TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Sotsiaalteaduskond Inseneripedagoogika keskus Mart Hovi Praktikumi aruanne: Kütuse põlemise arvutus Juhendas: Rein Paluoja Tallinn 2012 Arvutus lähtub etteantud kütuse liigist ja selle koostisest. Näide on tehtud tüüpilise halupuidu (kask, lepp, haab) põletamise kohta ahjus suhteliselt kõrge liigõhuteguriga. Suitsugaasi väljumis- temperatuur korstnasse on valitud piisavalt pika lõõriga ahjule vastav. Lühikese lõõriga ahjust võivad tulla märgatavalt kõrgema temperatuuriga gaasid. Tööle on lisatud ka tüüpiline labortöö juhend. Üliõpilased on eelnevalt kuulanud loengu puidust kui kütusest ja läbinud praktilise harjutuse kütuse omaduste ja koguse määramise kohta. 1. Määratakse kütuse tarbimisaine koostise. Lähteandmetena kasutatakse mõõdetud lehtpuu
Puidu põlemisel tekkinud suitsugaas väljub katlamaja korstnast temperatuuril tsg. Suitsugaasi käsitleda koosnevana neljast ideaalsest komponendist: veeaur, süsihappegaas, lämmastik ja hapnik, millest kolme osamaht protsentides on antud lähteandmete tabelis. Põlemisel tekkiva suitsugaasi kogus kuupmeetrites sekundi kohta Vsg0 on esitatud normaaltingimustel (B0=760 mmHg ja t0=0 °C). Isobaarse protsessi moolerisoojus kaheaatomilisele gaasile on 29,31 kJ/(kmol·K) ja kolmeaatomilisele gaasile 37,68 kJ/ (kmol·K). Aine aatommassi määramisel lähtuda perioodilisustabelis leiduvatest väärtustest. Leida korstna ava minimaalne läbimõõt D tingimusel, et suitsugaasi voolukiirus ei oleks suurem kui 8 m/s. Määrata soojuskadu Q2 kui väliskeskkonna temperatuur on tv.
Ülesanne 3 Protsess ideaalgaasi seguga Puidu põlemisel tekkinud suitsugaas väljub katlamaja korstnast temperatuuril t sg . Suitsugaasi käsitleda koosnevana neljast ideaalsest komponendist: veeaur, süsihappegaas, lämmastik ja hapnik, millest kolme osamaht protsentides on antud lähteandmete tabelis. Põlemisel tekkiva suitsugaasi kogus kuupmeetrites sekundi kohta V sg 0 on esitatud normaaltingimustel ( B0 =760 mmHg ja t0 =0 °C)
Roman Koscikas 120450 10.11.2012 Ülesanne 3 Protsess ideaalgaasi seguga Kirjutan välja algandmed: Suitsugaasi koostis: N2 50%; CO2 20%; O2 3%; H2O 10050203=27% Tsg=200+273,15=473,15K Vsg0=9m3/s Tv=2+273,15=275,15K Leidmaks korstna diameetrit, pean eelkõige leidma suitsugaasi ruumala antud tingimustes: T 473,15 V sg=V sg0 sg =9 =15,59 m3 / s T0 273,15 Nüüd leian sellise silindri läbimõõdu, mille kõrgus oleks h=8m ja ruumala V=15,59m3, ning siis leian selle silindri läbimõõdu:
V0.H2O 0.01 CmHn + 0.124 dg.k + 0.0161 V0 2 dg.k 0.1 4 6 8 10 12 V0.H2O 0.01 91.9 + 2.4 + 1.1 + 0.8 + 0.1 + 0.124 dg.k + 0.0161 V0 2 2 2 2 2 V0.H2O = 2.156 3 m 3 m Suitsugaasi maht liig 1.2 3 m Vg VRO2 + V0.N2 + V0.H2O + liig - 1 V0 Vg = 12.829 3 m 5 Created with PTC Mathcad Express. See www.mathcad.com for more information. SOOJUSBILANSS kJ
