Veristlik sürrealism · Eesmärgiks kujutada unenägusid ja fantastikat. · Kujutamisviis väga kunstipärane: kasutatakse sajanditepikkuse akadeemilise kunsti kogemust. Pintslitöö on ülimalt täpne ja hoolikas. · Sümbolistlikud vihjed, sarnaneb tihti Marc Chagalli loominguga. · Kuulsaim esindaja: Salvador Dalí. Sürrealismi manifest · 1924 avaldas André Breton sürrealismi manifesti · "Psüühiline automatism oma puhtaimal kujul, mille kaudu kunstnik väljendab suuliselt, kirjasõnas või mõnel muul viisil tegelikku mõtlemise funktsioneerimist. Alludes vaid mõtetele, olles vaba mõistuse kontrollist ja pääsenud esteetilistest ja moraalsetest kahtlustest." · Pr. k. surrealisme realismi peal Automatism · Paberile pannakse kõik, mis peast läbi tuleb · Teoseid lõi vahel mitu kunstnikku koos, iga kunstnik tegi eri osa.
· Unenäoline maailm · Inspiratsiooniks unenäod CHIRICO · 1888-1979 · Sündis Kreekas inseneri peresse · Õppis Ateenas, Firenzes, Münchenis · 1910 läks Pariisi. Tutvus Picasso ja Apollinaire´ga. Alustas oma unenäoliste hüljatud linnu kujutavate maalide loomist · Maalid kummituslikud. Täis kummalisi esemeid ja inimolendeid. · Oli eeskujuks Salvador Dali´le SÜRREALISM · Andre Breton · Eeskujuks Sigmund Freud · Automatism · On kirjanduses kui ka filmikunstis (Bunuel´i film "Andaluusia koer") · Kasutavad oma teostes pealkirju, mis ei vasta teose sisule · Armastavad mässusid ja skandaale · Allikad: unenäod, müstika, seksuaalsusega seotud sümboolika · Maalid tihti vägivaldse alatooniga · Armastavad muundada inimosi · Meeldib muuta elutuid esemeid elusaks · Meeldib teha optilisi peitepilte Marc Chagall · Sündinud Vitebskis, Valgevenes
T.Tzara SÜRREALISM sai alguse 1919 a Prantsusmaal. Mõiste tähistab ülirealismi ja selle vooli üks juhtivaid luuletajaid on André Breton. Sürrealistid kasvasid välja dadaistidest. Nad pidasid kõige tähtsamaks alateadust, unenägu, kui loomingu allikat. Luuletuste kirjutamisel rakendati automaat kirjutise meetodid ( üles tuli kirjutada kõik, mis pähe tuli ja võimalikult kiiresti). Sürrealismis eristatakse erinevaid perioode: 1919-1923 automatism, mõtete kirja panek võimalikult kiiresti; 1930-dad uute elamuste otsimine ringi liikudes, musthuumor; 1940-dad uute müütide loomine ja otsimine. L.Aragon P.Eluard IMAZISM Ameerikas ja Inglismaal tekkinud kirjandusvool, mis eksisteeris aastatel 1912- 1917. Nimi tähendab pilti või kujundit ja voolu eestvedaja Ameerika luuletaja Ezra Pound. Pööraski põhitähelepanu kujundlikule luulele. Sümbolistide eeskujul kasutati erinevaid sümboleid, luuletu pidi olema lühike ja lakooniline (haiku)
· sünapsid on kohas, kus ühe neutroni neuriit puutub kokku järgmise neuroni dendriitidega ja annab närviimpulsi edasi järgmisele rakule · sünapside kaudu toimub info töötlemine närvisüsteemis · signaal liigub neutronist neutronisse ühes suunas · sünapsid reguleerivad impulsi tegevust · sünapsid on elektrilised või keemilised kordamine: · veresooned mis viivad verd kudedest südamesse- veenid · kopsuarterites voolab -venoosne veri · automatism on omane südamelihaskoele · testosteroon -meessuguhormoon · veri on sidekude · nägemiskeskus asub suurte poolkerade- kuklasagaras · sõnaline inf. Kodeeritakse algselt- skundaarsesse mällu · antikehi valmistavad lümfotsüüdid on valgelibled · milliste kudede rakud ei uuene- närvikudede · reasta erituselundkond, alustades organismist kõige rohkem vett eemaldavast elundist- neerud, soolestik, nahk, kopsud
Kasutati valmis esemeid. Kasutati kollaazitehnikat ja tehti montaazid juhuslikest, väärtusetutest materjalidest. Kurt Schwitters ,,Hannoveri". Sürrealism-kunstivool kujutavas kunstis, kirjanduses, teatrikunstis. Kujunes Pariisis, jätkates dadaismi mässumeelsust senise ühiskonnakorralduse vastu, mis suruvat maha inimese vabadust ja tegelikke vajadusi.Tugines Sigmund Freudi psühhoanalüüsi teooriale. Andre Breton sünastas sürrealismi põhimõtted: psüühiline automatism, spontaansus, mida ei kontrolli mõistus, vaid juhib alateadvus ja instinktid. Inspiratsiooniallikas oli fantaasi ja unenäod. Märksõna on absurd. Maalikunstis kasutati realistlikku, isegi ülitäpset kujutamist, kuid selle abil loodi sürreaalne maailm. Joan Miro ,,sürrealistlik portree": ,,hollandi interjöör". Funktsionalism-1920-ndatel levinud kunstivool arhitektuuris ja tarbekunstis. Põhimõte, et hoonete ja mööbli vorm peab tulenema ainult nende funktsionaalsusest. Tunnusteks on
Freudi psühhoanalüüsi õpetus. Freudi teooriates on alateadvus inimese psüühika tähtsaim osa ja unenäod peegeldavad selles toimuvat ja näitavad inimese tõelisi soove ja tegude ajendeid. Sürrealistide loomeprotsessi saab iseloomustada sõnadega spontaanne ja juhuslik. Kunstnik lasi sulel või pliiatsil vabalt liikuda mõtlemata kompositsiooni või perspektiivi reeglitele ja kavatsusele midagi kujutada. Põhilised sürrealistide maali tunnused on automatism, unenäolised kujundid ja silmapete. Osa sürrealiste maalisid reaalseid, sageli naturalistlike, kuid fantastilistes, ebareaalsetes, lausa jampslikes kooslustes. Max Ernst- Tema alustas automaatse joonistamisega. Hiljem maalis detailseid ja läbimaalitud pilte. ,,Elevant Celebes" Juan Miró- ,,Alrekiini karneval". Maalis arusaamatu kujuga vorme ja maalides kasutas ta esmalt automaatjoonistust ja seejärel viimistles kujutisi ja lisas sinna ka mõne äratuntava eseme.
amatöörlikku. sümbolitest. Mõjutatud mitmest voolust Absurne huumor. Automatism väga suvalised asjad, erinevalt verismist. Navitrolla - koomiksimõjutus. Võtab ühe Ernst - veristlik, alustas Dadaga, kollaazromaanid, riba ja ehitab sinna ümber naljaka pildi frontaaz - hõõrumistehnika. Süngevõitu olendid.
