Jüri Gümnaasium SÜSINIK Referaat Koostaja : Keit Putrolainen Jüri 2010 Süsiniku levik looduses Süsinik (C) on keemiliste elementide perioodilisustabelis IVA rühma 2. perioodi esimene element. Süsinik on mittemetalliline element. Kõik tema lähemad naabrid tabelis boor (B), räni (Si) ja lämmastik (N) on samuti mittemetallilised. Süsiniku aatomnumber on 6 ja aatommass 12. Kuna süsinik on tabelis perioodi keskel, ei moodusta ta positiivse laenguga ioone ega negatiivse laenguga ioone. Süsinik võib loovutada 4 elektroni või võtta juurde 4 elektroni. Sellepärast moodustab ta teiste aatomitega peamiselt kovalentseid sidemeid. Iga sidememoodustab elektronipaar, milles üks elektron pärineb süsiniku aatomilt ja üks mõnelt teiselt aatomilt, näiteks vesinikult. Süsinik on looduses üsna laialt levinud element maakoores massi järgi 13. kohal. Teda
V Eluslooduse ilu aluseks on süsinikuühendid SÜSINIK. SÜSINIKUÜHENDID 32 V. SÜSINIK. SÜSINIKUÜHENDID 14. SÜSINIK LIHTAINENA 14.1. Süsiniku levik looduses Süsinik (C) on keemiliste elementide perioodilisustabelis IVA rühma +3 2. perioodi esimene element. Süsinik on mittemetalliline element. Kõik tema lähemad naabrid tabelis boor (B), räni (Si) ja lämmastik (N) on samuti mittemetallilised. Süsiniku aatomnumber on 6 ja aatom- liitium (Li) leelismetall mass 12. Kuna süsinik on tabelis perioodi keskel, ei moodusta ta posi- IA rühm tiivse laenguga ioone (nagu leelismetallid tabeli vasakul serval) ega
Leidumine looduses Süsinikku leidub looduses nii lihtaine kui ka paljude ühendite koostises. Ta kuulub kõikide orgaaniliste ühendite seega ka taim- ja loomorgnanismide koostisesse. Süsinik on kivisöes ja naftas esinevate ühendite peamine koostisosa. Lubjakivi, marmori ja kriidi põhiosaks on kaltsiumkarbonaat. Õhus ja looduslikes vetes esineb süsinik süsinikdioksiidina. Lihtaine leidub süsinikku teemandi ja grafiidina. Allotroopsed teisendid Teemant Läbipaistev, värvuseta kristalliline aine. Ta on kõige kõvem looduslik mineraal. Teemandi kristallivõres on süsiniku aatomid üksteisest võrdsel kaugusel ja iga aatom on seotud nelja kovalentse sidemega. Niisugune struktuur põhjustabki teemanti erandliku kõvaduse. Teemanti kasutatakse klaaside
Grafiidi struktuur - kihid üksteisega nõrgalt seotud. * võib omada oksüdatsiooniastmeid -4 kuni 4 * kõrgel temperatuuril võib käituda oksüdeerijana või redutseerijana. Süsi - ei ole süsiniku allotroopne teisend.Koosneb peeneteralisest grafiidist nin sisaldab lisandeid. Tekib orgaaniliste ainete kuumutamisel ilma õhu juurdepääsuta. Kivisöest saadav süsi on KOKS. Süsinikuühendid Metaan CH4 - * oa -4 *molekul on ruumiline tetraeeder * sisaldab vaid üksiksidemeid * hästi põlev gaas CH4 + 2O2 = CO2 + 2H20 *õhust kergem, värvusetu, lõhnatu ja maitsetu gaas, vees ei lahustu eriti. *maagaasi põhiline koostisosa. Süsinikoksiid CO - vingugaas *oa on 2 * tekib C ja tema madalama oa ühendite põlemisel hapniku vaeguses. *hästi põlev gaas 2CO + O2 = 2CO2 * mürgine *kuulub mitmete küttegaaside koostisse Süsinikdioksiid CO2 - happeline oksiid! * oa 4 * tekib C ja tema ühendite oksüdeerumise lõppsaadusena hapniku külluses, karbonaatide lagunemisel.
