Esineb protistidel, seentel ja sõnajalg taimedel. Vegetatiivne paljunemine mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast. Esineb bakteritel, osal selgrootutel ja paljudel taimedel. Generatiivne paljunemine suguline paljunemine, mis toimub sugurakkudel abil. Sugurakud võivad pärineda kas ühelt (iseviljastumine) või kahelt vanemalt (ristviljastumine). Gameet organismi sugurakk. Eristatakse kahte tüüpi gameete munarakud ja seemnerakud. Sügoot viljastatud munarakk. Interfaas päristuumse raku kahe jagunemise (mitoosi või meioosi) vahele jääv eluperiood. Ühekromatiidiline kromosoomistik pärast raku jagunemist jääb rakku üks kromosoom ja tütarrakku teine. Kahekromatiidiline kromosoomistik tekib DNA kahekordistumisel , et kromosoome on 2 ja need on identsed. Kromosoomide ristsiire meioosi esimese jagunemise profaasis esinev homoloogiliste kromosoomide
tütarrakkudes. anafaas - paristuumse raku jagunemise (mitoosi või meioosi) kolmas faas. Telofaas - päristuumse raku jagunemise (mitoosi või meioosi) neljas faas. Karüokinees - rakujagunemise (mitoosi voi meioosi) käigus esinev rakutuuma jagunemine. Tsütokinees - tsutolpasma jagunemine rakujagunemise (mitoosi voi meioosi) telofaasis. meioos - päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakus väheneb kaks korda. Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkude ja eoste moodustumisel. haploidne kromosoomistik - meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik. Esineb näiteks sugurakkudes ja eostes. Tähistatakse n (inimesel n = 23). diploidne kromosoomistik - enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena. Erandiks on sugukromosoomid X ja Y, mis ei ole homoloogilised. Tähistatakse 2n (inimesel 2n = 46).
Paljunemine 1. Mitoos e kaudne paljunemine Profaas kromosoomid keerduvad sedavõrd kokku, et muutuvad mikroskoobis nähtavaks. Rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas selle tulemusena rakk polariseerub. Poolustele liikuvate tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid. Profaasi lõpus tuumamembraanid lagunevad. Metafaas kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale. Kromosoomidest moodusub raku ekvatoriaaltasand. Kromosoomid on maksimaalselt kokku keerdunud ja on mikroskoobis just siis kõige paremini vaadeldavad. Kääviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Osa neist jääb ühendama poolustel paiknevaid tsentrioole. Anafaas tsentrioolidelt lähtuvad kääviniidid lühenevad ja kõigi kromosoomide kromatiidid eralduvad teineteisest. Selleks peavad tsentromeerid kahestuma
Downi sündroom - inimese kaasasündinud puuetekogum, mis on tingitud kromosoomide arvu muutusest. Tuleneb 21. kromosoomi kolmekordsusest ja seetõttu on indiviidi keharakkudes 47 kromosoomi Embrüo - organismi lootelise arengu staadium Embrüogenees - blastotsüsti ühel poolusel moodustunud tihe rakukobar, millest areneb loode. Esineb näiteks inimese lootelises arengus Ensüüm - biokeemilise reaktsiooni kiirust reguleeriv valk Gameet - organismi sugurakk. Eristatakse kahte tüüpi gameete - munarakud ja seemnerakud Geen - DNA lõik, mis määrab ära ühe RNA molekuli sünteesi Geenifond - liigi või populatsiooni kõigi geenide ja nende erivormide kogum Geenireraapia - geneetiliste haiguste ravimeetod, mille korral sisestatakse geenitehnoloogiliselt konstrueeritud viiruste abil vajalik geen organismi keharakkudesse, kus see peaks normaalselt avalduma Geenmutatsioon - mutatsiooniline muutlikkuse vorm, mis seisneb väikestes muutustes mingi geeni DNA nukleoiidses järjestuses