Tulekahju ajal tõuseb temperatuur balloonis 450ºC-ni. Kas balloon lõhkeb, kui on teada, et sellel temperatuuril kannatab balloon rõhku kuni 9,8 Mpa? v = const T1 = 15+273,15=288,15K T2 = 450+273,15=723,15 p1 = 4,8Mpa p2 = ? p1 / p2 = T1 / T2 p2 = T2p1 / T1 = =723,15 * 4800000 / 288,15 = 12046225,92 Pa =12,046 Mpa Vastus: Rõhk on suurem, kui 9,8 Mpa, seega balloon lõhkeb. 1 23 Määrata toru diameeter, mis on vajalik masuudi põletamisel tekkiva suitsugaasi ärajuhtimiseks, kui tunnis põletatakse 800 kg kütust. Suitsugaasi temperatuur torus on 400ºC, rõhk 1,1 bar ning tihedus normaaltingimustel o = 1,22 kg / m3. Gaasi kiiruseks võtta 4 m / s ja 1 kg. masuudi põletamisel saadava gaasi mass on 24 kg. p = 1 bar = 105Pa 1,1 bar = 110000Pa po ( 0ºC; 760 mm Hg ) = 101325 Pa o = 1,22 kg / m3 M = 800 kg / h Vo = ? d=? pV / T = poVo / To Vo = vo M vo = 1 / o vo = 1 / 1,22 kg/m3
Vlisvooder on korstna mber olev konstruktsiooni mitte kuuluv vlissein kaitseks soojuslekande vi ilmastiku kahjustuste eest vi kaunistuseks. Lriplokk on tehases valmistatud he-vi mitmekihilise seina ja he vi enama lriga korstna osa. Suue on korstna vljalaske avale paigaldatud tarvik. Tahmapleng on lris siseseinale ladestunud sttiv jgi plemine. Tahmaplengu kindel korsten on korsten mis talub mretletud krgtemperatuuri soojus mju. Kondetsiaat on vedelsaadused mis tekivad suitsugaasi temperatuuri langemisel veeauru kastepunkti tasemele vi madalamale. Vuuk on kahe korstna osa vaheline hendus. Korstna tulepsivus on korstna vime vltida klgnevate plev materjalide sttimist ning takistada tule levimist klgnevatele aladele. henduslr on ktteseadme vljavoolu ala ja korstnat hendav osa vi osad. Klmumis-sulamiskindel korsten on korsten mis talub klmumise, sulamise mju. Korstna voolutakistus on rhu langus mis tuleneb suitsugaasi voolamisest antud temperatuuri ja voolukiirusel.
Keerata gaasipõleti allosas olev õhu reguleerseib kinni ning lasta enne süütamist süsteemist läbi voolata 5 liitrit gaasi vältimaks PLAHVATUSOHTU GAASIREGULAATORIS NING GAASIKELLAS. 10. Süüdata leek ja õhu reguleerseibi avamisega ning gaasikulu muutmisega reguleerida leek nii, et leegi südamiku sinakasrohelise koonuse kõrgus oleks 0,04...0,0,5 m. Sellele vastab kalorimeetri soojuskoormus u. 4000 kJ/h. 11. Avada klapp 13 suitsugaasi väljumisavas. 12. Asetada põleti kalorimeetri keresse ning kontrollida leegi asendit alt peegli 18 abil. Põleti peab keres asetsema rangelt vertikaalselt ning leek lehvima ühtlaselt. Kui põleti sisseasetamisel leek mingil põhjusel kustub ja gaas voolab kalorimeetrisse, tuleb enne põleti uuesti kalorimeetrisse asetamist kalorimeetri kere tingimata ventileerida (plahvatusoht). 13. Asetada kalorimeetri kondensaadi väljavoolutoru 14 alla kogumisnõu
Stopper, 7. Mõõdulint, 8. Vee ja veeauru termodünaamiliste omaduste tabelid, 9. Vedelkütuse sertifikaadi koopia, 10. Kateldele paigaldatud mõõteseadmed temperatuuride ja veekulu mõõtmiseks, 11. Soovitatavalt Notebook või flopiketas töö käigus salvestatud mõõteseadmete edasiseks töötlemiseks Töö käik: Bilansikatsetus tehakse töösoojal katlal, mis tähendab, et katel on enne katse algust püsival tööreziimil (püsiv väljundvõimsus, püsivad suitsugaasi ja vee temperatuurid). Katse kestis 20 minutit, mille vältel fikseeriti 2 - 5 min järel arvutusteks vajalikud katla tööd iseloomustavad parameetrid. Töömahukaim sisuline tegevus katse ajal on katla välispiirete eri osade temperatuuri määramine. Kütusekulu määrati vähemalt kord katse vältel. Katseandmete töötlus: Vedelkütuse kulu S L k 0,00402 0,2 840,08 B = kg / s B = = 0,000594kg / s