mittemetalle? · Nende ehitusest tulenevalt ükski mittemetall ei ole hea elektri- ega soojusjuht (välja arvatud süsiniku allotroop grafiit). Sellest tulenevalt koosnevad elektri- ja soojusisolatsiooni materjalid mittemetallidest. Lisa! · Kui metallid olid enamasti tahked ained, siis mittemetallid on enamasti gaasid (hapnik, vesinik, lämmastik, fluor, heelium jne) või ka vedelikud (broom) ja tahked ained (väävel, süsinik, räni, jood jne). · Kuigi mittemetallilisi elemente on võrreldes metallidega vähe, on nende omadused väga erinevad ja üldistada on raske. Eelnevale võib lisada veel, et mittemetallilised elemendid võivad esineda mitme lihtainena. Sellist nähtust nimetatakse ALLOTROOPIAKS ja neid erinevaid lihtaineid nimetatakse ALLOTROOPSETEKS TEISENDITEKS. ALLOTROOPIA: · Allotroopia on nähtus, mis seisneb selles, et sama keemiline element võib esineda mitme
(asendusreaktsioonil) Kippi aparaadis: Zn+H2SO4=ZnSo4+H2 b) aktiivsete metallide (leelismetallide) ja vee reageerimisel: 2Na+2H2O=2NaOH+H2 c) vee elektrolüüsil: 2H2O=2H2+O2 Tööstuslikult toodetakse vesiniku 1) vee elektrolüüsil, 2) veegaasist C+H2O=CO+H2 d) loodusliku gaasi (metaani) konverteerimisel: 1400*C CH4+2H2O--------CO2+4H2 3. Füüsikalised omadused. Vesinik on värvuseta, lõhnata, maitseta gaas. Ta on kõige kergem gaas. Vees lahustub vesinik halvasti, hästi lahustub ta mõnedes metallides, näiteks pallaadiumis. Vesiniku suure soojusjuhituvuse tõttu jahtuvad kuumad kehad vesinikus 7 korda kiiremini kui õhus. 4. Keemilised omadused. a) Vesinik põleb õhus ja hapnikus veeauruks: 2H2+O2=2H2O Vesiniku ja hapniku segu plahvatab süütamisel. Gaasisegu, mis koosneb kahest mahuosast vesinikust ja ühest mahuosast hapnikust, nimetatakse paukgaasiks. b) Kõrgel tempeartuuril
veega tekib alus (MgO+H2O -> Mg(OH)2). Amfoteersed oksiidid reagreerivad nii aluste kui hapetega. Tuua näiteid õhus, vees ja maakoores leiduvatest oksiididest. Õhus: Süsinikdioksiid e. Süsihappegaas (CO2), 0,03% Vees: Vesi (H2O), 75% Maa pinnast Maakoores: Liiva põhiline koostisosa ränidioksiid (SiO2), rauaoksiidid (Fe2O3; Fe3O4), alumiiniumoksiid (Al2O3) ja vasemaak kupriit vaskoksiid (Cu2O). Iseloomustada vingugaasi (CO) ja süsihappegaasi (CO2). Süsihappegaas on happeline oksiid, mida leidub nii inimese kehas kui ka sissehingatavas õhus. Selle määramiseks kasutatakse reaktsiooni lubjaveega. Vingugaas on väga mürgine aine, millel puudub nii lõhn kui värvus. Selle eraldumise kohta käib valem: C+CO2 -> 2CO Kui põlemisel on hapnikku piisavalt, tekib CO2, kui aga hapnikku on vähe, tekib vingugaas. Hapnikku puudumisel põlemist ei toimu. 01.09.08 Happed HF vesinikfluoriidhape, ainus hape, mida ei saa hoida klaasanumates. 1. Näiteid tuntud hapetest. 2
Süsinik Asetus perioodilisustabelis Süsinik (C) on keemiliste elementide perioodilisustabelis IVA rühma 2. perioodi esimene element. Süsinik on mittemetalliline element. Kõik tema lähemad naabrid tabelis boor (B), räni (Si) ja lämmastik (N) on samuti mittemetallilised. Süsiniku aatomnumber on 6 ja aatommass 12. Kuna süsinik on tabelis perioodi keskel, ei moodusta ta positiivse laenguga ioone ega negatiivse laenguga ioone. Süsiniku levik looduses Süsinik on looduses üsna laialt levinud element. Teda esineb nii lihtainena kui ka liitainena. Ta on kõigis elusorganismides, fossiilsetes kütustes ja naftakeemiatoodetes leiduvate keemiliste ainete aluseks. Väga süsinikurikkad on mõned looduslikud tahked kütused, eriti kivisüsi. Antratsiit sisaldab 9095% puhast süsinikku. Puhast süsinikku
