b) suletud nimekiri - hääli saab anda kõigile vastavas nimekirjas esitatud kanditaatidele, kuid kogutud mandaadid jaotatakse nende vahel, kelle partei on paigutanud nimekirja etteotsa. 7)Mis on erakond? Kindla ülesehituse liikmeskonna ja ideoloogiaga organisatsioon, mille eesmrgiks on oma seisukohtade elluviimine ja võimule pääsemine. Poplistlik partei- kõigile meelepärane partei (nt keskerakond) 8)mille poolest erineb erakond survegrupist? Erakond erineb survegrupist tegevuse eesmärgi, eesmärgi saavutamise vahendite, programmi ulatuse ja propaganda objekti poolest. 9) rahvas saab osaleda valitsemisel: a)hääletamisega e-valimistega b)referendum 10)poliitiline kultuur- Klassikalise määratluse kohaselt on poliitiline kultuur suhtumiste, uskumuste ja tunnetuste kogum, mis loob poliitiliste protsesside mõtestamiseks teatava korrastatuse, annab neile mõtte ning varustab inimesed baasarusaamade ja reeglitega, mis suunavad nende poliitilist käitumist
OPOSITSIOONIERAKONNAD Keskerakond ja SDE. KOALITSIOONIERAKONNAD IRL ja Reformierakond. Millist ideoloogiat kannavad Eesti erakonnad? Reformierakond=liberalism, IRL=konservatism, Keskerakond=vasaktsentrism, SDE=sotsiaaldemokraatlik. Sotsiaalsed liikumised kollektiivse sotsiaalse käitumise vormid, mida iseloomustavad osalejate pühendumus teatud põhimõtetele ning sarnased hoiakud/väärtused; erinevalt survegrupist ja parteist puudub sotsiaalsel liikumisel formaalne organisatsioon ja liikmelisus (nt roheliste liikumine, abordivastaste liikumine). Survegrupid. Erinevus sotsiaalsest liikumisest ja erakonnast. SURVEGRUPP legaalselt tegutsev organisatsioon või ühendus, mis püüab oma huve läbi suruda avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel. SURVEGRUPPIDE JA ERAKONDADE ERINEVUSED: ERAKOND SURVEGRUPP
Teistel puudub jõud ja kolmandad omandavad äärmiselt suure mõjujõu-korruptsioon, äraostmised jmt. Kaudne surve: Avaliku arvamuse kujundamine (massimeedia-edendamisgrupid)Greenpeace Töö riigiasutustega Koostöö erakondadega Otsene surve: Mõjutatakse parlamendi liikmeid või tippametnikke Survegruppide poliitiline roll on riigiti erinev. o Valitsemiskorraldus o Poliitiline kultuur o Ühiskonna ees olevad probleemid. Sotsiaalsed liikumised Erineb survegrupist ja erakonnast oma piiritlemata liikmeskonna ja umbmäärase ülesehituse poolest. Tänapäeval kujutavad need endast rahvusvahelist võrgustikku.NT: 20 saj. Algul ametiühingud., erakonnad(rohelised). 20.saj II poolel kerkisid esile vaimsed väärtused.(võrdsus, turvalisus, õiglu, keskkond). Uute sotsiaalsete liikumiste tunnusjooned: Killustunud võrgustikud, ebaselged Toetajaskond on laialivalguv ja muutub pidevalt
iseloomustavad osalejate pühendumus teatud põhimõtetele ning sarnased hoiakud/väärtused. 10)Mis on survegruppide ja sotsiaalsete liikumiste eesmärgid? Survegruppide eesmärk: Mõjutada poliitikat. Vahend eesmärgi saavutamiseks: Avaldada survet võimulolijatele. Teavitamise viis: Lobism. Sotsiaalsete liikumiste eesmärgid: Nende tegevus edendab ideid või väärtusi. (tervet eluviisi, rahu). 11)Võrdle survegruppi ja sotsiaalset liikumist. Erinevalt survegrupist puudub sotsiaalses liikumisel formaalne organisatsioon ja liikmelisus. Sotsiaalne liikumine eelistab otseseid aktsioone, mitte nagu survegrupp- lobismi. 12)Poliitilise kultuuri iseloomulikud jooned. 28 Poliitiline kultuur kujuneb välja pika aja jooksul 29 Suudab püsima jääda, vaid pideva taastootmise korral 30 On jäik poliitiliste muutuste suhtes 31 On omane suurele grupil, mitte üksikutele indiviididele. 32 Poliitiliselt traditsiooniliste mõju jäävad kestma
