Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Süsteemianalüüs, tellija-täitja kohustused". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
kontseptuaalmudel, fookuseks, detailne, formaadis, kasutajaliidese, fookuses, olekudiagramm, soovitav, tellija, tarkvara, alls, olekudiagrammid, jadadiagramm..................22 Joonis 12: Ainete haldamise protsessi tegevusdiagramm (täpsustus ainete haldamise tegevusele)................................................................................................................................23 Joonis 13: Aine lisamine deklaratsiooni (täpsustus eelnenud diagrammi "aine lisamine deklaratsiooni" tegevusele).......................................................................................................23 Joonis 14: Deklaratsiooni esitamise detailne tegevusdiagramm (täpsustus üldise diagrammi deklaratsiooni esitamise tegevusele).........................................................................................24 Joonis 15: Deklaratsiooni dekanaadi poolse aktsepteerimise tegevusdiagramm (täpsustus üldise diagrammi deklaratsiooni aktsepteerimise tegevusele)..................................................24 Joonis 16: Dekanaadi poolne deklaratsiooni kontrollimise tegevusdiagramm (täpsustus
........................................................................21 Joonis 16: Sooviavalduste haldamine (II iteratsioon)...............................................................21 Joonis 17: Registreeringute haldamine (II iteratsioon).............................................................22 Joonis 18: Tellimuste haldamine (II iteratsioon).......................................................................22 Joonis 19: Sooviavalduse olekudiagramm (II iteratsioon)........................................................23 Joonis 20: Registreeringu olekudiagramm (II iteratsioon)........................................................23 Joonis 21: Fotode olekudiagramm (II iteratsioon)....................................................................24 Joonis 22: Tellimuse olekudiagramm (II iteratsioon)...............................................................24
M. Roost , TTÜ Informaatikainstituut, Loengukonspektid aines Süsteemianalüüs, 2014 IDU 5360 SÜSTEEMIANALÜÜS Loeng 1. Sissejuhatus (kontseptuaalsesse) süsteemianalüüsi. Aine fookus Aine taust Eesmärgid ja õpiväljundid Aine korraldus Aine fookus KONTSEPTUAALNE SÜSTEEMIANALÜÜS VALDKONNA ANALÜÜS TARKVARA NÕUETE ANALÜÜS ITERATIIVNE ARENDUSPROTSESS Fookus: Kontseptuaalse süsteemanalüüsi meetodite rakendamine valdkonna ning tarkvara nõuete detailseks analüüsiks iteratiivses arendusprotsessis Aine taust Analüüsi ained: 1. Sissejuhatus infosüsteemidesse (IDU 3350) või Modelleerimine (IDU 3355); -> 2. -> Süsteemianalüüs (IDU 5360) -> 3. -> Infosüsteemi strateegiline analüüs (idu0021) ehk Ettevõtte äriarhitektuur (idu1321) Aine on eelduseks (OIS)
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Informaatikainstituut Infosüsteemide õppetool Projekt aines "Objektorienteeritud disain" MOBIILTELEFONI TARKVARA Üliõpilane: Martti Remmelgas 010635 Eero Ringmäe 010636 Pärtel Lias 010617 Õpperühm: LAP 61 & LAP 62
.............................................................................13 2.1 SÜSTEEMI KASUTUSJUHTUDE MUDEL............................................................................................13 2.1.1 Kasutusjuhtude diagramm....................................................................................................13 2.1.2 Kasutusjuhtude kirjeldused...................................................................................................17 2.2 KONTSEPTUAALMUDEL..................................................................................................................18 3.ANDMEMUDEL.................................................................................................................................20 4.TEGEVUSDIAGRAMM....................................................................................................................21 4.1 PILETI TRÜKKIMISE TEGEVUSDIAGRAMM.............................................................