CO2 sisaldus õhus on viimastel aastakümnetel hakanud kütuste massilise põletamise tõttu vähehaaval suurenema. Kasvuhooneefekti, mis on seotud CO2 sisalduse tõusuga, ja sellega kaasnevaid ohte käsitleme atmosfääri saastumise juures Teemant C--C-sidemed on väga tugevad, muidu ei saaks tekkida ja koos püsida teemandi struktuur ega ka pikad süsinikahelad. Teemandi struktuuris ei ole üldse vabu väliskihi elektrone kõik on kovalentsete sidemete koostises. Sellepärast ei juhi teemant elektrit. Teemandi ülisuure kõvaduse tõttu kasutatakse kõik väiksemad vääriskivideks kõlbmatud teemandid kivimipuuride, lõiketerade, klaasinugade, lihvimispulbrite jt töövahendite valmistamiseks, millega saab töödelda väga kõvu kivimeid ja metalle. Grafiiti leidub looduses märksa rohkem kui teemanti. Ta on hallikasmust ja läbipaistmatu, väga rasksulav, kuid üsna pehme. Grafiit lõheneb väga kergesti
number näitab ka välimisel elektronkihil olevate elektronide arvu, neis asuvate metallide oksüdatsioniaste ühendites on vastavalt +I, +II ja + III. Kõrvalalarühmades (B- alarühm) asuvate metallide välisel elektronkihihtidel on samuti peamiselt 1-2 elektroni. Siit järeldus- metalliaatomite välisel elektronkihil on peamiselt 1-3 elektroni. Eranditeks on Ge, Sn, Pb- väliskihil 4 elektroni; Sb, Bi- 5 elektroni. Liikumisel perioodis vasakult paremale suureneb tuumalaeng ja viimasel kihil olevate elektronide arv. Tänu tuumalaengu suurenemisele hoitakse viimase kihi elektrone tugevamini kinni ja metalli keemiline aktiivsus väneneb (aktiivsemad metallid asuvad perioodide alguses). Liikumisel rühmas ülalt alla suureneb aatomi raadius ja tuumalaengu mõju väliskihi elektronidele väheneb st. aktiivsus suureneb. Järeldus- kõige metallilisem element on frantsium(Fr). 1 Metalliline side
· Hapnikku leidub väga paljudes ühendites. Hapniku keemiline sümbol on O. Hapnik asub perioodilisustabeli 2.perioodi VI rühmas. Tema tuumalaeng on 8. Hapniku aatomis on: 8 prootonit, 8 neutronit ja 8 elektroni, välises elektronkihis on 6 elektroni. Et saavutada püsivat väliskihti, on hapniku aatomil vaja liita veel 2 elektroni järelikult keemilistes reaktsioonides hapnik seob elektrone ja on oksüdeerija. Omadused: · Hapnik on värvitu, lõhnatu, maitseta õhust raskem gaas. · Hapnik on mittemetall, mis on keemiliselt küllaltki aktiivne. · Hapnik soodustab ning kiirendab põlemist ja tõstab leegi temperatuuri. Absence of oxygen: pyrites FeS2 in sedimentary rocks FeS2 + 15O2 + 2H2O 4Fe3+ + 8SO42- + 4H+ Hapniku ringe: Koguseliselt on hapnik globaalses aineringes tähtsaim element ja esineb selles ringes peamiselt vee koostises. Vaba hapnik (O ) tekkis siis, kui taimsed organismid hakkasid 2