1. Oska kirjeldada MITOOSi ja MEIOOSi. 2. Interfaasis toimuvad protsessid. 3. MITOOSi põhieesmärk & millistes rakkudes toimub. 4. MEIOOSi põhieesmärk & millistes rakkudes toimub. 5. Platsenta ülesanded. 6. Mittesugulise paljunemise eelised ja puudused. (näited organismidest) 7. Sugulise paljunemise eelised ja puudused. 8. OVULATSIOON, MENSTRUATSIOON- millisel ajavahemikul toimuvad? 9. Kus toimub munaraku viljastumine? Kui kaua on munarakk viljastumisvõimeline? MÕISTED: 1. menstruatsioon 2. otsene areng 3. täismoondega areng /nt. 4. vaegmoondega areng /nt. 5. ovulatsioon 6. kehasisene viljastumine /nt. 7. kehaväline viljastumine /nt. 8. platsenta 9. moondega areng 10.haploidne kromosoomistik 11.diploidne kromosoomistik 12.embrüogenees 13.kliiniline surm 14.bioloogiline surm * kordamisülesanded: lk.113, lk.127-128 MITOOS hulkraksetele organismidele omane
Lootelehed selgrootsete organismide lootelise arengu gastrula staadiumis moodustuv rakukiht. Eristatakse kolme lootelehte; välimine, sisemine ja keskmine. Menopaus.- ovulatsiooni lakkamine. Esineb 45-55 aastastel naistel. Menstruaaltsükkel ajavahemik ühe menstruatsiooni algusest teise alguseni. Enamasti vältab 28 päeva, esineb ka 21- ja 35- päevane tsükkel Menstruatsioon tsükliliselt korduv vereeritus suguküpse naise emakast, mille käigus väljastatakse viljastumata munarakk ja osa emaka limaskesstast. Rahvakeeles nimetatakse ka kuupuhastuseks. Moondeline areng selgrootutel ja mõnedel selgrootsetel esinev areng, mille korral vastsündinu erineb oma ehitusplaanilt täiskasvanud organismist ja muutub selliseks alles läbi vahestaadiumite. Putukatel eristatakse täis- ja vaegmoondelist arengut. Otsene areng roomajatel, lindudel ja imetajatel esinev areng, mille korral vastsündinu sarnaneb üldplaanilt oma vanematega.
VILJASTUMINE Viljastamine on munaraku ja spermi ühinemine, mille käigus ühinevad nende rakkude tuumad ja taastub diploidne kromosoomistik. Igasse kromosoomi tekib juurde teine kromatiid ja sügoot võib hakata jagunema mitoosi teel. KEHAVÄLINE VILJASTAMINE Väljaspool organismi keha. Toimub vees (kalad, kahepaiksed) KEHASISENE VILJASTAMINE Emasorganismi sees. (imetajad, roomajad, putukad) INIMESE VILJASTAMINE 1. Munarakud küpsevad (keskmiselt 28 päeva vahega) 2. Tavaliselt valmib korraga 1 ovotsüüt 3. Valminud ovotsüüt väljub munasarjast munajuhasse (14 päeva pärast eelmist menstruatsiooni) 4. Munarakk on algul ümbritsetud folliikuliga(põieke) toidab teda, eritab hormoone 5. Folliikulist moodustub kollakeha, mille hormoonid takistavad järgmisele munarakkude küpsemist ja valmistavad ette emakaseina limaskesta 6
munaraku viljastamisega ja lõppeb idu moodustumisega seemnes. 6. Organismi eluiga tuleneb geneetilistest teguritest. Väär Organismi eluiga tuleneb geneetilistest mehhanismidest ja keskkonnateguritest. 7. Katteseemnetaime generatiivne areng algab viljade moodustumisega. Väär Katteseemnetaime generatiivne areng algab paljunemis organite moodustumisega. 8. Kliinilise surma tunnuseks on ajutegevuse lakkamine. Tõene Leidke kõige õigem vastusevariant! 9. Munarakk on viljastumisvõimeline keskmiselt: a) 8 tundi b) 12 tundi c) 36 tundi d) 72 tundi 10. Küpsed spermid talletatakse mehe: a) munandites b) munandimanustes c) seemnejuhades d) eesnäärmes 11. Munaraku viljastumine toimub: a) munasarjas b) munajuhas c) emakas d) tupes 12. Vaegmoondelise arengu korral jääb ära: a) muna staadium b) vastse staadium c) nuku staadium d) valmiku staadium 13. Naise rasedus vältab tavaliselt a) 30 nädalat b) 40 nädalat