Natside kunsti meisterlikum osa oli paraadid, mille visuaalsesse kujundusse kuulusid erilised väljakud, auväravad ja valguskunsti efektid. 10. Millal ja kus võeti kasutusele mõiste ,,internatsionaalne stiil"? Mida sellega tähistati? ,,Internatsionaalne stiil" võeti mõistena kasutusele 1932. aastal USAs. Sellega tähistati uut funktsonalistlikku Euroopa arhitektuuri. 11. Mida iseloomulikku oli internatsionaalse stiili kõrghoonetes? Kirjelda nende ülesehitust. 12. automatism spontaanne maailmaprotsess, mis peab toimuma alateadvuslikult motiiv kunstiteose osatarvik, väljendusüksus kalligraafia ilukiri impressionaalne umbisikuline, isikuta pastoosne paks värv, paksult maailma 13. Millest lähtus enamus abstraktsioniste? Mingist loodusmuljest, arendas selle tundmatuseni, kuid säilitas sideme sõjaeelse Pariisi koolkonna värvimaitse ja maalimistehnikaga 14. Millist kunsti hakati nimetama informalismiks?
otsis järjekindlat ja positiivset tegevussuunda, millele võeti nimeks sürrealism.) Sürrealism *Sürrealism on 20. sajandi kunstivool, milles on olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid, patoloogilised seisundid jms. *Mõjutusi saadi Sigmund Freudi psühhoanalüüsiõpetusest, mille kohaselt looming lähtub alateadvusest, nägemustest, unenägudest, vaistlikest assotsiatsioonidest jne. *Breton: Sürrealism on puhas psüühiline automatism, mis sõnaliselt, kirjalikult või mõnel muul viisil väljendab mõtte tõeslis käike, ilma mõistuse kontrollimata ja arvestamata eetilisi, religioosseid, esteetilisi või muid selletaolisi kaalutlusi. Sürrealismi eesmärgid *Peamine eesmärk on elu muutmine. *Sürrealism üritas avardada inimese tõelisusepilti ja inimlikku kogemuspiiri, suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute maailma. *Sürrealistid võtsid üle freudismist teesi, tahtsid tõestada et ühiskondlikke konflikte on
kaitsekehi võõrvalkude vastu. T-lümfotsüüdid ründavad otseselt haigustekitajatest nakatunud/muutunud rakke. Tervel inimesel 1000-1500. · Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Süda on õõnes lihaseline elund, kahe koja ja kahe vatsakesega. Hüpertroofia südamelihase paksenemine treeningu tagajärjel. Pump: süstol südame kokkutõmme ; diastol lihase lõõgastumine. Südame verevarustus pärgarterid. · Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism. Erutuse tekkimise rütm siinussõlmes(siinusrütm). Sõltub: vanus, sugu, eluviis, kehaline aktiivsus, emotsionaalne seisund, keha asend. Automatism koe või raku võime erutuda temas endas tekkivate impulsside mõjul. · Südame tsükkel. Südame tsükkel koosneb: süstol ja diastol. Süstol-kontraktsioon Diastol lõõgastumine. Südame süstol ja diastol moodustavad südame tsükli. · Südame löögisagedus ja selle muutused kehalisel tööl. Rahulolekus: 60-70 x minutis
Mõnede rahulolematus ühiskonnaga isegi süvenes. Sõja lõppedes saabusid Pariisi mitmed Zürichi dada liikmed eesotsas rumeenia kirjaniku Tristan Tzaraga. Pariisis kohtusis nad mässumeelse seltskonnaga, mille vaimseks liidriks oli Andre Breton, kes otsis järjekindlamat ja positiivsemat tegevussuunda. Sellele võeti nimeks sürrealism ja 1924. aastal avaldas Breton, toetudes psühhoanalüüsi rajaja Sigmund Freudi õpetusele, oma arusaamises sürrealismist. See “...on puhas psüühiline automatism, mis sõnaliselt, kirjalikult või muul viisil väljendab mõtte tõelisi käske, ilma mõistuse kontrollita ja arvestamata eetilisi, religioosseid, religioosseid, esteetilisi või muid selletaolisi kaalutlusi”. Sürrealismi üheks eesmärgiks oli elu ja kunsti piiri kahtlaseksmuutmine ja kaotamine. Spontaansuses, alateadlike tungide väljendamises nägid nad vahendit inimese vabastamiseks mõistlikkust nõudva ühiskonna survest. Soov Lääne ühiskonda lammutada või radikaalselt
Enne aorti ja kopsutüve asetsevad poolkuuklappid. Südamesse suubuvad.... paremasse kotta: pärgurge, ülemine ning alumine õõnesveen (keha venoosse vere). Vasakusse kotta: 2paremat+2vasakut kopsuveeni (arteriaalne veri). Südamest lähtuvad... vasakust vatsakesest aort. Paremast vatsakesest kopsutüvi, kust venoosne veri suubub edasti kopsuarteritesse. Südame funktsiooniks on tagada pidev vere ühesuunaline ringlus organismis. 2. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism Südame erutustekke- ja erutusjuhtesüsteemi kuuluvad sinuatriaal ja atrioventrikulaarsõlm, His’I kimp, His’I kimbu mõlemad sääred ja erutusjuhtesüsteemi lõppharudena Purkyne kiud. Erutus tekib südames siinussõlmes, temas endas tekkivate impulsside mõjul (automatism) Erutusimpulss- kudede võime erutust edasi kanda närvide kaudu. Automatism- koe või raku võime erutuda temas endas tekkivate impulsside mõjul 3. Südame tsükkel
· aistingute maailma. Sürrealismi eesmärk · oli luua nn automatistlikku kunsti · See pidi tulenema vahetult alateadvusest, mida ei tohtinud mõjutada: · mõistlikud, · moraalsed ega · eetilised kaalutlused. · Sürrealistid püüdsid viia reaalse elu ja kunsti vahemaa minimaalseks. · Kuulus oli nende nn JULMUSE TEATER, kus kõik lavaltoimunu ei olnud mitte mängitud, vaid toimus päriselt (surm jne). 3 etappi sürrealismi arengus: · 19191932 automatism ja teadvuse vool. Täielik vabanemine mõistuse ja hea maitse kontrollist. · 1930. aastad sihilik juhus ja must huumor. · 19401960. aastad uut laadi müütiline loomine. Sõnamäng. · Sürrealism ei leidnud 19201930ndail erilist tunnustust, mõju on aga tunduvalt kasvanud pärast Teist maailmasõda. Tähtsamad kunstnikud: · Hans Arp · Salvador Dali (18861966) (19041989) · Max Ernst · André Masson (18911976) (18961987)
