* Dialektika 1. Antiikajal ja keskajal: Filosoofiliste mõistete uurimine keskustelu ( kr.dialegomai ) abil (Sokrates). 2. Hegelil: vastandite kaudu edenev arenguprotsess, reaalsuse põhiline struktuur. (tees+antitees=süntees). * Ding an Sich - I.Kant räägib "asjadest iseeneses" (das Ding an Sich) ja viitab asjadele sellistena, nagu nad on, inimtunnetusest eraldiseisvana. * Dualism - reaalsus on jagunenud kaheks, koosnedes kahest teineteisest sõltumatust algprintsiibist ehk substantsist. * Empirism - kogemusel põhinev. * Eksistentsialism - Olemisfilosoofia, mille põhiliseks eesmärgiks on indiviidi eksistentsi teadvustamine. * Eudaimonism - Isiklikku või kollektiivset (sotsiaalne-)õnne ülimaks väärtuseks pidav õpetus. * Fenomenoloogia - Filosoofiline suund, mis vaatleb asju ja sündmusi sellisena, nagu need tunnetusele ilmnevad. * Filosoofia - kogu tõelisuse metoodiline uurimine selle puhtas iseeneses olemises; mõtteks - püüdlus luua võimalikult
Teooriad maailma füüsilise reaalsuse kohta (natuurfilosoofia) ja nendega seotud mõisted: monism Teooria, mille kohaselt on olemas üks põhiline aine või alge, millest kogu reaalsus koosneb. Filosoofiline õpetus, mille kohaselt on olemas üks ja ainult üks substants. dualism Teooria, mille kohaselt reaalsus on jagunenud kaheks, koosnedes kahest teineteisest sõltumatust algprintsiibist ehk substantsist. pluralism Teooria, mille kohaselt reaalsus kui selline koosneb mitmest sõltumatust substantsist. atomism Maailm koosenb aatomitest ja tühjusest (Demokritos). monaad Lihtsaim ja jagamatu olemise element (Leibnitz). substants Kõikide ja nähtuste ja asjade jääv alus, olemus. Kõrgema reaalsuse loomuse teooriad ja vastavad mõisted:
kopsupõletikku Saavutused Suurteoses Geomeetria arendas välja analüütilise geomeetria ja rajas teed modernsele matemaatikale Tema kõige tundum teos on Metafüüsilised meditatsioonid Mehaanikas näitas liikumise ja paigalseisu suhtelisust Kosmogoonias arendas teadusele uut päikesesüsteemi loodusliku arengu ideed Sõltuvalt tema uurimustest matemaatika ja füüsika alal kujunes ka välja tema õpetus mateeriast ehk kehalisest substantsist Kahtluse meetod Descartes'i filosoofia eesmärk oli leida tõsikindel teadmine ehk teadmine milles saab täiesti kindel olla Inimtunnetuse mõõtmise kriteeriumiks on kahtluse puudumine. Seega tõsikindel teadmine on teadmine, milles ei saa enam kahelda Sellise teadmise leidmiseks, hakkas ta kõiges kahtlema Leidis, et taju ei saa usaldada (meeled ei täida kindluse nõuet), sest võimalikud on erinevad illusioonid ja tajuvead.
