vahel tõmbel või survel. Armatuurteras: Müüritises armatuurina kasutatav teras. Armeeritud müüritis: Müüritis, milles tavaliselt terasvardad või -võrk on paigutatud mördi või betoonikihi sisse nii, et müüritis töötab koormuse (jõudude) vastuvõtul ühtse tervikuna. Eeldoseeritud mört: tehases doseeritud komponendid, millest ehitusplatsil segatakse mört. Eelpingestatud müüritis: müüritis, milles pingearmatuuri abil on eelnevalt tekitatud survepinged Ehitusplatsimört: segu, mulle alglahtematerjalid doseeritakse ja segatakse ehitusplatsil. Jaotusarmatuur: pikiarmatuuriga ristiolev armatuur jõudude ühtlustamiseks pikivarrastes. Kaubamört: Tehases doseeritud ja segatud ning ehitusplatsile toodud mört. Kergmört: mört kuivmahumassiga alla 1500 kg/m3. Konstruktiive armatuur: mittearvutuslik armatuur vastavalt üldtunnustatud konstrueerimisnõuetele. Liugvuuk: vuuk, mis võimaldab müüritise horisontaalse vaba liikumise.
kõrge valandi täpsus ja kõvadus d. suur tootlikus ja valandi peeneteraline struktuur Küsimus 5 Valmis Hindepunkte 1/1 Kõige levinumaks hallmalmi sulatamise agregaadiks on Valige üks: a. induktsioonahi b. vagranka c. elektriahi d. konverter Küsimus 6 Valmis Hindepunkte 1/1 Pressvormide ja kokillide purunemise põhjuseks on Valige üks: a. väsimuspragude tekkimine b. tõmbepinged c. survepinged d. ülessulamine Küsimus 7 Valmis Hindepunkte 1/1 Silindrilise valandi kahanemistühiku kuju on Valige üks: a. koonus tipuga allapoole b. koonus tipuga ülespoole c. kera d. silinder Küsimus 8 Valmis Hindepunkte 0/1 Loetlege survevalu puudused Valige üks: a. tööriistade kõrge maksumus ja väike tootlikkus b. valandi gaasi- ja kahenemispoorsus, jämedateraline struktuur c
Plastsusnäitajad katkevenivus A ja katkeahenemine Z e. Materjali kõvadus Rockwell'i C skaalas Score: 0 / 10 Küsimus 10 (10 points) Sild paigutatakse soojuspaisumisega seotud liikumiste kompenseerimiseks malmklotsile (vt joonisel pool sillast, punasega 2 klotsi). Sillal on kokku 4 klotsi ning silla maksimum kogumass on 68 tonni. Ühe klotsi ristlõikepindala on piiratud 1650 mm2. Leidke survepinged klotsis, mille järgi saaks hakata otsima sobivat malmi? Student Response: 100.96 N/mm2 Score: 10 / 10
Plastsusnäitajad katkevenivus A ja katkeahenemine Z e. Materjali kõvadus Rockwell'i C skaalas Score: 0 / 10 Küsimus 10 (10 points) Sild paigutatakse soojuspaisumisega seotud liikumiste kompenseerimiseks malmklotsile (vt joonisel pool sillast, punasega 2 klotsi). Sillal on kokku 4 klotsi ning silla maksimum kogumass on 140 tonni. Ühe klotsi ristlõikepindala on piiratud 1650 mm2. Leidke survepinged klotsis, mille järgi saaks hakata otsima sobivat malmi? Student Response: 207.87 N/mm2 Score: 10 / 10 Kogutulemus: 90 / 100 = 90.0%
(betooni tõmbetugevus on 10-15 korda väiksem survetugevusest). Teras seevastu töötab ühteviisi hästi nii survel kui ka tõmbel, kuid tema hind on küllalt kõrge. Osutub, et survejõu vastuvõtmine betooniga on 3-4 korda odavam kui terasega, tõmbejõu vastuvõtmine on samavõrra odavam aga terasega. Siit tulenebki raudbetooni majanduslik olemus: võtta ühes ja samas konstruktsioonis esinevad survepinged vastu betooniga, tõmbepinged aga terasega. Betoontala koormamisel tekivad nulljoonega teineteisest eraldatud surve- ja tõmbetsoon. Suurimad normaalpinged on mõlemas tsoonis enam-vähem võrdsed. Kui väliskoormuse suurenedes tõmbepinged suurima paindemomendiga ristlõikes (kriitilises lõikes) saavutavad betooni tõmbetugevuse, siis tekib selles lõikes pragu, betooni tõmbetsoon langeb tööst välja ja konstruktsioon variseb. Seega on betoontala
