järgijate arvu järgi.. - kristlus, islam, sekulaarsus/mittereligioossus, hinduism 18. Eurobaromeeter 2005 kohaselt määratleb meie elanikkonnast end Jumalasse usklikuna alla 20% inimesi. Ja ca .......... ütlevad, et usuvad Kedagi/Midagi, jättes selle Kellegi või Millegi täpsemalt määratlemata. - 50% 19. Üks järjevatest vastustest on VALE: Sotsiaalkonstruktivismi kohaselt... - on reaalsus neutraalselt objektiivne ja s eda võib mõista sellega adekvaatse suhestumise kaudu 20. J. D. Crossani kohaselt Jeesuse paraboolid ehk tähendamissõnad... - vastanduvad müütidele
Kirjanduse keel erineb/võõrandub sellest, lugemisel tekib nn. võõrandumisefekt. Poeetiline keel on kahtlemata keel, mis tõmbab tähelepanu enda toimimisele, nt rütmiga, sõnakasutusega jne, seega see keel on enamat kui tavatähendus. (2) Kirjandus kui fiktsioon. (3) Kirjandus kui esteetilise väärtusega objekt. (4) Kirjandus kui intertekstuaalne konstuktsioon ja eneserefleksiivne (enesekohane) konstrutksioon. Kirjandustekst eksisteerib teiste tekstide sead läbi nendega suhestumise. Oluline on kirjandusteose tähendus kirjandustraditsiooni sees ja suhtes sellega. Rõhk sellel, kuidas kirjandusprotsessis toimub eelnevate kirjandusteoste (osade) kordamine, problematiseerimine, muutmine. ● Miks uurida kirjandust ? Kirjanduse uurimise eesmärk on saavutada täielikum, kvaliteetsem, ja rahuldavam käsitlus kirjandusest. Kirjandus süvendab, rikastab ja avardab meie elu. Kirjandus hakkas vajama vahendamist, tõlgendamist, seletamist jne.
-12. eluaasta) o 4. Formaalsete operatsioonide periood Sensomotoorne periood (0-2) - Aistingud kui peamine info saamise ja töötlemise viis (enamasti kompimine suuga) - Ei ole veel kujunenud arusaama objektide jäävusest ei otsi vaateväljast kadunud eset - U 8 kuuselt hakkab imik peidetud eset otsima - Vaimsed representatsioonid on jäigad ehk objekti muutust ei saa ette kujutada - Skeemid maailmaga suhtlemise ja suhestumise viisid nt arusaamine tunnetus ja kognitsioon - Vastsündinul on väga vähe skeeme nt refleksid - Skeemi arenevad kahe protsessi (assimilatsioon ja kohandamise) tulemusena o Assimilatsioon olemasoleva skeemi kasutamine keskkonna tõlgendamiseks (lokid ja lehvivad hõlmad = tädi, habe pole oluline) o Kohandamine skeemi muutumine kogemustest tulenevalt - Tekivad uued skeemid ja võim kasutada mitut skeemi korraga, kusjuures
Sestap osutab Platon vajadusele ideaalses riigis kunsti tsenseerida, mille all peab ta eelkõige silmas eepilise luule teoste tegemist vägivallatumaks, realistlikumaks, üllamaks, õpetlikumaks ning loodab, et sel teel muutuvad vooruslikumaks ka inimesed polises. Iseloomustage Aristotelese mõistet mimesis! Mimees (vanakreeka keele sõnast mimēsis 'jäljendus') on filosoofias ja kunstiteoorias jäljendus kui asjade omavaheline suhe või suhestumise protsess, mis leiab aset idee ja tegelikkuse, tegelikkuse ja kunstiteose, kunstiteose ja hinge, looduse ja hinge vms vahel. Mimeesi kui võimet peetakse üheks inimese fundamentaalseks võimeks ning selle abil kirjeldatakse nt õppimist, kultuuri, loomingut, iha jpm. Iseloomustage Aristotelese mõistet katarsis! Katarsis (kreeka keeles κάθαρσις katharsis 'puhastumine') on emotsioonide puhastumine