*Spermatogenees on protsess, mille tulemusel moodustub diploidsest spermatogeenist meioosi teel ja piki spermatogeneesi epiteeli haploidne sperm. *Ovulatsioon on munaraku irdumine munasarja falliikulist munajuhasse. *Ovogenees on munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. *Menstruatsioonitsükkel on periood alates eelneva menstruatsiooni esimesest päevast kuni järgmise menstruatsiooni esimese päevani *. Meeste kondoomid, Naiste kondoomid, Pessaar, Väike emakakaela kate, Hormonaalsed tabletid, Depo Provera, Norplant, Vaginaalsed spermitsiidid, Käsn, Naiste steriliseerimine, Meeste
Membraan- õhuke fosfatiididest ja glükolipiididest moodustunud lipiidide kaksikkiht, mis eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide voolu rakust välja ja raku sisse. Rakukest- rakumembraanist väljapool olev kest. Mitoos - päristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes Meioos - päristuumse raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Meioosi käigus homoloogilised kromosoomid lahknevad. Esineb sugurakkude ja eoste moodustumisel Mittesuguline paljunemine- paljunemise vorm, kus ei toimu meioosi, ploidsuse vähenemist ega viljastumist. Suguline paljunemine- paljunemise vorm kus toimub eelnevalt sugurakkude meioos, ploidsuse vähenemine ja üldjuhul viljastumine. Vegetatiivne paljunemine - mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus organism pärineb ühe vanema mingist kehaosast. Esineb bakteritel, protistidel, seentel ja osal selgrootutel ja paljudel taimedel
Pärilikkuse kandja, kromosoomide põhiline koostis Desoksüribonukleotiid - DNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel Desoksüriboos - viiesüsinikuline monosahhariid, mis esineb peamiselt DNA koostises Dihübriidne ristamine - ristamine, mille korral uuritakse kahe geenipaari poolt määratud kahe tunnusepaari pärandamist Diploidne kromosoomistik - enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena. Erandiks on sugukromosoomid X ja Y, mis ei ole homoloogilised. Tähistatakse 2n Dissimilitatsioon - organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum DNA-viirus - viirus, mille päriliku info kandjaks on DNA Dominantne alleel - alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub heterosügootses olekus Downi sündroom - inimese kaasasündinud puuetekogum, mis on tingitud kromosoomide arvu muutusest. Tuleneb 21. kromosoomi kolmekordsusest ja seetõttu
Pärilikkuse kandja, kromosoomide põhiline koostis Desoksüribonukleotiid - DNA monomeer, mis on moodustunud lämmastikaluse, desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel Desoksüriboos - viiesüsinikuline monosahhariid, mis esineb peamiselt DNA koostises Dihübriidne ristamine - ristamine, mille korral uuritakse kahe geenipaari poolt määratud kahe tunnusepaari pärandamist Diploidne kromosoomistik - enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena. Erandiks on sugukromosoomid X ja Y, mis ei ole homoloogilised. Tähistatakse 2n Dissimilitatsioon - organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum DNA-viirus - viirus, mille päriliku info kandjaks on DNA Dominantne alleel - alleel, mille poolt määratud tunnus avaldub heterosügootses olekus Downi sündroom - inimese kaasasündinud puuetekogum, mis on tingitud kromosoomide arvu muutusest. Tuleneb 21