Teooriad maailma füüsilise reaalsuse kohta (natuurfilosoofia) ja nendega seotud mõisted: monism Teooria, mille kohaselt on olemas üks põhiline aine või alge, millest kogu reaalsus koosneb. Filosoofiline õpetus, mille kohaselt on olemas üks ja ainult üks substants. dualism Teooria, mille kohaselt reaalsus on jagunenud kaheks, koosnedes kahest teineteisest sõltumatust algprintsiibist ehk substantsist. pluralism Teooria, mille kohaselt reaalsus kui selline koosneb mitmest sõltumatust substantsist. atomism Maailm koosenb aatomitest ja tühjusest (Demokritos). monaad Lihtsaim ja jagamatu olemise element (Leibnitz). substants Kõikide ja nähtuste ja asjade jääv alus, olemus. Kõrgema reaalsuse loomuse teooriad ja vastavad mõisted:
Teooriad maailma füüsilise reaalsuse kohta (natuurfilosoofia) ja nendega seotud mõisted: monism Teooria, mille kohaselt on olemas üks põhiline aine või alge, millest kogu reaalsus koosneb. Filosoofiline õpetus, mille kohaselt on olemas üks ja ainult üks substants. dualism Teooria, mille kohaselt reaalsus on jagunenud kaheks, koosnedes kahest teineteisest sõltumatust algprintsiibist ehk substantsist. pluralism Teooria, mille kohaselt reaalsus kui selline koosneb mitmest sõltumatust substantsist. atomism Maailm koosenb aatomitest ja tühjusest (Demokritos). monaad Lihtsaim ja jagamatu olemise element (Leibnitz). substants Kõikide ja nähtuste ja asjade jääv alus, olemus. Kõrgema reaalsuse loomuse teooriad ja vastavad mõisted:
"Terve mõistus on kõige paremini jaotatud kaup maailmas, sest igaüks on veendunud, et tal on seda piisavalt" Descartes. "Jumal on kõigi nende asjade põhjus, mis temas sisalduvad" Spinoza. "Kuid looduse vastu ei saa, see säilitab oma kindla ja muutmatu korra" Spinoza. "Valitsuse tõeline eesmärk on vabadus" Spinoza. "Loodus ei tee kunagi viletsaid või kasutuid asju" Locke. "Mitte kellegi teadmised ei saa ulatuda kaugemale tema kogemuse piirest" Locke. "Meil on vaimu substantsist sama selge arusaam, kui keha omast" Locke. "Tõde on kõigi igatsus, kuid väheste mängumaa" Berkeley. "Inimesed ei õpi teiste sõnadest midagi, kõik on vaja ise avastada." Paolo Coelho... ."Iga inimese elu on tervikuna võttes tragöödia, kuid üksikasjades komöödia."Arthur Schopenhauer... Mida üldse oodata maailmalt, kus peaaegu kõik elavad vaid seetõttu, et pole veel enesetapuks meelekindlust kogunud." Arthur Schopenhauer..
Histoloogia ja embrüoloogia 9. loeng Tugikoed II Luukude Luukude · Luukudet iseloomustab intertsellulaarse substantsi mineraliseerumine · Koosneb rakkudevahelisest substantsist (kollageensed kiud ja põhiaine) ja luurakkudest · Mineraliseerunud intertsellulaarne substants sisaldab peamiselt kaltsiumfosfaati (kristall-vormi nimetatakse hüdroksüapatiidiks Ca10(PO4)6(OH)2) · Rigiidsus => kaltsiumfosfaat (mineraliseeritusest), teatud elastsus => orgaanilistest kollageensetest kiududest Luurakud · Luurakkudeks on osteoblastid-osteotsüüdid ja osteoklastid · Osteoblastid on noored luukudet produtseerivad rakud.
igaveses ja lõputus substantsis järgneb tema olemusest paratamatult tema eksistents. Ent ühtses, igaveses ja lõputus substantsis järgneb tema olemusest paratamatult tema eksistents. Seepärast on võimalik tõestada "jumala" olemasolu, s.t. "jumala" eksistentsi saab tuletada "jumala" (looduse) olemuse mõistest. Substantsi eksistents on üheaegselt paratamatu ja vaba, sest pole mingit põhjust, mis sunniks substantsi toimima, välja arvatud tema enese olemus. Üksik asi ei järgne substantsist kui oma lähimast põhjusest. Ta võib järgneda ainult teisest lõplikust asjast. Sellepärast ei evi mingi üksik asi vabadust (2: 161). Substantsist kui absoluutsest olemisest tuleb eristada üksikute lõplike asjade maailma ehk mooduste koguhulka. Spinoza nimetab mooduseks seda, mis ei eksisteeri 7 iseendas, vaid teises. Substants on ühtne, substantsi olemus välistab igasuguse paljususe
on. Vorm kui struktuursus moodustab asjade liigikvaliteedi ning on asjade lõpp-põhjus ja eesmärk. Vormi ehk asja definitsiooni uurimine on kõige raskem. Ta ei ole midagi ilmset ja tajutavat. Vorm on substantsi olemus. c) Aristotelese järgi on olemas substantsid ehk üksikolemused ja ei midagi muud. Substants on olemine, mis on iseeneses ega ole milleski teises, vajamata oma olemasoluks teist. Tänu substantsile saab kõik muu sellena, mis ta on, üldse olemas olla. Substantsist räägitakse vähemalt neljas põhilises tähenduses, sest nii asja olemust, üldist kui ka sugu peetakse iga asja substantsiks, ja nendega kõrvuti neljandat - substraati. Substantsile on kõige enam omane „eraldi olla ning olla määratletud miski“. Substants kujutab endast mateeria ja vormi seost. d) Vorm peab tekkima millestki, mis asub olemise ja mitteolemise vahepeal – vormi võimalikkusest. Mateeria on vormi võimalikkus ja vorm on iseenese tegelikkus.
