesto for Agile Software Development. 6. Kuidas liigitada nõudeid? eksam 7. Nõude 3 põhiomadust. 8. Nõuete valideerimise tehnikad. 9. Komponentidel põhinev arhitektuur 10.Kihiline arhitektuur eksam 11.Objektorienteeritud arhitektuur 12.Teenusorienteeritud arhitektuur 13.Lihtsa koodi disaini 4 elementi 14.Miks peab nõudeid haldama? 15.Milleks kasutatakse versioonihaldust? eksam 16.Funktsionaalne nõue eksam 17.Mittefunktionaalne nõue eksam 18.Tarkvara elutsükkel 19.Millest koosneb tarkvara? 20.Mis on testimine? 21.Staatiline testimine eksam 22.Dünaamiline testimine eksam 23.Valge kasti testimine 24.Musta kasti testimine 25.Testimise tasemed 26.Re-testmine ja regressioonitestimine 27.eXtreme programmingu alustalad 28.K
kontseptuaalmudeli (e. mõistete kaardi) loomisel, mis on omakorda aluseks andmebaasi koostamisele. · Süsteemse mõtlemise mõiste Infosüsteemide valdkonnas kasutatakse organisatsioonist ja tema infosüsteemist arusaamiseks süsteemset mõtlemist (systems thinking). See on probleemi analüüsimeetod või lähenemisviis, mis aitab inimesel näha laiemat, terviklikumat pilti sellest, kuidas asjad on omavahel seotud. Teiste sõnadega, süsteemina võtmine ehk süsteemianalüüs tegeleb süsteemist arusaamisega põhinedes tõekspidamisel, et lahendatavat probleemi võetakse süsteemi (või terviku) osana. Probleemist on võimalik paremini aru saada kui uurida selle seoseid süsteemi moodustavate teiste osade või teiste süsteemidega. · Süsteemi mõiste Süsteemi defineeritakse kui igasugust vastastikku sõltuvate ja (ajutiselt) seotud osade (komponentide) organiseeritud kogumit, mis täidab mingit eesmärki/funktsiooni/ülesannet -
Selleks on palju põhjusi ning peamiseks põhjuseks on fokusseeruda oma valdkonna peale ning hoida kokku kulusid. o kommunikatsioon ISP (Internet Service Provider) o serveri pinna rent o arvutitöökohad o IT personal o teenused ASP (Application Service Provider) Näiteks: tarkvara rent, IT-tugiteenus, kaughooldus jne. 41. Kirjelda IS elutsüklit, selle muutumist ajas Infosüsteemi elutsükkel · süsteemianalüüs idee analüüs · projekteerimine · kodeerimine ja testimine · juurutamine · hooldus ITIL raamistiku põhjal (IS ja infotöötlus teenusena): · teenuse strateegia · teenuse disain · teenuse juurutamine · teenuse opereerimine · teenuse pidev uuendamine Ajaline areng · on muutunud üha mahukamaks
,,Raamatukogu laenutusosakonna infosüsteem" Projekt aines ,,Infosüsteemi strateegiline analüüs" Sisukord 1 Projekti spetsifikatsioon...........................................................................................................8 1.1 Projekti taust.....................................................................................................................8 1.2 Projekti eesmärgid ja tulemused.......................................................................................8 1.3 Tööjaotus..........................................................................................................................8 2 Infosüsteemi äri- ehk toimimisvaade.......................................................................................8 2.1 Terviksüsteemi üldvaade...................................................................................................8 2.1.1 Infosüsteemi üldised eesmärgid.................................