(4-7), seetõttu on lihtainena oksüdeerijad (metallidega reageerides või nii) Oksüdeerumine - elektronide loovutamine, redutseerija. Redutseerumine - elektronide liitmine, oksüdeerija. Allotroopia - keemilise elemendi esinemine mitme lihtainena a) aatomite erineva arvu poolest molekulis (O2ja O3) b) Molekulide erinev paigutus kristallivõres ( S8 rombikujuline või pikad nõeljad kristallid) c) Aatomite erinev paigutus kristallivõres (teemant [tetraeeder] ja grafiit [kuusnurk]) Dissotsieerumine - mingi välisteguri mõjul molekulide lagunemist väiksematest molekulideks või teisteks väiksemateks osadeks. Hüdrolüüs - keemiline reaktsioon, kus keemiline ühend veega reageerides laguneb. Vesinik H:Viimasel kihil ainult 1 elektron, H:+1/1). Esineb ainult ühenditena (orgaanilised ained, elusloodus) Maal, kuna kergem kui õhk. Saamine elektrolüüs (vesi tavaliselt), laboris Metall + hape (va. konts. lämmastik- ja väävelhape) ja süsinikuga
raskesti töödeldavad, elektrijuhtivuselt vahepealsed(pooljuhid) Mittemetallide ühised füüsikalised omadused · Kõik on väga erinevate värvustega · Ei juhi elektrit · Lihtainetes on kovalentsed sidemed · Esineb allotroopiat Allotroopia Nähtus, kus üks ja sama keemiline element saab esineda mitme erineva lihtainena. · Erinev aatomite arv(nt hapnik) · Erinev molekulide paigutus(nt väävel) · Erinev aatomite paigutus kristallvõres(nt teemant ja grafiit) Vesinik VIIA rühmas sellepärast ka, et tal on halogeenidega sarnaseid omadusi. Hapniku ja räni järel üks levinumaid elemente. Lihtainena on teda suhteliselt vähe. Esineb looduses isotoopidena. Tavaline vesinik ehk prootium, raske vesinik ehk deuteerium(1 prooton, 1 neutron), üliraske vesinik ehk triitium( 1 prooton, 2 neutronit). Isotoop on radioaktiivne. Lihtainena: · Lõhnatu, maitsetu, värvusetu gaas · Kõige kergem · Vees väga vähe lahustuv
· Lihtsaim võimalik aatom. · Sageli ei paigutata teda perioodilisustabelis kindlasse rühma (võiks olla 1. või 17./VIIA rühm). · Universumis levinuim element (~89%). Maal on teda suhteliselt vähe: vesi, fossiilsed kütused. Saamine : laboratoorselt Zn (s) + 2H+ (aq) = Zn2+ (aq) + H2 (g) Tööstuses CH4(g) + H2O(g) =Ni CO(g) + 3H2(g) CO(g) + H2O(g) =Fe / Cu CO2(g) + H2(g) · Vesinik on värvitu, lõhnatu ja maitsetu gaas. · Vesinik on väga väikese tihedusega 0,089 g/l · Kondenseerub alles 20 K juures. · Kasutamine aastas toodetakse 3·108 kg. Pool sellest kulub ammoniaagi sünteesiks. Kolmandik metallide hüdrometallurgiliseks ekstraktsiooniks: Cu2+ (aq) + H2(g) Cu(s) + 2H+ (aq) Margariini tootmine jms. 8. Vesiniku olulisemad ühendid (hüdriidid ja oksiidid): kirjutage nende tasakaalustatud tekkereaktsioonid. · Vesinik annab nii katiooni (H+) kui aniooni (hüdriidioon H-).
8. Kalkogeenid. Nende kasutamine igapäevaelus. Keemilised ja füüsikalised omadused (ka reaktsioonid!). Nende ühendid ja nende kasutamine igapäevaelus. 9. Vesinik. Kasutamine igapäevaelus. Keemilised ja füüsikalised omadused (ka reaktsioonid!). Selle ühendid ja kasutamine igapäevaelus. 10. V A rühma elemendid. Nende kasutamine igapäevaelus. Keemilised ja füüsikalised omadused (ka reaktsioonid!). Nende ühendid ja nende kasutamine igapäevaelus. 11. Võrdle grafiiti ja teemantit. Ära aja segamini, grafiit ja graniit on erinevad asjad! 12. Võrdle CO2 ja CO. 13. Peab oskama erinevate keemiliste elementide elektronvalemi koostamist ja sellest lähtuvalt selgitama, miks on erinevates ühendites just sellised keemilise elemendi oksüdatsiooniastmed. 14. Lahuse %-lise koostise ülesanne. 15. Metallide üldomadused 16. Metallide reageerimine mittemetallidega Metall+hapnik Metall+mittemetall 17. Metallide reageerimine happega 18