Konstrueeritud kunstireeglite põhjal. Väljamõeldislik ei ole alati kujundlik (3) esteetilise väärtusega objekt - ilusa, tõese ja väärtusliku seosed. sisu ja vormi seosed. Kunst kunsti pärast e. Nn. ‘eesmärgitu eesmärk’. Kirjandusteose loomisprotsess on eesmärgipärane, aga see on suunatud iseenesele, see ei veena, informeeri jne. (4) intertekstuaalne konstruktsioon - Kirjandusteos eksisteerib teiste tekstide seas, läbi nendega suhestumise; Kirjandusteose tähendus kirjandustraditsiooni sees ja suhtes sellega; Eelnevate kirjandusteoste (osade) kordamine, problematiseerimine, muutmine. Mis on kirjanduse uurimise otstarve? Humanistlik vaateviis - parem teadmine kirjandusest teeb meid ka paremaks inimeseks, ning kirjandust saab käsitleda nii, et see süvendaks, rikastaks ja avardaks meie elu. Ingliskeelses maailmas on küsimust üsna sageli arutatud pealkirja all "Kriitika funktsioon"
o Ei ole alati kujundlik Esteetilise väärtusega objekt o Ilusa, tõese ja väärtusliku seosed o Sisu ja vormi seosed o Kunst kunsti pärast, e eesmärgitu eesmärk o Loomisprotsess eesmärgiline, aga suunatud endale, ei veena, informeeri Intertekstuaalne konstruktsioon o Kirjandus kui intertekstuaalne ja enesereflektiivne konstruktsioon o Eksisteerib teiste tekstide seas, läbi nendega suhestumise o Tähendus kirjandustraditsiooni sees ja suhtes o Eelnevate teoste kordamine, problematiseerimine, muutmine Mis on kirjanduse uurimise otstarve? Kuivõrd sõltuvad eesmärgid ja teadmised, mida taodeldakse sellest, millele keskendutakse (kirjandustekst, autor, kontekst, lugeja)? Millised teadmised ja kompetentsid on vajalikud selleks, et kvaliteetselt uurida kirjandust? Täielikum ja kvaliteetsem käsitlus kirjandusest
vaevatasu Arheoloogide kutsumine Euroopast selgitamaks, milliseid antiikseid arheoloogilisi leide Venemaal leidub Kunstikambri rajamine Peterburis. Arhitektuur: 1768 Teaduste akadeemia hoone sammaste, pilastrite, Farnese Herculese, Minerva ja Flora kujudega. 2) 1756 püsiv teatrihoone Peterburis –Prantsuse klassitsism. 3)Klassikaline skulptuur suveaedades jm. 31.Millised aastakümned olid antiikkultuuriga suhestumise kõrgajaks USAs, millised Venemaal? Kõrgaeg USAs 1760-1790 (hõbeaaeg 1790-1830) Venemaal 18.saj algus kõrgaeg (Peeter I aeg) hõbeaeg (Katariina II ajal) 32.Kas ja kuidas mõjutas baltisaksa kultuuri suhestumine antiikmaailmaga eestlaste pilti antiikkultuurist? Mõis antiikeeskujude ja –esemelise kultuuri vahendajana. Antiigi avardumine (1900-19340) 1)Eesti keele väljumine talupojakeele staatusest tänu ladina ja selle kaudu kreeka