Tarkvaratehnika 1. Loeng Kvaliteetse tarkvara atribuudid: 1. Teostab ettenähtud funktsionaalsust 2. Hooldatav Tarkvara peab arenema, et vastata muutuvatele vajadustele. 3. Usaldusväärne Töökindlus ja turvalisus. 4. Vastuvõetav Kasutajad on aktsepteerinud selle. Tarkvara on neile arusaadav, kasutatav ja ühilduv teiste süsteemidega. Mis on tarkvaratehnika? Tarkvaratehnika on tiimide poolt rakendatav distsipliin tootmaks kõrgekvaliteedilist, suuremastaabilist ja hinnaefektiivset tarkvara, mis rahuldab kasutajate nõudmisi ja mida saab hooldada teatud ajaperioodi vältel. Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähenemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaraarendus on nõrgem termin, kus tingimata ei kasutata protsesse, tööriistu, standardeid jne Mis on süsteem? Üksteisega üh
TARKVARATEHNIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on tarkvaratehnika? Software engineering ! “Engineers Australia” definitsioon: Tarkvaratehnika on tiimide poolt rakendatav distsipliin tootmaks kõrgekvaliteedilist, suuremastaabilist ja hinnaefektiivset tarkvara mis rahuldab kasutajate nõudmisi ja mida saab hooldada teatud ajaperioodi vältel. IEEE definitsioon: Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaraarendus on nõrgem termin, kus tingimata ei kasutata protsesse, tööriistu, standardeid, jne. Tarkvaraarendus on progemine + konfigursatsiooni haldus. Tarkvaratehnika ei ole ainult programmi kirjutamine, vaid teemad hõlmavad ka kvaliteeti, ajakavasid,
Joonis 1-4 Prototüübi loomise protsess Prototüüpimise etapid on järgmised: Nõuete kogumine - seda tehakse üldisemal tasemel ja samas ka fikseeritakse, mida on kindlasti vaja edaspidi täpsustama hakata. Kiire kavandamine - keskendub nähtavale osale (sisend, väljund, vormid jms) ja selle tulemuseks on prototüüp. Klient hindab prototüüpi ja oskab selle alusel ka oma soove täpsustada. Järgneb iteratsioon prototüübi parandamiseks, kuni see rahuldab kasutajat. Samal ajal saab arendaja uusi teadmisi kliendi soovide kohta. Prototüübi arendamisel on oluline, et see saaks loodud kiiresti, kasutades selleks abivahendeid (kiire prototüüpimise keeled ja tööriistad). Prototüüp ei pea sisaldama kogu funktsionaalsust - ta peab keskenduma sellele, millest ei ole hästi aru saadud; prototüübis ei pea olema vigade kontrolli ning prototüüp on suunatud funktsionaalsetele nõuetele
seisundeid süsteemis (või kitsamalt 1 protsessi raames, kuna äriobjekti eluea jooksul võib toimuda mitu protsessi, mis äriobjekti seisundeid muudab), nende muutumist põhjustavaid sündmusi ja tegevusi. Igale äriobjekti puudutavale seisundit muutvale sündmusele vastab infotöötegevus, mille tulemusena fikseeritakse seisundimuutus andmeliselt tehes äriobjekti elutsüklit haldava protsessi informatiivseks. Äriobjektide seisundite modelleerimise eesmärk on analüüsida ja esitada analüüsitavas ettevõttes ja/või selle mingis tööprotsessis „oma elu elavate“ äriobjektide elutsüklit läbi nende võimalike seisundite ja seisundimuutuste ning saadud informatsiooni põhjal täiendada teisi vaateid. Täiendamisest tuleb täpsemalt juttu järgnevates loengutes. Äriobjektide seisundite määratlemise mõte infosüsteemi analüüsi kontekstis on luua
Küsimus 2 Kriitiline tee on : Vali üks: a. projektiga seotud tegevuste jada, mille läbimise tulemusena tekkib kriis b. meetod, mis võimaldab vähendada projektiriske c. Ei ole nimetatud d. maantee, mis on kiiruskaameraid ja politseid täis e. meetod, mis arvutab projekti lõpetamise päeva, lähtudes ülesannete kestvusest ja järjekorrast Küsimus 3 Tööjaotamise struktuur (WBS, work breakdown structure) tähendab Vali üks: a. Töötellimist välispartnerite käest b. Use-Case diagrammi detailsemaks tegemist c. Ei ole nimetatud d. Projekti jaotamist juhitavateks tegevusteks ja ülesanneteks e. Projektile finantsvahendite tellimist Küsimus 4 Kuidas nimetakse inimest, kes otsustab, millised funktsioonid süsteem peab täitma ja palju selle eest saab maksta? Vali üks: a. Ei ole nimetatud b. Süsteemi omanik c. Süsteemi analüütikud d. Süsteemi disainerid e. Programmeerijad Küsimus 5 Projekti algatamise käigus tuleb tegeleda: Vali üks või enam: a