Re või Rp0,2 ja Rm vahe on suur) D. Tõmbe- või survetugevus Rm (kui Re või Rp0,2 ja Rm vahe on väike) E. Füüsikaline voolavuspiir Re või tinglik voolavuspiir Rp0,2 Score: 6/6 10. Sild paigutatakse soojuspaisumisega seotud liikumiste kompenseerimiseks malmklotsile (vt joonisel pool sillast, punasega 2 klotsi). Sillal on kokku 4 klotsi ning silla maksimaalne kogumass on 143 tonni. Ühe klotsi ristlõikepindala on piiratud 1650 mm2. Leidke survepinged klotsis, mille järgi saaks hakata otsima sobivat malmi? Student Response Answer: 212 Units: N/mm2 Score: 3/3 11. Kuidas muutub kristalliinsete termoplastide elastusmoodul kuumutamisel üle sulamistemperatuuri? Student Response Feedback A. Elastsusmoodul suureneb B. Elastsusmoodul ei muutu. C. Elastsusmoodul väheneb. Score: 3/3 12. Kas amorfse plastilehe elastsusmoodul muutub kuumutamisel üle klaasistumistemperatuuri Tg
D. Materjali kõvadus Rockwell'i C skaalas E. Plastsusnäitajad katkevenivus A ja katkeahenemine Z Score:6/6 10. Sild paigutatakse soojuspaisumisega seotud liikumiste kompenseerimiseks malmklotsile (vt joonisel pool sillast, punasega 2 klotsi). Sillal on kokku 4 klotsi ning silla maksimaalne kogumass on 61 tonni. Ühe klotsi ristlõikepindala on piiratud 1650 mm2. Leidke survepinged klotsis, mille järgi saaks hakata otsima sobivat malmi? Student Response Answer:90.6 Units:N/mm2 Score:3/3 11. Kuidas muutub kristalliinsete termoplastide elastusmoodul kuumutamisel üle sulamistemperatuuri? Student ResponseFeedback A. Elastsusmoodul suureneb B. Elastsusmoodul väheneb.
sama b. praktiliselt puudub c. väiksem d. suurem Question 3 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Suurim tugevus on malmil Select one: a. pesalise grafiidiga b. plaatja ning liblelise grafiidiga c. keraja grafiidiga d. vermikulaargrafiidiga Question 4 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Pressvormide ja kokillide purunemise põhjuseks on Select one: a. ülessulamine b. survepinged c. väsimuspragude tekkimine d. tõmbepinged Question 5 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Millisel eesmärgil kasutatakse valuvormides kärne? Select one: a. valandi otspinna kujundamiseks b. mitteläbitavate avade valmistamiseks c. avade ja õõnsuste valmistamiseks d. valandi välispinna kujundamiseks Question 6 Incorrect Mark 0.00 out of 1.00 Remove flag Question text
0,50 67±5 62 72 0,16 87±5 82 92 0,08 99±1 98 100 Tabel 3. EN 196-1 nõuded CEN-i etalonliival. Liiva peensuse iseloomustamiseks on välja arvutatud segude peensusmoodulid: · FM(0,0-0,8)= 2,2 · FM(0,63-2,0)=3,07 · FM(0-0,8)+(0,63-2,0)= 2,64 Katsekehade katsetamine painde-ja survetugevusele toimus peale 28-päevast kivinemist. Tabel 5. Proovikehade painde- ja survepinged. (*- ei kasutata keskmise arvutamisel) Mõõd Arvutatud etud Prk Jrk nr Proovik Prk Purus Paind Surve-pinge nr eha mass tav Tihed e- mõõtm us ed [g] jõud pinge [mm] Õhus Vees Paind Survel
3. Moondekivimid - toimub kivimite ümber kristalliseerumine Maavärinad esinevad laamade piirialadel, kuna laamade piirialadel toimub maakoore rebenemine ning liikumine. Samades piirkondades esineb ka vulkaanilisttegevust, eriti ookeaniliste laamade lahknemise aladel ja piirkondades, kus ookeaniline laam sukeldub. Maavärinate tekkimine Kivimiainese plastiline ümberpaiknemine tekita laamad. Liikuvates laamadas, eelkõige piirialade, tekivad pinged (lahknemispinged/survepinged/nihkepinged). Teatud hetkel ületavad pinged kriitilise piiri ja kivimid purunevad. Salvestunud energia levib üle kogu maakera laiali seismiliste lainetena ja tekibki maavärin. Maavärinate mõõtmiseks kasutatakse kahte meetodit: 1. Kvalitatiivne, Mercelli skaala pallides, intensiivsuse hindamine, visuaalne hinnang 2. Kvantitatiivset, Richteri skaala magnituudides, võimsuse hindamine Vulkaani kuju ja omadused
