Artur Alliksaare luule. Artur Alliksaar (15. aprill 1923 Tartu 12. august 1966 Tartu) oli eesti luuletaja, näitekirjanik ja tõlkija. Olematus võiks ju olemata olla (1966 LR) Aeg Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Elul on tung kanda edasi elu, jällegi Kronos et saaks mõne lelu. Ei ole möödund või tulevaid aegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Säilib, mis sattunud hetkede sattu. Ainuski silmapilk teisest ei kattu. Ei ole mõttetult elatud aegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu. Vähemat, rohkemat olla ei võinuks. Parajal määral saab elu meilt lõivuks. Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu. Alles jääb hetk, milles asume praegu. Aeg, mis on tekkinud, enam ei haju,
Artur Alliksaar" "Alliksaar armastusest" 2002 Aeg. Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. 5. Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Elul on tung kanda edasi elu, jällegi Kronos et saaks mõne lelu. Ei ole möödund või tulevaid aegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Säilib, mis sattunud hetkede sattu. Ainus silmapilk teistest ei kattu. Ei ole mõttetult elatud aegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu. Vähemalt, rohkemat olla ei võinuks. Parajal määral saab elu meilt lõivuks. Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu.
Isegi kõige pilvisemas taevas paistab päike. Pilved on taeva kõike kallim aare! Ainult piisavas pimeduses näed sa täht ISELOOMUSTUSED: Sa oled sõber, keda kõik endale soovivad. Kui samasooliste abielud oleksid eestis lubatud, oleks ta esimene, kellele ma abielu ettepaneku teeksin. Sa oled nii ilus, et kui mõni tõeline printsess sind näeks, üritaks ta sind iga hinna eest tappa! Inglite jaoks pole veel suudetud sõnu välja mõelda. Tüdruk ilusate tiibadega, tüdruk nimega ingel. Kui sa vaatad peeglisse, see mõraneb, sest ta ei suuda vaadata nii ilusat inimest kui Sina! Sa oled selline nagu sa oled ja sellepärast ma sind nii väga armastangi. Sina oled päikesekiir, minu hallis taevas. Sina oled minu õnn, millele saan naeratada koguaeg. Sina oled minu väike maailm, millest ei tahaks iialgi ära minna. Maailma jaoks oled sa keegi, aga kellegi jaoks maailm! Sinu ilu paistab silma sinu headusest ja südamest. Mannekeenid ei lähe iial moest.
PILLUTE SÕNU ILMA NEILE MÕTLEMATA! TE EI TEA KUIDAS TÜDRUKUD IGA HALVA SÕNA PEALE REAGEERIVAD! KUI MIDAGI HEAD EI OLE ÖELDA, SIIS OLGE LIHTSALT VAIT! OLEKS TEIL HEA KUI MEIE RÄÄGIKSIME TEIST NIIMOODI? LIHTSALT, OLGE VAIT. KÕIK TÜDRUKUD EI OLE PERFEKTSED! PEAB TEID SIIN ÜLDSE EKSISTEERIMA, LOLLID EI MUU. · Mängime Peitust ? Okei. MinaLoen. üks, kaks, kolm, neli, viis, kuus, seitse, kaheksa, üheksa, kümme. Ma tulen ! Sa oled siin ? Mkm. Oled siin ? Mkm. Oota, ma otsin sind veel. Aga hoiatan, et kui ma su leian siis sa enam minukäest ei pääse. Sa Võid Joosta Aga sa ei pääse ! Ma ei lase sul enam käest lahti, ma luban seda sulle ! Mul lasti käest lahti ja ma tean kui valus see on. Aga usu mind. Minasulleniieitee ! Jeei. ma leidsin su ja ma hoiatasin. ju siis sa tahadki minuga olla, äkki me olemegi kokku loodud ? Hakkame uuesti peitust ? Aga Palun Loeme koos, hoiame käest, vaatame silma ja loeme kümneni
suudled lemmikut tähtede valgel. Annab arm sulle käe ning täis õnne sul uus elu algab. Oma lastega koos jälle vallatled nii nagu enne. Oled kaua veel noor, tunned lastegi lastest kord õnne. Aastad lendavad reas, muutud nukraks, kui juustes näed halli. Elu meeles neid peab, kes ta eest oma verd andnud kallist. Elu, vaimustad mind, sulle tehased laulavad hümni. Elu armastan sind ning ma loodan, et armastad mindki. Ei meelest läe mul iial... Ei meelest läe mul iial Le Havre'i kuumad ööd. Ei meelest läe see piiga, kel silmad justkui söed. Seal rüübatud sai viskit ja muret polnud miskit, sest noor ma olin siis ja veri kuum. Ahhoi, ahhoi, sest noor ma olin siis! Ahhoi, ahhoi ja veri oli kuum! Et oleks rahu ja veidi päikest Mati Nuude Leheke viimne on külmunud puul kui tuli, mil leegi kord kustutab tuul. Laste poolt hüljatud nukk olen ma, ei lahti neist tundeist saa. Näen pilvi, mis tõusnud me kohale nüüd kui hoiatus tuulde neis lindude hüüd.
