Materjalide põhiomadused Sissejuhatus Tehnikas kasutatakse tahkeid, vedelaid kui ka gaasilisi materjale. Tahkeid materjale liigitatakse oma siseehituse erinevuste alusel kristallilised - metallideks ja amorfsed - mittemetallideks. Metallid omakorda jaotatakse mustadeks ja värvilisteks. Metalle kasutatakse tehnikas põhiliselt sulamitena. Mittemetallid jagunevad looduslikeks ja sünteetilisteks ehk tehismaterjalideks. Materjale rakendatakse olenevalt omadustele erinevatel kasutusaladel ja vastavalt liigitatakse neid konstruktsioon ja eriotstarbelisteks ehk spetsiaalseteks. Konstruktsioonimaterjalidest valmistatakse masinate korpused, juhtmete kande- ja kinnituselemendid jms. Eriotstarbelisi materjale kasutatakse vastavalt erinevate tehnikavaldkondade nõuetele nagu elektritehniliste, masinaehituslike, hüdrotehniliste jne.
4. Füüsikalised omadused Aatommass: 24,305 Sulamistemperatuur: 648,8 °C Keemistemperatuur: 1090 °C Tihedus: 1,738 g/cm3 Värvus: hõbevalge Agregaatolek toatemperatuuril: tahke Kõvadus Mohsi järgi: 2 (5) Magneesium on väga kerge metall. Temast valmistatud detailid on terasdetailidest üle kahe korra kergemad. Magneesium on pehme ja peab vähe vastu. seetõttu tuleb tema kasutamine kõne alla ainult sulamitena. Need on samuti kerged, kuid heade mehaaniliste omadustega. (6) 6 Magneesiumi tükk. Joonis 2. 4. TÄHTSAMAD SULAMID JA NENDE KOOSTIS Magneesium on pehme ja peab vähe vastu. Seetõttu tuleb tema kasutamine kõne alla ainult sulamitena. Need on samuti kerged, kuid heade mehaaniliste omadustega. Edukalt tarbivad
õppinud. Kuld on ilusa välimusega, kollast värvi, hea elektri ja soojusjuhtivusega. Pehmet ja väga plastset looduses peamiselt ehedana leiduvat metalli hakati juba varakult kasutama väärismetallina. Sellest valmistati ehteid, raha ja medaljone. Vanimad leitud kuldesemed pärinevad vähemalt V aastatuhandest e.m.a.. Kuld on keemiline element, mille sümboliks on Au (lad. Aurum). Pehmuse pärast kasutatakse kulda vaid sulamitena, lisaainetena kasutatakse kõige sagedamini hõbedat, vaske, plaatina ja niklit. Need suurendavad kulla tugevust ja võimaldavad kulda säästa. Kulla sulamistemperatuur on 1065 kraadi. Kuld on I perioodi element, mille järjenumber on 79 ja aatommass on 196,9665. Arvatakse, et inimeste eluajal on toodetud umbes 100000 tonni kulda. Umbes 36 000 tonni sellest kuulub riikide kullavarudesse ning säilib pankades, ülejäänud osa on kas eravalduses, kulutatud tööstusja
kristallstruktuur on tahkkeskendatud kuubilise võrena. Kuld on I perioodi element, mille järjenumber on 79 ja aatommass on 196,9665. Ta on veel isotroopne kuubilise süngoonia mineraal. Polarisatsioonimikroskoobis on ta maakmineraalile tüüpilisena läbipaistmatu. Kullal puudub lõhenevus ja magnetilisus. Kullal on metalliläige. Kuld on kollase värvusega, ta on pehme ning kõvadus on 2,5. Pehmuse pärast kasutatakse kulda vaid sulamitena. Kuld on raske metall, tiheduseda 19 300kg/m3. Ta sulab temperatuuril 1064.18 °C. Kuld on samuti hea elektrijuht ning ta on keemiliselt inertne, kuid mitte alati. Tal puudub inertusus, kui tegemist on väga väikeste kullaosakestega. Kuld ei reageeri lämmastikhappega ega kuuma kontsentreeritud happega. On olemas vaid üks eriline hapete segu--kuningvesi. See koosneb kolmest mahuosast soolhappest ja ühest mahuosast kontsentreeritud lämmastikhappest. Õhu
Jodiidid: MgI2 Hüdriidid: MgH2 Oksiidid: MgO, MgO2 Sulfiidid: MgS Seleniidid: MgSe Telluriidid: MgTe Nitriidid: Mg3N2 Elemendi, ühendite kasutusalad: · signaalraketid · valuveljed, lennukidetailid · tulekindlad tellised · pigmendid, täiteained Magneesium on väga kerge metall. Magneesium on pehme ja peab vähe vastu. seetõttu tuleb tema kasutamine kõne alla ainult sulamitena. Need on samuti kerged, kuid heade mehaaniliste omadustega. Edukalt tarbivad magneesiumi sulameid raketi, lennuki, autotööstus ja mitmed masinatööstusharud. Pulbrilist magneesiumi kasutatakse valgustus ja signalisatsioonirakettides ja süütepommides. Magneesiumsulfaati kasutatakse lahtistina ja lihastesse süstimiseks rahustava vahendina. Magneesiumoksiidi aga maohappesuse vähendamiseks. Magneesiumi ühendeid kasutatakse ka lahaste tsemendi koostises. Milleks on vaja magneesiumit
ning aitab hoida ribosoomide stabiilsust. 70% inimeses leiduvas magneesiumist on luudes. Seda on ka meie lihastes ja veres. Seda on vaja soolade koostises luukoe tekkes, südamelihaste tööks ja vereringe reguleerimiseks, 300-ks ensümaatilises reaktsioonis, jne. Magneesiumipuudulikust avaldub lihasnõrkuse ja krampidena. Keskmiselt vajavad mehed päevas 350 mg ja naised 280 mg magneesiumi. Kasutamine Magneesiumi kasutatakse sulamitena, pulbrina ja magneesiumanoodina. Enamasti konstruktsioonide jaoks. Sulameid kasutatakse raketi-, lennuki- ja autotööstuses ning masinatööstuse harudes. Pulbrilist magneesiumi kasutatakse valgustus- ja signaalrakettides ning süütepommides. Magneesiumanoode kasutatakse kuumaveeboilerites, laevade, naftaplatvormide, nafta- ja gaasjuhtmete teraskonstruktsioonides. Füüsikalised omadused Magneesiumi tihedus normaaltingimustel on 1,738 g/cm 3. Sulamistemperatuur on 648,8 °C ja