pinnale risti mõjuv jõud ja f on hõõrdetegur, f = tan ) ja kohesioonijõud (c*A, kus c on nidusus ja A on osakeste puutepindade suurus). Pinnase nihketakistus T = V*tan + c*A. Pinnase nihkepinge saame kui leiame nihketakistuse pinnaühikule (T / A): = * tan + c. Nihke olemuse uurimiseks on erinevaid aparaate. Pinnase nihketeimi tulemused vormistatakse graafiku kujul, kus abstsissteljele kantakse survepinged ja ordinaatteljele vastava nihkepinge suurused. Nagu graafikutelt näha, käituvad pudedad ja niduspinnased erinevalt. Mõningane nidusus esineb tegelikult ka pudedatel pinnastel (kuna ebaühtlase pinnaga liivaoskesed haakuvad üksteise külge) Suurusi (´) ja c (c´) nimetatakse liivapinnaste puhul lineaarsusparameetriteks. Liivapinnaste sisehõõrdenurk suureneb tiheduse ja terajämeduse suurenemisel. Ühtlase terastikulise koostisega liivade ja
1. TERMINID JA TÄHISED. 1. TERMINID JA TÄHISED Müüritis: sobiva seotisega ja mördiga kokku liidetud müürikivide ühendus. Armeeritud müüritis: müüritis, milles tavaliselt terasvardad või võrk on paigutatud mördi- või betoonikihi sisse nii, et armeeritud müüritis töötab koormuse (jõudude) vastuvõtul ühtse tervikuna. Eelpingestatud müüritis: müüritis, milles pingearmatuuri abil on eelnevalt tekitatud survepinged. Müüritisdiafragma: müüritis, mis on tihedalt laotud rb talade ja -postide (või armeeritud müür) vahele ja piiratud nende elementidega neljast küljest. Müürikivi: kivi, tellis, väikeplokk (ka mullbetoonist). Müürikiht: ilma läbiva vuugita vertikaalne müür. (Müüri)- rida: horisontaalne müürikivide kiht. Müüriseotis: kivide (elementide) asetus müüris, mis tagab müüri töötamise ühtse tervikuna. Sidumata vuuk: horisontaalne või vertikaalne tasapinnaline mördivuuk.
(kontaktsurve probleeme klassikaline tugevusõpetus ei käsitle). Iga kontaktiala koormuse väärtus (välisjõud) arvutatakse selle jõusüsteemi tasakaalutingimustest. Koormus rakendub varda ja korpuse (samuti ka varda ja pendli) kontaktis olevate pindade (silindriliste kontaktpindade) kaudu: · detailide vastasmõju tekitab neil pindkoormused, ning materjalides survepinged; · pindkoormused ohustavad detaile muljumisega kui pindjõu intensiivsus (muljumispinge) ületab lubatava väärtuse, siis detail(id) deformeeruvad plastselt; · muljumisoht on seda suurem, mida väiksem on muljumispind (kontaktipind). Lihtsustus: Tegelik muljumispind (silinderpind) asendatakse tinglikuga (tasapind) Tinglik muljumispind (Joon. 4
(kontaktsurve probleeme klassikaline tugevusõpetus ei käsitle). Iga kontaktiala koormuse väärtus (välisjõud) arvutatakse selle jõusüsteemi tasakaalutingimustest. Koormus rakendub varda ja korpuse (samuti ka varda ja pendli) kontaktis olevate pindade (silindriliste kontaktpindade) kaudu: · detailide vastasmõju tekitab neil pindkoormused, ning materjalides survepinged; · pindkoormused ohustavad detaile muljumisega kui pindjõu intensiivsus (muljumispinge) ületab lubatava väärtuse, siis detail(id) deformeeruvad plastselt; · muljumisoht on seda suurem, mida väiksem on muljumispind (kontaktipind). Lihtsustus: Tegelik muljumispind (silinderpind) asendatakse tinglikuga (tasapind) Tinglik muljumispind (Joon. 4