Ükskord mu elu tinaraske laotus su käte imelisest puutest paotus, hing andus avaruste särale. Veel meeltes tuksub ärevust ja ruttu, kuid sadamad on mattund tuhmi uttu, ja laev ei jõuagi vist pärale ... Aeg Ei ole paremaid, halvemaid aegu. On ainult hetk, milles viibime praegu. Mis kord on alanud, lõppu sel pole. Kestma jääb kaunis, kestma jääb kole. Ei ole süngeid, ei naljakaid aegu. Võrdsed on hetked, kõik nad on praegu. Elul on tung kanda edasi elu, jällegi Kronos et saaks mõne lelu. Ei ole möödund või tulevaid aegu. On ainult nüüd ja on ainult praegu. Säilib, mis sattunud hetkede sattu. Ainuski silmapilk teisest ei kattu. Ei ole mõttetult elatud aegu. Mõte ei pruugigi selguda praegu. Vähemat, rohkemat olla ei võinuks. Parajal määral saab elu meilt lõivuks. Ei ole kaduvaid, kõduvaid aegu. Alles jääb hetk, milles asume praegu.
on kõige parim siin maailmas ;) Ainult südamega näed hästi. Kõige tähtsam on silmale nähtamatu. You are like a drug to me! You are my personal brand of heroin. Tähtis pole see mis on või see mis tuleb.Tähtis on see ,mis on hetkel:) Would you be my prince, if i'd be your princess ? Tahtsin seda öelda, et kõik ei peagi mind mõistma. Ma olengi üks suur mõistatus . Igal rohuliblel on oma ingel, mis kummardub tema kohale ja sosistab : "Kasva, kasva." If you were to ask how many times you run trough my mind, I'd only say: once, because you never even left. Vahepeal , kui miski ei loe , loeb kõik . Kui kardad,ära tee. Kui teed, ära karda. Take a sad song & make it better . You are the music in me. Sinu hauakivile raiutakse kaks kuupäeva, mida su sõbrad loevad, ent ainuke asi, mis loeb, on kahe kuupäeva vahel olev väike kriipsuke. Every girl is a princess;)
Inimesed kutsuvad mind pidevalt reaalsusesse, kuid miks nad ei usu, et minu maailm ongi minu reaalsus... Kiireim viis sõda lõpetada on sõda kaotada. Inimene peab sööma, et elada, mitte elama, et süüa. Minu võitlus on vastupidamine. Alati on võimauls ämbrist mööda astuda. Geniaalne pole see, kes mõtleb, et ta on geniaalne, vaid see, kes mõtleb geniaalselt. Elu on lill, lõhnab ja pakub silmailu, kuid kasvab igasuguse sõnniku peal. Ära unusta, et vaikus on mõnikord parim vastus. Elu on liiga lühike. Tuleb suhelda ainult nendega, kes seda väärivad Kui elu annab Sulle viinamarja annab ta Sulle valiku, kas teed sellest veini või kuivatad rosinaks . Kui Sa kaotad, siis ära kaota õppetundi. Rumalad ei andesta ega unusta, naiivsed andestavad ja unustavad, targad andestavad, aga ei unusta. Elu on kui puzzle,mis koosneb miljonitest väikestest tükikestest ja kus ühe pisikese osa kaotamine võib viia täieliku Katastroofini.