dolomiidist, ning eriti mereveest. Magneesiumi varud on praktiliselt lõpmatud. Kuna magneesium on väga kerge metall, siis hinnatakse sellest valmistatud detaile väga, sest need on kergemad, kui terasdetailid. Ühtlasi on magneesium ka kõige kergem metall, mida konstruktsioonimaterjalina kasutatakse. Puhas magneesium on pehme ja peab nii keemiliselt, kui ka mehaaniliselt vähe vastu. Seetõttu tuleb tema kasutamine konstruktsioonimaterjalina kõne alla ainult sulamitena. Selle sulamid on samuti kerged, kuid heade mehaaniliste omadustega. Alumiiniumi lisamine aitab üldiselt suurendada elastsuspiiri ning tsingi lisamine teeb sulami kergemini töödeldavaks. Magneesiumisulameid kasutatakse raketi-, lennuki- ja autotööstuses ning mitmes masinatööstuse harus. Pulbrilist magneesiumi kasutatakse valgustus- ja signaalrakettides ning süütepommides. Enne välklambi kasutuselevõttu pildistati magneesiumisähvatuse valgusel
korrodeerumist. Keemiliselt, kuld on siirdemetallide ja võivad moodustada pandeemiliste trivalentsete ja univalent katioone upon solvateerumisaste. At STP on rünnanud aqua regia, moodustades chloroauric happe ja aluseliste lahuste tsüaniid, kuid mitte vesinikkloriid, nitraatlämmastikuna või vääveltrioksiidiga happed. Kuld lahustub elavhõbedat, mis moodustab amalgaami sulamitena, kuid ei reageeri seda. Kuld on lahustumatu lämmastikhapet, mis lahustub hõbeda ja mitteväärismetallid, ja aluseks on kulla rafineerimine tehnikat, mida nimetatakse "inquartation ja lahkuminek". Lämmastikhape on pikka aega kasutatud kinnitada kohalolekut kulla punktides, ja see on päritolu kohta puhekieltä mõiste "proovikivi", viidates kuld standardkatsetingimustel tõelise väärtuse.
tugevusomadused silivad ka suhteliselt krgetel temperatuuridel (krgematel kui messingitel). Ni-Cr-sulamid on tuntud eelkige kuumuspsivate materjalidena, mida suure elektrieritakistuse tttu kasutatakse palju ktteelementides. Nikroomina tuntud materjalid sisaldavad 80...60% Ni ja vastavalt 20...40% Cr. Co, Ti ja Al-ga tiendavalt legeeritud Ni-Cr- sulamid on tuntud nimonikkidena, mida kasutatakse kuumustugevate sulamitena gaasitrubiinide ja muude krgel temperatuuril ttavate masinaosade materjalina. Eriti kuumuspsivad ja kuumustugevad Ni-sulamid on lisaks kroomile legeeritud rauaga, mis on tuntud inkonelli ja inkolloina. Samasse gruppi kuuluvad ka lisaks rauale molbdeeniga legeeritud Ni-sulamid, mida nimetatakse hastelloidideks.
kui koostismetallidel. Samas on mõnede siirdemetallide sulamid veelgi kuumuskindlamad kui vastavad koostismetallid. Sellistest sulamitest valmistatakse kõrgtemperatuuril töötavaid seadmeid ja keemiatööstusaparatuuri. Paljud sulamid on paremate mehhaaniliste omadustega kui vastavad puhtad metallid: nad on kõvemad, tugevamad ja kulumiskindlad. Puhas hõbe ja eriti kuld on nii pehme ja kergesti kuluvad, et neid saabki praktikas kasutada ainult sulamitena, mis on tunduvalt kõvemad ja mehhaaniliselt vastupidavad. Kasutatud kirjandus · www.wikipedia.org/wiki/Sulam · Üldine keemia lk 131 · Keemia õpik 10 klassile lk 168-169 · Anorgaaniline keemia lk 135 · www.miksike.ee/.../9-1-5-1.htm
Ilma magneesiumita ei oleks klorofülli, ilma klorofüllita aga ei oleks elu. Magneesiumi leidub kõikides elusorganismides. Kui inimene kaalub 60 kg, siis on tema kehas 25 g magneesiumi. Tööstuses: Magneesium on väga kerge metall. Temast valmistatud detailid on terasdetailidest üle kahe korra kergemad. Selle omaduse tõttu võiks ta olla suurepärane materjal mitmesuguste konstruktsioonide tarvis. Magneesium on pehme ja peab vähe vastu. Seetõttu tuleb tema kasutamine kõne alla ainult sulamitena. Need on samuti kerged, kuid paremate mehaaniliste omadustega. Edukalt tarbivad magneesiumi sulameid raketi-, lennuki-, autotööstus ja mitmed masinatööstusharud. Pulbrilist magneesiumi kasutatakse valgustus- ja signalisatsioonirakettides ja süütepommides. Küllap on paljudel veel meeles välklambieelne aeg, mil fotomees tegi pilti magneesiumisähvatuse valgusel. Meditsiinis: Magneesiumsulfaati kasutatakse lahtistina ja lihastesse süstimiseks rahustava vahendina