Lõhend rebenddeformatsioonid ilma kivimplokkide nikhumiseta Murrang rebenddeformatsioonid kivimplokkide nikhumisega Murrangute tüübid: - nihkemurrang - kaldmurrang - langatusmurrang - kerkemurrang - langatusmurrang - lüstriline murrang Lüstriline murrang langatusmurrang, mille laugeneb murrangupind läheb sügavuses üle horisontaalseks lõigutuspinnaks - Millised on võimalikud kivimkeskkonna pingeväljad ja deformatsioonid? · survepinged, venituspinged, nihkepinged · paindedeformatsioonid: kurd, venitud, külgpaine · rebenddeformatsioonid: kerke-, langatus-, nihkemurrang - Mis on kurru elemendid ja tüübid? · sümmeetriline kurd · sukelduv kurd - Mille poolest erineb antiklinaal sünklinaalist? antiklinaal tõuseb üles, sünklinaal vajub alla - Milline murrangutüüp ilmneb venituspingete väljas? lüstriline murrang
külmakerke seos pinnastega(möll, liiv, kruus), teede projekteerimise normidega ja katendiarvutusega; Tee külmakerke põhjus esineb ainult aluspinnastes, sealt ka min mulde kõrgused normides ja põhimõtted külmakerke arvutustes 11. Katendi ja selle erinevate kihtide töötamine (asfalt, alused); katendite koormuskindluse seisukohast kriitiliseks on tõmbepinged ja -deformatsioonid seotud kihtide alapinnas. ..ja survepinged sidumata kihtides ja aluspinnases. 12. Defektide seotus konstruktsioonist (laiad, kitsad teed, õhukesed, paksud asfaltkatted); kui kiht on õhuke on selle tähendus kogu katendi koormuskindlusele väike. katte väsimine ei ole õhukese kattega katendite kriitiline näitaja. seega sidumata kandev kiht koormuskindluse kohapealt teekonstruktsiooni kõige olulisem osa. aluse defektid väljenduvad roobastena, kitsastel teedel on liikluskoormuse mõju koondunud tee serva, seega tekib
Joon. 3.49. Vaiksel veel sõltub ujuvus-jõudude jaotus vaid veealuse osa kujust ehk veealuse osa ruumala jaotusest piki laeva. Seega on ujuvusjõudude epüüri kuju antud veeväljasurvel muutumatu. Kaalujõudude epüüri kuju sõltub lasti, kütusevaru, ballastvee ja muude raskuste jaotusest piki laeva. Joon. 3.50 Kui suured raskused on paigutatud laeva keskele, leiab aset läbipaine (Joon. 3.50a). Laeva tekis ilmnevad survepinged, põhjas aga tõmbepinged. Läbipainde korral joonistatakse paindemomentide epüür baasjoonest ülespoole. Suuremate raskuste paigutamisel laeva otstele esineb ülepaine (Joon. 3.50b) ja laeva põhjas tekivad survepinged ning tekis tõmbepinged. Seega tuleb laeva lastimisel, eriti pika laeva korral jälgida, et pinged laevas juba lastimise käigus laeva ära ei lõhuks. Ülepainde korral joonistatakse paindemomentide epüür baasjoonest allapoole.
t t 0.67 + 0.33 t c -1; 62 (1 - ) - t fy fy 235 355 = 1.0 0.81 235 NB! Survepinged on ,,+" märgiga!!! TERASKONSTRUKTSIOONID ABIMATERJAL 16/79 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut ÜHELT SERVALT TOETATUD (KONSOOLSED) SURUTUD ELEMENDID (1-POOLSE TOETUSEGA) SURUTUD JA PAINUTATUD RISTLÕIKEKLASS SURUTUD ELEMENDID ELEMENDID
Elastsed keha kuju taastub, deformatsioonistruktuure ei teki. Plastilised pinge kadumisel keha kuju ei taastu, tekivad paindelised deformatsioonistruktuurid kurrud. Rebend e haprad pinge tulemusel keha katkeb, tekivad nihkelised (rebend-) deformatsioonistruktuurid lõhed, murrangud. Monoklinaal kihtide horisontaalsest kallutatud lasuvus, viltused struktuurid võib tekkida nii plastilistel kui rebenddeformatsioonidel, mis levivad maakoores tavaliselt kombineerunult. Survepinged tekivad kurrud või kergemurrangud. Subduktsioonipiirkonnad, laamade põrkepiirkonnad. 7 Venituspinged tekib venitus ja kihtide õhenemine(fleksuur) või langatusmurrangud. Laamade lahknemispiirkondades. Nihkepinged tekib külgpaine või nihkemurrang. Laamade külgsuunas liikumiste piirkondades. Erosioon kujundab monoklinaalidest viltuse maastiku. (kuesta relieef) Eesti maastik on kergelt monoklinaalne 2-3m/km.