Arabiyah. Pealinn: Kairo, elanikke 16 miljonit. 2 Pindala: 1 001 450 km2. Sealhulgas põllumajanduslikku maad vaid 2,8% ehk 28 000 km2. Piirid: maismaapiir-Gaza sektor 11 km, Israel 266 km, Libya 1,115 km, Sudan 1,273 km; merepiir- 2450 km. Rahvaarv: Egiptuses elab 80,34 miljonit inimest (2007. a aprill). Etniline päritolu: Egiptlased on etniliselt homogeenne segu algselt sellel territooriumil elanud afroaasia rahvast (hamid) ja hilisemast araabia substantsist. Egiptus on araabiariik, samas on egiptlased pigem arabiseerunud kui araablased. Seda vahet tunnistavad üleüldiselt nii teised araablased kui ka egiptlased ise. Keel: Egiptuse riigikeel on araabia keel. Kirjaoskus: le 15-aastastest oskab lugeda ja kirjutada 51,4% rahvastikust, sealhulgas 63,8% meestest ja 38,8% naistest. Rahvastiku ealine struktuur: 014-aastaseid 33,9%, 1564-aastaseid 61,9%, vanemaid kui 65 4,2 % Religioon: Islamiusulisi (peamiselt sunniidid) 94%
Nendeks on tema arvates mõtlemistulemid e. aksioomid. Üldised tõed maailma nähtuste, asjade kohta ei vaja mingit empiirilist tõestamist, sest need on mõistuslikult ilmselged. Mõtlemise tulemusena tekkivad aksioomid ongi tegelikkuse tõepärane olemine. 2 "Minu mõtted, tõde minust enesest." Descartes oli dualist. Lähtus kahest teineteisest sõltumatust olemise substantsist: 1.Mittemateriaalne substants (hing, vaimsus). Põhiomaduseks mõtlemine. 2.Materiaalne substants (keha). Põhiomaduseks ulatuvus, ruumilisus. Koos Baconiga pidas Descartes inimese põhiülesandeks tagada inimese võimu loodusjõudude üle. Selleks, et seda täita, tuli esiteks kahelda kogu olemasoleva eksistentsis. 1.Tõene on vaid see, mida tunnetatakse selgelt ja ilmselt, ülejäänud tuleb kahelda. 2.Iga tekkinud raskus tuleb jaotada nii mitmeks osaks, kui vähegi võimalik
George Berkeleyd loetakse empiristiks; see tähendab, et ta pidas igasuguse tunnetuse aluseks kogemust. Oma ,,Inimtunnetuse põhijoontes" (1710) väljendas ta seda ,,esse on percipi", olla tähendab olla tajutud. Tema silmis ei olnud võtmeteaduseks mitte matemaatika, vaid psühholoogia. Berkeley pidas oma ülessandeks ateismi väljajuurimist, ta uskus, et religioosset usku ei ole võimalik kaitsta ilma materialistliku maailmakäsituse hävitamist. ,, Õpetus mateeriast ehk kehalisest substantsist" kirjutas Berkeley oma ,,Traktaadist inimtunnetuse alustest", ,,moodustas skeptismi peamise aluse ja toe, täpselt samal pinnal võrsusid ka kõik ateismi ja religiooni eitamise süsteemide patused õpetused". Berkeley luges end õigusega reformaatoriks religiooni filosoofiliste eesvõitlejate, usu kaitsjate leeris. Berkeley väidab, et abstraksed mõisted on ei ole olemuselt mitte ainult väärad vaid ka võimatud, filosoofilised fantoomid
• Dualism - inimesel on keha ja vaim, mis mõjutavad teineteist DESCARTES ON • Monism - füüsilised tähtused on ühtlasi vaimunähtused või ka vastupidi • Nt. tänapäeva neuroteaduses on seisukoht, et meil on olemas ainult keha ning hinge asemel on üksnes neuroloogilised protsessid ehk ajust toimuvad muutused • Subastants - miski, mis enda olemasoluks ei vaja midagi muud peale iseenda • Atribuut - omadus, mis on asjale iseloomulik ja lahutamatu substantsist • Moodused/viisid - atribuudi avaldumisvormid või avaldumisviisid • Kahe subsantsi õpetus - inimeses on teineteisest selgelt erinevad aine (keha) ja hinge (vaimu) tasandid • Hing saab eksisteerida ilma kehata, aga mitte vastupidi • Hinges toimuv mõjutab kehas toimuvat (saame vastavalt oma tahtmisele liigutada käsi ja jalgu) • SUBSTANTS hing; ATRIBUUT mõtlemine; MOODUSED kahtlemine, rõõmustamine, fantaseerimine, soovimine