Tarkvaratehnika konspekt. Tarkvaratehnika Tarkvaratehnika e. tarkvara inseneeria on professionaalsele tarkvaraarendusele suunatud distsipliin, mis tegeleb sellega, kuidas organiseerida tarkvaraarendust, arvestades organisatsiooniliste ja rahaliste piirangutega. Tarkvaratooted koosnevad valjatöötatud programmidest ja nende dokumentatsioonist. Tarkvaratehnika eesmärgiks on kuluefektiivne tarkvaraarendus kogu tarkvara elukaare ulatuses. Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaratehnika „point“: Tarkvaratehnika on suunatud professionaalsele tarkvaraarendusele. Tarkvaratehnika ei tegele tarkvaraarenduse endaga vaid sellega, kuidas organiseerida tarkvaraarendust. Tarkvaratehnika vajadus - kõrgenenud nõudmised: suuremad süsteemid, keerulisemad süsteemid, kiiremini arendatavad süsteemid. Insener suuda
ei ole täidetud klientide vajadused; klientide vajaduste täitmine sõltub juhtide ja töötajate huvide täitmisest. Ettevõte saab tulemusi anda ainult kliendi vajadustele vastates nii nagu kliendid ise neid vajadusi määratlevad. Ainus tõestus selle kohta, kas töö on hästi tehtud klient, kes on valmis selle eest maksma. · Infosüsteemi mõiste Tehnilises käsitluses mõistetakse infosüsteemi all omavahel seotud komponentide (riistvara, tarkvara, kommunikatsiooniseadmed ja andmeressursid) hulka, mis kogub (või võtab vastu), töötleb, salvestab ja levitab informatsiooni (täpsemalt andmeid) eesmärgiga toetada otsuste tegemist, ettevõttes koordineerimist ja kontrolli. Infosüsteem võib aidata juhte ja töötajaid probleemide analüüsil, keerukate teemade visualiseerimisel ja uute toodete loomisel. Alljärgnevalt illustratsioon infosüsteemi käsitluse kohta tehnilisest aspektist:
Andmebaasid 1.9 Teema 1 • Erinevat tuupi andmemudelite (hierarhiline, relatsiooniline, objektorienteeritud) ja vastavate andmebaasisusteemide valjatootamise kronoloogiline jarjekord ̈ (koigepealt hierarhilisel mudelil pohinevad andmebaasisüsteemid puustruktuuriga hierarhiline mudel, kus tekivad anomaaliad andmete lisamisel ja kustutamisel ning on palju liiasust; seejarel relatsioonilisel mudelil pohinevad on relatsioonid ehk tabelid, ̈ millel on atribuudid ehk veerud ja andmed esitatakse korteežidena ehk ridadena; koige viimaks objektorienteeritud andmebaasisusteemid neis saab hoida objekt oritenteeritud keeles kirjutatud objekte, kapseldada ja polümorfismi kasutada). Teema 2 • Andmebaaside valdkonnas tuntud inimesed ja millega nad on end ajalukku jaadv
vastastikuses sõltuvuses olevate ressursside eesmärgipärast kombinatsiooni. Ettevõtte/organisatsiooniga seotud huvigrupid omanikud raha vm mõõdetava väärtuse teenimine; kliendid vajaduste rahuldamine läbi väärtuse omandamise; juhid minimaalsete kuludega maksimaalsete tulemuste saavutamine; töötajad turvaline ja rahuldustpakkuv töökeskkond. Infosüsteemi mõiste Tehnilises käsitluses mõistetakse infosüsteemi all omavahel seotud komponentide (riistvara, tarkvara, kommunikatsiooniseadmed ja andmeressursid) hulka, mis kogub (või võtab vastu), töötleb, salvestab ja levitab informatsiooni (täpsemalt andmeid) eesmärgiga toetada otsuste tegemist, ettevõttes koordineerimist ja kontrolli. Infosüsteem võib aidata juhte ja töötajaid probleemide analüüsil, keerukate teemade visualiseerimisel ja uute toodete loomisel. Infosüsteemi üldised eesmärgid
kasutaja on liiasusest teadlik ja andmebaasisüsteem tagab muudatuste ülekandmise kaudu, et selle liiasuse tõttu ei satu andmebaasi kunagi vastuolulisi andmeid. Andmebaas on loometöö tulemus ning selle loomine ja haldamine nõuab psüühilist pingutust. Andmebaasi kogutud andmed on selle omaniku jaoks oluline vara, mille turvalisuse eest ta peab hoolitsema. Andmebaasi peetakse kaasajal enamasti infotehnoloogiliste vahenditega, kasutades spetsiaalset tarkvara andmebaasisüsteem. Andmebaaside liigitus Lühimälu: operatiivandmete andmebaasid. Suhtelisel lühiajalise perspektiiviga otsuste langetamiseks Detailsed ja enamasti aktuaalsed andmed Kasutavad onlain-tehingutöötluse süsteemid Tüüpilised operatsioonid on üksikute faktide lugemine, lisamine, muutmine, kustutamine. Pikaajaline mälu: andmeaidad ja andmevakad. Andmete integreerimiseks, analüüsimiseks ning strateegiliste otsuste langetamiseks