O1 130 Suurim tõmbepinge punkt on O2, kus koos mõjuvad mõlema pingelaotuse My ja Mz My epüür, MPa suurimad survepinged (samas punktis mõjuvad samatüübilised ja samasihilised pinged liidetakse y algebraliselt); 130
Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 2 seisundis täiesti normaalne nähtus ega pruugi viidata konstruktsiooni ebapiisavale kande- võimele. Siiski on teatud juhtudel praod kasutusseisundis ebasoovitavad (näiteks korrosiooni soodusta- va keskkonna või korrosioonitundliku armatuuri korral). Sellisel juhul võimaldab pragusid vältida pingebetooni kasutamine. Pingebetoon on raudbetooni eriliik, milles valmistamise ajal betoonis tekitatud survepinged vähendavad konstruktsiooni kasutusseisundis tekkivaid betooni tõmbepingeid või väldivad neid. Betooni eelpingestamiseks kasutatakse konstrukt- siooni paigaldatavat kõrgtugevat pingearmatuuri. Joonis 2 Joonisel 2 näeme pingbetoontala, kus betooni eelsurvepinge saadakse betoneerimisel kanalis- se jäetud pingearmatuuri pingestamisel jõuga P0 vastu elemendi otsapindu. Eelpingestusjõu suuruse ja asukoha sobiva valikuga on võimalik saavutada, et betooni eelsurvepinge σcp ja vä-
sellesse 3 korda vähem metallikiudu kui sama koostise korral metallipulbrit. Keraamilise maatriksi tugevdamist metallarmatuuriga saab realiseerida kahel viisil: a) kasutades armatuuriks materjali, millel on suurem elastsusmoodul kui maatriksil, b) kasutades armatuuriks materjali, millel on maatriksiga võrreldes suurem joonpaisumistegur. Esimesel juhul annab elastsem maatriks deformeerimisel suurema osa pingetest üle jäigale arma- tuurile, teisel juhul tekivad survepinged keraamilises maatriksis jahtumise käigus armatuuri suurema kaha- nemise tõttu. Keraamilise komposiitmaterjali näitena võib tuua volframtraadiga armeeritud fajansskeraamika (50% kaoliini, 30% ränioksiidi, 20% päevakivi), mida kasutatakse elektriisolaatorite valmistamiseks. 41) Süsinikkomposiitmaterjalid ja nende omadused. Süsinikkomposiitmaterjalide (SKM) kasutuselevõtu on tinginud eelkõige kõrgetemperatuurse tehnika
koormuse iseloomule peaks θ olema 0 ka juhul kui vahetult talla jääb Resultant e veeküllastatud peen- või tolmliiv, V plastne või voolav saviliiv. Viimane tingimus tähendab, et kogu talla all on M survepinged. Kui θ < 0, siis tekivad arvutuslikult talla alla tõmbepinged. Tõmbepinged tekivad kui e > L/6. Kuna pinnase tõmbetugevus on väga pmax väike, siis tegelikult tõuseb tald teatud Ls/3 ulatuses pinnasest lahti ja ülejäänud
surve,paine,lõige Kohalik tugevus Müüritise tugevus kohaliku koormuse all on üldiselt suurem tema arvutustugevusest. Kohaliku koormuse all mõistetakse konstruktsiooni koormamist tema suhteliselt väiksel pinnal Ab. Tugevnemine tekkib seoses ruumilise pingeolukorra tekkimisega müüritises koormuse all Kui esimese grupi kividest tehtud kestsängituseta sein on koormatud koondatud jõuga, siis tuleks kontrollida, et koondatud jõu all ei ületaks survepinged järgmise avaldisega antud väärtust (6.33) kuid mitte vähem kui ega rohkem kui . Eelmise avaldise tähised: fk --müüritise normsurvetugevus; M --materjali osavarutegur; Ab --toetuspind, mida ei võeta suuremaks kui 0,45 Aef; Aef --seina arvutuslik ristlõikepind Lef t; t --seina paksus, mis arvestab uurdeid sügavusega enam kui 5 mm. Koormuse ekstsentrilisus ei tohiks olla suurem kui t/4.
tarvilik määrata 6 üksteisest sõltumatut pingekomponenti: 3 suuremad nihkepinged ja suured pingekontsentratsioonid. Nihkumine ei toimu Katseseadmete keerukuse ja kõrge hinna tõttu kasutatakse siiski harva. normaalpinge ja 3 nihkepinge komponenti. Pinnasemehaanikas loetakse piki pinda, vaid haarab teatud keskelt paksema ja äärtest õhema kihi. 1.7.3 Nihketugevuse hindamine empiiriliste seoste abil Liiva survepinged pos-ks ja tõmbepinged neg-ks. Pinnastes on tegemist pea Etteantud lõikepind ei pruugi olla kõige nõrgem koht pinnases. sisehõõrde nurga hindamise lihtsa mooduse on esitanud Brinch Hansen ja alati survepingetega ja seepärast tavaline tähistamisviis nõuaks kõigi Liketeimiga määratud tugevusparameetrid on kasutatavad inseneripraktikas
Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 2 seisundis täiesti normaalne nähtus ega pruugi viidata konstruktsiooni ebapiisavale kande- võimele. Siiski on teatud juhtudel praod kasutusseisundis ebasoovitavad (näiteks korrosiooni soodusta- va keskkonna või korrosioonitundliku armatuuri korral). Sellisel juhul võimaldab pragusid vältida pingebetooni kasutamine. Pingebetoon on raudbetooni eriliik, milles valmistamise ajal betoonis tekitatud survepinged vähendavad konstruktsiooni kasutusseisundis tekkivaid betooni tõmbepingeid või väldivad neid. Betooni eelpingestamiseks kasutatakse konstrukt- siooni paigaldatavat kõrgtugevat pingearmatuuri. Joonis 2 Joonisel 2 näeme pingbetoontala, kus betooni eelsurvepinge saadakse betoneerimisel kanalis- se jäetud pingearmatuuri pingestamisel jõuga P0 vastu elemendi otsapindu. Eelpingestusjõu suuruse ja asukoha sobiva valikuga on võimalik saavutada, et betooni eelsurvepinge cp ja
kontrollida kolmes tsoonis. esimese grupi kividest tehtud müüritises Üldine tugevus tingimus Nrd kestsängituseta sein on külgdeformatsiooni = Xi(m) * Ac* fk /M > Nsd koormatud koondatud jõuga, takistamine müüritise vertikaalkoormus.Ülemises siis tuleks teatud valemiga pingestamisel. ja alumises tsoonis võrdub Xi kontrollida, et koondatud jõu Vertikaalse =1. Survetsooni pindala Ac all survepinged jääksid deformatsiooniga kaasneb ka =(1-2ei /t)A kus A on vahemikku: fk/M<=c<=1,5 horisontaalne deformatsioon. vaadeldava ristlõike pindala fk/M fk müüritise Selle külgdeformatsiooni ja ei seina alumise ja ülemise normsurvetugevus M takistamine loob külgsurve osa eksenrilisus mis leitakse materjali osavarutegur. vardas ja ruumilise
Nitriiditud kihi paksus on tavaliselt 0,3-0,6 mm. Madala nitriitimise temperatuuri tõttu (500-600 0C) on lämmastiku difusiooni temperatuur tunduvalt madalam (alla 0,01 mm/tunnis) kui süsinikku difusioon tsementiitimisel. Tulemisena on ka nitriitimise kestus pikkem- kuni 60 tundi. Tsementiitimisega võrreldes on nitriitimisel teatud eelised ja puudused. Eelisteks on suur pinnakõvadus ja kulumiskindlus, need omadused säilivad ka kuumutusel kuni 500 0C. Pinnakihis on kõrged survepinged, mis soodustab detaili väsimustugevust. Nagu juba mainitud peale nitriitimist ei vaja teha karastamist, mis vähendab võimalike karastusdefekte ilmumist. Nitriiditud pind on korrosioonikindel. Peamiseks puuduseks nitriitimisel on protsessi suur kestus ja (erinevalt tsementiitimisest) kasutavate legeerteraste kallidus. Selle pärast kasutatakse nitriitimist ainult vastutusrikaste, raskkoormatud detailide valmistamiseks, millest nõutakse pinna kõrge kvaliteet.
..0,5%C), milles on 3...5% legeerivaid ele- pinna kvaliteedist: praod, tagi, kriimud vähendavad mente. Nende termotöötlus seisneb karastamises tunduvalt väsimustugevust. Seetõttu leiab laia kasu- (reeglina õlisse, mõnikord sulasoolas või õhus) ja tamist vedrude pinnakihi kalestamine kuulidega, kõrgnoolutamises temperatuuril 550...600 °C. Peale rullidega jm. Selle tulemusena tekivad pinnakihis sellist termotöötlust omandab teras struktuuri, mis survepinged, mispuhul tõuseb väsimustugevus. talub hästi löökkoormusi. Parendatavaist terastest valmistatakse enamik masinaosi: võllid, hoovad, teljed jms. Tabel 1.15. Parendatavad terased (EN10083) Termotöötlemine võimaldab oluliselt paran- dada mittelegeerkonstruktsiooniteraste mehaanilisi Margi- Koostis %, Omadused, min omadusi. Võrreldes ühekordse töötlemise – norma- tähis max
magmatismi produktid 101. Maakoore pingevälja kolm tüüpi, nende laamtektoonilised väljendused. Litosfääri laamade piirid kui erinevat tüüpi pingeväljad: venitus-, surve- ja nihkepinged. Sõltuvalt litosfääri laamade piiri tüübist on ülekaalus erinevad tüüpi pinged. 1) laamade põrkepiiridel, ookeani süvikute ja kollideeruvate kontinentaalsete laamade piirkonnas on valdavad survepinged (Himaalaja, Alpid) 2) laamade lahknemispiiridel, ookeani keskahelike ja kontinentaalsete riftiorundite piirkonnas (Ida- Aafrika) valdavad venituspinged, 3) laamade nihkepiiridel transformsete murrangute piirkonnas valdavad nihkepinged (San Andreas). Pingedeformatsioonid kurrud: kurd, venitus (õhenemine), külgpaine, Rebenddeformatsioonid murrangud: kerkemurrang, langatusmurrang, nihkemurrang.