Gameet - organismi sugurakk. Kahte tüüpi - naistel munarakud ja meestel seemnerakud ehk spermid. Generatiivne paljunemine - suguline paljunemine, mis toimub sugurakkude abil. Somaatiline rakk - organismi ehitusse kuuluv keharakk. Sügoot - viljastunud munarakk. Sperm - seemnerakk (isassugurakk), mis moodustub üldjuhul isasorganismis. Spermatogenees - seemneraku areng spermatogoonist küpse seemnerakuni. Ovogenees - munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni. Ovulatsioon - küpsenud munaraku vallandumine munasarjast ja liikumine munajuhasse. Biogeneetiline reegel selgroogsete organismide lootelise arengu seaduspärasus, mille kohaselt ontogeneesi alguses (embrügeneesis) läbitakse liigi fülogeeniliste eellaste emrüonaalse arengu etappe
Organismide paljunemine ja areng II perioodi II arvestus 1. Mõisted: diploidne kromosoomistik- kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena. embrüo- organismi lootelise arengu staadium embrüogenees- organismi looteline areng gameet- organismi sugurakk generatiivne areng- organismi individuaalse arengu etapp, mille vältel toimub suguline paljunemine haploidne kromosoomistik- meioosi tulemusena kaks korda vähenenud kromosoomistik idand- arenema hakanud idu või pung karüokinees- rakujagunemise käigus esinev rakutuuma jagunemine
Millest sõltub rakutsükli kestus? Oleneb rakutüübist ning vastava koe füsioloogilisest aktiivsusest. Mille poolest erineb karüokinees tsütokineesist? Karüokinees toimub esmalt. Selle käigus tagatakse kromosoomides oleva geneetilise info võrdne jaotumine tuumade vahel. Seejärel tuleb tsütokinees e tsütoplasma jagunemine ning moodustub kaks tütarrakku. Mis on mitoosi põhieesmärk? Rakkude jagumine tagab organismi kasvamise ja arengu, asendatakse hukkunud rakud ja tagab ka vigastuste paranemise. Kirjeldage raku interfaasis toimuvaid protsesse. kahekordistumine. Rakuainevahetus intensiivistub. Organellide arv suureneb. Interfaasis on kromosoomid lahti keerdunud. Interfaasi lõpus toimub DNA Sünteesitaks ATP-d. Rakumõõtmed muutuvad. Loomarakus algab interfaasis tsentrioolide kahestumine. Kirjeldage mitoosi faase. 1.profaas: kromosoomid keerduvad kokku. Tuum suureneb, tuumakesed kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuundadesse
tunnusepaari pärandumist. Biomolekul orgaanilise aine molekul, mille Diploidne kromosoomistik enamikule liikidele moodustumine on seotud organismide iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles elutegevusega (valgud, lipiidid, sahhariidid, kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste vitamiinid jt.). paaridena. Erandiks on sugukromosoomid X ja Y, Bioom on ühe taimekattevööndi elustik. mis ei ole homoloogilised. Tähistatakse 2n (inimesel 2n = 46). Biopolümeer organismides moodustuv polümeer (polüsahhariidid, valgud, nukleiinhapped jt.). Dissimilatsioon organismis toimuvate
Organismide paljunemine ja areng Rakkude jagunemine tagab organismi kasvamise. Uued tütarrakud moodustuvad lähteraku jagunemisel. Kõik hulkrakse organismi rakud ei ole jagunemisvõimelised ja jagunemisprotsess ei ole piiramatu, sest organismide mõõtmed ei saa lõpmatult suureneda. Rakutsükkel on raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni. Samuti Rakkutsükkel=interfaas+mitoos on erinevate kudede rakkude interfaasi ja mitoosi kestus erinev. 1. Paljunemisviisid Mittesuguline paljunemine Suguline paljunemine