KEVADEL NAD KOBARAS ÜKSTEIST RÕÕMSALT KOBAVAD MÖÖDUB MÕNI NÄDAL AGA KONNAL JUBA POJAD TAGA AEGA LÄHEB VEIDI VEEL KUNI SELGE EMAKEEL - OJA KALDAL PEPUD KOOS KROOKSUVAD NAD PILLIROOS ÜRASK ÜRASK ÜÜRIS KORTERI MÄNNI KOORE ALLA. KÜLLA SUGULASED KUTSUS - PIDU LÖÖDI VALLA KÄIS MITU PÄEVA TRILL JA TRALL, ET NAKSUS UHKE MÄND. EI TEA, KUS ELAB ÜRASK NÜÜD, KUID METSA TEKKINUD ON KÄND 20000911 HAPUKOOR HAPUKOOR JU AMMUILMA SUURILMA ELUL VISKAS SILMA: KEL RAHA, NEIL ON ELU LIHT MUL SILME EES ON SAMA SIHT, SEST OLEN KOOREKIHT 20000911 KAEV MÕTLES KAEV, ET ELU TAL 2 3 ON LIIGA VESINE: IGA PÄEV MA LÜRBIN VETT KEHV ON NINAESINE TEISED SÖÖVAD TORTI, KOMMI PÕSKE PISTAVAD HALVAAD MINA AGA IGA HOMMIK SADA LIITRIT VETT VAID SAAN KAEV TORISES JA PORISES NII KESET ÕUE SEAL EEMAL TEE PEAL PORI SEES TA JUTT JÄI KÕRVU SEAL
Kuid lõhke süda, suu peab seisma lukus. Ilmuvad HORATIO, MARCELLUS JA BERNARDO. HORATIO: Prints, soovin tervist teie kõrgusele! HAMLET: Ma rõõmustan, et sind näen tervena, Horatio - kui mina olen mina. Suruvad teineteisel kätt. Mis tõi su Wittenbergist siia? - Oo, Marcellus! MARCELLUS: Aulik prints! HAMLET: Rõõm näha teidki. Tere õhtust. Kuid mis sind Wittenbergist siiski siia tõi? Viib HORATIO kõrvale. HORATIO: Ah, tuli tuju pisut logelda. HAMLET: Ei väidaks seda sust ka vaenlane, nii ära puhu mulle ette eiteamida. Ma väga hästi tean, sa pole laisk. Mis tõi su Helsingöri? Õpetame
Kui järele mõelda, siis pole ehk seda vajagi, oled niigi minuga mu südames. Luba mulle ainult üht. - Ära hakka iial rabelema seal liialt, põhjustaksid palju valu. Sa tead, et olen su jaoks alati olemas, ükskõik mis ka ei juhtuks. Miks on mul vahel tunne, et vihm on parem kui päike.Miks ei taha ma kuulata kuidas laulavad linnud, kuulaks parem kuidas lööb äike.Miks tahan ma lihtsalt seista ja nutta koos vihmaga? Tean! Sest mu elul ei ole mõtet kui sind ei ole minuga! Armastus ei saa olla otsast lõpuni puhas, puhas kui allikavesi. see ei saa olla lõputu, lõputu kui maailm. Armastus ei saaolla ainult valus, selles on ka midagi head, kasvõi natukene. Armastus ei saa küsida meilt küsimusi, teades, et me oskame neile kindlasti vastata. Armastus ei saa olla koguaeg sama suur, sama tugev, see kord kasvab, kord väheneb. Armastus ei saa olla ainult ilus,
86. Elu on nagu golfipallsee saab pidevalt lööke ja lõpetab augus. 87. Kõik, mis ei tapa teeb väga tugevaks 88. Elu on hea õpetaja, kuid kahjuks ta tapab kõik oma õpilased 89. Elus on nagu väikese lapse särklihtne ja sitane 90. Elu on veider naliüks lausutud sõna altari ees ja juba oledki abielus, üks unes kogemata pillatud lause ja juba oledki lahutatud 91. When life gives you a thousand reasons to cry, show life that you have a million reasons to smile 92. Rõõm ja valu on elu maitseaineteks 93. Söö selleks, et elada, mitte ära ela selleks, et süüa 94. Elu on nagu kabe, et seda võita peab tegema õigeid käike, kuid lõppudelõpuks on see ikkagi üks mäng 95. Iga mängija peab võtma vastu kaardid, mida elu talle jagab. Kuid kui need on tal kord käes, peab tema üksi otsustama, kuidas need välja käia, et mäng võita see mäng on elu 96. Broken heart, broken by life. 97