sajandil. - antiiksest eeskujust inspireeritud skulptuurid suveaedades (18. saj). 4. Võimuga seonduv: 6 - nimetus tsaar tuleb Bütsantsi kaudu (Caesar - isevalitseja). - väljendi SPQP ülevõtt, mis tähendas Senatus Populusque Petropolidis. - Peeter I lasi endale Rooma keisrite eeskujul pidada kiidukõnesid. 28. Millised aastakümned olid antiikkultuuriga suhestumise kõrgajaks USAs, millised Venemaal? Vastus: Kõrgaeg USAs 1760-1790 (hõbeaeg 1790-1830). Venemaal 18.saj algus kõrgaeg (Peeter I aeg k), hõbeaeg (Katariina II ajal). 29. Kas ja kuidas mõjutas baltisaksa kultuuri suhestumine antiikmaailmaga eestlaste pilti antiikkultuurist? Vastus: Mõis antiikeeskujude ja -esemelise kultuuri vahendajana.Antiigi avardumine (ad fontes, ca 1900-1940 : 1) eesti keele väljumine talupojakeele staatusest tänu ladina ja selle kaudu kreeka rahvusvahelise
hävingust, inimesest, jumalatest jne · rüütliromaan Euroopa keskaja ja uusaja kirjanduszanr. · Moralitee - keskajal allegooriline ja moraliseeriv näidend. · Hagiograafia pühakute ülistav elulugu · allegooria kahemõtteline mõistujutt, nt vanasõnad · commedia dell'arte - 16. sajandil Itaalias tekkinud rahvakomöödia. · Mimesis - nii filosoofia kui kunstiteoorias jäljendus kui asjade omavaheline suhe või suhestumise protsess, mis leiab aset idee ja tegelikkuse, tegelikkuse ja kunstiteose, vms vahel · kummastamine- kirjandusteaduses/kunstis kasutatav termin/võte.Kunstis toimub asja väljatoomine tajumise rutiinist kummastuse ja raskepärase vormi kaudu
· Arheoloogide kutsumine Euroopast selgitamaks, milliseid antiikseid arheoloogilisi leide Venemaal leidub. · Kunstkambri rajamine Peterburis. Arhitektuur: 1768 Teaduste akadeemia hoone sammaste, pilastrite, Farnese Herculese, Minerva ja Flora kujudega. 2) 1756 püsiv teatrihoone Peterburis Prantsuse klassitsism. 3) Klassikaline skulptuur suveaedades jm. 28. Millised aastakümned olid antiikkultuuriga suhestumise kõrgajaks USAs, millised Venemaal? Kõrgaeg USAs 17601790 (hõbeaeg 17901830). Venemaal 18.saj algus kõrgaeg (Peeter I aeg k), hõbeaeg (Katariina II ajal). 29. Kas ja kuidas mõjutas baltisaksa kultuuri suhestumine antiikmaailmaga eestlaste pilti antiikkultuurist? 11 Mõis antiikeeskujude ja esemelise kultuuri vahendajana.
- Ilu > teoses eneses? > lugeja silmades? - esteetika: ilusa, tõese ja väärtusliku seosed - sisu ja vormi seosed - Kunst kunsti pärast e. Nn. ‘eesmärgitu eesmärk’ - Kirjandusteose loomisprotsess on eesmärgipärane, aga see on suunatud iseenesele, see ei veena, informeeri jne. 4. Intertekstuaalne konstruktsioon - Kirjandus kui intertekstuaalne ja eneserefleksiivne konstruktsioon; - Kirjandusteos eksisteerib teiste tekstide seas, läbi nendega suhestumise; - Kirjandusteose tähendus kirjandustraditsiooni sees ja suhtes sellega; - Eelnevate kirjandusteoste (osade) kordamine, problematiseerimine, muutmine. Miks uurida kirjandust? Mis on kirjanduskriitika (sh kirjandus-teaduslikud käsitlused) otstarve? Kirjanduskriitika – tegeleb kaasajas ilmuvate teoste tõlgendamisega, kasutatakse hiljem kirjandusajalugude koostamisel Eesmärk on täielikum ja kvaliteetsem käsitlus kirjandusest. Kirjandus süvendab, rikastab