Kõik perioodid algavad aktiivsete metallidega. Liikudes vasakult paremale nõrgenevad metallilised omadused nagu välises elektronkihis suureneb elektronite arv (väheneb arv elektroni mida loovutab) ja tuumalaengu suurenemisel väheneb aatomi raadius (seega seotakse väliskihi elektrone tugevamini) 3.Metalli aatomite elektronsskeemid ja nende omapära võrreldes mittemetallide elektronskeemidega. Näited. Elektronstruktuuri iseärasused metallidel: · välisel kihil on enamasti vähe aatomeid (1-3) · metalliaatomite raadius on suhteliselt suur võrreldes mittemetallidega · metalliaatomid hoiavad väliskihi aatomeid nõrgalt kinni · metalliaatomid võivad elektrone ainult loovutada, neil on alati positiivne oksüdatsiooniaste. Metallid redutseerijana: · võivad elektrone ainult loovutada, (vt D, käituvad alati reaktsioonides redutseerijana
Keemistemperatuur üldiselt kõrge üldiselt madal 10. Allotroopia on nähtus, kus üks ja sama element esineb mitme erineva lihtainena. Neid elemendi erinevaid vorme nimetatakse allotroopideks. Allotroopsed teisendid erinevad üksteisest vaid aatomite paigutuse (struktuuri) või molekulis olevate aatomite arvu, mitte elementkoostise poolest. Näiteks süsiniku allotroobid on teemant ja grafiit. 11. MITTE- VÄRVUS, MÜRGISUS LAHUS- KEEMILINE KEEMIS-, METALL AGREGAAT- TUVUS AKTIIVSUS KÜLMU- OLEK, LÕHN MIS-või SULAMIS- TEMPE-
Magneesium fosfaat Mg3(PO4)2 Soolasid jaotatakse: Lihtsoolad, Vesinik soolad (valemis on sees ka happe vesinik) Magneesium vesinik fosfaat MGHPO4 Page 1 Naatrium di vesinik fosfaat NAHPO4 Soolasid jaotatakse lahustuvuse järgi. Lahustumatud: FeSO3, KORDAMINE KONTROLL TÖÖKS 1)Arvuta aine massi % väärtus. Aine massi % arvutamine. 2)Sõnastada mõisted ja tuua näiteid. Oksiid Aluseline oksiid Happeline oksiid Amfoteerne oksiid Hape(d) Alus Hüdroksiid Leelis Sool(ad) 2)Jaotused Aluse jaotus Vees lahustuvad vees mitte lahusuvad NaOH, KOH MgOH, CuOH 3)Hapete jaotus hapniku sisalduse järgi Osisaldavad Omittesisaldavad H2SO4 HCl Page 2 5)Hapete jaotus tugevuse järgi
Universumis levinuim element (~89%). Sageli ei paigutata teda perioodilisustabelis kindlasse rühma (võiks olla 1. või 17./VIIA rühm). Maal on teda suhteliselt vähe: vesi, fossiilsed kütused. Suur vesiniku sisaldus päikeses ja psüsteemis. Planeetidest on kõige H-rikkam atmosfäär Jupiteril. Saamine laboratoorselt: metallid enne vesinikku reageerivad hapetega (Zn ja Fe)(HF, H2SO4) Zn(s) + 2H(aq)+ Zn2(aq) + H2(g) tööstuses vt slaidilt Vesinik on värvitu, lõhnatu ja maitsetu gaas.·Vesinik on väga väikese tihedusega 0,089 g/l · Kondenseerub alles 20 K juures. Vesiniku molekulil kõige väiksem aatom- ja molekulmass ning sellest tingitult ka kõige suurem liikumiskiirus (difusioonkiirus). Tavatingimustes ja madalal temp on väheaktiivne, toatemp reageerib vaid flouriga. Kasutusalad: õhupalli täitegaasina, aastas toodetakse 3·108 kg. Pool sellest kulub ammoniaagi sünteesiks.(ka vesinikkloriidi, süsivesinike, alkoholide sünteesis lähteaine).