pühapäev, 7, märts 2010 Aforismid. - Kui sa olemas oled siis nähakse su vigu , kui sind enam ei ole , igatsetakse seda perfektset inimest . - Dont call me, if you need me . - Olen ilus seestpoolt.. Väline ilu on lihtsalt lisavarustus. - Küll on kahju , et ma ei ole selline nagu teised tahaksid , et ma oleksin. Küll on kahju , et olen just selline nagu ma olen. Küll on kahju , et kõik minus pettuma peavad. Kahju on mul ka sellest , et tegelikult ei ole mul millestki kahju. - Mul on ilus elu - head sõbrad , parim poiss-sõber & toetav pere. Kõik on täpselt nii nagu olema peaks... Tegelikult mulle meeldib valetada , & ka see oli vale... Aga ilusat sorti vale. Kõik on tegelikult otsevastupidi , nii nagu olema ei peaks. - Ma ei saa öelda , et armastasin Sind esimesest silmapilgust. Kui Sind esimest korda nägin , ütlen selle ausalt välja , ei sallinud ma Sind üldse. Sa näitasid huvi minu vastu üles , aga tol hetkel ei vaatanud ma Sind veel nii nagu praegu. Õppisin
naeru keelma!... ,,Põhjamaa lapsed" (1913). Kolm aastat hiljem ilmunud kogu avatsüklis taastus Haava luule ühiskondlik temaatika. Pöördumuses ,,Sa minu pühakodumaa-pind" ühendatakse kodumaa armastus demokraatliku poolehoiutunnistusega. Luuletuses ,,Me oleme põhjamaa lapsed", milles Haava on esitanud oma intiimse loodustaju: Meid saatnud vaikuste helin ja tähesäravad ööd, kuukumased, lumitand metsad ja vaiksed kaugele teed: me oleme põhjamaa lapsed, kaks- meie mõlemad. Suurte ühiskondlike murrangute jälil ilmunud kogu ,,Meie päevist" (1920) kahestub pealtnäha samuti intiimsete ja sotsiaalsete tunnete võrdseks pooleks. Esimene on pühendatud armastusele. Ometi peegelduvad ajastu põletavad probleemid selles kogus vägagi selgepiiriliselt ja Haava jõuab
Palub: lahkelt vastu võta nõdra keele sõnakest! Truuist hingest tuleb tema, Eesti meelest, südamest! Ööpik, mine, leia sõbru, Emajõe linnuke! Ja mis südamest tulnd, mingu, jälle mingu südame! 17 Mo isamaa on minu arm Lydia Koidula Mo isamaa on minu arm, kel südant annud ma, sull' laulan ma, mo ülem õnn, mo õitsev Eestimaa! So valu südames mul keeb, so õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb, mo isamaa! Mo isamaa on minu arm, ei teda jäta ma, ja peaks sada surma ma seepärast surema! Kas laimab võera kadedus, sa siiski elad südames, mo isamaa! Mo isamaa on minu arm ja tahan puhkada, so rüppe heidan unele, mo püha Eestimaa! So linnud und mull' laulavad, mo põrmust lilled õitsetad, mo isamaa! 18
Neil ei ole südant, pole elulugu." Iga talv ja kevad on äkiliselt ootamatu oma näiliselt rutiinses tulekus, meenutavad meile Viivi Luige luuletused. Kevadesse astudes pagetakse talvehämust ning hingematvast rusutusest, kuid igale uuele puhkemisele vastu minnes teame, et midagi on jälle lõplikult kadunud, kättesaamatuks muutunud, möödunud. Ajatuksumise ja tuleviku olemasolu on samas pidevalt küsitav, kas me äkki ei seisa hoopis paigal, kas me ei otsi olematut, ei oota tulematut. Küllaltki tähendusrikas on kogu esimene luuletus, mis on üks vähestest suvelugudest, luuletus, mida enamik on kooliajal lugemikust näinud, ehk pähegi tuupinud. Midagi väga omast on selles angervaksa lõhnas ja hilissuvises mõttes, et SEE soojuseaeg on jälle igaveseks läbi, ehk tuleb järgmine, kuid kes seda nii kindlalt teab? "Luulekogu avaluuletus edastab Luige ühe põhisõnumi: Ja seda suve / ei tule enam, / ei tule enam / seda suve. (Lk 5
U make me crazy . Good girls go to heaven ,bad girls go where ever they want. Please go away, I'm allergic to losers. Aeg ravib kõik haavad. Ajaratast ei peata keegi. Tegelikult olen ma ingel, aga nädalavahetusel panen tiivad kotti. Elu peatee on sile ning sirge, kuid inimesed kõnnivad meelsamini mööda kõrvalradasid. Vigadest õpitakse. Ei ole halvemaid, paremaid aegu, on ainult hetk , milles viibime praegu... Ma ei kadesta raudtee rööpaid, sest nad lähevad edasi küll koos, aga päris kokku ei saa kunagi .