Diploidne kromosoomistik-enamikule liikidele isel.kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena. Erandiks sugukromosoomid XjaY, mis ei ole homoloogilised Eoseline paljunemine-mittesuguline paljunemine, mis toimub eoste(spooride)abil (seened, protistid, osad taimed) Vegetatiivne paljunemine-mittesuguline paljunemisviis, mille korral uus org pärineb ühe vanema mingist kehaosast.(bakterid, protistid, seened, osa selgrootuid, paljud taimed) Gameet-organismi sugurakk. 2 tüüpi:munarakud, seemnerakud(spermid)
BIOLOOGIA KT Paljunemine MÕISTED RAKUTSÜKKEL päristuumse raku eluring ühe mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni MITOOS päristuumse raku jagunemise viisi, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes AMITOOS (lihtpooldumine) selle käigus toimub kromosoomide ebavõrdne jaotumine tütarrakkude vahel. Tekkinud rakud on pärilikkuselt erinevad. Amitoos võimaldab pärilikkusaine jaotumise raku aktiivse elutegevuse ajal (bakterid, osadel algloomadel kingloom, vähkkasvaja rakkudel) APOPTOOS kontrollitud raku surm, mida juhib geen p53 MEIOOS päristuumse raku jagunemise viise, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda INTERFAAS nimetatakse kahe mitoosi vahele jäävat eluperioodi OVOGENEES munaraku areng ovogoonist küpse munarakuni
Seal toimub ainevahetus, organellide arv suureneb, toimub ATP, makroergiliste ühendite süntees, tsentriooli jagunemine(loom.). Ühe kromosoomi kromatiidid on omavahel ühendatud tsentromeeri abil- jagab kromosoomi õlgadeks. Mitoosi faasid(2): Profaas: rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad, tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas, rakk polariseerub, tsentrioolide vahele käviniidid- koosnevad niitjatest valkudest ja osalevad kromosoomide jaotamises. Lõpus tuumamembraanid lagunevad. Metafaas: kromosoomid raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale, kromosoomidest moodustub raku ekvatoriaaltasand, käviniidid kinnituvad kromosoomide tsentromeeridele. Anafaas: lühenevad käviniidid, tsentromeerid kahestuvad- kromatiidid eralduvad teineteisest, anafaas algab kromatiidide lahknemisega ekvatoriaaltasandil ja lõpeb nende jõudmisega rakupoolustele. Telofaas: käviniidid kaovad, sünteesitakse tuumamembraanid, kromosoomid keerduvad lahti, tekivad tuumakesed,
Paljunemine ja areng On suguline ja mittesuguline paljunemine. Suguliseks on vaja kahte sugurakku. Munarakk ja seemnerakk. Mittesugulisel on vaja ühte organismi, vegetatiivne ja eoseline. Mittesugulisel paljunemisel saadakse palju ja kiiresti järglasi, aga see ei tule eriti erinevad vaid kõik ühesugused. Sugulisel paljunemisel saab erinevate tunnustega erinevaid järglasi. Rakkude jagunemine Igas sekundis 25 miljonit rakku ja samas kaovad ka sama kiiresti. Eukariootsetel Rakkude jagunemisel eristatakse igast etappe: 1. Karüokinees rakutuuma sisemiku ära jaotumine 2
2) Moodustub juurde organelle 3) Rakk kasvab, omandab normaalse suuruse 4) DNA kahekordistumine tuumas (kromosoomid muutuvad kahekromatiitseks) 5) Loomsetes rakkudes moodustub kahe tsetriooliga tsentrosoom (tsentrosoom on tsütoskeleti tihenenud ala). 2. Mitoosi toimumine ehk raku jagunemine 1) Karüokinees toimub raku tuumas oleva päriliku info jagunemine täpselt kaheks osaks. I ) Profaas kromosoomid on kahekromatiitsed. Tuumamembraan laguneb, kromatiidid muutuvad selgepiirilisteks. Tsentrosoom jaguneb kaheks tsentriooliks, mille vahele jäävad kääviniidid. II ) Metafaas kromosoomid liiguvad raku keskele, kääviniidid kinnituvad tsentromeeridele III ) Anafaas kääviniidid tõmbuvad kokku, kromosoomid tõmmatakse keskelt pooleks ja nad muutuvad ühekromatiitseteks.
