Infotehnoloogia võimalused ja ohud (4)

Infotehnoloogia võimalused ja ohud
Infotehnoloogia on Eesti rahvale küllalt uus mõiste, esimesed arvutid sai üldsus ju mitte rohkem kui kümme aastat tagasi ning internet umbes kaheksa. Siiski moodustab internet ja infotehnoloogia meie elust väga suure osa ja enamus asju, nagu näiteks arvete maksmine ja uudiste lugemine käib just interneti kaudu.
Infotehnoloogia areng teeb inimese elu palju mugavamaks. Poes käimiseks ei pea enam toast välja minema. Nii mööblit kui ka toitu saab osta interneti teel. Kõik tuuakse koju kätte. Maksmiseks ei pea minema panka ja sularaha välja võtma, võib maksta interneti teel. See on palju mugavam viis, kui käia miinuskraadidega väljas. Ka raha saab teenida kodus, arvuti vahendusel. Mõned inimesed tegelevad kodulehtede tegemisega, teised mängivad kasvõi interneti teel pokkerit. Neil pole muud vaja kui arvutit ja internetiühendust. Varsti ei ole vaja tellida paberkandjal ajalehti ja ajakirju, kõike saab lugeda internetist. Isegi inimestega tutvumiseks ei pea me kodust välja minema, piisab sellest, kui minna kuskile interneti jututuppa. Seal on palju erinevaid inimesi, kellega kohtuda. Siiski ei saa olla kindel, kas inimene kellega me interneti teel suhtleme on ka tegelikult see, kes ta internetis on või hoopis keegi pahatahtlik.
Vaatamata sellele ei ole internetimaailmas kõik siiski nii roosiline. Iga päev on juhtumeid, kui häkkerid tungivad sisse inimeste pangakontodesse ja varastavad sealt raha. Ka sõdade pidamises on uued võimalused: kübersõjad. Tungitakse sisse riiklikesse veebi-lehtedesse ja muudetakse sealt tulevat infot. Näiteks Venemaa tungib Eestisse ning tele- ja raadiomastid on hävitatud, internet on ainuke võimalus info saamiseks ja kui igal pool on kirjas, et Eestis on võim vahetunud ning kuskilt ei kuule ka vastupidist, siis inimesed usuvadki seda. Mitmeid kübersõja juhtumeid oli mullu aprillirahutuste ajal, kui paljud veebilehed olid ära häkitud, näiteks Hansapanga koduleht oli maas . Eesti peaks panustama rohkem küberkaitsele ja osavamaid häkkereid peaks riik teenistusse võtma. See oleks siiski päris suur risk, sest kes teab kas needsamad kaitsjad oma riigile selga ei pööra ja ise hoopis riigi vastu ei hakka tegutsema.
Lõpuks arvan ma, et kui sellist keskkonda nagu internet poleks kunagi tekkinud, saaks me kõiki tegevusi ikkagi sooritada . Arveid maksaks me kirja teel, poes käimiseks peaks kodust välja värske õhu kätte minema, uudiste omandamiseks peaks lugema ajalehti ja ajakirju jne. Elu oleks küll mõnevõrra ebamugavam, kuid vähemalt püsiks inimestel füüsiline vorm ja ka tervis oleks parem.
Jan- Sander Simmerman