3 Üldiselt Plaatina, keemiline element; sümbol Pt. . Plaatina on hõbevalge läikiv hästi töödeldav korrosiooni- ja kuumuskindel raskmetall. Ta kuulub väärismetallide hulka. Keemiliselt on plaatina väga püsiv, toatemperatuuril reageerib temaga ainult kuningvesi ja broom. Looduses leidub plaatinat ehedalt, haril. sulamitena, mille põhikoostisosad on ferroplaatina (77--81% Pt, 14--20% Fe) ja polükseen (80--92% Pt, 6--10% Fe). Plaatinast tehakse elektroode. Plaatina ja roodiumi ning plaatina ja iriidiumi sulameist valmistatakse keemiatööstuse aparatuuri. Väga puhast plaatinat kasutatakse takistustermomeetrites, termopaarides, elektrikontaktides ja elektrikuumutites. Plaatina on ka kõige kasutatavamaid katalüsaatoreid, eriti oksüdatsioonireaktsioonide puhul
Enamik magneesiumit läheb siiski sulamite tootmisesse. Kuna magneesiumsulamid on kerged ja heade mehhaaniliste ning tehnoloogiliste omadustega, siis kasutatakse neid väga palju lennunduses, aga ka transpordivahendite, tehiskaaslaste ja rakettide konstruktsioonis, aparaadiehituses, elektroonikaseadmete, konteinerite, olmeseadmete, karkassmööbli jm valmistamisel. Magneesium leiab rakendust nii säraküünaldes aga ka sulamitena mitmetes sõidu- ja elektroonikavahendites ning kosmoseaparaatides. Magneesium on tähtis biometall nii taim- kui ka loomorganismis. Roheliste taimede klorofüllid sisaldavad magneesiumit. Magneesium koos kaltsiumi ja fosforiga võtab osa luude moodustamisest ja annab neile tugevuse osaleb magneesium lihaste sealhulgas südame töös, närviimpulsi
kontaktidena, impulsskontaktidena, kaarekustutus-kontaktidena jne. Ka käsutatakse volframit kontaktimaterjalina mitmesuguste sulamite (hõbedaga, vasega) ning pulbermetallurgiameetodil toodetud kontaktide koosseisus. Volfram on muuseas tänu oma kõrgele sulamistemperatuurile kasutusel ka hõõglambi niitidena. Kuld (Au) ja Plaatina (Pt) - Puhtal kujul kasutadakse harva (väikese voolu ja kontaktsurve korral). Kasutusel korrosiooni-vastase kaitsekihina ning sulamitena hõbeda, nikli, pallaadiumi, vase, osmiumi jt. metallidega. Ei teki isoleerkilesid, väikese kontakttakistusega. Hinnalised materjalid. Pallaadium (Pd)- Sarnaneb omadustelt plaatinaga, siiski omades madalamat korrosioonikindlust ja sulamistemperatuuri, olles muidugi ka seetõttu odavam. Erinevalt hõbedast ei mõju talle väävel. Puhtalt käsutatakse põhiliselt väiksemate voolude korral. Kuulub ka koos hõbedaga, vasega kontaktisulamite koosseisu.
Selle omaduse tõttu võiks ta olla suurepärane materjal mitmesuguste konstruktsioonide tarvis. Ühtlasi on magneesium ka kõige kergem metall, mida konstruktsioonimaterjalina kasutatakse. Puhas magneesium on pehme ja peab nii keemiliselt kui ka mehaaniliselt vähe vastu. Seetõttu tuleb tema kasutamine konstruktsioonimaterjalina kõne alla ainult sulamitena. Tema sulamid on samuti kerged, kuid paremate mehaaniliste omadustega. Alumiiniumi lisamine aitab üldiselt suurendada elastsuspiiri, tsingi lisamine teeb sulami kergemini töödeldavaks, mangaani lisamine suurendab korrosioonikindlust. Lisandina kasutatakse ka aktiniide. Magneesiumisulameid kasutatakse raketi-, lennuki- ja autotöö
voolu ja hea elektrijuhtivuse. Metallide hulka kuulub keemilistest elementidest 80%, kusjuures kõik metallid peale elavhõbeda on tavalisel temperatuuril tahked ained (tahkised). Metallid ja sulamid liigitatakse koostise kahte suurde gruppi - raud ja rauasulamid (nende arvele tuleb u. 95% kogu maailma metallitoodangust) ning mitteraudmetallid ja mitterauasulamid (tuntud värvilismetallide ja -sulamitena) need on kõik ülejäänud metallid ja nende sulamid. Teisteks liigituse alusteks on tihedus (kerg- ja raskmetallid ning sulamid), sulamistemperatuur (kerg- ja rasksulavad metallid ja sulamid), keemiline aktiivsus (vääris- ja mitteväärismetallid). Tehakse vahet ka leelismetallide, leelismuldmetallide, haruldaste ja hajusate, radioaktiivsete jt. metallide vahel. 2.Teiste metallide mõju terase omadustele. Tabelist
klorofülli, ilma klorofüllita aga ei oleks elu. Magneesiumi leidub kõikides elusorganismides. Näiteks kui inimene kaalub 60 kg, siis on tema kehas 25 g magneesiumi. Tööstuses Magneesium on väga kerge metall. Temast valmistatud detailid on terasdetailidest üle kahe korra kergemad. Selle omaduse tõttu võiks ta olla suurepärane materjal mitmesuguste konstruktsioonide tarvis. Magneesium on pehme ja peab vähe vastu. Seetõttu tuleb tema kasutamine kõne alla ainult sulamitena. Need on samuti kerged, kuid paremate mehaaniliste omadustega. Edukalt tarbivad magneesiumi sulameid raketi-, lennuki-, autotööstus ja mitmed masinatööstusharud. Pulbrilist magneesiumi kasutatakse valgustus- ja signalisatsioonirakettides ja süütepommides. Näiteks signaalraketid, valuveljed ja lennukidetailid. Küllap on paljudel veel meeles välklambieelne aeg, mil fotomees tegi pilti magneesiumisähvatuse valgusel.