Ajavöönd: GMT +0200 (sama mis Eestis) Iseseisvus: 1922 aastal Valimisõigus: üldine ja kohustuslik, 18. eluaastast Keskmine eluiga: 61 aastat Suurimaid linnu: Kairo, Aleksandria, Giza, Port Said, Suess Haldusjaotus: 26 kubernermaakonda Piirid: maismaapiir-Gaza sektor 11 km, Israel 266 km, Libya 1,115 km, Sudan 1,273 km; merepiir- 2450 km Etniline päritolu: Egiptlased on etniliselt homogeenne segu algselt sellel territooriumil elanud afroaasia rahvast (hamid) ja hilisemast araabia substantsist. Egiptus on araabiariik, samas on egiptlased pigem arabiseerunud kui araablased. Seda vahet tunnistavad üleüldiselt nii teised araablased kui ka egiptlased ise. President: Mohamed Hosni Mubarak. Sündinud 1928, presidendiks valiti 1981. Praegu on käsil tema kolmas ametiaeg (valimised 1999). Lipp: punane, valge, must ning keskmisel triibul ilutseb kotkakujuga vapp. (vaata pilti) 4
· Asjade olemus on individuaalsetes substantsides · Kaks summat ja seda mõeldakse üldistes mõistetes. Olemus on 9 seotud vormi ja mateeria terviklikkusega, kuid on õpetada "ingelliku õpetaja meetodi, õpetuse ja substantsist eristatav. printsiipide kohaselt". · Ontoloogia · 1983 a. antakse sama soovitus. · Vorm ja mateeria ei ole iseenesest olevad. Nad on see, mille läbi olev on, mis ta on. · Olemine on printsiip, mille läbi olev alles olev on. Olemisakt (actus essendi) muudab oleva olevaks. · Varaskolastika
valgustuse enda vastu. Valgustus Euroopas liigub 2 suunas: 1) Ratsionalism (Mandri-Euroopas, eelkõige Saksamaal, Prantsusmaal) - ratsionalistid väidavad, et tõde on võimalik haarata puhastest mõtlemise printsiipidest lähtuvalt. Kuna maailm on loogiliselt korrastatud, siis on võimalik seda deduktiivselt haarata. Deduktsioon- üldiselt üksikule. Kogu tõelisus on loodud jumala poolt täiuslikuna ja koosneb kas ühest või mitmest substantsist. 2) Empirism (Inglismaa, hiljem jõuab Prantsusmaale) Tõde saab tunnetada eelkõige meeleliselt. Kui miski on tõeline, siis peab seda kogema. Empirism areneb edasi ka mterialismiks- ainuke tõeliselt eksisteeriv on meeleliselt kogetav ehk mateeria (hinge pole olemas, jumalat pole olemas, armastust ei ole olemas jne.). Empiristid toetuvad induktsioonile- üksikult üldisele. Empirism annab tõuke loodusteaduste arengule
radikaalses ihu ja hinge dualismis. Kuid me võime öelda, et see dualism on olnud suurima tähtsusega uuema aja metafüüsika arengu seisukohalt. Descartes on tunnetanud, et hingelisuse olu me leiame täiskindlalt enda teadvuses, subjekti sisemuslikkuses. Seega on ta loonud uue aluse psüühilisele ja füüsikalisele metafüüsikale. Kõik psüühiline olu on keskendatud minasse, mina on spontaanne ja aktiivne, vastupidiselt mateeria passiivsusele. Tulemuseks on õpetus kahest substantsist. On öeldud, et Descartes on küll osanud eraldada, kuid mitte siduda. Olgugi et mõlemad substantsid moodustavad kaks eri valdkonda maailmas, ometi ühes nähtuses need kaks eri substantsi esinevad koos ja nimelt inimeses, kes on ühtlasi hing ja ihu. Descartes on ise püüdnud sellele ihu-hinge vahekorrale vastust leida. Ta on pidanud möönma hinge kausaalset mõju kehale ja ümberpöördult. Kuid see lahendusviis sisaldab palju raskusi. Kuidas võib oluliselt erinev hing mõjuda