midagi sooja juua? Aknad on mitu aastat (Paus.) toppimata. Peeglit ei ole mul siin kunagi LAURA: Te ei tea temast midagi. Ta on olnud. Eile alles panin 100-vatise pirni sisse. väga tore inimene. Ma olen väga õnnelik. Ta Eile oli päris mitu toimetamist. (Variseb on kõige parem. jälle põrandale. Laura hakkab saapaid jalast (Paus.) võtma.) OSVALD: Hakkame otsast peale. Püüa aru OSVALD: Oota! Kas sa ei saa midagi aru? saada, mis toimub. 4 5 LAURA: Mitte midagi ei toimu! Ma lihtsalt hakkama sind ise otsima. See oleks mu ei saa aru. närvid seest söönud. Ma olen suur pabistaja. OSVALD: Kas sa tead, et sa oled juba kuu LAURA: Ma ei saa aru, mida te olete endale aega selles toas elanud
ROLAND: Mina jään siia. (Keegi ei lausu midagi. Roland väljub.) OSVALD: (Laurale) Istu. Võta saapad ära. (Osvald paneb saapad kuivama, võtab villased sokid.) Siin on mõned augud sees. Kas ma teen teed või kohvi? Ma teeksin midagi sooja juua? Aknad on mitu aastat toppimata. Peeglit ei ole mul siin kunagi olnud. Eile alles panin 100 vatise pirni sisse. Eile oli päris mitu toimetamist. (Variseb jälle põrandale. Laura hakkab saapaid võtma.) OSVALD: Oota! Kas sa ei saa midagi aru? LAURA: Ma ei saa mitte midagi aru! Ma tahaksin küsida... OSVALD: Väga hea! Teeme nii, et sina küsid minu käest ja mina vastan sulle. 5 6 LAURA: Jah, ma ei saagi aru, et miks te nii väga... OSVALD: Mina räägin ju "sina". Ma olen sulle algusest peale "sina" ütelnud! Kas sa nüüd hakkad taipama? Mõtle ka ikka natuke!
mida sa ei suutnud kammitseda; mis tähendas, kui nägu, mis äsja veel hingas ning oli Mina ja kandis nime, muutus äkki nimetuks, tardunud maskiks... Kuidas sai seletada seda mõttetust, mässavat jõuetust... ja mida oli siin seletada?" (Ravic'i mõtted kaotatud patsiendist, Veber) Lk 19 ,,Iial ei ole keegi küllalt karastatud. Võib üksnes paljuga harjuda." (Ravic Veberile) Lk 22 ,,Liiga valju? Mis oli liiga valju? Ainult vaikus. Vaikus, milles praksatasid lõhki nagu õhutühjas ruumis." (Ravic) /---/ ,,Pillamine! Vana prantsuse hirm. Milleks säästa? Sind ju ka ei säästeta." (Ravic Rolande'le) Lk 25 ,,Peeglis nägi ta oma nägu. Paar tundi tagasi oli ta juba siin sedaviisi seisnud. Vahepeal oli üks inimene surnud. Midagi erilist selles ei olnud. Iga hetk suri tuhandeid inimesi. Selle kohta peeti statistikat. Ka selles polnud midagi erilist. Aga sellele ühele, kes
On kesköö tund, olen vaikselt oma voodis. kui mõtlen Sulle? Mul ei tule und,sest mõtteid täis on pea. Mul on silme ees ilus unistus. Kas on vale, Mul on südames sügav igatsus. kui ihaldan Sind? Ma tahaks tunda sinu lõhna ja sinu pehmust. Mis on kire Siis südamest kaoks üksindus ja kurbus. Ma tahan teada ja tunda mis on armastus. ja armastuse vahe? Kas hinge jääb soojus ja rahutus. Kes teab, Vaatan sinu pilti ma ja tahaks olla ainult sinuga. Kuid sa oled kaugel, sind kätte ma ei saa. kas see on tõelisus või vale!!! Kui sa vaid näeks mis toimub mu sees, Siis tead miks istun silmad vees, Kuid sina oled ainult pildil mu ees.