2) pungumine (nt pärmseened) 3) rakise tükikeste abil (nt samblikud)(nt ribosoomide, mugulate, sibulate, varre- või lehetükikeste abil) Mitoos Päristuumse raku jagunemise viis, millega tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes. * tütarrakkudele tagatakse täisarv kromosoome * tagatakse kromosoomide arvu püsivus tütarrakkudes * toimub ainult somaatilistes rakkudes (tavaline keharakk on somaatiline rakk) Mitoosi faasid: 1) profaas kromosoomid keerduvad sedavõrd kokku, et muutuvad mikroskoobis nähtavaks. Rakutuum suureneb ja tuumakesed kaovad. Tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas selle tulemusena rakk polariseerub. Poolustele liikuvate tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid, mis koosnevad niitjatest valkudest ha osalevad kromosoomide täpses jaotamises moodustuvate tütarrakkude vahel. Profaasi lõpus tuumamembraanid lagunevad. 2) metafaas Kromosoomid liiguvad raku keskossa ja paigutuvad ühele tasapinnale.
Näiteks imetajad, roomajad, linnud, kalad, kahepaiksed. Mittesuguline paljunemine: uus organism pärineb alati ühest vanemast. See võib toimuda, kas eoseliselt või vegetatiivselt. Näiteksbakterid, protistid, hüdra, käsn, pärmseened. LISA : Suguline kõigil õistaimedel ja enamikul loomadel. Eelduseks on enamasti kahe vanemorganismi olemasolu, kes toodavad sugurakke (gameete), mille tuumade ühinemisel moodustunud sügoodist areneb uus isend. Emasgameediks on munarakk, isasgameediks aga seemnerakk ehk spermatosoid. Gameetide tuumade ühinemist nimetatakse viljastumiseks. Viljastunud munarakk on sügoot. Sügoot jaguneb korduvalt, läbib mitmed lootestaadiumid, mille käigus eristuvad koed ja organid ning areneb uueks isendiks. Erandkorras võib uus organism areneda ka viljastumata munarakust. Seda nimetatakse partenogeneesiks. Esineb mõnedel putukaterühmadel (mesilastel lesed isased).
1.Suguline paljunemine Enamasti 2 vanemat,sugurakkude abil viljastumine -sugurakkude ühinemine:*kehaväline(kalad) *kehasisene(inimene) ,paljasseemne- ja õistaimedel* pantenogenees e neitsisigimine-areng viljastamata sugurakust*pärilik muutlikus on suur Eoseline paljunemine mittesugulinekromosoomistikuga rakk, mis idaneb mullas. Viljastumine toimub sama taime rakkude vahel. Samblad, sõnajalad ,seened. Pärilik muutlikus esineb, väike.Vegetatiivne pooldumineTaimedel kasvuorganite abil: juured, mugulad, võsundid, lehed. Pär.muutlikus puudub 2.Mitoos tagab organismi kasvamise ja arengu. Karüogineesi käigus tagastatakse kromosoomides oleva geneetilise info võrdne jaotumine tuumade vahel. Karüogineesi lõpus hakkab tsütoplasma jagunemine(tsütogenees) , mille tulemusema moodustub kaks tütarrakku(tsütogenees)
· moodustub kaks tütarrakku · kahe mitoosi vahele jääb interfaas · organellide arv suureneb · ATP ja teiste makroergiliste ühendite süntees valmistub järgmiseks jagunemiseks · tsentrioolide kahestumine 1 · raku mõõtmed suurenevad · DNA kahekordistumine kromosoomid lahtikeerdunud · enamik rakke diferentseeruvad omandavad vastava koe tüübile iseloomuliku kuju ja talituse paljud rakud kaotavad paljunemisvõime · raku eluring rakutsükkel Mitoos · PROFAAS · kromosoomid keerduvad kokku · rakutuum suureneb, tuumakesed kaovad · tsentrioolipaarid liiguvad vastassuunas rakk polariseerub · tsentrioolide vahele moodustuvad kääviniidid niitjad valgud