Keerata gaasipõleti allosas olev õhu reguleerseib kinni ning lasta enne süütamist süsteemist läbi voolata 5 liitrit gaasi vältimaks PLAHVATUSOHTU GAASIREGULAATORIS NING GAASIKELLAS. 10. Süüdata leek ja õhu reguleerseibi avamisega ning gaasikulu muutmisega reguleerida leek nii, et leegi südamiku sinakasrohelise koonuse kõrgus oleks 0,04...0,0,5 m. Sellele vastab kalorimeetri soojuskoormus u. 4000 kJ/h. 11. Avada klapp 13 suitsugaasi väljumisavas. 12. Asetada põleti kalorimeetri keresse ning kontrollida leegi asendit alt peegli 18 abil. Põleti peab keres asetsema rangelt vertikaalselt ning leek lehvima ühtlaselt. Kui põleti sisseasetamisel leek mingil põhjusel kustub ja gaas voolab kalorimeetrisse, tuleb enne põleti uuesti kalorimeetrisse asetamist kalorimeetri kere tingimata ventileerida (plahvatusoht). 13. Asetada kalorimeetri kondensaadi väljavoolutoru 14 alla kogumisnõu
pman=? Ül. 1.3 (2) pa=4 kPa pa=B+pman=>pman=pa-B B=764 mmHg pman= 6,88bar- 0,590bar= 6,29bar= 6,29*105Pa= pman=? 6,41kgf/cm2= 4720 mmHg= 64100 mmH20= 91,2 lbf/in2 Ül. 1.12 V1=0,35m3 p1V1=p2V2 => V2=p1V1/p2 p1=0,5MPa p2=0,8MPa V2= 0,5MPa*0,35m3/ 0,8MPa= T=const =0,22m3 V2=? V: Maht kasvab 0,122m3-ni. Ül. 1.23 M1=800kg/h pV=MRT V=d2*v/4 (1) M2=M1*24 t=400C=> =>T=673K V0=M2/0 (suitsugaasi ruumala normaaltingimustel) T0=293K p0*V0/T0=pV/T => V=p0*V0*T/(T0*p) (2) p=1,1bar (1,2)=> d2*v/4= p0*V0*T/(T0*p) p0=1,0bar d2= 4p0*V0*T/(T0*p**v) 0=1,22kg/m3 4p 0 * M 1 * 24 * T d= v=14400m/h T0 * p * * v * 0 M2/M1=24 4 * 1bar * 800kg * 24 * 673K * h * m3 d = = 1,77 m h * 293K * 1,1bar * * 13 400m * 1,22kg d=? Ül. 2.24
Aeg min 0,00 Katla väljundvõimsus kW Q1 17,91 Vee kulu läbi katla m /h 3 Vv 0,65 Katlasse siseneva vee temperatuur ºC tsv 47,25 Katlast väljuva vee temperatuur ºC tvv 71,45 Katlast väljuva suitsugaasi temp. ºC tlg 112,78 Katla kesta välispinna temperatuur ºC tF Väliskeskkonna temperatuur ºC truum 17,83 Hapnikusisaldus lahkuvgaasis % O2 4,40 CO2 sisaldus lahkuvgaasis % CO2 12,50 CO sisaldus lahkuvgaasis Vol.ppm CO 30,00
- Võrgupinge ja püstikute sobivus, nõuetekohane elektriühendus - Toitekaablite korrasolek -Lülitite korrasolek ja toimimine - Tööriista puhtus, kuluvosade nõuetekohane määramine 12.Mida tuleb kontrollida suruõhutööriistade kasutamisel? - Lülitite korrasolek ja toimimine - Tööriista puhtus, kuluvosade nõuetekohane määramine 13.Mida tuleb kontrollida sisepõlemismootoriga väikemehhanismi siseruumis kasutamisel? Sisepõlemismootorite korral tagada suitsugaasi ventileerumine, mootori kontroll . 14.Kuidas tuleb hooldada sisepõlemismootoriga väikemehhanisme töö lõpetamisel? - Puhastada töö lõpetamisel - Vajadusel paigutada nõuetekohasesse hoiukohta 15.Kirjaldage elektritööriistade hooldamist töö lõpetamisel? - Vajadusel tööriista kuluosad määrida - Tööriist hoiustada nõuetekohastes tingimustes - Tööriist paigaldada kohvrisse või pakendisse 16.Kirjaldage suruõhutööriistade hooldamist töö lõpetamisel?