.. Alles nüüd, üle aastate, aru sain, Kui palju sa tõid minu ellu. Teadsin, et sind omaks ma hüüda ei saa, Teine tee oli sul... Tollest rajast Sa ei saanud... ei võinudki loobuda; Mulle piisas ka laenatud ajast. Ei mu nooruke süda adunud veel, Et võib anda end kellegi hoolde... Sinu üürike arm andis julguse teel Minna edasi... Ulmade poole. Mul on meeles su lembus... Verd põletav lõõm, Mil me kirele andsime voli... Ma ei kurda su kaotust. Ikka rõõmuks jääb rõõm, Kuna siis tõesti õnnelik olin. Läbi mälestuste taas nägijaks sain, Meenus ammune ununud hellus... Kuskil tähtede taga ehk tajub su aim, Et sa ikka veel kuulud mu ellu.6 Epiteet: laenatud aeg, verd põletav lõõm, üürike arm, nooruke süda Isikustamine: hellus voogas, aim tajub Metafoor: puudub Kordus: nägijaks sain Võrdlus: puudub Sisu: Kestmatu armastus, mis ei kestnud, aga ta on ikkagi õnnelik, et see oli. 6 Virve Osila ,,Varjus" Lk. 37
KIOKO See ei puutu minusse. IKE Ei puutu. Kioko riietub lahti, paneb suure t-särgi selga ja läheb voodisse. KIOKO Kustuta tuled ära, kui magama lähed. IKE Kus ma magada tohin? KIOKO Mõtle midagi välja. Ike kustutab tuled ära. IKE Head ööd. Ike jääb laua taha. Kioko nutab vaikselt. 11 IKE Ma tean, et sa ei kannata tagasitulekuid. Need on hirmsamad, kui äraminekud, eks? KIOKO Mhmh. IKE Me oleme kurvad inimesed. KIOKO Ma ei ole kurb. Mul on kahju. IKE
Adeele Danielle rikas sõbratar, upsakas Alexa noor ja elurõõmus vaese taluniku tütar, väga helge Marc Alexa vanem vend, kütkestav ja rüütellik Esme vana naine, ennustaja Eino Alexa isa, igavene toriseja ! Remargid on tekstis alla joonitud ! Eelmäng Alexa ja Marc istuvad keset põrandat, mängivad kaarte. Riided talulikud ja võimalikult vaesed. Laval on kardinad ees, tegevus toimub kardinaid avamata. Alexa: Hah! Näe jälle minu võit! Marc: Oota, oota, Alexa, veel pole lõpp! Möödub mängides paar sekundit Alexa: Viskab kaardid hõisates käest Ja mis ma sulle ütlesin? Ah? No näed sa, kellel täna pidupäev on! Jälle minu võit! Marc: Tusaselt enda ette pomisedes Jaa, jaa...on küll sinu võit...jälle... Alexa: Lööb vennale patsu õlale Aga ära meelt heida, venna! Tead ju küll seda vanasõna, et kellel kaartides ei vea, eks sellel veab siis armastuses...või oli see õnnes? Igatahes midagi taolist küll!
Loota tähendab riskida pettumisega. Ent riskima peab, sest elu suurim risk on mitte millegagi riskida.Kes millegagi ei riski, eii ei tee midagi, ei näe midagi, tal ei ole midagi ja ta ise ei ole midagi. Ta on võimetu õppima, tundma, muutuma, kasvama, armastama ja elama." Tundmatu autor. "Kord tuleb tuul, mured minema viib, tänast päeva olnud iial poleks kui siis" "Ei ole veel kõige suurem valu, mis toob pisaraid, ei ole veel kõige raskem kurbus, mida võib panna sõnadesse." "Sa andesta, kui sulle haiget tegin, sest halb ei vääri iial mälestust ning kõike head, mis minus nägid, võid kaasa võtta, kui kingitust." "Sa küsid, millest selline ma olen? Kord tujutu ja halb, kord jälle hell ja õrn. Sa küsid, kas mul südant pole, kas kordki ma pole armastand. Ma parem vaikin, kuid vastata ei suuda, sest ei aita sõnad, kui ei mõista hing. Ja kui mind õrnalt enda vastu surud, siis surra võin, sest nõnda armastan ma sind."