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Online Restoran Andmebaaside programmeerimine IDU0120 Juhendaja: Erki Eessaar Tallinn 2011 Sisukord SISUKORD 4 SISSEJUHATUS 8 1. STRATEEGIA ETAPP............................................................................................................ 9 1.1 TERVIKSÜSTEEMI ÜLDVAADE.................................................................................................... 9 1.1.1 ORGANISATSIOONI EESMÄRGID................................................................................................ 9 1.1.2 INFOSÜSTEEMI EESMÄRGID....................................................................................................... 9 1.1.3 LAUSEND
infotöötegevustena - paberiga tehtavatest tegevustest saavad tarkvarasüsteemi kasutamise tegevused ehk kasutusjuhud. Tarkvarasüsteemi kasutusjuhtumi/kasutusjuhu, - loo mõiste Tarkvarasüsteemi kasutusjuhud on tarkvarasüsteemile esitatavad funktsionaalsed nõuded, mida on tarkvarasüsteemiga võimalik teha ja kes seda kasutab andes välise pildi tarkvarasüsteemi käitumisest vastusena kasutajapoolsele tegevusele. Kasutusjuhtude diagrammi notatsioon · tarkvarasüsteemi kasutaja (System Actor). Keegi või miski, kes/mis otseselt või kaudselt suhtleb tarkvarasüsteemiga ning kasutab selle poolt pakutavaid teenuseid, et saavutada midagi. Inimene või teine süsteem (arvuti, seadeldis) · tarkvarasüsteemi kasutamise lugu või juhtum, kuidas tarkvarasüsteemi kasutades tehakse midagi kasulikku - kasutusloo ainus eesmärk on anda kasutajale mingit väärtust (infosüsteemi kontekstis lisada,
1. Tarkvaratoode mis siia kuulub? Tarkvara arenduse tulem (toode, teenus) hõlmab mitmesuguseid komponente, mis kõik võivad olla kvaliteedihalduse objektid, näiteks arenduse käigus hangitud infotehnoloogiavahendid: riistvara, standardtarkvara, sideseadmed arenduse käigus tehtud töö: täitja arendatud tarkvara (sealhulgas lähtekood, objektkood, täitmiskood jm); installatsioonid, kohandamised, muudatused; andmehõive muudatused tellija organisatsioonis, protsessides, töökorralduses... projektdokumentatsioon kasutamise kohta (kasutajajuhendid); objektsüsteemi kohta; loodavate objektide kohta (programmi/testimise dokumentatsioon); installeerimise ja seadistamise kohta; arenduse (sh testimise) kohta metoodika: tulemuste kasutamine; tulemuste edasiarendamine; uute arenduste tegemine vahendid hoolduseks, muudatusteks, arenduseks teadmised projekti tulemuste kasutamisest; objektsüsteemist (süsteemianalüüs või vajalikud muudatused seadusandluses); projektist; aren
leidmise operatsioon r U s annab tulemuseks relatsiooni, mille moodustavad kõik kas relatsiooni r, relatsiooni s või mõlemasse kuuluvad korteezid. Lõige Hulgateoreetiline vahe Hulkade ristkorrutis e. otsekorrutis e. Descartesi korrutis Spetsiaaloperatsioonid. Piirang Projektsioon Ühendamine Jagamine 11. Virtuaalne relatsioon e. vaade (teema 5) Virtuaalne relvar e. vaade (ingl. k. view) väärtus leitakse kasutaja poolt vaate poole pöördumise hetkel Vaade e. virtuaalne relatsioon on ühe või mitme baasrelatsioonile rakendatud relatsioonilise operatsiooni tulemus, mille tulemuseks on samuti relatsioon. Selle relatsiooni kirjed pole andmebaasi salvestatud vaid vaate abil kasutaja jaoks dünaamiliselt konstrueeritud. 12. Pädevusala (teema 7) (ehk rolli vastutuspiirkond) Leitakse süsteemi organisatsioonilise tükelduse tulemusena. Pädevusalade leidmine
kasutatav nn. Query Designer). QBE'd kasutav andmebaasisüsteem on interaktiivne: kogu töö tehakse dialoogi vormis konsooli (klaviatuuri ja kuvarite vahendusel). Peamine vahend millega süsteemiga suheldakse on aken; Viimaseid on kahte tüüpi: - skeemi aken; - tingimuste aken. 3 ERD (Entity Relationship Diagram) - Olemi-suhte diagrammi kasutatakse andmebaasi kohta käivate nõudmiste modelleerimiseks. Ta luuakse infosüsteemi detailanalüüsi käigus. Olemi-suhte diagrammi kasutatakse andmebaasi projekteerimiseks. Tegemist on ülalt-alla lähendamisega süsteemiarendusele, mille käigus leitakse kõigepealt olulised andmeobjektid ja seosed nende vahel. Seejärel lisatakse andmeobjektidele atribuudid, et näidata milliseid andmeid soovitakse mingi objekti kohta säilitada. Samuti lisatakse piirangud.