The Third Manifesto Kolmas Manifest. Milline on Kolmandas Manifestis kirjeldatud andmebaasikeele nimi? D. Lühendid tähendus ja sisu DBMS (Database Management System) - Andmebaasisüsteem (andmebaasihaldur) on riistvaral ja tarkvaral põhinev süsteem andmebaaside defineerimiseks, loomiseks, manipuleerimiseks, juhtimiseks, haldamiseks ja kasutamiseks. MÄRKUS. Andmebaasi kasutamise tarkvara võib olla andmebaasihalduse süsteemi osa, kuid võib olla ka iseseisev andmebaasihalduse süsteem. 2 RDBMS (Relational Database Management System) - Relatsiooniline andmebaasisüsteem on 21 sajandi algul domineeriv andmebaasisüsteemi tüüp. DBA (Database Administrator) - andmebaasi administraatori ülesanne on andmebaasi töö jälgimine ja tagamine.
...............................................76 2.4.11.6 Andmekogu mudelid (äritasandil) Rational Rose'is.................................77 2.4.11.6.1 Kontseptuaalne klassidiagramm..................................................77 2.4.11.6.2 Klasside definitsioonid................................................................77 Põhiobjektide olekudiagrammid......................................................................................78 2.4.11.7 Laenutamise olekudiagramm...................................................................78 2.4.11.8 Tellimuse olekudiagramm........................................................................79 3 Arhitektuurivaade..................................................................................................................79 3.1 Nõudmised tarkvarale ja riistvarale................................................................................80 4 Arendusvaade........................................
Tarkvaratehnika: Loeng 1: Taust: o Tarkvara iseloom o Kõrgenenud nõudmised: Suuremad süsteemid Keerulisemad süsteemid Kiiremini Erinevad näited vigadest mis on tehtud: o Ariane Crash 1996 kosmosesüstiku alla kukkumine, tuli välja et selle alla kukkumise põhjuseks oli tarkvarasüsteemis viga ilmus trajektoori osas. o Therac-25 kiiritusravi andmises tehti viga kasutaja liideses, kus
.......................................79 1.1.1.101Andmekogu mudelid (äritasemel) Rational Rose'is..........................79 6 1.1.1.101.1Kontseptuaalne klassidiagramm.................................................79 1.1.1.101.2Klasside definitsioonid ............................................................... 80 1.1.1.101.3Põhiobjekti olekudiagramm.........................................................80 2.4.3 Mängukavade registri spetsifikatsioon.......................................................80 1.1.1.102Taust..................................................................................................80 1.1.1.103Eesmärgid......................................................................................... 81 1.1.1.104Kasutus pädevusalade poolt (subjektid)........................................... 81 1.1.1
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL INFOTEHNOLOOGIA TEADUSTKOND INFORMAATIKAINSTITUUT Puhkuste ja töölt eemalolekute haldamise rakenduse testimine Projekt õppeaines “Tarkvara kvaliteet ja standardid” Autorid: Martin Koidu
rohkem kui 5 sekundit. Andmete muudatuse salvestamine süsteemi poolt ei tohi võtta aega rohkem kui 5 sekundit. kasutajaliides klientidele mõeldud kasutajaliides peab olema igal juhul veebipõhine. kujundus Kasutada tuleb silmale pehmeid värve. arendusvahendid Arendusvahendina tuleks kasutada organisatsioonile hangitud CASE tarkvara Rational Rose. usaldusväärsus Tellimuste haldamise süsteemi tõrgeteta töö on hädavajalik organisatsiooni tõrgeteta töötamiseks. Tõrked tekitaksid suurt finantsilist kahju ja ka moraalset kahju. varukoopiad Kuna hallatavad andmed on organisatsiooni jaoks olulised ning sellepärast tuleb vähemalt kord nädalas teha andmetest varukoopia.
TARKVARATEHNIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on tarkvaratehnika? Software engineering ! “Engineers Australia” definitsioon: Tarkvaratehnika on tiimide poolt rakendatav distsipliin tootmaks kõrgekvaliteedilist, suuremastaabilist ja hinnaefektiivset tarkvara mis rahuldab kasutajate nõudmisi ja mida saab hooldada teatud ajaperioodi vältel. IEEE definitsioon: Tarkvaratehnika on süstemaatilise, distsiplineeritud ja mõõdetava lähehemisviisi rakendamine tarkvara arendamisele, käitamisele ja hooldamisele, see tähendab, inseneriteaduste rakendamine tarkvarale. Tarkvaraarendus on nõrgem termin, kus tingimata ei kasutata protsesse, tööriistu, standardeid, jne. Tarkvaraarendus on progemine + konfigursatsiooni haldus. Tarkvaratehnika ei ole ainult programmi kirjutamine, vaid teemad hõlmavad ka kvaliteeti, ajakavasid,
Meetod ja klass Eeltoodud EPL programm peaks trükkima täisarvude massiivi nimega jada kümme elementi, mille väärtuste vahemik on 0 kuni 9, kuid tekstis on tõsine viga. Milline valik parandab selle vea? Asendada for (i=0;i<=10;i++) tekstiga for (i=0;i<10;i++) Milleks WWW algselt loodi? Et kiirendada teadlaste vahel pilte ja teksti sisaldavate teadusaruannete vahetust Millised on rakendustarkvara kohta käivad näited? Kirjade ja dokumentide koostamise tarkvara Mobiiltelefoni mäng Milline toodud lausetes on õige veebisaidi kohta, mis kasutab kliendipoolset skriptimist? Osa programmi koodi käivitatakse kasutaja arvutis. Milline def kirjeldab kõige paremini andmebaaside ohjesüsteemi päringukeelt? Keel, mis võimaldab andmehaldust (data management) Milline SQL käskudest muudab valuutat dollarist eurodeks? Update prices set amount=amount*0.7 and cuurency="Euro" where currency="Dollar"
Projekti visioon. Enne mistahes projekti käivitamist peab projektimeeskond projekti põhieesmärgi suhtes kujundama ühised arusaamad ja need ka kirjalikult lühidalt formuleerima. Põhieesmärk peab olema kõrge, kuid reaalne. Halvim on, kui projekti täitjad saavad aru eesmärkide ebareaalsusest, kuid projekti juhtkond mitte; sellisel juhul täitjate motivatsioon langeb kiiresti. Visioonist peaks lähtuma, määratlemaks, mida loodav tarkvara peab võimaldama ja mida mitte. Näiteks MS Word for Windows 1.0 arendamine võttis algselt kavandatud ühe aasta asemel aega viis aastat, kuna eesmärgid olid seatud liiga kõrged! Seega on näiteks "Luua maailma parim tekstitöötlussüsteem" liiga üldine, parem oleks "Luua maailma kõige kasutajasõbralikum tekstitöötlussüsteem", kuna annab arendajatele ka ideid, mida ei peaks tarkvara koosseisu lülitama. Põhiotsustaja määratlemine
KÜSIMUSED PUUDUVAD ÕPIKUS HOOPISKI. VIIDATUD TÄIENDAVAD MATERJALID KUULUVAD AGA ÜLÕPILASE POOLT KOHUSTUSLIKULT ÕPITAVA ÕPPEMATERJALI HULKA SISALDUDES KA KONTROLLTÖÖDE JA EKSAMI MATERJALIDES. SIINJUURES OLEVAD JOONISED PUUDUVAD ÕPIKUS. 2 1.SISSEJUHATUS EHITUS - tegevus - majandussektor projekteerimine ja ehitamine, kaasaarvatud ehituse tellija tegevus - ehitamine ehitusplatsil EHITIS füüsiline keha - hoone definitsioonid ja näited - rajatis KINNISVARA maa + ehitis EHITUSKULU - kulud - maa ostuks - finantskulud ( laenuintressid ) - kulud platsi vabastamiseks ja ettevalmistamiseks - kulud hoonele ja rajatistele
Tarkvara testimist käsitlev juhendmaterjal Tarkvara testimine Testimise parimad praktikad Nõudmiste määratlemine Maili Markvardt ASA Quality Services OÜ Tallinn 2006 Sisukord 1 Lugejaskond ja käsitlusala.......................................................................................3 2 Kasutatavad mõisted.................................................................................................3 3 Sissejuhatus testimisse..............................