lõpuks on see siiski vaid mäng ! Inimese väärtust ei hinnata välimusest, vaid tema hingest ja selle sügavusest! Kui tahate head teenindust - teenindage end ise. (O.Wilde) Headus on see, mida kuuleb kurt ja näeb pime. - Mark Twain Kalmistud on täis asendamatuid inimesi. Charles de Gaulle Sündides nutame, sest oleme tulnud sellele suurele narride näitelavale. Shakespeare Paljud inimesed on üksikud , kuna nad ehitavad sildade asemel seinu *Ma võin küll ingel olla , aga kui mu tiivad murtakse , istun luua selga* *Me elame vaid hetkes ja ei saa teha olematuks seda mis on olnud , vaid saame õppida oma vigadest * Kuskil pole kirjas, et inimene peab alati lollakalt rõõmus olema. Tarkuse esimene samm on see, kui sa tunnistad, et oled loll Elu ilusamaid hetki ära unusta, sest nii haruharva leidub neid! Kuni inimene elab meie sydames,on ta elus. Võib-olla on see maailm mõne teise planeedi põrgu.
Right. 219. Kuula, kuidas hinged püüavad kehi, mille nad kaotasid, kuid sina andsid oma hinge ise panti ning su keha kukkus Saatana kätele. 220. Forget chocolate, diamons are my best friends ! 221. Why do good girls like bad guys ? 222. Ma ei kadesta raudtee rööpaid, sest nad lähevad edasi küll koos, aga päris kokku ei saa kunagi. 223. Mida rohkem mõtled sellele, mis oleks võinud olla, kuid mida polnud, seda valusam sul on. 224. Tüdrukud on nagu bussid, üks läheb. Oota natuke, tuleb uus. 225. Eile öösel saatsin ingli su und valvama. Ta tuli tagasi varem, kui oodata oskasin. Küsisin miks? Ta vastas: Inglid ei valva ingleid! 226. You made me feel alright, for once in my life. 227. Kiireim viis lõpetada, on see kaotada. 228. Ära kunagi lakka naeratamast, isegi kui oled kurb, keegi võib sinu naeratusse armuda. 229. Kallistus on midagi, see soojendab südant. See teeb lahkumise lihtsamaks. Kallistus on võimalus jagada rõõmu ja muret.
RAAMATU ANALÜÜS K……. 10C 2015 KEVAD 1.raamat "Inimesed parvlevad nimelt vale ümber nagu kärbsed meekoogi kallal ja muinasjutuvestja sõnad lõhnavad nagu viiruk, kui ta tänavanurgal loomasõnniku sees istub, aga tõe eest inimesed põgenevad" lk 8 Läbi aegade see nii on ja ilmselt nii ka jääb. Loodetakse alati paremat ning pigem pigistatakse karmi tõe korral silm lihtsalt kinni. “Kes on kord joonud Niiluse vett, see igatseb Niiluse äärde tagasi.” lk 10 Kui olla eemal oma lähedastest, siis kord tuleb ikkagi koduigatsus näpistama. "Ole ettevaatlik naisega, kes ütleb "kena poiss" ja meelitab sind enda juurde, sest tema süda on võrk ja püünis ja tema rüpp kõrvetab hullemini kui tuli." lk 17 Kui ei suuda lõppude lõpuks “EI” öelda, võib olukord oodatust halvemini lõppeda.
Viis peatükki on... - viis peatükki. Need peavad peas olema, neid nõutakse. Muidu ei võeta pea-kooli ega armulauale. MANN (mõtlikult). Jaa, aga... PERENAINE. Ah, latseke, mis sa nõnda palju küsid! (Sõtkub voki jälle vurama. Margus on selle aja sees vokiratta külge tulise söe kinnitanud, tuline rõngas lööb helendama.) MANN (kilgates ja savikult maha karates). Oh, kui ilus! Näin, vaata, kui ilus! PERENAINE (pahaselt). Oi sina vallatu, kas ei ole käest ara! No oota, kui isa 2 koju tuleb! VANAEMA (60-70-aastane poolpime eideke, vana paljas kasukas seljas, kobab kõndides enese ette, - astub tagakambrist sisse ja jääb kuulatama). Kellega sa tõreled? PERENAINE. Margusega! Tulise söepanivokiratta vahele! VANAEMA. Ara tee pojake - süsi kargab kaugele, Laurits lendab lakke. (Kobab oma voodi ääre peale?) Mis sa's ka pühapäeva õhtul selle vokiga jahid!
