Leheküljel 63 leiab sellised konstruktsioonid nagu ,,pikemalt tõestamata[...]" ja ,,ükskõik, kas need viimased oletused on valed või õiged, faktiks jääb, et [...]" või leheküljel 87 ilmnev üleskutse ,,Ärge uskuge ENEt [...]" (Remmel 2007). Kui eelnevalt nimetatud sisulised probleemid uurimistöö konkreetse probleemistiku ja eesmärgi puudumine ning mõistete- metoodika lahtiseletamisest ja põhjendamistest loobumine tulenevad siinkirjutaja subjektiivsetel hinnangutel, selle kohta, missugune peaks olema teaduslik uurimistöö, siis alljärgnevalt püüaks M. Remmeli raamatut vaadelda veel ka üldisel teadusajaloo problemaatika ja teaduse kui sellise kriteeriumite hindamise taustal, toetudes A.F. Chalmersi mainitud raamatule ja mõningatele seal esitatud seisukohtadele, mis retsenseeritavas raamatus esitatuga enam seostuvad. Esiteks on üldlevinud seisukoht, et teadus peaks olema tõestatud teadmine, milles
4) Vaidluste lahendamine eraisikute vahel 5) Kriminaalasjades esitatavate süüdistused 6) Õiguse kujundamine ja loomine Kohtuvõimu teostamine põhineb järgmistel printsiipidel: Separatsioon – kohtuvõim on võimude lahususe alusel eraldatud seadusandlikust ja täidesaatvast võimust. Autonoomsus – kohtutel on sisemine enesehaldusõigus. Monopoolsus – ainult kohtutel on õigus mõista õigust (aga vt ülal) Obligatoorsus – kohtutel on kohustus mõista õigust, millest ei tohi subjektiivsetel kaalutlustel loobuda. Sõltumatus – kohus peab olema vabastatud igasugustest välismõjudest. Sellest tulenevad kohtuniku ametikohaga seotud garantiid (ametikoha eluaegsus, ameti ühitamatus teise ametikohaga jne). 28. Mis eristab Anglo-Ameerika ja Mandri-Euroopa kohtusüsteemi? (vana õpik lk 122-125) USA kohtusüsteem on ühtne, tipnedes ülemkohtuga. Anglo-Ameerika süsteemis ei ole konstitutsioonikohust
modifitseeritud ehk korrigeeritud determinatsioonikordaja (adjusted R square) abil, mis sõltub muutujate arvust. Kui täiendava muutuja lisamisel korrigeeritud determinatsioonikordaja suureneb, paraneb mudel oluliselt ja lisamine on õigustatud. ERINEVAD UURIMISSTRATEEGIAD KVALITATIIVSES UURIMUSES · Etnograafia (inimeste tegevuse ja nendele tähenduse omistamise uurimine konkreetses kontekstis) · Fenomenoloogia (fookus subjektiivsetel kogemustel ja tähendustel) · Juhtumiuuring (kontekstualiseeritud, multi-meetodiline lähenemine) · Põhistatud teooria (induktiivne, teooria loomisele suunatud lähenemine) · Diskursusanalüüs (fookus keelekasutusel kui sotsiaalsete struktuuride ja tegevusmustrite väljendusel) · Narratiivne analüüs (subjektiivsete kogemuste ja tähenduste uurimine mõtestatud lugude kaudu, nt elulooline uurimus) · Tegevusuuring (sekkuv uuring)
Õiguse kujundamine ja loomine – eelnevast kohtupraktikast lähtudes kohtuotsuste tegemine. Kohtuvõimu teostamine põhineb järgmistel printsiipidel: 1. Separatsioon - kohtuvõim on võimude lahususe alusel eraldatud seadusandlikust ja täidesaatvast võimust. 2. Autonoomsus - kohtutel on sisemine enesehaldusõigus. 3. Monopoolsus - ainult kohtutel on õigus mõista õigust 4. Obligatoorsus - kohtutel on kohustus mõista õigust, millest ei tohi subjektiivsetel kaalutlustel loobuda. 5. Sõltumatus - kohus peab olema vabastatud igasugustest välismõjudest. Sellest tulenevad kohtuniku ametikohaga seotud garantiid (ametikoha eluaegsus, ameti ühitamatus teise ametikohaga jne). Eesti kohtusüsteemi iseloomustab kolmeastmeline ülesehitus. Maakohtud ja halduskohtud on esimese astme kohtud. Ringkonnakohtud on teise astme kohtud, kes vaatavad apellatsiooni korras läbi esimese astme kohtu lahendeid