Läbi sümboolsete vormide tajume me tähendusi. Sümboolne laetus on inimkogemust iseloomsutav põhimõte, mille kohaselt on asjadel inimese kogemuses alati mingisugune tähendus, mis eelneb konkreetsele kogemisaktile ja teeb selle kogemuse üldse võimalikuks. KULTUURIPSÜHHOLOOGIA 21. Millega tegeleb kultuuripsühholoogia? [Kultuuripsühholoogia, lk 202] Kultuuripsühholoogia tegeleb kultuuriga seotud psüühiliste nähtuste mõistmisega. Püüab mõista indiviidi psüühilise suhestumise vorme kultuurikeskkonnaga. On hulk erinevaid kultuuripsühholoogilisi lähenemisi, vastavalt sellele, kuidas uurija on määratlenud kultuuri mõiste ja psüühika. 22. Mida peab Lev Võgotski silmas, kui ta määratleb kultuuri semiosfäärina? [Kultuuripsühholoogia, lk 206–207] Kultuur on Lev Võgotski käsitluses (nagu ka Juri Lotmani) semiosfäär ehk sotsiaalselt ühistesse sümbolitesse kodeeritud informatsioon. Kultuur ei ole eraldiseisev nähtus, mis mõjutaks inimese
konstrueeritud kunstireeglite põhjal; väljamõeldislik pole alati kujundlik. Esteetilise väärtusega objekt – ilu teoses/lugeja silmades. Esteetika: ilusa, tõese ja väärtusliku seosed; sisu ja vormi seosed; kunst kunsti enda pärast – kirjandusteose loomisprotsess on eesmärgipärane, aga see on suunatud iseenesele, see ei veena, informeeri jne Intertekstuaalne konstruktsioon – kirjandusteos eksisteerib teiste tekstide seas, läbi nendega suhestumise; kirjandusteose tähendus kirjandustraditsiooni sees ja suhtes sellega; eelnevate kirjandusteoste (osade) kordamine, problematiseerimine, muutmine. Ma arvan, et minu jaoks on kõige olulisemaks poeetiline keel, kuna see annab värskust minu igapäeva suhtluskeelele ja seda eriti tänapäeval, kus keelekasutusse imbuvad võõrkeelsed sõnad ja – ühendid. Mõnikord on raske aru saada mida noored mõtlevad. Loomulikult rikastavad ka võõrsõnad
kogemusele (märgi suhtlemisel tajutav vorm. psühholoogiline representatsioon, kaasa arvatud Samaaegselt seostuvad nad psüühika-siseselt kas mõtlemine, tunded, teadmine, väärtused, hoiakud ja meelepõhiste või teiste keeleliste märkidega. Nt. uskumused; (2) Käitumise dimensioon, kaasa arvatud sõna /koer/ ei osuta otse koerale vaid selle meelelisele teistega suhestumise viisid, erinevates kontekstides ja psüühilisele vastele. olukordades käitumise viisid, pidustused ja kohtumised, Kuna suhtlemise reeglid erinevad välise meelelise suhete mustrid jne.; (3) Kultuuri-elemendid või maailma asjadevaheliste seoste reeglitest, on märke füüsikalised elemendid, mis iseloomustavad seda võimalik kombineerida viisidel ja kasutada inimgruppi nagu sümboolsed elemendid, riided,
Emmanuel Kant: esteetilised objektid kui side materiaalse ja vaimse maailma vahel. Seega kunst kunsti pärast ehk nn. eesmärgitu eesmärk. Selle määratluse järgi ei ole kirjandusel praktilist eesmärki. Eesmärk on suunatud iseendale, see ei veena ega informeeri. See on eesmärkipärane üksnes selle süsteemi sees. (4) Kirjandus kui intertekstuaalne konstuktsioon ja eneserefleksiivne (enesekohane) konstrutksioon. Kirjandustekst eksisteerib teiste tekstide sead läbi nendega suhestumise. Oluline on kirjandusteose tähendus kirjandustraditsiooni sees ja suhtes sellega. Rõhk sellel, kuidas kirjandusprotsessis toimub eelnevate kirjandusteoste (osade) kordamine, problematiseerimine, muutmine. 3.Miks uurida kirjandust? Kirjanduse uurimise eesmärk on saavutada täielikum, kvaliteetsem, ja rahuldavam käsitlus kirjandusest. Kirjandus süvendab, rikastab ja avardab meie elu. Nimelt on kirjandusteaduse enda sünd seotud arenguga, mida Hegel on nimetanud kunsti lõpuks