.........................................107 4.1.5 Töötajate funktsionaalne allsüsteem........................................................ 107 4.1.6 Rendi funktsionaalne allsüsteem..............................................................107 4.2 Arendusprotsess ja projektid......................................................................... 107 4.2.1 Projektide arendamise üldine skeem (põhineb RUP-il): ...........................108 1.1.1.158Esimene iteratsioon, käsitleme süsteemi kui tervikut:: ....................108 1.1.1.1Arendamise faas (järgnevad iteratsioonid)..........................................108 1.1.1.2Ehitamise faas.....................................................................................109 1.1.1.3Rakendamise ja siirdamise faas..........................................................109
Andmebaasid 1.9 Teema 1 • Erinevat tuupi andmemudelite (hierarhiline, relatsiooniline, objektorienteeritud) ja vastavate andmebaasisusteemide valjatootamise kronoloogiline jarjekord ̈ (koigepealt hierarhilisel mudelil pohinevad andmebaasisüsteemid puustruktuuriga hierarhiline mudel, kus tekivad anomaaliad andmete lisamisel ja kustutamisel ning on palju liiasust; seejarel relatsioonilisel mudelil pohinevad on relatsioonid ehk tabelid, ̈ millel on atribuudid ehk veerud ja andmed esitatakse korteežidena ehk ridadena; koige viimaks objektorienteeritud andmebaasisusteemid neis saab hoida objekt oritenteeritud keeles kirjutatud objekte, kapseldada ja polümorfismi kasutada). Teema 2 • Andmebaaside valdkonnas tuntud inimesed ja millega nad on end ajalukku jaadv
IT varade vastastikune koostoimimisvõime parem investeeringute tasuvus IT infrastruktuuri keerukuse vähenemine IT lahenduste paindlikkus riskide juhtimine paranenud hankimine ostuotsuste lihtsustumine 38. Arhitektuuri raamistiku komponendid arhitektuuri elementide tüübid ja nende omavahelised seosed eesmärgid ja nõuded arhitektuuri realiseerimise jaoks elementidele seatavad kriteeriumid erinevad võimalused elementide valimiseks 39. Modelleerimise eesmärgid paremini mõista olemasolevat ja loodavat süsteemi süsteemi muutmisega seotud huvirühmadele (rakendussüsteemide tulevased kasutajad, programmeerijad jne) süsteemi nõudmiste kooskõlastamine üldisemalt, juhtida riske, mis on seotud oodatava, soovitud tulemusega 40. Mudel Mõisted kordamiseks 9 Sissejuhatus infosüsteemidesse IDU3530 © Karin Rava
erakorraliste muudatuste vähenemise %; juhtumeid põhjustavate muudatuste vähenemise %; teenuse käideldavuse suurenemise %. Tegevused: 1. Planeerimine 2. Filtreerimine 3.Prioritiseerimine 4.Kategoriseerimine 5.CAB koosolek 6.Mõju+ressursivajaduse analüüs, 7.Kinnitamine, 8.Ajatamine ja koordineerimine, 9.Ehitamine, testimine ja implementeerimine, 10.Lõplik autoriseerimine, 11.Ülevaatus Sisendid: SLM muudatused ja äriprotsess, RfC-d, CMDB-d, FC? Väljundid: Mahuhalduse mõju hindamine, CfM uuenenud info, RfC/CAB koosolekute protokollid, ITSCM muutused plaanis 3) Seleta lahti mõisted/lühendid: TCO, SMTP, PCI-X, DAS, SSH TCO – total cost of ownership – sisaldab arvuti ja tarkvara ostuhinda, riist-ja tarkvara värskenduste hinda, hoolduskulusid, koolituskulusid, seisakutest tekkivat kahjumit jne. (kuluanalüüsi meetod, kogukulu)