a. eksimeerid ArO + jmt) Esimesed väärisgaaside ühendid saadi alles 1962 (N.Bartlett, sünd 1932) Kanadas, Briti Kolumbia provintsis I reaktsioon : Xe + PtF6 XePtF6 Bartlett, N. Proc. Chem. Soc., 218 (1962) 2. Plaatinametallide kasutusalad · peam lihtainetena ("vabade metallide" kujul) · · Kasutamine on piiratud hinna ja üldtoodanguga · (Os on 7 - 8 korda kallim kui Pd) · kasutatakse nii individ metalle (puhtalt) · kui omavahel sulamitena · üldiselt kasut PM seal, · kus asendamine teiste metallidega pole võimalik · (siiski umbes 50% Pt kogutoodangust · ehted, luksusesemed) · · Kõige laiemalt kasutatakse Pt ja Pd · üldse kõige ulatuslikum ja olulisem kasutusala · - katalüsaatorid : · Pt + Rh - katalüsaatorvõrgud · NH3 katalüütiliseks oksüd-ks : kõige · 4NH3 + 5O2 4NO + 6H2O laialdasemalt
Monelmetalli head omadused ilmnevad merevees. Lisaks korrosioonikindlusele iseloomustab monelmetalli ka hea tugevus ja sitkus, need säilivad laias temperatuurivahemikus. Karastamise ja järgneva vanandamise tulemusena on saavutatav tugevus kuni 1400 . Ni-Cr-sulamid on tuntud eelkõige kuumuspüsivate materjalidena, mida suurest elektritakistusest tingituna kasutatakse kütteelemenides. Ni-Cr-sulamid on tundtud nimonikina, mida kasutatakse kuumustugevate sulamitena gaasiturbiinide ja muude kõrgtemperatuursetes keskkondades töötavate masinaosade materjalina. Eriti kuumuspüsivad ja kuumustugevad Ni-sulamid on legeeritud kroomi ja rauaga, mis on tuntud inkonelli ja inkolloi nime all. Samasse gruppi kuuluvad lisaks rauale ka molübdeeniga legeeritud Ni-sulamid- hastelloid. Peale kuumuspüsivuse ja tugevuse on nimetatud sulamid korrosioonikindlad ka mineraalhapetes, kloori sisaldavais happelistes keskondades.
..60% Ni ja vastavalt äärmiselt plastiline. 20...40% Cr. Kasutamine: kergsulamid lennuki- ja autotööstuses, kuumuskindlad sulamid ja materjalid, fooliumid, Co, Ti ja Al-ga täiendavalt legeeritud Ni-Cr-sulamid on tuntud elektrijuhtmed, värvipigment. nimonikkidena, mida kasutatakse kuumustugevate sulamitena gaasitrubiinide ja muude kõrgel temperatuuril töötavate masinaosade materjalina. Alumiiniumisulamid Alumiiniumisulamid duralumiinium Alumiiniumisulamid võivad olla legeeritud paljude elementidega. Nii saadakse paljusid kasulikke (Al - Cu - Mg - Mn)
ning seda kasutatakse masinatööstuses, mootorikolbide, käigukastide ja seadmete valmistamiseks. Magnaalium (Al, 10-30 % Mg) on väga korrosioonikindel sulam, millest valmistatakse konservipurke, karastusjookide purke, purgikaase, angaare, ehitusdetaile. 4 Magneesiumsulamid Magneesium on pehme ja peab vähe vastu. seetõttu tuleb tema kasutamine kõne alla ainult sulamitena. Need on samuti kerged, kuid heade mehaaniliste omadustega. Alumiiniumi lisamine aitab üldiselt suurendada elastsuspiiri, tsingi lisamine teeb sulami kergemini töödeldavaks, mangaani lisamine suurendab korrosioonikindlust. Edukalt tarbivad magneesiumi sulameid raketi-, lennuki-, autotööstus ja mitmed masinatööstusharud. Pulbrilist magneesiumi kasutatakse valgustus- ja signalisatsioonirakettides ja süütepommides.