Peenike räägib, et on suht edukas, teeb tubakatoose. Paks on salanõunik. Peenike kahvatub jne. Hakkab hullult meelitaba, ,,teie ekstsellents" ees ja taga. Peenike poeb hullult. Novellis naeruvääristas väikekodanlikkust. Tsehhov hakkakski käsitlea n-ö väikest inimest, madalat ametnikku, vähese positsiooniga inimest. Ei lähtunud sellest,e t maailm on ebaõiglane ja väikestele tehakse liiga, vaid lähtus sellest, et ,,väikesed iniemsed" ongi väiksed. Kahepalgelised ja automatism (kui on kõrgem kraad, siis pugemine, võrdsetega suheldakse kui võrdsega, alamaid naeruvääristatakse). Sama motiiv on ka ,,Ametniku surma" juures. Kui esialgu oli ta looming lihtsalt humoorikas, siis hilisemas loomingus suurenes sotsiaalne aspekt e ühiskondlike teemade käsitlemine. Seoses Tsehhovi lühijuttude arenguga kasvab ka selle zanri tähtsus. Kui enne suhtuti juttudesse kui lihtsalt meelelahutusse, siis Tsehhovi temaatik
Prop kunsti mis ühendab kõik kunstiliigid.automaatkijutamine. Loominguis erinesid kõigist, ignor keele põhialuseid. Pealkirjatud, mitetkirjamärke, Mürakultus. Skandaal skandaali pärast. N Tristan Tzara ja Hugo Ball Sürrealism. (pealerealism) Apollineir. Tekkis 1919 a Prantsusmaal futurismi ja dadaismi põhjal. Ühendas kõike kunstiliike. Juht dad Andre Breton. 1924 maniseft. MõjutanudSigmund Freudi psühhoanalüütiline õpetus. Automaatkirjutamine. 3 etappi 1)1919-32 automatism ja teadvuse vool. Kaob mõistuse ja hea maitse kontroll. 2)1930-20 sihiline juhus, must huumor 3) 1940-60 müüditeooria. Eepiline teater Bertolt Brecht näitekirjanik, lavastaja,teoreetik. Saks. Realg+med. Tunnustus : staatiline luuleteos ,,legend surnud sõdurist". Teatritebüüt ,,trummid öös" dramaturg. Teatriarvustused. Eepilise teatri aluseks kaine ja skeptiline vaade maailmaasjadele ,,mees on mees" võõritusefekt.. Näidendi eesmärk on näidata
süvapsühholoogiline romaan teadvuse süvakihtide ja aistinguliste seoste kujutamine filosoofilis-intellektuaalne romaan analüüsib inimeksistentsi üldisi ideid, keskendub vaimuelule (kultuur, filosoofia jm) absurdiromaan põhineb absurdivõtteil allegoorilis-sümbolistlik romaan põhineb sümbolitel, mõistukõnel eksistentsialistlik romaan lähtub eksistentsialismi filosoofiast sürrealistlik romaan mõistuse kontrolli välistav, aluseks alateadvuse automatism uus romaan vormieksperimentide kasutamine maagilis-realistlik romaan tegelikkuse kujutamine fantastiliste, üleloomulike kujundite abil Esindajad: A.Camus, V.Woolf, J.Joyce, M. Proust, H. Hesse 2.Eesti kirjanduse arengut mõjutanud tegurid/sündmused 1940ndatel. · II maailmasõda · Võõrvägede sissetulek Eestisse · 1940 ENSV väljakuulutamine · Massiküüditamised 1941/1949 · Metsavendlus 3.Eesti kirjanduse jagunemine/lahknemine 40ndtatel (3suunda)
1. Andre Breton otsis järjekindlamat ja positiivsemat tegevussuunda. 1924 nimetas andis ta oma arusaama sürrealismist: ,,puhas psüühiline automatism, mis sõnaliselt, kirjalikult või mõnel muul viisil väjlendab mõtte tõelisi käike, ilma mõistuse kontrollita ja arvestamata eetilisi, religioosseid, esteetilisi või muid selletaolisi kaalutlusi. 2. Sürrealismi üheks eesmärgiks oli elu ja kunsti piiri (ühiskonna reeglite) kahtlaseks muutmine või kaotamine. 3. Spontaansuses, alateadlike tungide väljendamises nägid nad vahendit inimese vabastamiseks mõistlikust nõudva ühiskonna survest. 4
2. Kirjelda vere liikumist väikses vereringes Algab paremast vatsakesest → liigub kopsuarterisse → voolab kapillaaride kaudu kopsudesse → kopsukapillaaridest voolab läbi kopsuveeni südame vasakusse kotta (→ edasi vasakusse vatsakesse) 3. Mõisted 1) Pulss – tekib vatsakeste kokkutõmbest; on tuntav arterite tuiklemisega; näitab südamelöökide arvu 2) Hüpertoonia – kõrgvererõhutõbi 3) Südame automatism – südame võime tekitada automaatselt (ilma kesknärvisüsteemi sekkumiseta) elektrilist erutust 4) Aort – suure vereringe suurim arter 5) Suur vereringe – vere liikumistee südamest kehasse ja sealt tagasi südamesse 6) Väike vereringe – vere liikumistee südamest kopsudesse ja sealt tagasi südamesse 7) Hüpotoonia – madalvererõhutõbi 8) Venoosne veri – hapnikuvaene ja süsihappegaasirikas veri, mis voolab veenides
nt. kordus, kramplikkus. Teatud tingiimustel me saame kõik figuurid panna tööle üldise loo huvides. Armu tunde muutmine produktiivseks abielu, järglased. Kui armu tunne laguneb, siis tuleb välja armastuslugu. Zizek kurtuaasne armastus -romantiline armastus tänapäeva mõistes. Armusuhe, kus puhub kehalise rahuduse võimalus. (üksildane rüütel ja daam) ÕIGE armastuse mudel, mille puudumist kurdetakse. Armastus nende kahe põhjal : armastus kui teatav kramp, automatism. Inimene muutub armununa automaatseks, kordad klisseesid.Spinoza oleme kirgede mõju all. Karikakramäng klassikaline masinlik vaheldumine, tüüpiline näide armastaja sisekõnest. rmastus oma loomult massohistlik, vastandub rahudluse mõistele. Armastus pole seotud rahuldusega. Võib olla suunatud ka elutu objekti vastu (suunatud sellele, kes ei vasta). Naise vallutamine, omandamine. Barthes armastus kui kannatus. Mehe käitumine naise suhtes
vastavalt tema täitumisastmele: kui tekib põie seinte venitus- siis tõmbuvad põie seinalihased automaatselt kokku, sulgurid lõõgastuvad, uriin väljub. Tahteline kontroll puudub, kuna info ei lähe peaaju koorde. · Nende närvide vigastused, mis innerveerivad põit ja sulgurlihaseid- kui seljaaju on terve, viga on saanud sulgurlihaseid või põieseinu innerveerivad närvid, siis vastavalt närvide kahjustusele võib kujuneda välja põie automatism, kui on kahjustatud nt häbemenärv. · Sulgurlihaste vigastused- tahteline kontroll ei ole võimalik, sünnitustrauma. · Naistel vananedes tekib sulgurlihaste lõtvus, põis võib tühjeneda väikese täitumise astme juures, kontroll puudulik või kaob täielikult, nt naermine võib põhjstada põie tühjenemise. · Meestel eesnäärme operatsioonil on saanud põis (selle närvid või lihased) vigastuse. · Selle piirkonna kasvajad.