või tegevusi, mis on kasulikud kogu ühiskonnale, mitte üksnes selle grupi liikmetele. Survegruppide poliitiline roll erineb riikide lõikes. Nende olulisus sõltub mitmest asjaolust: valitsemiskorraldusest ja survegruppide võimalusest sekkuda poliitika kujundamisse; poliitilisest struktuurist ja ühiskonna ees seisvatest probleemidest. LK 86 ! Survegruppe aetakse vahetevahel segamini sotsiaalsete liikumistega, mis paraku on ekslik. Sotsiaalne liikumine erineb nii erakonnast kui survegrupist oma piiritlemata liikmeskonna ja umbmäärase ülesehituse poolest. Enamik tänapäeva sotsiaalseid liikumisi kujutavad endast rahvusvahelist võrgustikku, millel on toetajaid ning aktiviste paljudes maades. 20. sajandi viimasel veerandil kerkisid sotsiaalsete liikumiste tähelepanu keskmesse vaimsed väärtused ja keskkonnaprobleemid. Materiaalsed väärtused nihkusid inimeste jaoks tagaplaanile, sest arenenud maades olid vastavad probleemid enam-vähem lahendatud
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna partnerlus. 2. Otseselt: avaldatavat survet kasutades püüavad survegrupid mõjutada parlamendiliikmeid, ministreid või tippametnikke. Eelkõige iseloomustab see ärilisi gruppe, kes ühendavad mõne majandusala eliiti. Tegevuse eesmärgid? Sotsiaalsed liikumised kollektiivse sotsiaalse käitumise vorm,mida iseloomustavad osalejate pühendumus teatud põhimõtetele ning sarnased hoiakud/väärtused; Erinevalt survegrupist ja parteist puudub sotsiaalsel liikumisel formaalne organisatsioon ja liikmelisus. Tegevuse eesmärgiks on võrdsus, õiglus, turvalisus (vaimsed väärtused) ja keskkonnaprobleemid. Tänapäeva sotsiaalsele liikumisele iseloomulikud jooned: 1. Nad on kindlustatud võrgustikud, mitte selge ülesehitusega organisatsioonid; 2. nende toetajaskond on laialivalguv ja muutub kiiresti; 3. nad on probleemipõhised, tekivad ja kaovad vastavalt probleemi aktualiseerumisele
SURVEGRUPID- legaalselt tegutsev organisatsioon või ühendus, mis püüab oma huve läbi suruda avaliku arvamuse või poliitikuyte mõjutamise teel. Tunnused: · Keskendub ühele valdkonnale või probleemile. · Alati kindle liikmeskond ja organisatsioon koos põhikijaga. SOTSIAALSED LIIKUMISED- kollektiivse sotsiaalse käitumise vorm, mida iseloomustavad osalejate pühendumus teatud põhimõtetele ning sarnased hoiakud./väärtused. Erinevalt survegrupist ja parteist puudub sotsiaalsel liikumisel formaalne organisatsioon ja liikmelisus. Tunnused- · Killustunud võrgustikud · Toetajaskond muutub kiiresti · Probleemipõhised · Edendab ideid ja väärtusi · Eelistavad otseseid aktsioone, mitte lobismi. · Sageli riigiülised, vahel üleilmse ulatusega. Sarnasused- · Esinedavad avaliku tähtsustomavaid huve. · Püüavad mõjutada poliitikat
parlamendiliikmeid, 1.Avaliku arvamuse ministreid, ametnikke 2. Survegruppide kujundamine esindajad tegutsevad mitmetes 2. Koostöö mõne ekspertkomiteedes nõukodades erakonnaga Helle Pondre 2010 Sotsiaalsed liikumised Erineb erakonnast ja survegrupist Pole võimalik liikmeskonda kindlaks teha. Probleemipõhised (kui lahenevad, siis kaob) Kujutab rahvusvahelist võrgustikku 20. saj viimasel veerandil kerkisid esile vaimsed väärtused võrdsus, turvalisus, õiglus ja keskkonnaprobleemid. Ei mõjuta osalejate sots.-maj. positsiooni Naisliikumine, homoliikumine, rahuliikumine, keskkonnaliikumine jne. Edendatakse ideid ja väärtusi Helle Pondre 2010