Magneesium on väga kerge metall ning temast valmistatud detailid on näiteks terasdetailidest üle kahe korra kergemad. Selle omaduse tõttu võiks ta olla suurepärane materjal mitmesuguste konstruktsioonide tarvis. Ühtlasi on magneesium ka kõige kergem metall, mida konstruktsioonimaterjalina kasutatakse. Puhas magneesium on pehme ja peab nii keemiliselt kui ka mehaaniliselt vähe vastu. Seetõttu tuleb tema kasutamine konstruktsioonimaterjalina kõne alla ainult sulamitena. Tema sulamid on samuti kerged, kuid paremate mehaaniliste omadustega. Alumiiniumi lisamine aitab üldiselt suurendada elastsuspiiri, tsingi lisamine teeb sulami kergemini töödeldavaks, mangaani lisamine suurendab korrosioonikindlust. Magneesiumisulameid kasutatakse raketi-, lennuki- ja autotööstuses ning mujal. Kõige tähtsam magneesiumisulam on elektron, mida tugevuse ja väikese tiheduse tõttu kasutatakse rakettide ja lennukite ehitamisel. Pulbrilist
Ammendamatud magneesiumivarud on meredes ja ookeanides. 1 kuupmeeter vett sisaldab kuni 4 kg magneesiumi. Klorofüll sisaldab ligikaudu 2% magneesiumi. Magneesiumi leidub kõigis eluorganismides ning palju on seda ka puu ja köögiviljades. Metalliline magneesium leiab põhilist rakendust kergsulamite koostises auto ja lennukitööstuste tarbeks ning ka masinatööstusharudes. Magneesiumi kasutamine tulebki kõne alla vaid sulamitena, kuna ta on kerge ja pehme ning peab vähe vastu. Pulbrilist magneesiumi kasutatakse valgustus ja signalisatsioonirakettides ja süütepommides. Ka arstiteaduses kasutatakse magneesiumi, nimelt magneesiumsulfaati kasutatakse lahtistina ning lihastesse süstimiseks rahustava vahendina. Magneesium on oma nime saanud VanaKreeka linna Magnesia järgi. Selle metalli avastajaks oli sir Humphry Davy, kel õnnestus seda saada 1808. aastal puhta metalli kujul
· Keemistemperatuur: 1095 °C · Tihedus: (20°C) 1,738 g/cm3 · Värvus: hõbevalge ja läikiv · Agregaatolek toatemperatuuril: tahke · Kõvadus Mohsi järgi: 2 · Korrosioonikindlus: väga hea · Elektrijuhtivus 1/p: 15% IACS Magneesium on väga kerge metall. Temast valmistatud detailid on terasdetailidest üle kahe korra kergemad. Magneesium on pehme ja peab vähe vastu. seetõttu tuleb tema kasutamine kõne alla ainult sulamitena. Need on samuti kerged, kuid heade mehaaniliste omadustega. Edukalt tarbivad magneesiumi sulameid raketi-, lennuki-, autotööstus ja mitmed masinatööstusharud. [4] Joonis 1. Magneesiumi tükk 11 1. Keemilised omadused Magneesium on keemiliselt küllaltki aktiivne. Magneesium kuulub aktiivsete metallide hulka, mis on ka tuleohtlik
Kasut: foolium, alumineeritakse palstmass esemeid. Al-värv metallesemete kaitseka. OM: hõbevalge, kerge metall, juhib hästi soojust ja elektrit (mähised, elektriliinid). Reag õhus, kattub oksiidikihiga. Reag hallogeniididega ägedalt, I2 ja Br2 toatemp. Ühendid: Alumiiniumsulfaat: Al2(So4)3*18H2O-veepuhastusjaamades,paberitööstuses; alumiiniumkalliummaarjas: AlK(So4)2*12H2O-tekstiilitööst. nahaparkimine. Al.hal enamasti kloriidi. Sulamid: Al kasut peamiselt sulamitena (ehitised, konservipurgid)-rooste kindlad, kerged, vastupidav koormusele ja temp, väikese tihedusega, hästi töödeldavad, peedeldavad valgust hästi. Biotoime: on inimorganismis alla 50 mg ja saab iga päev 2-3 mg, mis ladestub maksas, luudes, peaaju hall – olluses, pole andmeid, et seel oleks kasulikke funktsioone.al toksilisuse kohta on palju eri andmeid Gallium(Ga) - Avastas de Boisbaudran spektraalanalüüsiga 1875. Nimetus pr..ma järgi- gallia. Tihedus 5,9.(mendelejev ennustas ette)
3. Tempermalm GGG 4. Kõrgkvaliteetnemalm GGA 5. Legeeritud GGL Värvilised metallid ja nende sulamid Värvilisi metalle liigitatakse: 1. Tiheduse järgi (kerged(), keskmised(Tina) ja rasked(w,Ti)) 2. Sulamis temp järgi: kergesti sulavad 300C Sn,Mg, keskmiselt sulavad 300- 1500C, raskelt sulavad üle 1500C (W, Ti) 3. Vääringu ehk hinna järgi- väärismetallid -hõde, kuld, plaatina. Värvilisi metalle tehniliselt puhtal kujul kasutatakse elektroonikas, elektrotehnikas kasutatakse sulamitena. Al- sulamid jagunevad: teformeeritavateks- ja vajatavateks sulamiteks. Teformeeritavateks sulamiteks on Al Mn, Al Mg, Duur Alumiinium- Al, Cu, Mg sulam.- kõrgema kõvadusega alumiinium sulam. Pronks-Sn, Cu- põhikomponendid, tähtsamad omadused- korrosiooni kindlus, väike hõõrde tegr, valatav matejal,- kasutatakse elektrotehnikas kontakt materjalina. Messing- koostis- Cu, Zn Cu, Ni sulamid- omavad suurt eritakistust, kasutatakse- kütteseadmetes
maailma metallitoodangust) 1,1Mn; Rp0,2- 1130; Rm- 1320 · mitterauasulamid (tuntud värvilismetallide ja 31) 10SPb20 : (Automaaditeras) C- 0,1; S- 0,25; -sulamitena) need on kõik ülejäänud Muu- 0,3Pb; Rm- 350 sulamid. 32) HS18-1-2-10 : (tööristateras) C- 0,8; Cr- 4,5; Teisteks liigituse alusteks on tihedus (kerg- ja
temperatuurivahemikus: ta ei muutu hapraks madalatel temperatuuridel ja tugevusomadused säilivad ka suhteliselt kõrgetel temperatuuridel (kõrgematel kui messingitel). Ni-Cr-sulamid on tuntud eelkõige kuumuspüsivate materjalidena, mida suure elektrieritakistuse tõttu kasutatakse palju kütteelementides. Nikroomina tuntud materjalid sisaldavad 80...60% Ni ja vastavalt 20...40% Cr. Co, Ti ja Al-ga täiendavalt legeeritud Ni-Cr-sulamid on tuntud nimonikkidena, mida kasutatakse kuumustugevate sulamitena gaasitrubiinide ja muude kõrgel temperatuuril töötavate masinaosade materjalina. Eriti kuumuspüsivad ja kuumustugevad Ni-sulamid on lisaks kroomile legeeritud rauaga, mis on tuntud inkonelli ja inkolloina. Samasse gruppi kuuluvad ka lisaks rauale molübdeeniga legeeritud Ni-sulamid, mida nimetatakse hastelloidideks. Eelpooltoodud sulamid (inkonell, hastelloi ja nimonik), mis on eelkõige ette nähtud tööks kõrgetel temperatuuridel, on tuntud ka supersulameina
rohkem on tsinki seda tugevam on messing. 8) Pronks vase sulamid teiste elementidega va. Tsink. On olemas tina ja tinavabad pronksid. Head mehhaanilised omadused, hästi valatavad, kulumis kindlad, korrosiooni kindlad, valmistatakse pukse kraane ventiile jne. 9) Silumiin alumiiniumi ja räni sulam hästi valatav, valmistatakse kolbe, mootoriblokke, karburaatoreid. 10) Antifritsioon Põhimaterjalid plii, alumiinium. Kasutatakse laagri sulamitena, pöörlev võll toetub kõvematele osakestele, laagripõhimass aga kulub, niimoodustub laagri liua sisepinnale kanalite võrk milles liigub määrdeaine. Joodised on metallid või sulamid, millega saab detaile kokku joota. Jootmisel sulatatakse ühendatavate detailide vahele joodist, mille sulamis temperatuur on palju madalam, kui kokku joodetavatel osadel. Joodise hangumisel liituvad osad üheks tervikuks. Ühendus on tihe, kuid mitte eriti tugev.