desoksüriboosi ja fosfaatrühma liitumisel. Desoksüriboos - viiesüsinikuline monosahhariid, mis esineb peamiselt DNA koostises. Destruendid ehk lagundajad - lagundavad surnud orgaanilist materjali (surnud organisme ja organismide jääkprodukte). Dihübriidne ristamine - ristamine, mille korral uuritakse kahe geenipaari poolt määratud kahe tunnusepaari pärandumist. Diploidne kromosoomistik - enamikule liikidele iseloomulik kahekordne kromosoomistik, milles kõik kromosoomid esinevad homoloogiliste paaridena. Erandiks on sugukromosoomid X ja Y, mis ei ole homoloogilised. Tähistatakse 2n (inimesel 2n = 46). Dissimilatsioon - organismis toimuvate lagundamisprotsesside kogum. Divergents - liikide ja muude taksonite evolutsiooniline lahknemine ühisest eellasvormist, organismide mitmekesistumine evolutsioonis. DNA (desoksüribonukleiinhape) - biopolümeer, mille monomeerideks on desoksüribonukleotiidid. Pärilikkuse kandja, kromosoomide põhiline koostisaine.
valmimisaeg. Õistaimedel kahelviljastumine: tolmuteras generatiivne ja vegetatiivne rakk- vegetatiivsest rakust kasvab tolmutoru, generatiivne rakk mööda tolmutoru emakasse, hakkab jagunema (2 spermiks) 1 üineb munarakugaidu, 2 lootekotirakugaendsperm e toitekude nendest moodustub seeme. Seeme koosneb idust ja endospermist 2 idulehelisel koor idu küljest kergelt lahti, 1 idulehelisel ei tule Rakutsükkel Päristuumsed rakud paljunevad mitoosi teel- Kahe pooldumise vahel (interfaasis) rakk töötab (täidab oma ülesandeid), kui interfaas lõpeb, siis kas hakkab jagunema või sureb. Interfaasi lõpus mitokondrid poolduvad (et oleks energiat), rakk paisub, algab DNA replikatsioon Rakutsükkel-raku eluring 1 mitoosi lõpust läbi interfaasi järgmise mitoosi lõpuni Kromosoom jagunemise ajal lahti keerdunud (2 kromatiidiline)- et infot lugeda, sünteesida Karüokinees- tuuma jagunemine
Nende koosseis ja arvukus säilib pikema aja jooksul stabiilsena. Biosfäär- Maad ümbritsev elu sisaldav kiht. 4 TEADUSLIK UURIMISMEETOD lk 17-20 Loodusseadused teaduslike faktide üldistused, mille adil saab selgitada erinevaid loodusnähtusi. Inimene peab oma tegevuses arvestama loodusseadustega! Bioloogia uurimisobjektideks on : biomolekulid, rakud, organismid, populatsioonid, liigid, ökosüsteemid. Loodusteadlased kasutavad uurimistöös teaduslikku meetodit. Uurimisel on vaja: 1. Püstitada teaduslik probleem (küsimus millele teadus veel vastata ei oska) määrata uurimisobjekt. 2. Muutuja (tegur mille mõju uuritakse) piiritlemine. 3. Taustinformatsiooni kogumine. 4. Hüpoteesi sõnastamine st probleemi oletatav vastus. 5. Hüpoteesi kontrollimine:
Et organismid vajavad neid suhteliselt suurtes kogustes, nim. neid makroelementideks (98%): O, P, H, N, C, S Mikroelemendid:Fe,Ca,Zn Anorgaaniliste ainete põhiosa moodustub vesi Kõik organismid koosnevad orgaanilistest ja anorgaanilitest ainetest 2. Sugurakkude areng. Sugurakud arenevad meioosi käigus. Meioos raku jagunemise viis, mille käigus kromosoomide arv tütarrakkudes väheneb kaks korda. Tekivad gameedid ehk sugurakud või eosed. Emassugurakud - munarakud Isassugurakud spermid (spermatosoidid) Spermatogenees on spermide areng mehel. Spermatogoonid hakkavad munandites mitoosi teel paljunema alles suguküpsuse saabudes. Nad kasvavad ja läbivad meioosi. Seejärel kujunevad neist viburitega varustatud spermid igast spermatogoonist 4 spermi. Valminud seemnerakus talletatakse munandimanuses. Spermatogenees võib pidevalt kulgeda mehe kõrge vanuseni. Ovogenees munarakkude areng naisel. Munarakud valmivad munasarjades.