konstantsena, kui mingi mõjutus rakku ei aktiveeri. Sellepärast nimetatakse seda rahuolekus esinevat konstantset membraanipotentsiaali ka raku puhkepotentsiaaliks. Rahuolekus on membraan kõige paremini läbitav K+ ioonidele ning sellepärast on puhkepotentsiaal lähedane K+ ioonide tasakaalupotentsiaalile. Südamelihasrakud, mis ei ole osa juhtesüsteemist, omavad puhkepotentsiaal -90 mV. Samas sammuandja rakud, mille on loomulik automatism ja mis repolariseeruvad kuni -60 mV, ei oma pidevat puhkepotentsiaali, vaid genereerivad regulaarselt spontaanset aktsioonipotentsiaali. 1.1.1. Mehhanismid erutusjuhte süsteemis Sinuatriaalsõlme rakkude aktsioonipotentsiaal jagatakse kolme faasi. Esimeses neist ehk neljandas faasis toimub spontaanne depolarisatsiooni, mis käivitab aktsioonipotentsiaali kui membraanipotentsiaal tõuseb lävipotentsiaalini, milleks on -40 kuni -30 mV.
Lihaskude Lihaskoe talitluses on kokkutõmbumine e. KONTRAKTSIOON. Kokkutõmbumine toimub müofibrillide abil. Lihaskoe liigid: sile lihaskudekäävjad rakud(müofibrillid) Ühe tuumalised.(maos)ei allu meie tahtele.Kokkutõmbed aeglased.Tööd reguleerib vegetatiivne närvisüsteem. vöötlihaskuderistpidi vöödiline, hulgi tuumne, lihaskiud.Alluvad meie tahtele, kokkutõmme on kiire, moodustab skeletilihased. südame lihaskude ristpidi vöödilised ja hargnenud, ei allu tahtele, omane automatism. Sidekude Rohkesti raku vaheainet, milles paiknevad hajutatult sidekoerakud. Sidekoe liigid: kohev sidekude naha all. rasvkude kõhrkude kõrv,nina,luude otsad. kõõluste sidekude tugevdavad liigest luukude veri Sidekoe ülesanded: ühendab teisi kudesid omavahel ühendab lihaseid luudega kaitseb (veri ja rasvkude) tugiülesanne.luu ja kõhrkude. Närvikude Närvikoe moodustavad närvirakud.Närvirakk võtab vastu ärritusi, töötleb neid ning kannab edasi
Marcel Duchamp ( tulnud NewYorki Pariisist) ja Francis Picabia (NY); Kurt Schwitters (Saksamaa) Sürrealism I maailmasõja järgne. I maailmasõja tulemusest ei tundnud võidurõõmu suguggi kõik kunstiinimesed. Pariisi mässumeelse seltskonna vaimne liider oli André Breton, kes otsis dadaismist järjekindlamat ja positiivsemat tegevussuunda. Sellele suunale võeti nimeks sürrealism. Tema selgitus sürrealismist: "See on puhas psüühiline automatism, mis sõnaliselt, kirjalikult või mõnel muul viisil väljendab mõtte tõelisi käike, ilma mõistuse kontrollita ja arvestamata eetilisi, religioosseid, esteetilisi või muid selletaolisi kaalutlusi." Sürrealismi eesmärk oli ka elu ja kunsti vahelise piiri hajutamine kahtlaseks või täielik kaotamine. Nad ei pidanud kapitalismi heaks, see pidavat inimesi ja nende tõelisi vajadusi maha suruma. Spontaansuses ja alateadlike tungide väljendamises nägid nad inimese vabastamise vahendit
Kuidas hakati nimetama tema maalimislaadi? Metafüüsiliseks maalikunstiks, ta viitas püüdele kujutada midagi, mis ulatub üle inimese igapäevasest kogemusest. Tavaliselt kujutas ta linnavaateid või siseruume, esineb ka esmetekogusid, mis viitavad aja ja ruumi mõõtmisele. Inimeste asemel kujutab Chirico skulptuure või mannekeene. Giorgio de Chirico " Poeedi naudingud" 6.Milline on sürrealistide kujutamislaad? Kes on kuulsaim sürrealist? Nimeta mõni tema töö. See on puhas füüsiline automatism, mis sõnaliselt, kirjalikult või mõnel muul viisil väljendab mõtte tõelisi käike, ilma mõistuse kontrollita ja arvestamata eetilisi, religioosseid, esteetilisi või muid selle taolisi kaalutlusi. Kuulsaim sürrealismi esindaja oli katalaan Salvador Dali "Püha Antoniuse Kiusamine"; "Mälu püsivus" 7. Millised nägid välja sveitsi skulptori Alberto Giacometti tööd? Tema meelisteemaks oli kriipsutaoliselt pikaks venitatud, abstraheeritud ja krobeliseks muudetud inimfiguurid
Selline protseduur ei tähendanud mitte alateadlike piltide tsensuuri, vaid nende väljendamist konkreetsete maalidena, misläbi sündisid käsitsi tehtud fotod, nagu kunstnik neid ise nimetas. Selliseid pilte maalides kasutas Dali paranoiakriitilist meetodit, mille abil ta püüdis objektiveerida ja süstematiseerida pettekujutluste puhtalt subjektiivset ning unenägude väga isiklikku sisu ja unenägu loomeprotsessi ajal mingisuguses ärkvelolekus hoida. Sel ajal kui sürrealistlik automatism paljastas uue, erineva reaalsuse, uuris ja süstematiseeris Dali seda ning seeläbi võimaldas uut reaalsust tundma õppida. 1929. aastal valminud maal ,,Sünge mäng'' on varane näide sellest kunstilisest loomispõhimõttest, millest sai alguse Dali kontakt sürrealistide rühmaga. See kunstiteos oli programmiline, kuna Dali nõudis, et sürrealistlikus maalikunstis ei tohi olla mingeid moraalseid tabusid. Kuigi Dali nägemus ühtis täielikult liikumise ausaamadega, olid
ESIMENE 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Südamel on neli kambrit: parem-vasak vatsake, parem-vasak koda. Südant katab kolm kihti endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline. Eristatakse tippu ja põhimikku. Südame funktsioon on kokkutõmmete abil kehas verd tsirkuleerida. 2. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism. Automatism on koe või raku (südame) võime erutuda temas endas tekkivate impulsside mõjul. Erutus tekib südames endas südames endas, nn siinussõlmes ning kandub südames edasi mööda erilisi lihasrakke. Kõige pealt kontakteeruvad kojad, siis vatsakesed. Erutusjuhtsüsteemi moodustavad siinussõlm, atrioventrikulaarsõlm, Hisi kimp, tema sääred ja lõppharu. Sääred moodustavad Purkinje kiude. 3. Südame tsükkel.