1. Allotroopia- üks ja sama keemiline element esineb mitme lihtainena. Enamasti on tingitud kahest asjaolust: 1) aatomite arv molekulis võib olla erinev. Hapnik O2 dihapnik ( harilik Värvitu gaas ( vedelana ja tahkena rõhu all kahvatusinine) molekulaarne hapnik O=O ) Lõhnatu, vees suhteliselt vähelahustuv , läbipaistev, õhust veidi raskem gaas. St0C 219 , Kt0C 183 Eluks vajalik, põlemiseks vajalik Püsiv , kuumutamisel aktiivne, oksüdeerija ( Va. F2 suhtes) 2H2 + O2 2H2O CH4 + 2O2 CO2 + 2H2O Saamine Tööstuses õhust fraktsioneerival destillatsioonil
Keemia kordamisküsimused 9.klassile põhikool 1.Aineklassid ja nendevahelised seosed OKSIIDID-koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (O). Oksiidide liigitus:1) Aluselised oksiidid-metalli oksiidid: # tugevalt aluselised, ( leelis ja leelismuld metallid IA ja IIA alates Ca metallide oksiidid) # nõrgalt aluselised oksiidid- vähem aktiivsete metallide oksiidid. 2) Happelised oksiidid-mitte metallide oksiidid. Keemilised omadused: happeline oksiid + vesi = vastavhape ! Veega ei reageeri SiO N: dilämmastikpentaoksiid + vesi happeline oksiid + alus = sool +vesi HAPPED-ained, mis annavad lahusesse vesinikioone. Hapete liigitus erinevate tunnuste järgi:1) Hapniku sisalduse järgi: # hapniku mittesisaldavad happed N: # hapnikhapped N: 2) Prootonite arvu järgi: # üheprootonilised happed N: # mitmeprootonilised happed N: 3) Tugevuse järgi: #
Keemia kordamisküsimused 9.klassile 1.Aineklassid ja nendevahelised seosed OKSIIDID-koosnevad kahest elemendist, millest üks on hapnik (O). Oksiidide liigitus:1) Aluselised oksiidid-metalli oksiidid: # tugevalt aluselised, ( leelis ja leelismuld metallid IA ja IIA alates Ca metallide oksiidid) # nõrgalt aluselised oksiidid- vähem aktiivsete metallide oksiidid. 2) Happelised oksiidid-mitte metallide oksiidid. Keemilised omadused: happeline oksiid + vesi = vastavhape ! Veega ei reageeri SiO N: dilämmastikpentaoksiid + vesi happeline oksiid + alus = sool +vesi HAPPED-ained, mis annavad lahusesse vesinikioone. Hapete liigitus erinevate tunnuste järgi:1) Hapniku sisalduse järgi: # hapniku mittesisaldavad happed N: # hapnikhapped N: 2) Prootonite arvu järgi: # üheprootonilised happed N: # mitmeprootonilised happed N: 3) Tugevuse järgi: #
2CH4 + O2 → 2CO + 4H2 CH4 + 2H2O → CO2 + 4H2 3. Tööstuslikes vee elektrolüüsiprotsessides (kõrvalproduktina leeliste tootmisel jm.): katoodil - : 4H2O + 4e → 2H2 + 4OH- anoodil + : 2H2O - 4e → 4H+ + O2 4. Laboris kõige sagedamini: Zn + 2HCl → ZnCl2 + H2 (sisaldab lisandina HCl ja happe aerosooli) 5) Välitingimustes mõnikord hüdriididest: CaH2 + 2H2O → Ca(OH)2 + 2H2 1 mol = 42 g 2 . 22,4 l 2.1.3. Omadused Kergeim gaas (ja üldse aine), 14,5 korda õhust kergem Molekul kaheaatomiline: H2 Parim gaasiline soojusjuht Difundeerub kergesti läbi paljude materjalide, väga “liikuv” kõrgemal temp-l läbib ka metalle Lahustub halvasti vees ja org. lahustites, hästi mõnedes metallides (Pd, Pt) Aatomi H ja molekuli H2 mõõtmed väga väikesed, molekulis sidemeenergia kõrge: raskesti polariseeritav
4.Keemilised omadused: On aktiivne mittemetall. a) vesiniku ja metallidega käitub oksüdeerijana H2 + S = H2S Ca + S = CaS b) reaktsioonil hapnikuga käitub redutseerijana S +O2 = SO2 5. Kasutamine: tuletikutööstus, meditsiinis (salvid), musta püssirohu koostises, väävelhappe tootmiseks. Väävli tähtsamad ühendid: Vääveldioksiid- S + O2 = SO2. Leidub ka autoheitgaasides ja tööstusgaasides. On värvuseta, terava lõhnaga mürgine gaas. Põhjustab allergiat, silmapõletikke. Taimedel lagundab klorofülli. (lehtedele tulevad peale kollakas-pruunid laigud).Vääveldioksiid lahustub vees hästi SO2 + H2O = H2SO3 Vääveldioksiidi kasutatakse väävelhappe tootmiseks. Divesiniksulfiid S + H2 = H2S On värvuseta, mädamuna lõhnaga mürgine gaas. Tekib valkainete lagunemisel. Väävelhape On värvuseta, lõhnata siirupitaoline vedelik, sööbiva toimega