I. Determinandid 1 Determinandi m~ oiste 1.1 Idee selgitus Algul defineerime esimest j¨ arku determinandi, siis esimest j¨arku determinandi abil teist j¨ arku determinandi, seej¨arel teist j¨arku determinandi abil kolmandat j¨ arku detereminandi jne, n-j¨arku determinandi defineerime (n - 1)-j¨arku determinandi kaudu. Sel- list defineerimisviisi nimetatakse induktiivseks ja vastavat objekti induktiivseks konstruktsiooniks. Eelnevalt on soovitatav tutvuda maatriksi m~oistega (II.1.1). Kooloniga v~ordus A := B t¨ahendab j¨argnevas, et A on defineeri- tud B kaudu. Seda v~ordust kasutame ka samav¨ a¨arsete t¨ ahistuste sissetoomiseks. 1.2 Esimest j¨ arku determinant Arvu a R determinandi |a| ehk esimest j¨ arku determinandi de- fineerime valemiga |a| := det a := a. 1.3 N¨ aide | - 5| = -5
ALUSED JA VUNDAMENDID (GEOTEHNILINE PROJEKTEERIMINE) EPN 7 SISUKORD Kasutatud kirjandus. 1. Sissejuhatus 1.1. Projekteerimiseks vajalikud eeldused lk. 1 1.2. Kasutatud terminid 1 2. Geotehnilised alusandmed (pinnase omadused). 2.1. Pinnase koostis ja struktuur. Pinnasevesi. 2 2.2. Pinnase füüsikalised omadused. 3 2.3. Pinnase mehaanilised omadused.. 2.3.1. Dreenitud ja dreenimata tingimused. Tugevusparameetrid dreeni- tud ja dreenimata tingimustel. . 4 2.3.2. Pinnase tugevusstaadiumid. 5 2.3.3. Pinnase veejuhtivus. Filtratsioonimoodul. 5 2.3.4. Deformatsioonimoodul.
LISA 1. ARCMAP MENÜÜRIBA KÄSKUDE KIRJELDUSED 29 LISA 2. ARCCATALOG MENÜÜRIBA KÄSKUDE KIRJELDUSED 32 LISA 3. EDITEERIMISEL KASUTATAVAD LÜHIKÄSUD 33 2 Sissejuhatus Käesolev materjal on mõeldud iseseisvaks õppimiseks kõigile, kes kasutavad ESRI® ArcGIS Desktop tarkvara. Konspekti sis u ei hõlma kogu ArcGIS Desktop toodete poolt pakutavat funktsionaals ust, vaid käsitleb esmajärjekorras kõige enamkasutatavaid ning olulisemaid funktsioone. Selle käigus antakse ülevaade ruumiandmete loomise ja haldamise peamistest töövahenditest. Materjal baseerub ArcGIS versioonile 9.2. Kõik õigused käesoleva dokumendi osas kuuluvad AlphaGIS OÜ`le. 1 ArcGIS Desktop ArcGIS Desktop hõlmab eneses kolme erinevat töölaua GIS tarkvaratoodet (ArcView®,
Uurimuslik töö on suunatud probleemile, eesmärgiks on leida vastus probleemile. Teema täpset sõnastamist aitab: 1) huvipakkuva valdkonna täpne määratlemine; 2) uuritavas valdkonnas küsimus(t)e sõnastamine, millele tahetakse saada vastust. See küsimus tuleb sõnastada uurimisprobleemina, millele vastamine peaks andma uue teadmise. Uurimisprobleem sisaldab juba tuntut ja seda, mida veel ei tea; 3) soovitav on panna kirja hulk küsimusi ja oletusi sõnastatud uurimisprobleemi kohta ning seejärel valida nende hulgast uurimist väärivaim. Teema lõplikuks sõnastamiseks tuleb tutvuda erialakirjandusega, selgitamaks kas keegi pole juba sama probleemiga tegelenud. Enne tööle asumist on soovitav enda jaoks läbi mõelda vastused järgmistele küsimustele: o Kas see teema huvitab mind? o Milles seisneb selle teema uudsus, rakenduslik tähendus?