materjal. Kuna purustav pragu saab tavaliselt alguse suurtest pooridest, siis nende likvideerimine tõstab sulami tugevust ja omaduste stabiilsust. Lisaks pooride kadumisele toimuvad sulamis suure rõhu all ja kõrgel temperatuuril ka muud protsessid: muutub karbiiditerade sisestruktuur (plokkide peenenemine, kristallvõre moondumine), pinnakihi pingeolukord, Co kristallvõre üleminek kuubiliselt heksagonaalsele jne. Samuti suureneb WC lahustuvus koobaltis (kuni 5%), kasvavad termilised survepinged karbiidis. 42 3. KERMISTE OMADUSED Kaasajal peavad materjalid töötama sageli kõrgetel temperatuuridel ja agressiivsetes (happelistes ja alustelistes) ning abrasiivsetes keskkondades. See esitab materjalidele kõrgeid nõudmisi. Nad peavad olema suure kuumuspüsivuse ja korrosioonikindlusega ning kulumiskindlusega. Nendele tingimustele vastavad kõige paremini kõvasulamid e. kermised
veetihedaid uksi. Elu- ja reisijateruumide piirkonnas üleval pool peatekki peavad uksed olema isesulguvad (vedrudega) ja tulekindlad. Sel moel hoitakse ära vee ja tulekahju üleminek ühelt tekilt teisele avarii või tulekahju korral. Pardasilluste, sandeki ja kimmi konstruktsioon. Pardaplaadistuse kõige ülemisel vööl, siirivööl, on mängida tähtis roll üldise pikitugevuse tagamisel, kuna parda tekilähedases osas annavad end tunda painetest tekitatud venitus- ja survepinged. See vöö valmistatakse teistest pardavöödest paksem. Parda põiktaladeks on sel juhul raamkaared ja pikitaladeks pardastringerid ja jäikusribid. Jäikusribid läbivad raamkaari katkematult. Vaheseinte kohal tehakse avad nende jaoks täpselt vastavad profiilile ja veetiheduse saavutamiseks keevitatakse hiljem täis. Veetihedate vaheseinte korral võib jäikusribisid ka katkestada.Peavaheseinad (avariivahe-seinad, veetihedad vaheseinad) jagavad laeva veetihedateks
tugevusega kalju 21 ... 40 Nõrk kalju 0 ... 20 Väga nõrk kalju 20. Pinged pinnases. Lisapinged- olemus. Iseloomustage pooriveerõhku, selle teket ja hajumist. Pinnase puhul on tegemist kolmemõõtmelise massiiviga ja selle pingeseisundi kirjeldamiseks on tarvilik määrata 6 üksteisest sõltumatut pingekomponenti - 3 normaalpinge ja 3 nihkepinge komponenti Erinevalt tehnilisest mehaanikast loetakse pinnasemehaanikas survepinged positiivseteks ja tõmbepinged negatiivseteks. Pinnastes on tegemist pea alati survepingetega ja seepärast tavaline tähistamisviis nõuaks kõigi arvude ees miinusmärki. Ruumi koordinaatide z telg on suunatud enamasti vertikaalselt allapoole, see tähendab z mõõdab sügavust. Tegelikud jõud kantakse pinnases edasi terade või vee kaudu. K.Terzaghi poolt esitatud efektiivpinge printsiip on üks olulisemaid mõisteid pinnasemehaanikas.
mente. Nende termotöötlus seisneb karastamises tunduvalt väsimustugevust. Seetõttu leiab laia kasu- (reeglina õlisse, mõnikord sulasoolas või õhus) ja tamist vedrude pinnakihi kalestamine kuulidega, kõrgnoolutamises temperatuuril 550...600 °C. Peale - 17 - rullidega jm. Selle tulemusena tekivad pinnakihis terast, mis sisaldab kuni 0,4% C ja tavalisest roh- survepinged, mispuhul tõuseb väsimustugevus. kem väävlit ja fosforit (kuni 0,2%). Tänu väävlile on teras hästi lõiketöödeldav (annab lõikamisel lühi- kese murduva laastu, mida lõiketsoonist on kerge Tabel 1.15. Parendatavad terased (EN10083) eemaldada). Ent väävel viib alla terase mehaa-
Mida suurem purunemissitkus, seda raskem on tekitada ja arendada pragu. Abrasiivosakese löögil vastu materjali tekib lokaalne koormuse rakendus (tavaliselt punktkoormus). Karbiiditeradel puudub pinge ümberjaotusmehhanism nagu plastilistel metallidel ja nad purunevad kergesti. Karbiiditerade purunemine vähendab ka sulami erosioonikindlust. Liivatera põrge vastu pinda tekitab punktkontaktpinge, mida võib modelleerida sfääriga, mis on surutud vastu tasapinda. See põhjustab survepinged otse kuuli all ja tõmbepinged ümber ringikujulist kontakti sfääri ja pinna vahel. Seega võib oodata väikese sideaine sisaldusega kermiste erosioonikindluse ja purunemissitkuse vahel seost. Erosiooni kiirus sõltub tavaliselt ka kohtamisnurgast abrasiivosakeste ja materjali pinna vahel. Mida hapram on materjal, seda enam nihkub kulumise maksimum suurema kohtamisnurga poole. Cr3C2-Ni kermised kahtlemata on, on suurim erosiooni kiirus kohtamisnurga vahemikus 60...90o (joon.2.1 ).