- erakonna tegutsemisstiil!! nt : erinevate lubaduste andmine valimiste ajal. 19. Mis on survegrupp? Tooge näiteid! Mille poolest erineb survegrupp erakonnast?- legaalselt tegutsev ühendus, mis püüab oma huve läbi suruda avaliku arvamuse v poliitikute mõjutamise teel. Vahe on selles , et erakonnad loovad poliitikat , survegrupid aga mõjutavad poliitikat. NT : aidsivastased kampaaniad 20. Mis on sotsiaalne liikumine? Tooge näiteid! Mille poolest erineb sotsiaalne liikumine erakonnast ja survegrupist? Kollektiivse sotsiaalse käitumise vorm, mida iseloomustvad sarnased põhimõtted ja hoiakud. Erineb survegruppidest ja erakondadest, sest puudub liikmelisus ja organisatsioon. Nt : roheliste liikumine , abordivastaste liikumine. 21. Mis on poliitiline kultuur? Poliitika ja riigivõimuga seotud teadmiste, oskuste ja käitumismallide kompleks. Mis mõjutab poliitilise kultuuri arengut? Miks ei saa poliitilist kultuuri käsu korras ega järsult muuta
· Kaudset survet saab avaldada avaliku arvamuse kujundamisega. Massimeedia, reklaamikampaaniad, massiaktsioonid. Kaudseks teeks on veel koostöö mõne erakonnaga valimiste ajal. · Otsene surve- survegrupid mõjutavad parlamendiliikmeid, ministreid või tippametnikke. Survegruppide esindajaid tegutseb mitmetes ekspetrkomiteedes, ning nende oskusi kasutatakse ka poliitika kujundamisel. 26. Sotsiaalne liikumine Sotsiaalne liikumine erineb nii erakonnast kui ka survegrupist oma piiritlemata liikmeskonna ja umbmäärase ülesehituse poolest. Enamik tänapäeva sotsiaalseid liikumis kujutavad endast rahvusvahelist võrgustikku, millel on toetajaid ning aktiviste paljudes maades. Tunnusjooned: · Killustunud võrgustikud, mitte selge ülesehitusega organisatsioonid · Toetajaskond on laialivalguv ja muutub · Probleemipõhised · Tegevus ei puuduta otseselt sotsiaal-majanduslikku positsiooni, vaid edendab ideid või väärtusi
Nende olulisus sõltub mitmest asjaolust: · valitsemiskorraldusest ja survegruppide võimalustest sekkuda poliitika kujundamisse · poliitilisest kultuurist( kuivõrd kodanikuaktiivsus on tavaks) · ühiskonna ees seisvatest probleemidest Tähtis on demokraatia jaoks, et survegrupid oskaksid omavahel koostööd teha, et saavutada oma eesmärke. Sotsiaalne liikumine erineb oma piiritlemata liikmeskonna ja umbmäärase ülesehituse poolest nii erakonnast kui survegrupist. Raske kindlaks teha mitu liiget on grupis. 20. sajandi viimasel veerandil kerkisid sotsiaalsete liikumiste tähelepanu keskmesse vaimsed väärtused( võrdsus, õiglus, turvalisus) ja keskkonnaprobleemid. Materiaalsed väärtused nihkusid inimeste jaoks tagaplaanile. See põhjustaski uute sotsiaalsete liikumiste tekke. Uute sotsiaalsete liikumiste tunnusjooned: nad on killustunud võrgustikud, mitte selge ülesehitusega organisatsioonid
Huvituvad eeskätt enese elu- ja äritingimuste parandamisest); edendamisgrupid (liikmeskond ja organisatsioon hägusam, edendavad väärtusi või tegevusi, mis on kasulikud kogu ühiskonnale, tekivad kodanikualgatuse põhjal). Survegruppide otsene surve- püütakse mõjutada parlamendiliikmeid, ministreid, tippametnikke. Kaudne surve- avaliku arvamuse kujundamine- artiklite avaldamine ajalehtedes, reklaamikampaaniad. Sotsiaalne liikumine erineb nii erakonnast kui ka survegrupist oma piiritlemata liikmeskonna ja umbmäärase ülesehituse poolest. 20. sajandi viimasel veerandil kerkisid sotsiaalsete liikumiste keskmesse vaimsed väärtused ja keskkonnaprobleemid. Uute sotsiaalsete liikumiste tunnusteks on üleilmne ulatus, otsesed aktsioonid, nende tegevus ei muuda osalejate sotsiaal-majanduslikku olukorda, probleemipõhised. 5 5