ESIMENE 1. Süda, anatoomilised näitajad, funktsioon. Südamel on neli kambrit: parem-vasak vatsake, parem-vasak koda. Südant katab kolm kihti endokard, müokard, epikard. Müokard on vatsakestes kolme-, kodades kahekihiline. Eristatakse tippu ja põhimikku. Südame funktsioon on kokkutõmmete abil kehas verd tsirkuleerida. 2. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism. Automatism on koe või raku (südame) võime erutuda temas endas tekkivate impulsside mõjul. Erutus tekib südames endas südames endas, nn siinussõlmes ning kandub südames edasi mööda erilisi lihasrakke. Kõige pealt kontakteeruvad kojad, siis vatsakesed. Erutusjuhtsüsteemi moodustavad siinussõlm, atrioventrikulaarsõlm, Hisi kimp, tema sääred ja lõppharu. Sääred moodustavad Purkinje kiude. 3. Südame tsükkel.
Nii kujunes välja ka sürrealismi vool eesotsas prantsuse kirjaniku ja ideoloogiga André Bretoniga. Sürrealistide arvates tuli kujutada inimese alateadlikke tunge, millest tähtsaimaks pidasid sugutungi. Nad tuginesid Sigmund Freudi poolt hallutsinatsioonide ja unenägude seletamiseks loodud teooriale. Breton, toetudes Freudi õpetustele, avaldas 1924. aastal oma arusaamise sürrealismist. Breton kirjutas, et see on puhas psüühiline automatism, mis sõnaliselt, kirjalikult või mõnel muul viisil väljendab mõtte tõelisi käike, ilma mõistuse kontrollita ja arvestamata eetilisi, religioosseid, esteetilisi või muid selletaolisi kaalutlusi. Sürrealistid pidasid ühiskonda ja kultuuri inimese vabadust ja tegelikke vajadusi allasuruvaks nähtuseks. Sürrealismile iseloomulikud jooned Sürrealismi eesmärgiks oli elu ja kunsti piiri (nagu ka kõigi teiste ühiskondlike reeglite ja
Artaud, Louis Aragon jt.). Teine põlvkond on sündinud sajandi alguses (Salvador Dalí). I maailmasõja järgses Pariisis ei haaranud võidurõõm sugugi mitte kõiki kunstiinimesi. Sõja lõppedes saabusid mitmed Zürichi dada liikmed Pariisi, kus nad kohtusid mässumeelse seltskonnaga, kelle vaimseks liidriks oli kirjanik ja ideoloog Andre Breton. 1924. a. avaldas Breton oma arusaamise sürrealismist. See on ,,puhas psüühhiline automatism, mis sõnaliselt, kirjalikult või mõnel muul viisil väljendam mõtte tõelisi käike, ilma mõistuse kontrollita ja arvestamata eetilisi, religioosseid või muid selletaolisi kaalutlusi". Selle määratluse järgi ei tarvites sürrealism vaid kunstiga piirduda, selle üheks eesmamärgiks oligi elu ja kunsti piiri kahtlaseks muutmine või kaotamine. Ühiskonda ja eriti Läänemaailma kapitalistlikku ühiskonda pidasid nad inimese vabadust ja tegelikke vajadusi maha suruvaks jõuks
veidrad allegooriad · Ruumikujutus ja objektide suurusvahekorrad ebaloomulikud · Inimeste ja loomade anatoomia kujutamine vigane · Detailid maalitud püüdlikult ja täpselt ning ainult objektide omavärvusi arvestades Kuulsaim eesti naivist oli Paul Kondas oma lüüriliste ja humoorikate piltidega. Sürrealism Aluse panijaks kirjanik Andre Breton, kes avaldas 1924.a sürrealismiteooria. ,,Sürrealism on puhas psüühiline automatism, mille abil suuliselt, kirjalikult või muul moel püütakse väljendada mõtte tõelist kulgu, ilma mõistuse kontrollita." Sürrealism levis kirjanduses, kunstis, teatris. Lähtuti Sigmund Broidi psühhoanalüütilistest teooriatest. Usuti unenägude kõikvõimsusse. Otsiti mõtteid inimeste alateadvusest, hallutsinatsioonidest, laste ja vaimuhaigete eneseväljendusest. Sürrealism ei eristunud senisest maalikunstist maalimisviisi vaid süzeede tõttu. Mõtlesid välja ühismänge, nt
Esimesed kirikud olid lihtsad, mille 2 rida sambaid jagasid ruumi 3 osaks. Need ehitati lääneida suunas. Keskmine lööv oli kõrgem ja laiem. Välisvaade oli lihtne ja tavaliselt ilma tornita. Suurematel kirikutel oli 5 löövi. Sisekujunduses olid olulisel kohal sambad, lagi lame või puudus ültse. SÜRREALISM Sürrealism tugines Freudi õpetusel mis ütleb ,et sürrealism on puhas psüühiline automatism. Fantaasia kunst kus tavalised esemed ja olendid ühendatakse omavahel ebatavalistesse seostesse. Kõik on juhuslik, midagi mõistuspärast pole. 2030 aastate sürrealistidel oli tüüpiline püüe otsida jälgi alateadvusest. See oli süzeekunst. Kõiki loodusasju ja olemasolevaid asju kujutati realistlikult. Tegija: G de Shirico. ("Poeedi naudingud"). Tavaliselt maalis linnavaateid ja sisevaateid, joonperspektiiv muundund, soov saavutada aja tunne. Palju tehti
niivõrd sobimatut ja hakkab aadlikult vabandust paluma miljoneid kordi. Ametnik sureb ära. Kahtemoodi kajastust-enesekeskne inimene, kes ei märka kedagi. Need, kes märkavad ja koguaeg alandlikkust tunnevad. automatism Tsehhov hakkakski käsitlema n-ö väikest inimest, madalat ametnikku, vähese positsiooniga inimest. Ei lähtunud sellest, et maailm on ebaõiglane ja väikestele tehakse liiga, vaid lähtus sellest, et ,,väikesed iniemsed" ongi väiksed. Kahepalgelised ja automatism (kui on kõrgem kraad, siis pugemine, võrdsetega suheldakse kui võrdsega, alamaid naeruvääristatakse). Sama motiiv on ka ,,Ametniku surma" juures. Tsehhovi väike inimene on ise süüdi, Tsehhov nõuab väikeselt inimeselt inimeseks saamist (et oleks eneseväärikus). Tsehhovi väikest inimest iseloomustab käitumise automatism kuidas madalate ja kõrgematega käituda: esimestega üleolev, teiste ees lömitab ja oma isiksus nagu puudub.