Joonis 1 Gaasiprooviseadis ja selle ühendusskeem 3 1 – mõõtesondi toru; 2 – sondi kaba; 3 – suitsugaasitoru; 4 – filter; 5 – tõmbevoolik, 6 – suitsugaasitermopaari pistik; 7 – õhutermopaari pistik; 8 – õhutermopaari ühenduspesa; 9 – suitsugaasitermopaari ühenduspesa Joonis 2 Katseseadme skeem 1 – gaasipõleti; 2 – suitsugaasi kollektor; 3 – mõõtesond; 4 - gaasianalüsaator 4 3 TÖÖ KÄIK Kontrollida, et katse alguses oleksid olemas kõik vajalikud töövahendid ning need on ühendatud omavahel nii nagu näidatud joonistel 1 ja 2. Sellele järgnevalt tuleb sisse lülitada gaasianalüsaator ning valida kütuse liigiks maagaas. Seejärel avada gaasikraan, süüdata gaas ning valida õige suurusega leek. Katses nr
Järgneval joonisel (vt joonis 3.21) on toodud Soome firma Condens OY gaasistusreaktori Novel skeem. Reaktori võimsus on 1 10 MW, kasutatava hakkpuidu, saepuru, koore või jäätmete tükisuurus 0 50 mm ja tarbimiskütuse niiskus 0 60 %. Joonis 5.55. Soome firma Condens OY gaasistusreaktor Novel võimsusega 1 10 MW 5.2.5 Põlemise soojuskaod ja kasutegur Põlemisel esinevate soojuskadude arvutamisel on võimalik lähtuda kas niiske või kuiva suitsugaasi analüüsi tulemustest. Siinkohal vaadeldakse kadusid kuiva suitsugaasi analüüsist lähtuva metoodika alusel, sest see meetod ühildub hästi kaasaegse mõõtetehnikaga ja võimaldab hästi välja tuua kütuse niiskuse ja vesiniku põlemisel tekkinud veeauru rolli kadudes. Põlemise soojuskadude hulka kuuluvad: · soojuskadu kuiva suitsugaasi füüsikalise soojusega; · soojuskadu vingugaasi (CO), süsivesinike (CmHn) ja teiste põlevate gaasiliste
Rehu-, jahu- ja loomasöödakalale esitatavad nõuded ei ole nii kõrged nagu inimtoiduks mineval kalal. Kala peab olema ühes tükis ning välismusele suuremat tähelepanu ei pöörata. Samuti ei kasutata jahutusega ja veega tanke. -6- Nõuded kalalaevadele ja hügeeninõuded • Laevad peavad olema projekteeritud ja konstrueeritud selliselt, et on võimalik vältida toodete saastumist pilsivee, reovee, suitsugaasi, kütuse, nafta, määrdeainete ja muude ebasoovitavate ainetega. • Kalatoodetega kokku puutuvad pinnad peavad olema korrosioonikindlast materjalist, mis on sile ja mida on lihtne puhastada. Pinnakatted peavad olema vastupidavad ja mittetoksilised. • Kalatoodete valmistamiseks kasutatavad seadmed ja materjal peavad olema korrosioonikindlast materjalist, mida on hõlbus puhastada ja desinfitseerida.