Ande Andekas-Lammutaja Keemia - Alkaanid Alkaanide üldvalemiks on CnH2n+2 ning nimetuse lõpuks aan. Alkaanid on küllastunud süsivesinikud, kus süsiniku aatomi vahel on kõik ühekordsed sidemed. Küllastunud tähendab seda, et nad sisaldavad maksimaalselt võimalikku arvu vesiniku aatomeid. Süsinik neis ühendeis on kõige suuremal määral redutseerunud. Kõik alkaanid on veest kergemad, ei lahustu vees, värvusetud. Gaasilised alkaanid on lõhnata, vedelad bensiini lõhnaga. Homoloogilises reas muutub aine olek järgnevalt: C1 C4 on gaasilised, C5 C16 vedelikud ning C17 - ... tahked. Süsiniku arvu kasvuga muutub molekulmass, tihedus ning kasvab sulamis- ja keemistemperatuur. Tahked alkaanid ei märgu. Vedelad alkaanid on tüüpilised
Br2 happeanioon halogeenid esinevad lihtainetena järgmisel kujul: J 2 F Cl Br Happeanioodides aga järgmiselt J Ja nimetustega- fluoriid -Kloriid -Bromiid -jodiid Kloor Lihtaine valem Cl2 tavatingimustes rohekas kollane õhust raskem gaas kloori lahustumisel vees saadakse kloorvesi kloorveel on tugevad oksüdeeruvad omadused selle tõttu hävitab ta joogi ja basseinide vees baktereid. kloori tähtsaim ühend on NaCl e keedu sool Maitseaine, verekoostisaine. Lähteaine paljude keemiliste ühendite tootmisel Na Cl2 NaOH Na2 CO3 NB: keedusool NaCl päevane kasutus 2-5 g mõnedel andmetel 2-3 g eestis kasutatakse keskmiselt 30 g see tõttu esineb eestlastel palju vereringe ja südame häireid(tüüpiline soolast
H H cis-dikloroeteen H Cl trans-dikloroeteen Cis- ja trantsiomeerid erinevad nii füüsikalistelt- kui keemilistelt omadustelt. Alkaanid (Küllastunud süsivesinikud) I MOLEKULI EHITUS Alkaanid on süsiniku (C) ja vesiniku (H) ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega ( sigmasidemega). H Lihtsaim alkaan on metaan CH4. HCH Nomenklatuur Alkaanide nimetuse lõpp on aan. H Kui alkaani molekulist kõrvaldada üks vesiniku aatom, saadakse alküülradikaal. Nimetus lõpeb lõpuga üül. CH4 metaan CH3 metüül C2H6 ehk CH3 CH3 etaan C2H5 ehk CH3 CH2 etüül Hargnenud ahelaga küllastunud süsivesiniku nimetus saadakse kõrvalahela (radikaali) nimetuse asetamisel peaahela ette. 1
H H cis-dikloroeteen H Cl trans-dikloroeteen Cis- ja trantsiomeerid erinevad nii füüsikalistelt- kui keemilistelt omadustelt. Alkaanid (Küllastunud süsivesinikud) I MOLEKULI EHITUS Alkaanid on süsiniku (C) ja vesiniku (H) ühendid, mille molekulides süsiniku aatomid on omavahel seotud kovalentse üksiksidemega ( sigmasidemega). H Lihtsaim alkaan on metaan CH4. HCH Nomenklatuur Alkaanide nimetuse lõpp on aan. H Kui alkaani molekulist kõrvaldada üks vesiniku aatom, saadakse alküülradikaal. Nimetus lõpeb lõpuga üül. CH4 metaan CH3 metüül C2H6 ehk CH3 CH3 etaan C2H5 ehk CH3 CH2 etüül Hargnenud ahelaga küllastunud süsivesiniku nimetus saadakse kõrvalahela (radikaali) nimetuse asetamisel peaahela ette. 1