KUNSTI SUUNAD Varakristliku kunsti all mõeldakse kunsti, mis on loodud esimeste kristlaste poolt Rooma riigi aladel. Jagatakse ajaliselt: 1) 1-3.saj. - on peaaegu ainsateks kunsti viljelemise paikadeks maa-alused koopad e katakombid, mille seintesse maeti surnuid. Kristlased on sel perioodil tagakiusatavad. 2) 4-6. saj. seoses ristiusu muutumisega võrdseks teiste rooma usunditega (4.saj.) sai võimalikuks kunsti viljelemine avalikult. Hakatakse ehitama esimesi kirikuhooneid, eeskujuks kirikule leiti kõige sobivam olevat rooma kohtu- ja koosolekuhoone tüüp basiilika. Romaani 8-11 saj.arhitektuur võttis üle mitmeid Antiik-Rooma peajooni. Eeskujuks oli Rooma basiilika.Romaani hooned olid sageli hiiglaslikud, rangeilmelised. Kõige raskemaks osutus ehitiste katmine vastupidava laega. Kirikutel olid erinevate kõrgustega tornid, väikesed laskeavataolised aknad. Skulptuurid skemaatilised, kehavormid tihti moonutatud. Kaunistamiseks kasutati ...
PSÜHHOPATOLOOGIA Psüühikahäirete avaldumise tasemed: 1) sümptom väljendab haigusliku iseloomuga üksikhälvet psüühilises funktsioonis (nt. meeleolu alanemine, hallutsinatsioon) 2) sündroom enamus psüühilisi haigusi ei avaldu üksiku sümptomi, vaid teatud sageli koosesinevate sümptomite kogumina; nt. depressioonisündroom (meeleolu alanemine, energia vähenemine, rõõmutunde kadumine, lootusetus, süütunne jne), 3) maaniasündroom (meeleolu ja aktiivsuse kõrgenemine, energia lisandumise tunne jne), 4) hallutsinoosisündroom (elavad verbaalsed kuulmishallutsinatsioonid, ärevus-hirmutunne jne). Sümptomeid võib liigitada: 1) PSÜÜHILISTE FUNKTSIOONIDE ALUSEL: a) teadvus, b) tajumine, c) mõtlemine, d) emotsioonid, e) mälu, f) intellekt, muud sümptomid; 2) POSITIIVSED JA NEGATIIVSED SÜMPTOMID; 3) PSÜHHOOTILISED JA MITTEPSÜHHOTILISED. Teadvuse seisund Mõistega "teadvuse seisund" tähistatakse meditsiinis psüühilise aktiivsuse üldist taset, millega...
Jackson Pollock (mid-C20). His work is abstract, violent and expressive. He poured and spray painted canvases in repeated rhythmic gestures. A vortex of swirling lines, spatters and drips were cast on the canvas. He used commercial enamels and metallic paints to pour and drip. Willem de Kooning (mid-C20). His paintings retained figural images. His style was influenced by Cubist structures, Expressionist handling and Surrealist automatism. The foreground and background are constantly interchanged. Subsidiary artists: Franz Kline, Hans Hoffman. Color-Field. Simply composed paintings became prevalent. Paintings appeared as unified optical textures and increased in scale. Various shapes were united into dominant islands, zones and boundless fields of intense and homogenous color. Expanses of bright hues produced unbroken "color fields" and did not stress sequential linear detail and formal diversity
Jackson Pollock (mid-C20). His work is abstract, violent and expressive. He poured and spray painted canvases in repeated rhythmic gestures. A vortex of swirling lines, spatters and drips were cast on the canvas. He used commercial enamels and metallic paints to pour and drip. Willem de Kooning (mid-C20). His paintings retained figural images. His style was influenced by Cubist structures, Expressionist handling and Surrealist automatism. The foreground and background are constantly interchanged. Subsidiary artists: Franz Kline, Hans Hoffman. Color-Field. Simply composed paintings became prevalent. Paintings appeared as unified optical textures and increased in scale. Various shapes were united into dominant islands, zones and boundless fields of intense and homogenous color. Expanses of bright hues produced unbroken "color fields" and did not stress sequential linear detail and formal diversity
Sürrealism lähtuski põhimõttest, et kõik, mis põhjustab inimesel mingeid assotsiatsioone, võib olla ka loomingu aluseks. Neid iseloomustab huvi inimese alateadvuse, ürgsete instinktide, keerukate tungide ja alateadvuse varjul olevate seoste vastu. Mitte arutlemine (nagu realismis), vaid elunähtuste kaosa vastuvõtmine ja edasiandmine on sürrealistide eesmärgiks. Mõistus pidi taganema, et anda teed alateadvuse tulvale. Sürrealismi arengus saab eristada kolme etappi: · 1919-32 automatism ja teadvuse vool, st täielik vabanemine mõistuse ja hea maitse kontrollist, kirja tuleb panna mõtete tegelik vool · 1930 aastad- sihilik juhus must huumor · 1940-60 aastad- müüditeooria. Müüt on olnud läbi aegade inimeste elus olulisel kohal. Sürrealistide arvates vajab inimene vanast elulaadist vabastavaid, uut laadi müüte. Esindajad: prantslased L. Aragon,
Poeetilise kujutlusvõime jõud peab muutuma praktiliseks, unenäod teostuma käegakatsutavate objektidena. EI kategoorilised väited, tabud keeles ja inimkeha suhtes, õige ja vale kategooriline eristamine. 1919-1932 automatistm, kujunditeooria formuleerimine. 1930-ndad sihilik juhus ja must huumor. 1940-ndate II pool-1960-ndate lõpp (sürrealistide grupi lagunemine) varemloodu täiustamine. 1924. a sürrealismi manifest (A. Breton): sürrealism on puhas psüühiline automatism, mille abil väljendatakse kas suuliselt, kirjalikult või mis tahes muul viisil mõtte tegelikku funktsioneerimist. Kasutati Sigmund Freudi tööd (psühhoanalüüs).