Kanji m¨arkide morfoloogilisi seletusi. V~ordlev analu ¨u¨s m¨argis~onastike kanji etu ¨moloogiatest. Indrek Pehk 2000 m¨arts ¨o diplomito ¨ ¨ Helsingi Ulikooli Humanitaarteaduskond Aasia ja Aafrika keelte ja kultuuride osakond Sisukord Eess~ ona 7 I P~ohim~ oisteid 9 1.1 Kanji m¨arkide makrostruktuur . . . . . . . . . . . . . . . . 9 1.1.1 Kanji erinevad kujud . . . . . . . . . . . . . . . . . 11 1.1.2 M¨arkide ajalugu . . . . . . . . . . . . . . . . . . . 14 Luukiri
25) dünaamika on teadmata: Plant : {u (t ), y (t )} , (1.25) kus u (t ) on süsteemi juhtimissisend ja y (t ) on temale vastav süsteemi väljund. Juhtimise ülesandeks on saavutada nõutavat süsteemi dünaamikat, mida kirjeldab etalonmudel (reference model): Reference model : {r (t ), d (t )}, (1.26) kus r (t ) on seadesuurus (juhtimissüsteemi sisend) ja d (t ) on soovitav juhitava süsteemi väljund. Närvivõrk peab arvutama sellise juhtimissisendi u (t ) , et juhitav süsteem jälgiks etalonmudeli
25) dünaamika on teadmata: Plant : {u (t ), y (t )} , (1.25) kus u (t ) on süsteemi juhtimissisend ja y (t ) on temale vastav süsteemi väljund. Juhtimise ülesandeks on saavutada nõutavat süsteemi dünaamikat, mida kirjeldab etalonmudel (reference model): Reference model : {r (t ), d (t )}, (1.26) kus r (t ) on seadesuurus (juhtimissüsteemi sisend) ja d (t ) on soovitav juhitava süsteemi väljund. Närvivõrk peab arvutama sellise juhtimissisendi u (t ) , et juhitav süsteem jälgiks etalonmudeli
Analoogne lähenemine on esitatud informatsiooni väärtusahelana ja selle aluseks oleva informatsiooni juhtimise protsessimudelina, mis väljendab informatsiooni elutsükliga seotud põhi- ja tugiprotsesse. IT ressursid Kasutatavate mõistete kokkuvõtteks selle aine (ja loengu) kontekstis: · Inforessursid = andmed · IS protsess = käsitsitehtavate + poolautomatiseeritud + automatiseeritud info- ja süsteemitöötegevuste kogum · Rakendus = automatiseeritust toetav tarkvara · IT spetsialist = süsteemitöö tegija või juht · IT ressursid = IS protsessid + rakendused + andmed + IT varad+ IT spetsialistid · IT juhtimine = IT varade juhtimine · IT ressursside juhtimine = IS protsesside juhtimine + inforessursside juhtimine + IT juhtimine + IT spetsialistide juhtimine · IS juhtimine = IT ressursside juhtimine IS/IT juhtimine IS/IT juhtimine IT juhi kodulehe järgi on juhtimisvahendid ja tegevused, et panna oma IT teenima ettevõtte