aga kraavis voolab vett -- õhus tundub kevadet... Varane kuldnokk Õues nutab leinakask, sajab lund, ja tal on vilu, puudub kevadine ilu, laanes luusib tuulispask. Kase küljes pesakast -- sääl on kuldnokk-linnukene külmetamas tillukene, ta ei väsi ootamast. Kuldnokk, väike kevadlind, lendas siia, lendas sinna, polnud kuhugi tal minna -- lume all veel mullapind. Sajab lund ja sajab lund, aga linnukene väike ootab, millal tuleb päike, ainult päikesest näeb und. Oota, oota, väike lind, küllap peagi päike tuleb, talvetaadi silmad suleb, tõttab rõõmustama sind! Märts Pajuurvad, lepaurvad. Päike paitab lumest vee. Hommikud ei ole kurvad, õhtuehal kuldne tee. Pehmeid tuuli, lõunatuuli leelutamas metsades, pilvi väikesi ja suuri ujub hõbevalguses. Ei ma püsi, ei ma püsi enam toas sumedas! Vares pesa kallal rüsib kuuseladvas tumedas. Räästas tilgub, räästas tilgub kevadkääbus peksab reht. Õhtul heledamalt vilgub kevadrõõmus ehatäht.
täiust. Sokrates Ärge kartke naerde enese üle, sest enesekriitika on niisama hädavajalikk kui enese peseminegi. M. Gorki Vaba on see kellel on jõudu loobuda kõikidest soovidest üheainsa nimel. M. Gorki Tarkus kuulub minevikule, tegevus olevikule ning rõõm tulevikule. Hiina vanasõna Kõige tühisemad pisiasjad aitavad kaasa iseloomu kujundamisele. R.W. Emerson Kaotad Sõbrast üle poole, kui ta armub. M. Roland Majas kus pole lapsi pole valgust. Araabia vanasõna Kõige õnnelikum inimene on see, olgu ta kuningas või talumees, kes leiab
,,Kuid kas mitte suvel nad ei õitsenud?" ,,See on vaid kaitsekate väljamõeldis, et kurjad jõud võimu endale ei saaks." ,,See on nii ilus..." ,,Hinge kütkestuma panev, kas pole?" ,,Jah." Õitsemine jõudis lõppstaadiumi, kus valgelillakad õrnad õishelbed lasksid oma südamikust lahti ja kandusid metsahingusega tammede vahele. Nad taassündisid nümfidena, et rõõmustada päeva ja kiigutada ööd laialehistel sõnajalgadel ühe elu lõpp, teise, uue algus. Öö jooksul mitte minutitki und, seisis Elisa tammerõdul ja vaatas roosapõsist koidikut äratamas maailma kaugel metsa taga paistvate mäetippude tagant. Päikest ennast näha veel polnud, kuid oli tunda looduse igatsust soojuse järele. Ka tüdruk igatses oma päikest, kes teadmata suunas kaduma jäi. Ta üritas mõelda, kui kaunis on hommik enne päikesetõusu, kuid silmadega otsis kedagi teist
Seda ma sulle ütlen, Elsa, et sa selle Jõepära Aadu rahule jätad! Kui sa mu sõna ei kuula, siis ma taskuraha sulle enam ei anna ning Dolce & Gabbabad, Naadad ja Guccid ja Muccid võid ka ära unustada. Su päranduse annan ma vaestele ja santidele ja kasvõi keskerakonnale ja kui vaja siis ka reformierakonnale . Siis müün ma oma Metsa talu maha ja lähen ise ära Saaremaale elama. Ela ja ole siis! Orja teist meest vaesuses ja viletuses . (LÄHEB) ELSA: Isa oota nüüd veel natukenegi... PRIIDU: Küll Aadu sind ootab! 3.etendus ELSA: Aadu on mu armastus. Alles eile õhtul ütles ta , et ta ei jätaks mind maha, kui ma ka Soomesse koliksin. Ja mina ütlen ka omalt poolt: Sind ma ei jäta, Aadu, kui ma ka sellepärast Metsa vara ja rikkuse peaksin kaotama! Ma teeks ennem Jõepäral orjana tööd ja oleksin Aadu perenaine, kui ma Metsa külluses ja kurbuses elaksin. Tuleks ometi üks hea vaim mulle ja Aadule appi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