nimetatud terminit sai defineeritud loengus sofistide kohta. Metoodilise kahtlusega saavutatud alustunnetust cogito, ergo sum mõistab Descartes kõigi mõistuslike olendite jaoks üldkehtiva tunnetusena igalühel on võimalik see mõtteeksperiment läbi teha ja mitte keegi, kes seda teeb, ei saa Descartes`i väite ja veendumuse kohaselt mitte jõuda samale äsjarefereeritud tulemusele, millele temagi jõudis. Õpetus kahest substantsist. Descartes ei piirdu alusväite cogito ergo sum absoluutse tõsikindluse tõestusega, vaid läheb sellelt üle lausele: "Mina olen mõtlev substants". See kujutab endast üleminekut tunnetuselt, et ma olen, tunnetusele, mis ma olen mis on inimeksistentsis olemuslik. Ratsionalismi vaimus peab Descartes inimolemisele olemuslikuks mõtlemist, seevastu kui inimese meeleline külg taandub teisejärguliseks. Vastavalt on meeled ka teadmiseallikaina mõtlemisega võrreldes teisejärgulised.
mõisaterritooriumil tehtud prooviaukudest peaaegu mitte midagi. Muu hulgas otsiti ka matmispaika. Väljavõte dokumendist: "Inspekteeriti mõisa ümbrust ja tehti mõningad surfid. /.../ Uuringute tulemus Eestis oli, et 19. sajandist varasemat kultuurkihti ei tuvastatud." /Russow, lk 1 Kokkuvõte Kuigi Kangilaski räägib 1987. aasta täiendavas õiendis paari aasta vanustele leidudele toetudes juba "Kolga mõisa keskaegsest substantsist", ei ole sellest mitte kui midagi hilisematesse teatmeteostesse sattunud. Ka Tamm, Vaiksoo, Markus ja ilmselt ka teised lähtuvad eeldusest, et Kolgast pole seni veel munkadeaegsest hoonestusest füüsilisi märke leitud. Võimalik, et selline info sumbumine juhtus pöördeliste poliitiliste sündmuste tõttu 1990ndate alguses, aga võibolla oli tegu Kirovi Kalurikolhoosi soovimatusega kulutada raha ja/või aega täiendavatele uuringutele ja pühenduda
Madakakroonilistel hammastel katab email dentiini ainult hambakrooni osas, hambajuure piirkonnas katab dentiini tsement – kõrgekroonilistel hammastel on emailipind kaetud pealt tsemendiga Koed on hambajuurepiirkonnas ümbritsetud periodondi e hambajuureümbrisega – selle abil hambad kinnituvad hambaalveooli Hamba emaili toodavad enameloblastid – organismi kõige tugevam kude Email koosneb emailiprismadest ja interprismaatilisest substantsist Enameloblastid on kõrged, prismaatilise kujuga rakud ja iga enameloblast moodustab ühe emailiprisma, seda ümbritseb prismamembraan Prismadevahelise aine piirkonnad koosnevad orgaanilisest ainest ja neid nimetatakse emailikimpudeks ja emaililamellideks Väljastpoolt on email kaetud primaarse emailikutiikuliga Soontevaba kude, ei sisalda närve, rakud puuduvad