Saepuru vahel on seisvat õhku, mis isoleerib soojusjuhtivust 116. Kui katsuda toas seisnud erinevaid materjale puitu, metalli, riiet, siis tundub, et metall on külm, riie aga soe. Kas nende temperatuur on erinev? Kui katsuda samu materjale kuumas saunas, siis metall lausa kõrvetab, puit on kuum, kuid riie parajalt soe. Milline on selle nähtuse seletus? Metall on hea soojusjuht 117. Tellistest laotud korstnas on tõmme tugevam kui metalltorust tehtud korstnas. Miks? Mida kõrgem on suitsugaasi temperatuur, seda parem on tõmme. Metallikorstnas jahtub kiiresti 118. Kohv püsib läikivast metallist kannus kauem kuum kui portselankannus. Miks? Läikiv pind kiirgab vähem soojust kui matt pind 119. On kaks ühesuguse kujuga metallkannu, üks tumeda pinnaga, teine heleda läikiva pinnaga. Mõlemas kannus on kuum vesi. Kuidas teha kindlaks, kumma kannu kiirgusvõimsus on suurem (kumb kiirgab ajaühikus rohkem energiat)? Kumb kiiremini jahtub, sel on suurem
oluliselt lämmastikoksiide. Diiselmootori korral kasutatakse Saksamaal suitsugaaside katalüütilist puhastust. 56. Millised on kaasaegsed tahkekütuse põletustehnoloogiad? Millised on nende eelised? põletamine restil; tolmpõletamine; põletamine keevkihis; tehnoloogiad tahke kütuse gaasistamisega 57. Mida näitab liigõhutegur? võimsust ja küttekulu. 58. Millised on põlemise soojuskaod? Millised on teised aurukatlaga seotud soojuskaod? soojuskadu kuiva suitsugaasi füüsikalise soojusega; soojuskadu vingugaasi ja teiste põlevate gaasiliste komponentide sisaldusest kuivas suitsugaasis (kadu keemiliselt mittetäielikust põlemisest) soojuskadu tuha ja lendtuhaga tuha füüsikaline soojus ja põlemata süsiniku tõttu saamata jäänud soojus kütuse niiskusest põlemisel tekkinud veeauru sisaldusest tingitud soojuskadu, mida võetakse arvesse siis, kui põlemise kasuteguri arvutamisel soovitakse lähtuda kütuse ülemisest (bruto) kütteväärtusest
Nad hoiavad kasutatakse nii üksikuid ruumalaühiku massiks
konstruktsioone koos ka kui sidemeid (ankruid) kui ka kujuneb G2(
SO2 kinnipüüdmiseks kolme põhilise meetodid, kus väävel seotakse lubjaga. Tekib aga kips, millest saanud omaette keskkonna probleem. 1. Absorbtsioon-märgmeetod, kus suitsugaas viiakse kontakti leelise lahusega (lubjapiim, lubjakivi, suspensioon) 2. Poolkuiv meetod-analoogiline eelmisega. Vesi aurustub suitsugaaside toimel. Tekib kaltsiumsulfit, kaltsiumsulfaat, kaltsiumkarbonaat jne. 3. Adsorbtsioon-kuiv meetod. Lubjatolmu puhutakse suitsugaasi sisse. Odavam kui eelmisel. Absorbtsioon-ülekandenähtus, kus aine siirdub gaasifaasist vedelfaasi. Kasutatakse hästilahustavate gaaside komponentide kõrvaldamiseks. Adsorbtsioon - ülekandenähtus, kus aine siirdub gaasifaasist tahkesse faasi. · Põletus ja katalüütiline töötlus · Kui põletamine täielik, tekivad süsihappegaas ja vesi. · Eriti poorsete ja suure eripinnaga tahkete kehade võime kontsentreeida oma pinnale gaasi komponente.
franksiooniga tolme. Tolm mille osakesed on alla 5 mikromeetri. See ei sadestu ja hõljub kogueg ruumis. Lemmikloomad, inimese nahk, riietus, paber, sisetekstiilid, pinnakatted on toas. Välisõhus- liiklus Süsihappegaas Co2. Co2 ise ei ole toksiline/mürgine . co2-te eraldavad nt gaasipliidid, sigaretid, põlemine. Selle likvideerib korrsalik ventilisatsioon. Tubaka suits sisaldab tohutul saasteaineid. 1g tubakat tekitab 1l suitsugaasi. Vingugaas on väga mürgine. Lämmastik oksiidid (NOx) tekivad kõrge temperatuuril põlemisel. Osoon O3-tekib elektrilaenguga. Välguajal. Tekidab pahaoleku. Radoon-raadiumi lagunemisel tekkiv gaas. Seda on maapõues, soomegraniidis. Radoonitõrje ´abinõud ja meetmed radooni vältimiseks lk 6 joon35 ja 36. Legionella bakterid- võivad tekitada ravimatut kopsupõletikku. Sisaldub tavalises pinnases, vees
SO2 kinnipüüdmiseks kolme põhilise meetodid, kus väävel seotakse lubjaga. Tekib aga kips, millest saanud omaette keskkonna probleem. 1. Absorbtsioon-märgmeetod, kus suitsugaas viiakse kontakti leelise lahusega (lubjapiim, lubjakivi, suspensioon) 2. Poolkuiv meetod-analoogiline eelmisega. Vesi aurustub suitsugaaside toimel. Tekib kaltsiumsulfit, kaltsiumsulfaat, kaltsiumkarbonaat jne. 3. Adsorbtsioon-kuiv meetod. Lubjatolmu puhutakse suitsugaasi sisse. Odavam kui eelmisel. Absorbtsioon-ülekandenähtus, kus aine siirdub gaasifaasist vedelfaasi. Kasutatakse hästilahustavate gaaside komponentide kõrvaldamiseks. Adsorbtsioon - ülekandenähtus, kus aine siirdub gaasifaasist tahkesse faasi. · Põletus ja katalüütiline töötlus · Kui põletamine täielik, tekivad süsihappegaas ja vesi. · Eriti poorsete ja suure eripinnaga tahkete kehade võime kontsentreeida oma pinnale gaasi komponente.