) huvituvad eeskätt enese elu ja äritingimuste parandamisest Nt. Tööandjate liidud ja ametiühingud. 2.edendamisgrupid Tekib kodanikualgatuse põhjal, pole piiratud mingi sotsiaalse klassi või kategooriaga. Edendavad väärtusi või tegevusi, mis on kasulikud kogu ühiskonnale. Nt. Muinsuskaitse, keskkonnakaitsjad Sotsiaalne liikumine kollektiivse sotsiaalse käitumise vorm, mida iseloomustavad osalejate sarnased hoiakud ja väärtused. Erineb survegrupist, kuna liikmeskonnad on piiritlemata, on lühiajaline ja probleemipõhine. Tunnused: killustunud võrgustikud, mitte selge ülesehitusega, eelistavad otseseid aktsioone, edendavad teatud väärtusi. 1. U 2. L 3. K 4. K 5. L 6. U 7. S 8. S 9. L 10. K Heaoluriik Ühiskonnaelu tasandid riikliku võimukorralduse tingimustes. Inimtegevuse eesmärgid: 1. mittemaanduslik hüve a)ühistasand valitsemine b)eratasand eraeluline tegevus 2
ja Eesti Tööandjate Keskliit) - edendamisgrupid keskkonnakaitsjad näiteks Teeme Ära 2008 algatusgrupp, Minu Eesti 2009 algatusgrupp vt. www.minueesti.ee/ Tegutsemise meetodid: kaudne surve avaliku arvamuse kujundajana, otsene surve lobitöö kaudu. Poliitikuid mõjutades ja erakondi sponsoreerides (ettevõtjate liidud jmt.) 4.2. Sotsiaalne liikumine erineb survegrupist, kuna liikmeskond on piiritlemata, on lühiajaline ja probleemipõhine. Sageli riigiülesed. feministide liikumine, gei- ja lesbiliikumine, globaliseerumisvastased. Tunnused: killustunud võrgustikud, mitte selge ülesehitusega, probleemipõhised, eelistavad otseseid aktsioone, edendavad teatud väärtusi. 4.3. Erakond ehk partei on üht poliitilist ideoloogiat pooldavate inimeste organisatsioon, mille põhieesmärk on oma huvide realiseerimine riigivõimu kasutades
rõhutavad sissetulekust ja tööhõivest tulenevaid staatuslikke erisusi (nt keskklass, sinikraed) sotsiaalne kodakondsus Briti sotsioloogi Thomas H. Marshalli teooriast pärinev põhimõte, et igaühel on õigus riigi garanteeritud tasuta haridusele, tervishoiule ja inimväärsele sissetulekule sotsiaalne liikumine kollektiivse sotsiaalse käitumise vorm, mida iseloomustavad osalejate pühendumus teatud põhimõtetele ning sarnased hoiakud/väärtused; erinevalt survegrupist ja parteist puudub sotsiaalsel liikumisel formaalne organisatsioon ja liikmelisus (nt roheliste liikumine, abordivastaste liikumine) sotsiaalne lõhe suurte inimgruppide vaheline erisus ühiskonnas, mille põhjused võivad olla majanduslikud, regionaalsed või kultuurilised (sh etnilised ja usulised) 8
Ülesanne: Vastake õpiku (§15) abil järgmistele küsimustele: · Millised olid 1929 loodud Eesti Vabadussõdalaste Keskliidu esialgsed eesmärgid? ........................................................................................................................... ........................................................................................................................... · Millal muutusid vapsid survegrupist poliitiliseks liikumiseks? Mille järgi saab pidada vapside liikumist 1930.aastate algul poliitiliseks liikumiseks? ........................................................................................................................... ........................................................................................................................... ....................................................................................................................