Tõsikindel eneseteadvus on subjekt; subjekt on alla-asetamine, selleks kindlaks fundamendiks on eneseteadvus. Uusaegne filosoofia toetub sellele ja ka uusaegne teadus; meetodiusk toetub sellele, et meetodi kasutaja on iseendast teadlik. Descartes aga eksis! Cogito pole ajaloost välja tõusmine. Ajaloost välja tõusmine toetub ajaloost mingile antusele. Hegeli eessõna – Hegel ütleb, et filosoofiat tuleb arendada substantsist subjektini; Gadamer pöörab selle tagurpidi: subjekti tunnetust (eneseteadvus) tuleb süvendada subtantsini. Gadamer toob sisse horisondi. Lk 198. Tegemist on kujundiga. Horisont piirab vaatepiiri. See kantakse üle mõtlevale teadvusele. Horisont piiritleb seda, mis on meie jaoks tähenduslik. See saab olla kitsam ja avaram; suletud ja avatud jne. Mõjutusajalugu on teadvus; taotlus oma horisondi avardada ja seda enam maailmapilt on tähenduslikum. Selleks, et seda avarada peab
kuulus peagi kogu rahvas. Kristlusesse tekkisid lihtrahva poolt maagilisteks peetavad sakramendid, kirikuhooned, religiooni rõhuasetus kandus jumala- ja põrgukartuse suunas. 4. sajandil olid kristluses ka suured konfliktid valeõpetustega. Arius näiteks väitis, et Kristus ei saa olla Jumal, sest Jumala loomus on erinev materiaalsest reaalsusest ning seetõttu ei saanud Kristus olla Jumalaga samast loomusest. Tema vastu väitis Athanasius, et Jumal Isa ja Jumal poeg on samast substantsist, kuid on erinevad isikud. Arius selles vastandumises seisis kreekaliku mõtlemise eest, mille kohaselt ülim reaalsus, jumal, peab olema olemuslikult erinev. 4. sajand Roomast sai nii poliitiline kui ka religioosne autoriteet. Kristlikul õhtumaal tekkis kaks vähem või rohkem iseseisvat institutsiooni, maine ja poliitiline võim, inimene pidi olema lojaalne mõlemale, inimene ülima kuuletumisega tegeles kirik. Lääne-Rooma riigi langemisel oli riik muutunud nõrgaks, kirik saanud tugevaks
viimsest sisust aimu. Nii kehtivad määratlus ,,hea" ja ,,kuri" lihtsalt moraalsete ning loogiliste vastanditena, tehes arutlemise võimalikuks. Mõlemal on sellegipoolest olemas substants, kuid konkreetsete üksikjuhtumite puhul on meil inimliku piiratuse tõttu võimatu ütelda, kas parasjagu on kohal Hea või Kuri. Jung astub otsustavalt vastu kirikuisadelt pärinevale mõttele, jätta Kuri ilma substantsist ning käsitleda seda lihtsalt ,,hea puudumisena" (privatio boni). Jung hoiatab Kurja alahindamise tagajärgede eest. Pisendades Kurja olemust kaob loogiliselt ka Hea olemus. Võrreldes Jungi nägemust võimalike mõjuallikatega, saab selgeks, et tegemist on vägagi sünkretistliku maailmavaatega. Ülevaate sellest annab tema ,,kreedo"-pamflett pealkirjaga ,,Seitse kõnet surnutele", mis on ära toodud käesoleva töö lisana. Vaadeldes erinevaid
Neljanda sajandi jooksul sai kristlusest religioon, mis omistas kristlike eesmärkide nimel riigile negatiivse ja suurel määral repressiivse rolli. 4. sajandil olid kristluses ka suured konfliktid valeõpetustega11. Arius näiteks väitis, et Kristus ei saa olla Jumal, sest Jumala loomus on erinev materiaalsest reaalsusest ning seetõttu ei saanud Kristus olla Jumalaga samast loomusest. Tema vastu väitis Athanasius, et Jumal Isa ja Jumal poeg on samast substantsist, kuid on erinevad isikud. Arius selles vastandumises seisis kreekaliku mõtlemise eest, mille kohaselt ülim reaalsus, jumal, peab olema olemuslikult erinev. Kristlikud voorused vastandandusid Aristotelese voorustele. Kristlus ei ülistanud eesmärkidena omaette teadusi, kunsti, filosoofilist tarkust, hüvesid, inimest, Aristotelese jaoks oli julgus oluline voorus, sellest kristlus ei öelnud midagi. · Uhkus kui rängeim patt vs mõõdukas uhkus (Aristoteles).
annaabi.ee 