geomeetrilisteks põhivormideks. Kasutati kolaazitehnikat. Kirjanduses väljendus teoste ülesehitusus. dadaism- sümboliseerib ürgset suhet maailmaga.Vabanemine normidest ja mõistuse kontrollitud teose ülesehitusest. Kirjanikud kasutasid algelisi väljendeid,lõid ebaloogilisi assotsioone,ühendasid seosetuid sõnu. sürrealism- tähtsal kohal alateadvus ning vabad, spontaalselt tekkivad assotsiatsioonid. vastandus ratsionalismile.kirjandusnähtud kui psüühiline automatism. Kirjanik ei pea arutlema. imazism- tähtsustai täieliku teema- ja vormivabadust. Vabastamine sõnarohkusest,loomingus palju vormi uuendusi ja vabavärsi kasutamine. Püütakse täpsustada luulekujundit. 23. Millise suuna esindaja on Gillaume Apollinaire ning milles seisnes tema luuleuuendus? Sürrealism. Apollinaire'i looming on osati sümbolistlik (kasutatud sümbolid, üldine
I. kirjeldatud südame rütmihäire 19. sajandi lõpul iiri arstide Adamsi ja Stokesi poolt- teadvusekaotuse hood bradükardiaga haigetel (Gussak jt 1989). Südame aktivatsioon algab siinusõlmest, mis asub paremas kojas ning lõpeb vatsakeste südamelihasrakkude depolarisatsiooniga. Siinusõlme automatismi allasurumise korral võivad südamerütmi määrajateks saada erutustekke rakud väljaspool seda ning nende automatism võib muutuda ebanormaalselt kõrgeks, nii et väljaspool siinusõlme asuv rütmimääraja hakkab võistlema siinusõlmega südame rütmi juhtimise pärast (Gussak jt 1989). Südame rütmihäiretel on oluline tähtsus südamehaiguse avastamisel ja diagnoosimisel. Rütmihäire näitab, et antud isikul on tõenäoliselt südamehaigus ning vahel on see ainsaks südamehaiguse väljenduseks (Maramaa 1993). Südame rütmihäirete tekkepõhjused 1
Süda on õõnes lihaseline elund, millel on kaks koda ja kaks vatsakest. Südame ülesanne on pumbata verd. Venoosne hapnikuvaene veri juhitakse südamesse, sealt liigub see kopsudesse, kus see annab ära CO2 ja saab O2 ning siis pumpab süda arteriaalset verd kogu kehasse laiali. Sel viisil saavad kõik organid/koed varustatud hapniku ning toitainetega ja samas vabaneda jääkainetest. 2. Erutuse teke ja juhtivus südames. Automatism. Automatism – koe või raku võime erutuda, temas endas tekkivate impulsside mõjul. Südame kokkutõmbeid algatavad südames endas tekkivad elektrilised impulsid, seetõttu töötab süda automaatselt ja võib toimida ka väljaspool keha (kui tagatakse kõik vajalikud toitained). Erutuse tekkega südame nn siinussõlmes ja levimisega mööda erilisi lihasrakke kodade kaudu vatsakestesse kaasneb järjest mõlema kokkutõmbumine (süstol) ja vere paiskamine aorti
Sürrealism algus 1919. Prantsusmaa. Endised dadaistid muutusid sürrealistideks. Esimene sürr teos Philippe Soupault "Magnetväljad", mis loodud automaatkirjutuse meetodil, kasutades unenägu ja hüpnoosiseisundit. Sürrealistid võtsid endale täieliku vastutuse kogu inimkonna käitumise ees. Näiteks on ühiskond hukka mõistnud vägivala, ent sellele vaatamata lahvatas vägivald I.maailmasõja ajal. Leiti, et vägivalda tuleks aktsepteerida. Sürrealism on puhas psüühilne automatism, mille abil väljendatakse kas suuliselt, kirjalikult või mis tahes muul viisil mõtte tegelikku funktsioneerimist. Kirjutada tuleb kiiresti ja enne läbimõeldud süzeeta. Midagi ei tohi meelde jätta ja kirjutatut vahepeal üle lugeda. "oivaline laip" - igaüks lisab luuletusse omapoolseid ridu, teadmata midagi eelnevast tekstist. Inglismaa Virgina Woolf alustas oma loomingut realistlikus laadis. Pöörangut eksperimenteeriva jutustuskunsti poole märkis romaan "Jacobi tuba", kus
Sürrealismis oligi olulisel kohal ebareaalsus, unenäod, hallutsinatsioonid. Sürrealistid huvitusid ka inimese alateadvusest, ürgsetest instinktide, keerukate tungide ja alateadvuses varjul olevate seoste vastu. Nende eesmärgiks oli mitte arutlemine, vaid elunähtuste kaose vastuvõtmine ja edasiandmine. Sürrealistid tahtisd oma loominguga muuta ka suhtumist ellu ja anda vaba voli kujutlusvõimele. Sürrealismi arengus saab eristada kolme etappi: 1919-1932 aastal automatism ja teadvuse vool. See tähendas seda, et äärmiselt vastuvõtlik seisund peab kirjutajale ilmutama, mida tuleb kirja panna. Anne ja inspiratsioon ei ole suujuure olulised. 1930. aastad- sihilik juhus ja must huumor. Nende hulka kuulusid poolteadvuslike seisundite esile kutsumine, maagiaga mõjutamine, uute elamuste otsimine ringi liikudes. Must huumor oli sürrealistide käsituses ootamatu sõnaseos kontekstis. Sürrealistide sihilikud juhused kuulusid tihti musta huumori valdkonda.