Suuremate voolude lülitamiseks käsutatakse hõbedat ka pulbermetallurgia meetoditega valmistatud (metallokeraamiliste) kontaktide põhikomponendina. Peale hõbeda on nende koosseisus veel näiteks kaadmiumoksiid, nikkel, molübdeen, volframkarbiid jne. Kuld ja plaatina on kallid ja suhteliselt pehmed väärismetallid, milliseid puhtal kujul kontaktidena käsutatakse harva. Kõne alla tuleb nende käsutamine korrosiooni-vastase kaitsekihina ning sulamitena hõbeda, nikli, pallaadiumi, vase, osmiumi jt. metallidega. Volfram on kõva, kõrge sulamistemperatuuri ja suure kaarekindlusega, olles seejuures ka küllalt hea elektri- ja soojusjuht. Ta vajab suhteliselt suurt kontakti- survet.Ammoniaagi, fenoolide jms. aurud eriti niiskes keskkonnas põhjustavad volframi korrosiooni, mis halvendab kontakti omadusi. Volfram leiab käsutamist liikurmasinate süütesüsteemides katkestite kontaktidena, impulsskontaktidena, kaarekustutus- kontaktidena jne
metallis ja jätkub nende arvu ning nende ümber kristallide mõõtmete kasvuga. Metalli või sulami vedelast olekust tahkesse üleminekul moodustuvad kristallid kasvavad vabalt ja omavad korrapärase geomeetrilise kuju. Joonis 2. Kristalliseerumisprotsess 4. Sulamid Sulamid liigitatakse koostise kahte suurde gruppi: • rauasulamid (nende arvele tuleb u. 95% kogu maailma metallitoodangust) • mitterauasulamid (tuntud värvilismetallide ja -sulamitena) – need on kõik ülejäänud sulamid. Teisteks liigituse alusteks on tihedus (kerg- ja rasksulamid) ja sulamistemperatuur (kerg- ja rasksulavad sulamid). 5 5. Fe- Fe3C faasidiagramm Pidades silmas, et raud moodustab süsinikuga püsiva keemilise ühendi raudkarbiidi, lähtutakse rauasüsiniksulamite vaatlsemisel faasidiagrammist Fe-Fe3C, kuni 6,67% süsinikuni. Joonis 3
Kuna magneesiumsulamid on kerged ja heade mehhaaniliste ning tehnoloogiliste omadustega, siis kasutatakse neid väga palju lennunduses, aga ka transpordivahendite, tehiskaaslaste ja rakettide konstruktsioonis, aparaadiehituses, elektroonikaseadmete, konteinerite, olmeseadmete, karkassmööbli jm valmistamisel. 2 Magneesium leiab rakendust nii säraküünaldes aga ka sulamitena mitmetes sõidu- ja elektroonikavahendites ning kosmoseaparaatides. Magneesium on oluline mitmete pürotehniliste segude komponent. Magneesiumit ja kaltsiumit kasutatakse tööstuslikult redutseerijana tööstuslikult mitmete metallide tootmiseks. Metallilise strontsiumi ja baariumi rakendusalasid on suhtelised vähe. Strontsium ja baarium ning nende ühendid värvivad leegi vastavalt kas punaseks või roheliseks. Seetõttu neid
· Närviimpulsside tekkeks ja edasikandeks · Rakkude pinnalaengu kujunemiseks · Biovedelike pH regulatsiooniks · Organismi kohanemiseks külmaga Magneesium on väga kerge metall. Temast valmistatud detailid on terasdetailidest üle kahe korra kergemad. Selle omaduse tõttu võiks ta olla suurepärane materjal mitmesuguste konstruktsioonide tarvis.Kuid pole head halvata. Magneesium on pehme ja peab vähe vastu. seetõttu tuleb tema kasutamine kõne alla ainult sulamitena. Need on samuti kerged, kuid heade mehaaniliste omadustega. Edukalt tarbivad magneesiumi sulameid raketi-, lennuki-, autotööstus ja mitmed masinatööstusharud. Pulbrilist magneesiumi kasutatakse valgustus- ja signalisatsioonirakettides ja süütepommides. Küllap on paljudel veel meeles välklambieelne aeg, mil fotomees tegi pilti magneesiumisähvatuse valgusel. Ka arstiteadus ei saa magneesiumita läbi
vahemikus: ta ei muutu hapraks madalatel temperatuuridel ja tugevusomadused säilivad ka suhteliselt kõrgetel temperatuuridel (kõrgematel kui messingitel). Ni-Cr-sulamid on tuntud eelkõige kuumuspüsivate materjalidena, mida suure elektrieritakistuse tõttu kasutatakse palju kütteelementides. Nikroomina tuntud materjalid sisaldavad 80...60% Ni ja vastavalt 20...40% Cr. Co, Ti ja Al-ga täiendavalt legeeritud Ni-Cr-sulamid on tuntud nimonikkidena, mida kasutatakse kuumustugevate sulamitena gaasitrubiinide ja muude kõrgel temperatuuril töötavate masinaosade materjalina. Eriti kuumuspüsivad ja kuumustugevad Ni-sulamid on lisaks kroomile legeeritud rauaga, mis on tuntud inkonelli ja inkolloina. Samasse gruppi kuuluvad ka lisaks rauale molübdeeniga legeeritud Ni-sulamid, mida nimetatakse hastelloidideks.Eelpooltoodud sulamid (inkonell, hastelloi ja nimonik), mis on eelkõige ette nähtud tööks kõrgetel temperatuuridel, on tuntud ka supersulameina.