Nõnda talitades saame mõningase energeetilise kasuteguri ning säästame keskkonda ega lase ravimite toimeainetel nii palju keskkonda sattuda. Ohtlikke jäätmeid sisaldava jäätmekütuse kasutamine on Eestis vaid mõnel üksikul ettevõttel nagu näiteks Kunda tsemenditehas (Kunda Nordic Tsement AS) või AS Epler & Lorenz. Sellise kütuse põletamiseks on vaja väga kõrget temperatuuri ja vastavaid seadmeid väljava suitsugaasi puhastamiseks, et minimeerida ohtlike ainete sattumine välisõhku. 2 RAVIMITE TAGASTAMINE PRAKTIKAS 2.1 Apteegid Autor tegi testkülastuse Tartu linna üheksasse apteeki ning ühte jäätmejaama. Igasse külastatud asutusse sai ära antud väiksesse läbipaistvasse kilekotti pakituna erinevad aegunud ravimid. Pakkide sisud polnud küll identsed aga siiski võimalikult sarnase sisu ja kogusega. Nende hulgas olid valuvaigistavad tabletid, erinevad
Liigõhutegur 1,27 H2O entalpia kJ/kg 38 Niiske õhu entalpia 140°C juures kJ/kg 570 Kütuse omadused: Niiske õhu entalpia 20°C juures kJ/kg 189 Kütuse kütteväärtus kJ/kg 42820 Kütuse koostis: Suitsugaasi entalpia põletatud kütuse kilo kohta kJ/kg 2611 C % 86,4 Kadu lahkuvate suitsugaasidega, q 2 % 5,63 H % 13,5 Kadu keemilisest mittetäielikust põlemisest q 3 % 0,0399 O % 0,05 Kadu läbi katla seina, q5 % 1,8
A D B N R3 R4 C R1 R2 R 5 S R 6 Suitsugaasi proov 70 Kui hapnik reageerib magnetväljale, siis satub tema ainukesena horisontaalsesse kanalisse, sisenedes vasakult ja väljudes paremalt. R 1 ja R2 on kuumutatud teatud temperatuurini. Kui suitsugaasides vaba hapnikku ei ole, siis takistite R 1 ja R2 temperatuurid ja takistused on ühesugused. Hapnik jahutab takisteid ja selle tagajärjel omandavad R1 ja R2 erineva temperatuuri ja erineva takistuse
reguleeritava siibriga kambrit, mis tagab, et seadme aparatuur on ümbritseva atmosfääri suhtes õhutihedalt suletud. Kuivatamata põlevkivi liigub edasi, kuni lõpptulemusena väljub kuivatatud ja täiendavalt peenenenud põlevkivi kuivatist gaasi-tolmu seguna [27]. Kuivakivi tsüklonites eralduv pölevkivi antakse transporteerivate hermeetiliste vint-toitjate abil segistisse. Hermeetilised vint-toitjad on varustatud reguleeritava siibriga kambritega, mis võimaldavad välitada suitsugaasi ja gaasiliste utmisproduktide segunemist. Kui kuivatis on toimunud põlevkivi ja tuha esmane kontakt, saab n-ö keev mass liikuda edasi reaktorisse. Pöörlevas trummelreaktoris toimub kuuma tuha ja utmisele suunatud orgaaniliste ainete (pölevkivi orgaaniline osa, kummimass, jääkölid ) temperatuuride ühtlustumine. Utmisel ( poolkoksistamisel ) eralduvad produktid väljuvad reaktorist separaatorisse, kus toimub gaasi ja tahke materjali esialgne eraldumine gravitatsiooni teel