1) Kultuur kui keskkond: Kultuur on see osa keskkonnast, mille inimene on ise loonud ning millele ta peab ennast kohandama Kogu kompott: Kultuur on inimgrupi eriline eluviis. Saab eristada kolm kultuuri dimensiooni: (1) Kultuuri seesmine subjektiivne või psühholoogiline representatsioon, kaasa arvatud mõtlemine, tunded, teadmine, väärtused, hoiakud ja uskumused; (2) Käitumise dimensioon, kaasa arvatud teistega suhestumise viisid, erinevates kontekstides ja olukordades käitumise viisid, pidustused ja kohtumised, suhete mustrid jne.; (3) Kultuuri-elemendid või füüsikalised elemendid, mis iseloomustavad seda inimgruppi nagu sümboolsed elemendid, riided, ornamendid, majad, instrumendid, relvad jne. Kui kultuur on indiviidi omadus, siis jääb psühholoogiliselt ähmaseks, kuidas ta selleks saab. Ei piisa ideest, et kujuneb keskkonnaga suheldes. Järgi jääb kultuur kui keskkond
etapis (vt joonis 1). Joonis 1. Diskursusanalüüsi dimensioonid ja etapid N. Faircloughi järgi. Allikas: Titscher, Meyer, Wodak ja Vetter 2000: 152. 1. etapp on teksti vormiliste omaduste detailne kirjeldamine, mida vaatleme üksikasjalikult allpool. 2. etapp on teksti ja diskursiivse praktika tekstiloome- ja tõlgendusprotsesside vaheliste seoste tõlgendamine ehk analüüs, mille käigus vaadeldakse seoseid teksti ja sotsiaalse interaktsiooni (inimeste suhestumise ja suhtlemise) vahel, st vaadeldakse teksti kui sotsiaalset tegevust. Teksti nähakse sotsiaalse tekstiloomeprotsessi produktina, aga ka ressursina tõlgendamisel. Sealjuures tuleb arvesse võtta teksti võimalike tõlgendajate taustteadmisi ja tavaarusaamu, sest ainult need muudavad teksti reaalseks, sotsiaalselt toimivaks. Sel etapil tõlgendatakse diskursuses avalduvaid keelelisi valikuid teksti loomise või tootmise ning teksti
Kes räägib mis keeles? Kes räägib millise autoriteediga? Fokaliseering (ajaline, kaugus ja kiirus, teadmis(t)e piiratus Narratoloogiline analüüs annab ainult ühe (tehnilise) vaate teksti tähendusele. Sellega ei saa üldjuhul piirduda, vaid tekst tuleb asetada ka laiemasse kultuurilisse ja ühiskondlikku konteksti ja vaadelda tema tähendust selles. Intertekstuaalsus. Kirjandus kui kogum omavahel seotud tekste Kirjandusteos eksisteerib teiste tekstide seas, läbi nendega suhestumise Kirjandusteose tähendus kirjandustraditsiooni sees (või ka osana kultuurist, inimkonna olemusest) ja suhtes sellega Teadlik matkimine (nt. zanrinormide järgimine, teose mingisse traditsiooni paigutamine), eelnevate kirjandusteoste kordamine, problematiseerimine, muutmine (selle mõned vormis on paroodia, travestia, pastiss) Kõigis kirjandusteostes esinevad teatud korduvad elemendid (süzee, tegelased, Jung > arhetüüp)