Interfaas- ajavahemik kahe mitoosi vahel. Joonis: Rakutsükkel ringina, panna paika mitoos (Väike sektor jagata faasideks (profaas, metafaas, anafaas, telofaas)), G1 faas ja G0 faas, S faas, G2 faas jne G1 faas- vahetult mitoosile (raku jagunemisele) järgnev faas. Siin toimub intensiivne rakkude kasv ja raku struktuuride arvu suurenemine. Selgelt suurenevad raku mõõtmed, kõige selle aluseks on intensiivne valkude süntees. G0 faas e. soikefaas (G1 erand), selles faasis rakud ei jagune, kusjuures jaune misvõime kadu võib olla pöördumatu (nt. inimkehas närvi-, südame- ja vöötlihaskoe rakud) või G0 faasi rakud aktiviseeruvad erandlike vajaduste korral (nt. multipotentsed rakud, mis käivitavad ulatusliku regeneratsiooni ja erinevate rakutüüpide kujunemise [hüdra totaalvigastused]) S faas e. sünteesi faas- toimub DNA kahekordistumine, S faasi lõpuks on ühekromatiidiliste kromosoomide asemel kahekromatiidilised kromosoomid (TÄHTIS!). S faasis suurenevad
(DNA, RNA), rasvad ehk lipiidid, sahhariidid, vitamiinid. Süsivesikud Rasvad 1 Valgud ehk proteiinid DNA & RNA 2 Vitamiinid 2. Rakuline ehitus. Rakud jagunevad ainu- ja hulkrakseteks. Ainuraksed on näiteks bakterid, hulkraksed on näiteks koer. Rakk on kõige lihtsam ehituslik ja talituslik üksus, millel on veel kõik elu omadused. 3. Ainevahetus. Ainevahetuslikult jagunevad organismid auto- ja heterotroofideks. Autotroof on organism, kes sünteesib elutegevuseks vajalikud orgaanilised ühendid väliskeskkonnast saadavatest anorgaanilistest ainetest; selleks kasutatakse ka
suletud ringid. Väänilised seemnetorukesed suubuvad munandivõrgus viimajuhakestesse (mis on ripsmetega varustatud), need ühinevad munandimanusese peaosas üheks munandimanuse juhaks. Väänilised seemnetorukesed sisaldavad nii Sertoli rakke kui ka erinevas arenguastmes olevad seeemnerakke spermatogeenne epiteel e iduepiteel). Väljaspoolt ümbritsetud basaalmembraaniga, mida toodavad peritubulaarsed epiteelirakud (müeloidsed rakud, vajalikud spermatiidide vabanemiseks Sertoli rakkudest ja spermide suunamiseks viimajuhadesse.) Vääniliste seemnetorukeste vaheruum Seal paiknevad veresooned, lümfisooned ja närvid. Vastutab munandi immunoloogilise vastuse eest, sisaldab hormoone, testosterooni ja oksütotsiini tootvaid Leydigi rakke, mis vahendavad endokriinseid signaale. seal paiknevad fibroblastid, makrofaagid, nuumrakud, lümfotsüüdid 3. Sertoli rakud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