Magneesium on väga kerge metall ning temast valmistatud detailid on näiteks terasdetailidest üle kahe korra kergemad. Selle omaduse tõttu võiks ta olla suurepärane materjal mitmesuguste konstruktsioonide tarvis. Ühtlasi on magneesium ka kõige kergem metall, mida konstruktsioonimaterjalina kasutatakse. Puhas magneesium on pehme ja peab nii keemiliselt kui ka mehaaniliselt vähe vastu. Seetõttu tuleb tema kasutamine konstruktsioonimaterjalina kõne alla ainult sulamitena. Tema sulamid on samuti kerged, kuid paremate mehaaniliste omadustega. Alumiiniumi lisamine aitab üldiselt suurendada elastsuspiiri, tsingi lisamine teeb sulami kergemini töödeldavaks, mangaani lisamine suurendab korrosioonikindlust. Lisandina kasutatakse ka aktiniide. Magneesiumisulameid kasutatakse raketi-, lennuki- ja autotööstuses ning mitmes masinatööstuse harus. Kõige tähtsam magneesiumisulam on elektron (3–10% alumiiniumi, 0,2–3% tsinki, ülejäänu
Puitesemeid ei asetata kunagi üksteise otsa.Põrandakattematerjalidel asuvale mööblile pannakse jalgade alla pappalused. 6. Metallist artefaktid Metallid on lihtained, mille omadused on seletatavad vabade elektronide olemasoluga kristallvõres. Metallide hulka kuulub ~80% kõikidest keemilistest elementidest. Tuntakse 83 metalli lihtainena. Looduses leidub metalle peamiselt ühenditena: kõige enam on maakoores alumiiniumi, rauda. Metalle puhtal kujul või sulamitena on kasutatud lugematu arvu artefaktide valmistamiseks. Tavalisemad metallid, millest on valmistatud muuseumide kogudes olevad esmed on: raud, pronks, vask, hõbe, tina, plii, alumiinium, kuld, tsink. Metallid juhivad soojust, elektrit, neile on iseloomulik suur tugevus, kõvadus, mehaaniline töödeldavus, plastsus ja elastsus. Metallid on tundlikud keemiliste ja ka mehaaniliste kahjustuste suhtes. Peamised kahjustuste põhjused on käsitsemine, halvad hoiutingimused/eksponeerimistingimused,
isolatsioonimaterjaline asbesti, mida laialt kasutati nõukogude laevaehituses. Paarkümmend aastat tagasi kasutati laevade pealisehituse ja kaatrite ehitamiseks alumiiniumi. Viimasel ajal on hakatud ehitama alumiiniumist reisilaevu. Laevakoprus valmistatakse madalalt legeeritud suure tugevusega terasest. Laeva ehitusterast toodetakse leht- ja profiilterasena. Veel kasutatakse malmi, vaske, messingit ja pronksi, vabiiti, tina, tsinki, niklit, titaani-sulamitena. Väliskatteplaadistus, tekikate ja kahekordse põhjakate on nendeks põhiseosteks, mis kindlustavad laevakorpuse üldise pikitugevuse. Samaaaegselt nad moodustavad laeva veekindla korpuse, mis kindlustab laeva ujuvuse ning tagav laeva uppumatuse põhja või väliskatte vigastamisel. Peale selle moodustab kahekordse põhja kate põhjadevahelise ruumi, milles asetsevad tankid, kütuse, joogive ja ballasti paigutamiseks. Tekkideks nimetatakse horisontaalselt
poolmetall ja-juht, rabe ning laseb läbi infrapunast kiirgust. Oa IV. Metallina kasut pooljuhttehnikas, oluline pooljuhtmaterjal elektroonikas; rakendatakse dioodides, trioodides, fotoelementides jm. Tina- saab kassiteriidi SnO2 redutseerimisel: SnO2(s) + C(s) Sn(l) + CO2(g). Looduses vähelevinud, looduslik Sn on 10 isotoobi segu, tuntud 16 tinamineraali. Hõbevalge, kergesti töödeldav, pehme, madala sulamistemp-ga raskmetall. Enamik tinatoodangust kasut sulamitena: +Zr kasut tuumareaktorites, +Ti turbiinide materjal, +Nb ülijuhid, +Pb joodised, tina+vask=pronks jne. Vastupidav korrosioonile, mistõttu kasut palju tinatatud plekki. Plii- leidub galeniidina PbS ja saadakse: 2PbS(s) + 3O2(g) 2PbO(s) + 2SO2(g) PbO(s) + C(s) Pb(s) + CO(g). Sisaldus maakoores suhteliselt väike, looduslikus vees v madal. Tuntud ca 80 mineraali, millest tööstuslikult tähtsaim on galeniit PbS. Pliiga koos esinevad maakides Cu, Zn, Cd, Te, väärismetallid jt. Lihtainena