Ruumipiimid on pardast pardani ulatuvad talad, mis otstega toetuvad pardastringeritele. Nad ei kanna tekke ja töötavad vaid survele. Kasutati eriti purjelaevades. Tänapäeval esineb ruumipiime vaid laeva otstes (võimalik, et ka masinaruumides), kus nad ei sega lasti paigutamist. Pardaplaadistuse kõige ülemisel vööl, siirivööl, on mängida tähtis roll üldise pikitugevuse tagamisel, kuna parda tekilähedases osas annavad end tunda painetest tekitatud venitus- ja survepinged. See vöö valmistatakse teistest pardavöödest paksem. Kimmistringer (ka äärmine põhjastringer või sisepõhja pardapoolne vöö) paikneb kummaski pardas kimmi piirkonnas, eraldades topeltpõhja tanke pilssidest. Ta peab reeglite kohaselt olema kiiluga ühepaksune ja kulgema kogu topeltpõhja ulatuses. Kaldu paigutatud kimmistringer annab kimmile tugevust võimalike välismõjude korral (näiteks puutumisel vastu merepõhja). Samuti
Ruumipiimid on pardast pardani ulatuvad talad, mis otstega toetuvad pardastringeritele. Nad ei kanna tekke ja töötavad vaid survele. Kasutati eriti purjelaevades. Tänapäeval esineb ruumipiime vaid laeva otstes (võimalik, et ka masinaruumides), kus nad ei sega lasti paigutamist. Pardaplaadistuse kõige ülemisel vööl, siirivööl, on mängida tähtis roll üldise pikitugevuse tagamisel, kuna parda tekilähedases osas annavad end tunda painetest tekitatud venitus- ja survepinged. See vöö valmistatakse teistest pardavöödest paksem. Kimmistringer (ka äärmine põhjastringer või sisepõhja pardapoolne vöö) paikneb kummaski pardas kimmi piirkonnas, eraldades topeltpõhja tanke pilssidest. Ta peab reeglite kohaselt olema kiiluga ühepaksune ja kulgema kogu topeltpõhja ulatuses. Kaldu paigutatud kimmistringer annab kimmile tugevust võimalike välismõjude korral (näiteks puutumisel vastu merepõhja). Samuti moodustab ta pilsi, kuhu koguneb laevakeresse
Ruumipiimid on pardast pardani ulatuvad talad, mis otstega toetuvad pardastringeritele. Nad ei kanna tekke ja töötavad vaid survele. Kasutati eriti purjelaevades. Tänapäeval esineb ruumipiime vaid laeva otstes (võimalik, et ka masinaruumides), kus nad ei sega lasti paigutamist. Pardaplaadistuse kõige ülemisel vööl, siirivööl, on mängida tähtis roll üldise pikitugevuse tagamisel, kuna parda tekilähedases osas annavad end tunda painetest tekitatud venitus- ja survepinged. See vöö valmistatakse teistest pardavöödest paksem. Kimmistringer (ka äärmine põhjastringer või sisepõhja pardapoolne vöö) paikneb kummaski pardas kimmi piirkonnas, eraldades topeltpõhja tanke pilssidest. Ta peab reeglite kohaselt olema kiiluga ühepaksune ja kulgema kogu topeltpõhja ulatuses. Kaldu paigutatud kimmistringer annab kimmile tugevust võimalike välismõjude korral (näiteks puutumisel vastu merepõhja). Samuti
pingekomponenti - 3 normaalpinge ja 3 nihkepinge komponenti (joon 6.1). z x zx zy xz yz y x xy yx y z J o o n is 6 .1 P in g e k o m p o n e n d id k o lm e m õ õ tm e lis e s ru u m is Erinevalt tehnilisest mehaanikast loetakse pinnasemehaanikas survepinged positiivseteks ja tõmbepinged negatiivseteks. Pinnastes on tegemist pea alati survepingetega ja seepärast tavaline tähistamisviis nõuaks kõigi arvude ees miinusmärki. Ruumi koordinaatide z telg on suunatud enamasti vertikaalselt allapoole, see tähendab z mõõdab sügavust. Tegelikud jõud kantakse pinnases edasi terade või vee kaudu. Seega tekivad reaalselt pinged terade sees omavahelistes kontaktpunktides üleantavate jõudude toimel
annaabi.ee 