..8 Kokkuvõte...................................................................................................................................9 Kasutatud kirjandus...................................................................................................................10 Sissejuhatus Süsinik on väga huvitav aine, sest ta oksüdatsiooniaste ühedites võib olla IV kuni IV. Tänu sellele omadusele on ta väga paljude erinevate ainete koostises. Süsinik võib moodustada nii sooli, happeid, süsivesikuid, oksiide, kui ka paljusid muid aineid. Süsiniku esineb looduses nii lihtainena kui ka liitainena. Liitainetest on levinumad hapnikuga seonduvad ühendid, millest laialdasemalt levinud on karbonaadid. Karbonaadid jagunevad kaheks: kesksed süsihappesoolad ja hapud süsihappesoolad. Keskseid süsihappesoolasid nimetatakse karbonaatideks, hapusid süsihappesoolasid vesinikkarbonaatideks.Nagu süsihappe anioonidki (CO 3 ja HCO3
2 KNO3= 2 KNO2 + O2 III Amfoteerne oksiid+ HAPE =sool+vesi 2 Zn(NO3)2 = 2 ZnO+ 4 NO2 + O2 Amfoteerne oksiid+ALUS(leelis)+ vesi =kompleksühend 2 AgNO3= 2 Ag + 2 NO2 + O2 ) Amfoteersed oksiidid veega ei reageeri IV Neutraalsed oksiidid ei reageeri ei happe, ei alusega ega veega. Neutraalne oksiid + O2 = kõrgema oksüdatsiooniastmega oksiid Rahvapärased nimetused: CaO- pöletatud lubi, kustutamata lubi; Fe2O3- punane või pruun rauamaak; Fe3O4- rauatagi, magnetiit; Al2O3- boksiit, korund, rubiin, safiir, smirgel; SiO2- liiv; CO2- süsihappegaas, CO- vingugaas; N2O- naerugaas Alused Alused koosnevad metallioonist ja hüdroksiidioonist. Alused on ained, mis liidavad prootoni (H+). Liigitus: Vees lahustuvad alused e
Füüsikal om. sarnaneb paljuski Pb-ga, keem. om. Ag (halogeniidide halb lahustuvus). Kasut: happekindlad sulamid, laagrimetall. Tl halogeniiniidid – infrapunatehnikas. Biotoime: Tl väga mürgine(avastamine lihtne) kuid nähtavasti vajalik osadele organismidele. 14. rühm: C Si Ge Sn Pb. Mitte met – C ja Si, poolmet Ge, metellid Sn ja Pb. Ns 2np2 -->tih kasvab, aatomraadius suureneb, matellilisus suureneb, sul ja keem temp väh, ionisatsioonienergia väh. Süsinik(C) - Looduslik süsinik. 2isotoobi segu. Atmosfääris esineb radioakt isotoopi 14C –tähtis vanusemääramise viis arheoloogias. Looduses: 1)karbonaatkivimid (lubjakivi CaCO3) 2)looduslik kütus- gaas-, vedel-, tahkekütused. On olemas kõikide elusorg. koost., kõige tähtsam element. Teemant –kõvim lood. mineraal , säravam ja hinnaliseim vääriskivi, hea dielektrik. Kasut tehnil eesmärkidel ja juveelidena . Leiukohad: Aaf, India, Venemaa. Puhtaim lood.süsinikuvorm. Ei reag. Hapete ega leelistega, ega sula
Orientatsioonijõud - jõud püsiva dipoolmomendiga polaarsete molekulide vahel või ioon-dipool vastastoime Induktsioonijõud - jõud polaarsete ja mittepolaarsete molekulide vahel, polaarne molekul tekitab teises samuti dipoolmomendi, nõrgem kui orientatsioonijõud Dispersioonijõud - elektronide liikumisel tekkivate hetkdipoolide nõrk vastastikune mõju, tekib kahe mittepolaarse molekuli lähenemisel 3. Gaas ja aur - definitsioonid Gaas - aine, mis normaaltemperatuuril ja rõhul on täielikult gaasilises olekus. Aur - selline aine gaasilises olekus, mille keemistemperatuur on kõrgem kui toatemperatuur, näiteks veeaur 4. Gaaside omadused Kokkusurutavus ja võime paisuda Ei ole kindlat kuju, täidavad anuma võttes selle kuju. Ruumala ühtib anuma ruumalaga, milles ta asub. Ruumala sõltub temperatuurist ja rõhust. 1. Gaaside olekuparameetrid:
11. klassi Orgaanika konspekt Jaan Usin 1 Süsiniku valentsolekud Orgaanilistes ainetes on süsinik neljavalentne- st. moodustab neli kovalentset sidet I valentsolek neli üksiksidet 109028´ CH4 jne Tetraeeder II valentsolek 2 üksiksidet ja 1200 1 kaksikside Tasapind CH2= CH2
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
