(poloonium), benseen jt. Kuna suurem osa tubakasuitsust satub kopsudesse, siis tõuseb eriti palju risk haigestuda kopsuvähki. Kuid samuti tõuseb risk haigestuda huulevähki, keelevähki, suuõõnevähki, neeluvähki, kõrivähki ja isegi maovähki, sest osa tubakasuitsust jõuab süljes lahustunult ka makku. Radioaktiivsed ained Radioaktiivsed ained tubakasuitsus võivad toimida väga mitmel erineval moel. Nende toimel võivad tekkida vähkkasvajaid, valgeveresus, geneetilised muutused ning loote arenguhäireid. Radioaktiivsetest ainetest kõige sagedamini võib tubakasuitsust leida polooniumi. SUITSETAMISE MÕJU INIMORGANISMILE Sageli ei teata suitsetamise tegelikku mõju organismile. Lühemaajalisel suitsetamisel pole sageli suitsetamise kahjulikku toimet tunda, see ilmneb pikema aja jooksul. Siis on aga inimene muutunud juba suitsust sõltuvaks ja sellest loobumine on juba väga raske. Loobumist
on segamini grafiidi ehk aeglustiga ja keskel asuvad kaaliumist juhtvardad. 11) Radioaktiivsuse mõõtevahendid, 1-st täpsemalt Dosimeeter, Wulfi udukamber- demonstratsiooni jaoks, mitmekordne kasutamine, võimalik näha alfaosakest, Geigeri loendur- enim kasutatud, mitmekordne, kasutavad keskkonna kaitsjad. 12) Radioaktiivsuse kahjulikud mõjud (4) Geenikahjustused, vähkkasvajate teke, juuste väljalangemine, nahk kestendab, luuüdi kahjustub, valgeveresus 13) Radioaktiivsuse kasutusalad (4) Meditsiinis vähirakkude kiiritamine, geenitehnoloogia- geneetiliselt muundatud toit, taimestiku defektide kindlaks määramine, patareid(üle 5 aasta kestvad) 14) Radioaktiivsuse ühikud, 2-st täpsemalt Siivert Sv- biodoos, Grei Cy- neeldumisdoos, Kürii Ci- 1g raadiumi aktiivsuse järgi, röntgen R
Hemolüütilisele aneemiale on iseloomulik punaliblede purunemise ja hemoglobiini lagunemise tõttu tekkiv bilirubiini hulga suurenemine veres, mis muudab naha ja silmavalged kollakaks (ikterus). Uriin võib olla tume ning esineb põrna suurenemist. 8. MIs on leukeemia? Leukeemia on kõige levinum lapseea verevähk. Leukeemia kahjustab kahte liiki valgeid vereliblesid: lümfotsüüte ja granulotsüüte, mis kaitsevad organismi haiguste eest. Leukeemia ehk valgeveresus ehk verevähk on üldnimetus vereloomeelundite kasvajatele, mis arenevad peamiselt luuüdis. Leukeemia korral vohavad luuüdis ebanormaalsed (leukeemilised) rakud ja normaalsete vererakkude teke pidurdub. 9. Nimeta kaks sagedasemat leukeemia vormi. Äge lümfoblastiline leukeemia (ÄLL) Äge müeloidne leukeemia (ÄML) 10. Milline leukeemia vorm on lapseeas sagedasem? Kõige sagedasem leukeemia vorm lapseeas on Äge lümfoblastiline leukeemia (ÄLL) 11
suitsetajal risk haigestuda vähkkasvajatesse kümneid kordi. Kuna suurem osa tubakasuitsust satub kopsudesse, siis tõuseb eriti palju risk haigestuda kopsuvähki. Kuid samuti tõuseb risk haigestuda huulevähki, keelevähki, suuõõnevähki, neeluvähki, kõrivähki ja isegi maovähki, sest osa tubakasuitsust jõuab süljes lahustunult ka makku. Radioaktiivsed ained Radioaktiivsed ained tubakasuitsus võivad toimida väga mitmel erineval moel. Nende toimel võivad tekkida vähkkasvajaid, valgeveresus, geneetilised muutused ning loote arenguhäireid. Radioaktiivsetest ainetest kõige sagedamini võib tubakasuitsust leida poloonium. Viljatus Epidemioloogilised uurimused on tõestanud, et suitsetavate naiste hulgas on viljatus suuremaks probleemiks kui mittesuitsetajatel. On olemas seos päevas suitsetatavate sigarettide arvu ja viljatuse vahel. Nikotiin põhjustab adrenaliini suurenenud vabanemist, mis omakorda tõstab kortisooli kontsentratsiooni veres, häirub hormonaalne tasakaal.