* egoist * piiratud silmaringiga koguja ( eesmärk omaette) * harimatu ja argpüks * põhitunnus inimväärikuse täielik puudumine ja lakeilik teenistusvalmidus "kõrgemate" ees. Seda illustreerib · Novell "Paks ja peenike". Võrdluseks: Gogoli väike inimene väärib kaastunnet, asjad juhtuvad temast sõltumata. Tsehhovi väike inimene on ise süüdi, Tsehhov nõuab väikeselt inimeselt inimeseks saamist (et oleks eneseväärikus). Tsehhovi väikest inimest iseloomustab käitumise automatism kuidas madalate ja kõrgematega käituda: esimestega üleolev, teiste ees lömitab ja oma isiksus nagu puudub. Periood 1888-1889. 1884 lõpetas ülikooli, talle anti maakonnaarsti kutse. Töötamise kõrvalt kirjutas ohtralt. Tsehhovil ilmnesid tuberkuloosi sümptomid. Loomingus üha rohkem sotsiaalpsühholoogilisi, tõsise ja kurva põhitooniga teoseid. Koomilise ja traagilise põimumine. Mitmetähenduslikkus. Suurlinna inimese üksindus
ml), tekib seinte venitus. See ärritab põie seinas olevaid retseptoreid ja impulss liigub kesknärvisüsteemi. Selle tagajärjel tekib täis põie tunne ja urineerimisvajadus. Kui kesknärvisüsteemist tuleb vastav korraldus, kontraheeruvad seinalihased, sulgurlihased lõõgastuvad ja tekib urineerimine. Kontroll põie tegevuse üle kujuneb välja 1-2 eluaasta jooksul. Kui mingi haigusliku seisundi tõttu peaaju kontroll kaob, tekib põie automatism s.o. põie tühjenemine vastavalt tema täitumisastmele. Faktid uriini kohta: Ööpäevane uriini hulk - ~1,5 l Tunnidiurees 50-100 ml Erikaal e. tihedus 1015-1025 mida suurem erikaal, seda kontsentreeritum uriin Glükoosi ja valku normaalselt uriinis ei ole Sademes mikroskoopilisel uuringul vähesel määral leukotsüüte, epiteelirakke, erütrotsüüte, mikroobe (kateeteruriin on steriilne!) Mõisted: Diurees Polüuuria
· Kaudne toime Autonoomsed efektid (1) vagomimeetiline toime, millest on põhjustatud digoksiini toime sinoatriaal ja atrioventrikulaarsõlme (2) baroretseptori sensitatsioon, mis viib vähendab sümpaatilist ning reniin-angiotensiin süsteemi aktiivsust Digoksiini toimed · Positiivne inotroopne (kontraktiilsus ) · Negatiivne kronotroopne (löögisagedus ) · Negatiivne dromotroopne (erutusjuhtivus ) · Positiivne batmotroopne (erutatavus ja automatism ) · Vähendab südamekoormust vere ümberjaotumise tõttu, parandab südame verevarustust · Diureetiline toime · Südame hapnikutarbimine ei suurene Digoksiini kõrvaltoimed · Terapeutiline ja toksiline kontsentratsioon kattuvad (<1.5ng/ml terapeutiline, >2.5 tox) · Kõrvatoimeid esineb 5-20% haigetsest, raskemaid 1-4% haigetest Kardiaalsed ~50% · Ventrikulaarsed arütmiad, atriaalne tahhükardia, AV blokaad Gastroinestinaalsed ~25%
eesotsas teoreetik André Bretoniga. Sürrealistide spontaanne mõistuse kontrollita eneseväljenduse nõue leidis Ameerikas soodsa pinnase. Ent Ameerika avangardsed kunstnikud osutusid otsustavalt abstraktsemateks kui Euroopast tulnud sürrealistid. Peatsed abstraktse ekpressionismi viljelejad arendasid edasi sürrealismi ideid, rakendades abstraktses maalikunstis järjekindlalt automatismi meetodeid. Automatism ise on spontaanne maalimisprotsess, mis peab toimuma alateadvuslikult ja mille puhul tuleb igasugune oma tegevuse ratsionaalne kontroll loomeprotsessist välja lülitada. Vooluga kaasa minevaid kunstnikke ühendas maalimistehnika, ent ennekõike siiski veendumus loomisprotsessi soovitavast kulgemisest ilma igasuguse mõistusliku kontrollita. Arshile Gorky (1904-1948), kodanikunimega Vosdanig Manoog Adojan, sündis Armeenias ja suri Connecticutis (sooritas enesetapu)
Sürrealism Referaat Tallinn 2009 Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................................3 1 Lähtealused........................................................................................4 2 André Breton.........................................................................5-6 3 Salvador Dali......................................................................................................7 4 Charles Baudelaire......................................................................................................8-9 4.1 Elukäik...............................................................................................................8 4.2 Looming..............................................................................................8-9 5 Arthur Rimbaud......................................................................................
hoitakse refleksi tagasi. Kui põis on täis ja sein venitunud, asendub sümp toonus parasümp toonusega, sisemine sulgurlihas lõõgastub, põie seinalihased (DETRUUSOR???) tõmbuvad kokku.. kui peaju koorest järgneb käsklus seljaajule ja välisele sulgurlihasele, siis ...... Tahteline kontroll võib kaduda vigastuste korral, nt kui on kahjustatud seljaaju, väline sulgurlihas või kui seljaaju närv (ristluu piirkonnas) on viga saanud. Võib välja kujuneda põie automatism, kus põis tühjeneb iseenesllikult, ei saa kontrollida. Kontrolli on võimalik saada siis, kui seos põie ja seljaaju vahel katkeb, nt käega, koputatakse vastu kõhukatteid, see vallandab tühjendusrefleksi. Arvestada joomisreziimi! Lõpliku uriini koostis Uriini lõplik kogus 1,5 l ööpäevas, tema erikaal on vahemikus 1010-1030. Hommikul on uriin kontsentreeritud (kollasus- tingitud sapist), tiheduse ehk erikaalu annavad mineraalsoolade ioonid (Na, Cl, Ca, K). Uriini ph 5-7.
kontrollida seljaaju ristluupiirkonnas asuvate närvikeskuste talitlust ja sealt omakorda sulgurlihaste talitlust, seega hoida põie tühjenemist tagasi või kutsuda esile. Tahteline kontroll on aga võimalik üksnes siis, kui ühendus pea- ja seljaaju ning seljaaju ja välimise sulgurlihase vahel on terve. Selle ühenduse katkemisel on põis mõned nädalad lõtv ja ei allu ei tahtelisele kontrollile ega kontrollile seljaaju poolt. 15 nädala möödudes kujuneb välja nn. põie automatism, s.o. põie iseeneslik tühjenemine tema teatud täitumisastme juures. Teatud tugevusega põie seinte venitus kutsub reflektoorselt esile põie seinalihaste ehk detruusorlihaste kokkutõmbe, sulgurlihased aga seejuures lõõgastuvad. Ka põie automatismi korral on pikaajalise treeninguga võimalik saavutada kontrolli põie tühjendamise üle. Nimelt kutsutakse põie tühjenemisrefleks esile, koputades sõrmedega vastu väliseid kõhukatteid ja põie seina
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