6 / 55 Google App Engine Andris Reinman piiresse ning lähtefailid on turvaliselt varundatud, siis on Google App Engine aplikatsiooni loomiseks tõenäoliselt parim valik. Paigaldus Google App Engine kasutamiseks on vaja paigaldada arvutisse vastav tarkvara arenduspakett (SDK), mille saab alla laadida Google App Engine kodulehelt [http://code.google.com/intl/et/appengine/downloads.html]. Valida on kolme versiooni vahel, millest igaüks on mõeldud eri platvormi jaoks. Alla saab laadida Windowsi versiooni, Mac'i versiooni või Linuxi versiooni. Kõik need teevad sisuliselt sama asja, koosnedes samadest pyhtoni skriptidest, ainult et Windowsi ning Mac'i
RAS operatsioonisüsteemid - reaalajalised tuumad 1.Millised reaalajalised nõuded määravad RAS tarkvara koostamise eripära? RAS nõuded määravad tarkvara valmistamise eripärad (enamasti tekib sundparalleelsus): · Jõudlus tippkoormusel peab olema ennustatav · Töökiiruse juhtimine toimub ümbritsevast keskkonnast · Ohutus on sageli kriitilise tähtsusega · Andmemahud on väikesed või keskmised · Aktiivne liiasus (dubleerimine, jne) · Andmete terviklikkus nõutav lühiajaliselt · Autonoomne vigade avastamine 2.Selgitada sundparalleelsuse ja traditsioonilise paralleeltöötluse erinevusi.
3 mm Tabel 3. Nivelliiri Trimble DiNi 12 tehnilised näitajad. Nivelleerimisel kasutati jäika puitstatiivi ja puidust 3 m koodlatte NEDO LD24 ning erivajadusel alumiiniumist 1 m koodlatti NEDO LD21. Temperatuuri väärtuse määramiseks välitööde perioodi igapäevasel nivelliiri viseerimiskiire ja horisontaaltasapinna vahelise nurga (nurk i) määramisel kasutati termomeetrit nr 2. Geomeetrilise nivelleerimise väliandmed on esitatud M5 formaadis koos formaadi kirjeldusega (Lisa 10, CD Köide1_Lisa10:GEOM_NIVVAATLUS...). 3.1.2 Instrumentide kontroll Enne geomeetrilise nivelleerimise välitööde algust sooritati nivelliiri ja lattide kontrollimise käigus järgmised toimingud: - nivelliiri ja statiivi üldise seisukorra kontrollimine, - paigaldamise vesiloodide kontrollimine ja justeerimine, - nivelliiri viseerimiskiire ja horisontaaltasapinna vahelise nurga (nurga i) määramine,
YMM3731 Matemaatiline analu¨u¨s I 2007/08 ~o.-a. su¨gissemestril 3,5 AP 4 2-0-2 E S Dots. Lembit Pallas TTU¨ Matemaatikainstituut V-404, tel. 6203056 e-post: [email protected] K¨asitletavad teemad on toodud punktide kaupa. Neid punkte tuleb vaadelda ka kui kollokviumide ja eksami teooriak¨ usimusi. 1. Funktsiooni m~oiste ja esitusviisid 2. Funktsioonide liigitamine (paaris- ja paaritud funktsioonid, perioodilised funktsioo- nid, kasvavad ja kahanevad funktsioonid) 3. P¨o¨ordfunktsioon 4. Liitfunktsioon 5. Jada piirv¨aa¨rtus 6. Funktsiooni piirv¨aa¨rtus ¨ 7. Uhepoolsed piirv¨aa¨rtused 8. L~opmatult kasvavad ja l~opmatult kahanevad suurused 9. Piirv¨a¨artusteoreemid 10. L~opmatult kahanevate suuruste v~ordlemine 11. Funktsiooni pidevuse m~oiste. Tarvilik ja piisav tingimus funktsiooni pidevuseks 12. Elementaarfunktsioonide pidevus 13. L~oigul
annaabi.ee 