Sisukord Sissejuhatus Uurimustöö teemaks valisin suitsetamise sellepärast, et saada selle kohta täpsemat infot. Kuna tegemist on igapäevaselt populaarse teemaga siis üks põhjustest on ka see, et teada saada, mis on sigarett tegelikult ja kuidas ta organismile mõjub. Minu uurimustöö eesmärgiks on teada saada, miks inimestele meeldib suitsetada ja kuidas see neile mõjub. Mis on suitsetamine? Suitsetamine on harjumus, mis kujunes välja 20. sajandi algul. Algul tubakat nuusutati või näriti. Tubakas on taim, mille kuivatatud lehtedest valmistataksegi sigarette, sigareid, vesipiibutubakat, nuusktubakat jms. Suitsetamine seisneb tubaka põletamises ja suitsu sissehingamises suu kaudu. Tänapäeval mõistetakse suitsetamise terminit, kui suitsetamist sigareti, sigari või piibuga. Mida sigaret sisaldab? Sigaretis on enam kui 4000 keemilist ühendit. Tubakasuitsus leidub nii gaasilisi, vedelaid kui ka tahkeid aineid. Tubakasuits sisaldab:...
Selle tulemusena langeb hingamisteede vastupanuvõime haigustele. Kuna suurem osa tubakasuitsust satub kopsudesse, siis tõuseb eriti palju risk haigestuda kopsuvähki. Kuid samuti tõuseb risk haigestuda huulevähki, keelevähki, suuõõnevähki, neeluvähki, kõrivähki ja isegi maovähki, sest osa tubakasuitsust jõuab süljes lahustunult ka makku. Radioaktiivsed ained tubakasuitsus võivad toimida väga mitmel erineval moel. Nende toimel võivad tekkida vähkkasvajaid, valgeveresus, geneetilised muutused ning loote arenguhäireid rasedal (3). Suitsetajatel esineb tavalisest rohkem raseduse katkemisi, enneaegseid sünnitusi ja alakaalulisena sündinuid lapsi. Samuti on suurem oht, et laps sünnib surnuna. Suitsetajate lapsel on oht haigestuda esimesel eluaastal hingamisteede haigustesse kahekordselt suurem võrreldes mittesuitsetajate lastega. Suitsetamine muudab ka hingeõhu haisvaks, nõrgestab
vähkkasvajatesse kümneid kordi. Kuna suurem osa tubakasuitsust satub kopsudesse, siis tõuseb eriti palju risk haigestuda kopsuvähki. Kuid samuti tõuseb risk haigestuda huulevähki, keelevähki, suuõõnevähki, neeluvähki, kõrivähki ja isegi maovähki, sest osa tubakasuitsust jõuab süljes lahustunult ka makku (ibid). Radioaktiivsed ained Radioaktiivsed ained tubakasuitsus võivad toimida väga mitmel erineval moel. Nende toimel võivad tekkida vähkkasvajaid, valgeveresus, geneetilised muutused ning loote arenguhäireid. Radioaktiivsetest ainetest kõige sagedamini võib tubakasuitsust leida polooniumi (ibid). Mida suitsetamine teeb sinu organismiga: Pulss kiireneb ja vererõhk tõuseb. Süda ja Hapnikusisaldus veres väheneb, see põhjustab veereringeelundid naha kahvatust ja peavalu. Ahendab veresooni. Suurendab südamelihase infarkti ohtu.