1. Tootmis(teenindus)süsteem ja operatsioonijuhtimise meetodid 1.1. Tootmis(teenindus)süsteem, selle sisendid, väljundid ja mõjurid Operatsioonisüsteem organisatsiooni kogu tootmis- või teenindustegevuse süsteem. Väljund eesmärk, kuhu peame jõudma. Väljunditeks on tooted ja teenused. Sisend ressurss. Näiteks: y kapital y materjal y tööjõud y energia y tooraine. Mõjuriteks on näiteks: y teave väliskeskkonnast teave toote või teenuse kohta, ressursside maksumus, tehnoloogia arengusuunad, valitsuse normatiivaktid jne. y teave sisekeskkonnast organisatsiooni eesmärgid, poliitika, arengusuunad jne. y teave süsteemi seisundi kohta. Erinevus tootmis- ja teenindussüsteemi vahel Ehe toode on käega katsutav, seda võib varuda, transportida, osta ja hiljem kasutada. Teenus seevastu ei ole käega katsetav nagu tarbekaup, teenuse too
EUCIP kordamiseks Küsimused ja vastused (kohati kokku pandud variandid ehk õige vastus peitub lauses) EUCIP Core Level sertifikaadi saamiseks. Standardiorganisatsiooni roll hõlmab standartsete protokollide loomist, nii et nende spetsifikatsiooniga kooskõlas olevad seadmed saavad koos töötada. OS-i tegevusi kirjeldavad välisseadmete haldus, mäluhaldus, katkestuste haldus. Millist eesmärki omab konveieri kasutamine (pipelining) kärbitud käsustikuga arvuti (RISC) protsessori arhitektuuris? Konveieriga protsessor täidab mitut operatsiooni korraga. Samal ajal kui operatsiooni i täidetakse loetakse operatsiooni i+1 mälust sisse. Kuidas programmeerijad kasutavad mälu hierarhilist ülesehitust? Muutujaid tuleb hoida võimalikult protsessori tuumale lähedal ja vähem kasutatavad andmed tuleb salvestada alama taseme mälus. Milline lause kirjeldab kõige paremini universaalarvuti arhitektuuri? Juhtseade on ühendatud sisend/v
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFOTEHNOLOOGIA TEADUSTKOND INFORMAATIKAINSTITUUT Puhkuste ja töölt eemalolekute haldamise rakenduse testimine Projekt õppeaines “Tarkvara kvaliteet ja standardid” Autorid: Martin Koidu
kasutajaliideste koostamise juhised: [MAC], GNOME kasutajaliideste koostamise juhised: [GN]). Veebirakenduste ja veebiteenuste testimine olulised on nii turvalisuse [AN+], [OWASP] kui ka kasutatavuse testimise aspektid 6 Testimise parimad praktikad protsess Järgnevalt kirjeldatakse testimise protsessi, mis on kokku pandud lähtuvalt ASA Quality Services töös kasutust leidnud parimatest praktikatest. Testimise protsessi kirjapanemiseks kasutatakse RUPi protsesside modelleerimise metamudelit. See näeb ette protsessi üldise töövoo, rollid, kes viivad läbi mingeid tegevusi, ning artefaktid, mida kasutatakse, luuakse ja muudetakse tegevuste käigus. Meie protsessi põhiideedeks on lühidalt: Testimise alustamine arenduse varajases faasis, millega kaasneb nõudmiste täpsustamine Pidev koostöö tellijaga nõudmiste osas Pidev testimine (regressioonitestimine) ning testilugude täiendamine vastavalt nõudmiste ja süsteemi arengule. 6
Projekti analüüs kujutab endast tulevaste sündmuste hindamist. Hindamine koosneb kahest osast: eeldatavate tulude ja kulude kindlaksmääramisest ja hinnangu andmisest investeerimisvõimalustele. Ettevõtte konkurentsivõime põhitegurid (kriteeriumid) Ettevõtte konkurentsivõime põhitegurid on: y paindlikkus y kvaliteet y tootlikkus = väljundid/sisendid = toodang (teenused, resultaat)/kulud (ressursid) y innovatsioon ja informatsioon. Modelleerimise põhiskeem Modelleerimiseks nimetatakse mudeli ehitamist ja selle kasutamist. Mudelit defineeritakse kui materiaalset või mõttelist objekti, mis on võimeline asendama mingit teist materiaalset või mõttelist objekti, et seda uurides saada teadmisi asendatava objekti kohta. Mudelid jagunevad determineeritud ja stohhastilisteks mudeliteks. Stohhastilisteks nimetatakse mudelit, mille konstruktsioonis ja funktsioneerimisel on oluline osa