1) Millised olid 1929 loodud Eesti Vabadussõdalaste Keskliidu esialgsed eesmärgid? ............................................................................................................. .............. ............................................................................................................. .............. 2) Millal muutusid vapsid survegrupist poliitiliseks liikumiseks? Mille järgi saab pidada vapside liikumist 1930.aastate algul poliitiliseks liikumiseks? ............................................................................................................. .............. ............................................................................................................. .............. .................................................
Demokraatia seisukohalt on see äärmiselt oluline, sest kui kodanikud ei teaks oma õigusi ja vabadusi ega julgeks midagi enda heaks teha, siis tekiks soodus pind autoritaarse või totalitaarse riigi tekkeks. Kodanikujulgus on eelduseks kodanikeühiskonna tekkele. 24. Tutvusta sotsiaalse liikumise mõistet ja põhitunnuseid. Sotsiaalne liikumine on kollektiivne toimija, mis üritab mõjutada ühiskondlikku või poliitilist muutust. Põhitunnused: ühendab inimesi, tegutseb (see eristab teda survegrupist), eesmärgid laiahaardelised, mobiliseerib omale toetajaid, järjepidevus, vähene rollijaotus, tegevusvormide vahelduvus... 25. Esita sotsiaalsete liikumiste liigitusi ja erinevate tüüpide seost poliitikaga. Valdkond, milles eesmärgid asuvad: 1) võimule, 2) väärtustele, 3) osalemisele suunatud poliitilised liikumised. Keskne tegevusvaldkond: 1) majanduslikud, 2) poliitilised, 3) kultuurilised.
• poliitilisest kultuurist (kuivõrd kodanikuaktiivsus on tavaks); • ühiskonna ees seisvatest probleemidest. Lõppkokkuvõttes on demokraatia jaoks oluline mitte see, kui palju survegruppe tegutseb, vaid see, kas nad oskavad oma eesmärkide saavutamiseks koostööd teha. 6.4 Sotsiaalsed liikumised Survegruppe aetakse vahepeal segamini sotsiaalsete liikumistega, mis paraku on ekslik. Sotsiaalne liikumine erineb nii erakonnast kui survegrupist oma piiritlemata liikmeskonna ja umbmäärase ülesehituse poolest. Tihti pole võimalik kindlaks teha, kus asub mingi liikumise peakorter või mitu inimest sinna kuulub. Enamik tänapäeva sotsiaalseid liikumisi kujutavad endast rahvusvahelisi võrgustikke, millel on toetajaid ning aktiviste paljudes maades. 20. sajandi esimesel poolel sarnanesid sotsiaalsed liikumised tõepoolest survegruppidega. Laiemad rahvaliikumised kasvasidki üle survegruppideks, lõid oma organisatsiooni ja panid
poolt. Tulemuseks on olukord, kus kõik parteid püüavad hääletajaid enda poolele meelitada. See aga tähendab, et rahvale tuleb anda palju lubadusi, ja nii hakkavad parteide programmid sarnanema. Laiahaardepartei liikmeskond ei ole eriti arvukas, kuid need parteid on aktiivsed rahvahulkade mõjutajad. Enamik demokraatlike riikide parteisid on laiahaardeparteid. o kaadripartei - väikesearvuline parlamendipartei Sotsiaalne liikumine erineb survegrupist, kuna liikmeskond on piiritlemata, on lühiajaline ja probleemipõhine. Sageli riigiülesed. feministide liikumine, gei- ja lesbiliikumine, globaliseerumisvastased. Tunnused: killustunud võrgustikud, mitte selge ülesehitusega, probleemipõhised, eelistavad otseseid aktsioone, edendavad teatud väärtusi. Survegrupid on inimeste ühendused, mis tekivad parteidega samal ajal, kuid survegrupid ei ürita võimule tulla, vaid avaldavad survet võimulolevatele parteidele, eriti võimu eliidile.