Kes räägib millise autoriteediga? Fokaliseering (ajaline, kaugus ja kiirus, teadmis(t)e piiratus Narratoloogiline analüüs annab ainult ühe (tehnilise) vaate teksti tähendusele. Sellega ei saa üldjuhul piirduda, vaid tekst tuleb asetada ka laiemasse kultuurilisse ja ühiskondlikku konteksti ja vaadelda tema tähendust selles. Intertekstuaalsus. Kirjandus kui kogum omavahel seotud tekste Kirjandusteos eksisteerib teiste tekstide seas, läbi nendega suhestumise Kirjandusteose tähendus kirjandustraditsiooni sees (või ka osana kultuurist, inimkonna olemusest) ja suhtes sellega Teadlik matkimine (nt. žanrinormide järgimine, teose mingisse traditsiooni paigutamine), eelnevate kirjandusteoste kordamine, problematiseerimine, muutmine (selle mõned vormis on paroodia, travestia, pastišš) Kõigis kirjandusteostes esinevad teatud korduvad elemendid (süzee, tegelased, Jung
See tähendab: Mõistus juhib mõistmist samasugusel viisil, nagu ta meelelisustki valgustab ( tehes nende kaemusi mõistetes arusaadavaks). Kuid otsustav erinevus seisab selles: Mõistus annab arusaamisele vaid reeglid, kuidas tuleks toimida. Siit ka "regulatiivsed printsiibid". Millised ideed ta siis annab, kuidas nad üksikult tekkivad, ja kuidas nad toimivad? Nagu otsustusvormide tahvel näitab, on olemas kolm võimalikku suhestumise viisi, milles laused omavahel võivad seostuda. Neile vastavalt arendab mõistus kolm ideed. Kategooriline, tingimatu suhte viis, annab tingimatu, kõigi meie kujutlustel aluseks oleva mõtleva subjekti ühtsuse idee, psühholoogilise idee ehk hinge idee. Hüpoteetiline, tinglik suhte viis vastab püüdlusele, lõputust tinglike suhete reast jõuda kõigi ilmingute ühtsuseni, kosmoloogilise ehk maailma ideeni.
Teisiti öeldes individuatsiooni sisuks on taibata Jumalat. Omaenese psüühika saladusega kohtumist ei saa eristada Jumala-kogemusest. 3. märts 2010 Ain Riistan RELIGIOONI SOTSIAALSEID ASPEKTE. Eestis kujutatakse religiooni kuidagi ähvardava ja ohtliku alatooniga. 100% sarnane maailm(esimene loeng) on seotud täppisteadustega. Objektivistlik maailmavaade: Fenomeni tähendus sisaldus selles eneses ja seda võib mõista sellega suhestumise kaudu. Konstruktivism läheneb teisiti: reaalsus on lokaalne ja spetsiifiline, st see varieerub grupiti. Konstruktsioonid pole tõesed või väärad, vaid lihtsamad ja keerulisemad. Kultuur ei ole see, mis on iseenesest olemas, vaid see on see, mida me ise oma igapäevaelus loome. See tähedab seda, et reaalsusest aru saamine ei ole mitte ainult objektivistlik, vaid see on alati väärtushinnanguline. Reaalsus on miski, mis loodub
Kell on raamatu ees. Vaas on lambi ees. Järeldus: Kell on vaasist vasakul • Ruumilised mõttemudelid 30 • Keelelised mõttemudelid • Alternatiivsete mõttemudelite loomine ja testimine – millised sammud on vajalikud ja millised mitte 3. Induktiivne järeldamine • Hüpoteeside kontrollimine: – Suhestumise reegli leidmine • Kinnituse leidmise kalle – Simuleeritud uurimiskeskkonnad Kas esialgsele hüpoteesile kinnituse leidmine või, teiste hüpoteeside testimine. Elukutselised teadlased töötavad suurema tõenäosusega esialgse hüpoteesi kallal. • Analoogiline järeldamine – praeguse ja eelmise probleemi vahelistele sarnasustele toetumine (A on B’le nagu C on D’le) – Pealiskaudne sarnasus – Struktuuriline sarnasus – Protseduuriline sarnasus
annaabi.ee 