vahemikus: ta ei muutu hapraks madalatel temperatuuridel ja tugevusomadused säilivad ka suhteliselt kõrgetel temperatuuridel (kõrgematel kui messingitel). Ni-Cr-sulamid on tuntud eelkõige kuumuspüsivate materjalidena, mida suure elektrieritakistuse tõttu kasutatakse palju kütteelementides. Nikroomina tuntud materjalid sisaldavad 80…60% Ni ja vastavalt 20…40% Cr. Co, Ti ja Al-ga täiendavalt legeeritud Ni-Cr-sulamid on tuntud nimonikkidena, mida kasutatakse kuumustugevate sulamitena gaasitrubiinide ja muude kõrgel temperatuuril töötavate masinaosade materjalina. Eriti kuumuspüsivad ja kuumustugevad Ni-sulamid on lisaks kroomile legeeritud rauaga, mis on tuntud inkonelli ja inkolloina. Samasse gruppi kuuluvad ka lisaks rauale molübdeeniga legeeritud Ni-sulamid, mida nimetatakse hastelloidideks. Ni Tihedus 8900 kg/m3
Värvid, lakid ja mastiksid Linaseemnevärnitsa alusel segatud õlivärvid ja lakid on asendunud sünteetiliste värvide, lakkide, mastiksite, pahtlite laialdase valikuga. NB: Tuleb arvestada, et teatud sünteetilised värvid ja lakid mõnede teisel alusel segatud värvide ja lakkidega ei seo ning neid ei saa kasutada teineteise katmiseks. Vask: kaablid, veetorud, elektriseadmed Babiit: puksid, liuglaagrid Tina, tsink, nikkel, titaan: sulamitena Tsink: protektorid, kaetakse veetorud Plastik: siseruumide viimistluses Soojustusmaterjalid Puit: siseruumide viimistlus, tekid Laevakere valmistamiseks kasutatakse madalalt legeeritud suure tugevusega leht- profiil- ja ribaterast. Laeva tugitalastiku talade jaoks kasutatakse fassong-valtsprofiile: võrd- ja mittevõrdhaarseid nurkprofiile, tilkribasid Raamtalastiku T-profiilid valmistatakse vahetult tehases laevakere koostamisel, keevitades õhema püstriba
Lihtsulfaati kasutatakse veepuhastuses (joogivesi) paberitööstuses Alumiiniumhalogeniididest kasutatakse peam. kloriidi, mis tegelikult koosneb dimeersetest molekulidest Al 2Cl6 Saadakse metalse Al (laastudena) otsesel kloorimisel, väga hügroskoopne, sööbiv tahke värvitu (praktikas kollakas) aine, õhus suitsev Kasutatakse katalüsaatorina paljudes orgaanil. reaktsioonides 3.3.1.4. Sulamid Peamine osa Al-st kasutatakse sulamitena Arvatav toodang u. 15 milj. t/a Al-sulamid on väikese tihedusega (kuni 3000 kg/m 3), korrosioonikindlad, vastupidavad koormusele, madalale ja kõrgele to-le, hästi töödeldavad, head soojus- ja elektrijuhid, peegeldavad hästi valgust. Väga mitmekesised omadused, mis saavutatakse erin. Mg, Cu, Zn, Si, Mn, Zr, Cr, Li, Cd ja Ce lisanditega seejuures tekivad tahked lahused ja intermetalliidid Mg2Si, CuAl2, CuMgAl2, Al2LiMg, CuLiAl2 jt. “Klassikal
10-9 lisandi aatomit/ põhiaine aatomi kohta. See aga tähendab, et ühest moolis ülimale astmele puhastatud pooljuhtmaterjalis on 6,023 . 1023 . 10-9 6 . 1014 võõraatomit s.o. kuussada miljonit miljonit võõraatomit moolis. Tavalised ei ole tööstuslikud materjalid nii puhtad ja võõrlisandite kontsentratsioon on kümnendikes %, mis tähendab üle 1020 lisandaatomi moolis põhiaines. Tööstuses leiavad materjalid sageli kasutamist sulamitena, kus põhimaterjalile on lisatud spetsiaalselt lisandi aatomeid, et saavutada materjali mõne spetsiifilise parameetri paranemist. Näiteks sisaldab hõberahades kasutatav hõbe 92,5% hõbedat ja 7,5% vaske. Vase selline lisand ei vii hõbedale omase korrosioonikindluse erilisele langusele, kuid materjali mehhaaniline tugevus tõuseb tunduvalt. Lisandi lisamine põhiainele võib viia kas tahke lahuse tekkele või mingi uue faasi moodustumisele
Metallid ja sulamid liigitatakse koostise kahte suurde gruppi - raud ja rauasulamid (nende arvele Keemiline element Keemilise Aatomnumber tuleb u. 95% kogu maailma metallitoodangust) ning elemendi e. järjenumber mitteraudmetallid ja mitterauasulamid (tuntud tähis värvilismetallide ja -sulamitena) need on kõik üle- Metallid (tahked) jäänud metallid ja nende sulamid. Teisteks liigituse Alumiinium Al 13 alusteks on tihedus (kerg- ja raskmetallid ning Hõbe Ag 47 sulamid), sulamistemperatuur (kerg- ja rasksulavad Kaltsium Ca 20 metallid ja sulamid), keemiline aktiivsus (vääris- ja Koobalt Co 27 mitteväärismetallid)
annaabi.ee 