HAIGUSÕPETUS Hüpertoonia ohtlikkus ning tunnused? HÜPERTOONIA: Ehk kõrgevererõhk. Laastav kahjustav toime kogu organismis vaikselt salaja. Võib kaasneda neerupatoloogiaga ja vastupidi. Krooniline O2 def viitab kudede patoloogiateni, koed ja organid ei saa piisavalt verd. Süda püüab tugevamalt tõugata kudedesse verd, veres seintele langeb suurem rõhk ja kaotavad elastsust. Sümptomid: peavalu, eriti kuklas, hommikul ärgates ühtlane valu otsimikul, südames, pearinglus uimasus, silmade ees tume, täpid, ringid. Tursed õhupuudus, kuumus, higistamine. Kiire väsimine, unetus, meeleolu langus. Hilises st neerupuudulikkus, südamel ajuinsult. Ateroskleroosiga seotud vererõhu tõusu ära tundmine? (ülemine rõhk tõuseb) ATEROSKLEROOS: ehk veresoonte lupjumine: arterite tihknemine üldnimetus tähistab arterite seina tihknemist ja elastsuse kadumist. Arteriaal lubjastus on haigus, mille korral suurte ja keskmiste arterite sisekestal ladestuvad rasvaine...
agranulotsüüdid rakkudes pole tavaliste histoloogiliste värvidega värvuvaid sõmeraid lümfotsüüdid võitlus mikroobidega (fagotsütoos, antikehade tootmine) monotsüüdid fagotsüteerivad mikroobe, võõrkehi, purunenud ja ebanormaalseid keharakke Leukotsütoos valgeliblede hulga suurenemine, tavaline ägeda põletiku puhul. Leukopeenia vähe valgeliblesid, sageli ravimitest. Leukeemia e valgeveresus luuüdi haige (tavaliselt kasvaja), vere tohutu palju leukotsüüte, sealhulgas enamik neist on valmimata, töövõimeta noorvormid. 3. Trombotsüüdid e vereliistakud ei ole tervikrakud, vaid rakufragmendid, mida toodavad vereloomeelundites asuvad hiidtuumsed rakud. Oluline lüli hemostaasi ja üldise vere hüübimise kompleksis. Normaaltingimustes on trombotsüüdid veres inaktiivsed, kui nad aga
või ka pärilik. *Leukotsütoos valgeliblede rohkus ringlevas veres. Tekib nakkushaiguste, põletikuliste protsesside, koekärbuse, ajukahjustuse korral, vahel ka ravimi kasutamisest. *Leukopeenia vere valgeliblede vähesus. Võib sugeneda valgeliblede tekke vähenemisest luuüdis või nende ülemäära kiirest hävimisest ringlevas veres., kuid seda võib põhjustada ka nakkushaigused, radiatsioon, mõne aine või ravimi toksiline toime verre või vereloomeelundisse. *Leukeemia valgeveresus. Vereloome tüviraku kasvajaline protsess, pahaloomuline haigus, millele on iseloomulik kõigi vereloomeelundite kahjustus. Tekkepõhjusi palju. Vere pH ja selle muutumise piirid ja vere viskoossus. PH arvuline väärtus negatiivne kümnendlogaritm vesinike molaarsest konsentratsioonist. Mida rohkem vabu H ioone, seda happelisem keskkond ja väiksem number. Arteriaalse vere (plasma) pH on 7,4 ja venoossel (plasma) 7,35. Vere pH muutumise piirid on 7,37 7,43
*Leukotsütoos valgeliblede rohkus ringlevas veres. Tekib nakkushaiguste, põletikuliste protsesside, koekärbuse, ajukahjustuse korral, vahel ka ravimi kasutamisest. *Leukopeenia vere valgeliblede vähesus. Võib sugeneda valgeliblede tekke vähenemisest luuüdis või nende ülemäära kiirest hävimisest ringlevas veres., kuid seda võib põhjustada ka nakkushaigused, radiatsioon, mõne aine või ravimi toksiline toime verre või vereloomeelundisse. *Leukeemia valgeveresus. Vereloome tüviraku kasvajaline protsess, pahaloomuline haigus, millele on iseloomulik kõigi vereloomeelundite kahjustus. Tekkepõhjusi palju. Vere pH ja selle muutumise piirid ja vere viskoossus. PH arvuline väärtus negatiivne kümnendlogaritm vesinike molaarsest konsentratsioonist. Mida rohkem vabu H ioone, seda happelisem keskkond ja väiksem number. Arteriaalse vere (plasma) pH on 7,4 ja venoossel (plasma) 7,35. Vere pH muutumise piirid on 7,37 7,43
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