läheb igal kodanikul ühiskonnas vaja, võimude aktiivne ja sihiteadlik osalus kultuuri suunamisel ja juurutamisel. Poliitiline sotsialiseerumine Selle käigus kujundatakse ühiskonnaliikmetes väärtusi ja hoiakuid poliitilise süsteemi kohta. Sotsiaalse õpetamisega tegelevaid ühiskonna institutsioone nimetatakse sotsialiseerumisagentideks, nt perekond, kultuur, kool, eakaaslased, massimeedia, kool jne. Sotsiaalne liikumine erineb nii erakonnast kui ka survegrupist oma piiritlemata liikmeskonna ja umbmäärase ülesehituse poolest. 20. sajandi viimasel veerandil kerkisid sotsiaalsete liikumiste keskmesse vaimsed väärtused ja keskkonnaprobleemid. Sotsiaalsete liikumiste tunnused Üleilmne ulatus Otsesed aktsioonid Nende tegevus ei muuda osalejate sotiaalmajanduslikku olukorda On probleemipõhised Ideoloogia korrastatud ideekogum, mis propageerib kindlaid väärtusi.
- kategooriakaitse grupid näiteks ametiühingud või tööandjate liidud (Eesti Ametiühingute Keskliit ja Eesti Tööandjate Keskliit) - edendamisgrupid keskkonnakaitsjad näiteks Teeme Ära 2008 algatusgrupp, Minu Eesti 2009 algatusgrupp vt. Tegutsemise meetodid: kaudne surve avaliku arvamuse kujundajana, otsene surve lobitöö kaudu. Poliitikuid mõjutades ja erakondi sponsoreerides (ettevõtjate liidud jmt.) Sotsiaalne liikumine erineb survegrupist, kuna liikmeskond on piiritlemata, on lühiajaline ja probleemipõhine. Sageli riigiülesed. feministide liikumine, gei- ja lesbiliikumine, globaliseerumisvastased. Tunnused killustunud võrgustikud, mitte selge ülesehitusega, probleemipõhised, eelistavad otseseid aktsioone, edendavad teatud väärtusi. Erakond ehk partei on üht poliitilist ideoloogiat pooldavate inimeste organisatsioon, mille põhieesmärk on oma huvide realiseerimine riigivõimu kasutades
ja Eesti Tööandjate Keskliit) - edendamisgrupid keskkonnakaitsjad näiteks Teeme Ära 2008 algatusgrupp, Minu Eesti 2009 algatusgrupp vt. www.minueesti.ee/ Tegutsemise meetodid: kaudne surve avaliku arvamuse kujundajana, otsene surve lobitöö kaudu. Poliitikuid mõjutades ja erakondi sponsoreerides (ettevõtjate liidud jmt.) 4.2. Sotsiaalne liikumine erineb survegrupist, kuna liikmeskond on piiritlemata, on lühiajaline ja probleemipõhine. Sageli riigiülesed. feministide liikumine, gei- ja lesbiliikumine, globaliseerumisvastased. Tunnused: killustunud võrgustikud, mitte selge ülesehitusega, probleemipõhised, eelistavad otseseid aktsioone, edendavad teatud väärtusi. 4.3. Erakond ehk partei on üht poliitilist ideoloogiat pooldavate inimeste organisatsioon, mille põhieesmärk on oma huvide realiseerimine riigivõimu kasutades
annaabi.ee 