käsitlemata või käsitletakse ebapiisaval tasemel, võivad tagajärgedeks olla avariid, õnnetused, konstruktsioonmaterjalide hävimised jm. Näide: · Kahes Tallinna suurelamus valmistati kuuma vee süsteem tsingitud terastorudest. Tingituna ebaõigest kasutusreziimist tekkisid korrosiooni tulemusena ühes majas torudesse esimesed augud 1,5 aasta, teises 5 aasta pärast. · Roostevaba terasest kuuma vee katel. Arvestamata jäeti roostevaba terase korrosiooni spetsiifika ning suitsugaasi torudesse tekkisid korrosioonist põhjustatud augud paari aasta jooksul. Süsteemne materjalide korrosioonitõrje: põhineb sellel, et teostatakse põhjalikud uuringud materjalide ja nende omaduste kohta ning uuritakse, kuidas mõjutavad materjalid teineteist korrosiooni seisukohalt. Püütakse leida parim variant, et korrosiooni oht oleks minimaalne. 2. Aine ja materjali mõiste, nende eksisteerimise füüsikalised olekud tavatingimustel, rõhu ja temperatuuri mõju nende
sedavõrd palju, et vastavad konstruktsioonid tuli välja vahetada. Kahes Tallinna suurelamus valmistati kuuma vee süsteem tsingitud terastorudest. Tingituna ebaõigest kasutusreziimist tekkisid korrosiooni tulemusena ühes majas torudesse esimesed augud 1,5 aasta, teises 5 aasta pärast. Mõlemal juhul tuleb kas torustik välja vahetada või ehitada teise põhimõttega kuuma vee süsteem. Roostevaba terasest kuuma vee katel. Arvestamata jäeti roostevaba terase korrosiooni spetsiifika ning suitsugaasi torudesse tekkisid korrosioonist põhjustatud augud paari aasta jooksul.Kõigi nende näidete juures võib algpõhjuseks lugeda ebakvaliteetset projekti: nimelt puudub enamikes ehitus- ja rajatiste projektides osa ,,Materjalide korrosioonitõrje". Selle osa koostamine ei ole vastavate seadusandlike dokumentide alusel kohustuslik. 2. Aine ja materjali mõiste, nende eksisteerimise füüsikalised olekud tavatingimustel, rõhu ja temperatuuri mõju nende olekule ja püsivusele
või käsitletakse ebapiisaval tasemel, võivad tagajärgedeks olla avariid, õnnetused, konstruktsioonmaterjalide hävimised jm. Näide: Kahes Tallinna suurelamus valmistati kuuma vee süsteem tsingitud terastorudest. Tingituna ebaõigest kasutusreziimist tekkisid korrosiooni tulemusena ühes majas torudesse esimesed augud 1,5 aasta, teises 5 aasta pärast. Roostevaba terasest kuumaveekatel. Arvestamata jäeti roostevaba terase korrosiooni spetsiifika ning suitsugaasi torudesse tekkisid korrosioonist põhjustatud augud paari aasta jooksul. Süsteemne materjalide korrosioonitõrje: põhineb sellel, et teostatakse põhjalikud uuringud materjalide ja nende omaduste kohta ning uuritakse, kuidas mõjutavad materjalid teineteist korrosiooni seisukohalt. Püütakse leida parim variant, et korrosiooni oht oleks minimaalne. 2. Aine ja materjali mõiste, nende eksisteerimise füüsikalised olekud tavatingimustel, rõhu ja
imendumise kaudu Suitsugaasimürgitus, mehaaniline vigastus plahvatuse või mahuti purunemise tõttu 4.1 Kergesti süttivad Ohud Kaitsemeetmed tahked ained, Põlenguoht – leek, Tulekahju korral ohualasse isereageerivad ained tolmuplahvatused mitte siseneda! Suitsugaasi teke – mürgine, Kaitsevahendid: kindad, söövitav gaasid vajadusel ühekordne põll ja kaitseprillid Vigastuste tüüp: suitsugaasimürgitus, põletused, plahvatuse korral mehaanilised vigastused 4.2 Isesüttivad ained Ohud: Kaitsemeetmed:
annaabi.ee 