piirkulu (MC) ehk kui viimasest tarbitud hüviseühikust saadav kasu võrdub viimase hüviseühiku tootmiseks tehtava kuluga. Nt saame öelda, et sokolaadi kogus, mida turul tarbitakse ja toodetakse on efektiivne, kui 100nda tahvli puhul piirkasu =1euro, piirkulu= 1euro. Positiivne analüüs – püüab kindlaks teha põhjuslikke seoseid tegurite vahel, olla „objektiivne“, kuidas asjad reaalselt praktikas on Normatiivne majandusteadus – põhineb subjektiivsetel väärtuste, analüüsib, kuidas poliitikad meie väärtustele vastavad, otsib „mis on soovitav? Ja kuidas seda saavutada“, kuidas asjad peaksid olema Kõik, mis seostub riigi rahandusega on normatiivne, ehk näitab kuidas asjad peaksid olema. Turg tagab ideaalsetel tingimustel efektiivsuse tänu hinnamehhanismile. Joonis 1 Nõudluse kõver näitab, millist kasu saab tarbija igast täiendavast ühikust hüvisest
turgu" reaalses majanduskeskkonnas pole lihtne leida. Selle põhjuseks on raskused strateegia elluviimisel. Strateegia elluviimisel tuleb arvestada, mida rohkem ja kiiremaid tehinguid strateegia rakendamine nõuab, seda suuremad on strateegia ellurakendamisega seonduvad kulud. Investeerimisstrateegia on süstemaatiline viis otsustamaks, milliseid aktivaid osta, müüa või hoida. Investeerimisstrateegiad võivad baseeruda objektiivsetel või subjektiivsetel kriteeriumitel. 91. Mis on väärtpaberiturul spekuleerimine ja kes on päevasisesed kauplejad? Investeerimiseesmärgiks võib näiteks olla pikaajalise kapitalikasvu saavutamine või lühiajalistelt turuliikumistelt võitmine. Eesmärgipüstitus sõltub muuhulgas investeeritava vara suurusest. Tagasihoidliku algkapitaliga lühiajalistele turuliikumistele spekuleerimine tähendab üldjuhul märkimisväärseid tehingukulusid, kuid suuremate positsioonidega võib ka
gruppi, keda omavahel võrrelda. Võrdsuspõhiõigused kaitsevad isikut riigi õigustamatu ebavõrdse kohtlemise eest võrreldes teiste isikutega (vt lähemalt § 12 komm 2.1). Võrdsuspõhiõigused tulenevad PS § 9 lg-st 1, § 12 lg-st 1, § 27 lg-st 2, § 30 lg-st 1, § 32 lg 1 esimesest lausest, § 60 lg 1 kolmandast lausest ja § 156 lg 1 teisest lausest. Põhiõigused on subjektiivsed õigused. Subjektiivsetel õigustel on õigustatud ja kohustatud subjektid. Õigustatud subjekti nimetatakse põhiõigussuhtes põhiõiguste kandjaks ja kohustatud subjekti põhiõiguste adressaadiks. Põhiõiguste kandja võib olla nii füüsiline isik kui teatud tingimustel ka juriidiline isik. Põhiõiguste kandjad on esmajärjekorras üksikisikud ehk füüsilised isikud, sest põhiõigused on inimeste õigused riigi vastu. Enamik põhiõigusi on kõigi ja igaühe põhiõigused, st
Keskmine näitab NPV puhul projekti suhtelist oodatavat kasulikkust ning standardhälve projekti riski (mida suurem, seda suurem risk). ● Spetsiaalsetes simulatsiooni tarkvara pakettides on võimalik sisendeid omavahel korreleerida. 32. Nimetage 3 olulisemat otsustuspuu kasutamise probleemi. 1. Me ei saa projekti eluea jooksul diskontomäära muuta st ei saa arvesse võtta võimalikku riski muutumist. 2. Tõenäosuste omistamine põhineb subjektiivsetel hinnangutel. 3. Otsustuspuu võib muutuda erinevate valikute lisamisel väga kiiresti väga keeruliseks 33. Milles seisneb ajastamise optsioon? Ajastamisega seotud optsioonid – Kohe investeerimise asemel saab projekti (selle tegemise otsust) edasi lükata ning eeldatavalt saada seeläbi suurema NPV. 34. Milles seisneb kasvu/laienemise/täiendava investeerimise optsioon? Kasvu/laienemise/täiendava investeerimise optsioonid – esimese (isegi
Siis järjestatakse nad ja leitakse mediaan. 137. Millistel tingimusel kujuneb mediaanhääletaja valik Pareto-efektiivseks? Mediaanhääletaja valik kujuneb Pareto-efektiivseks, kui mediaanhääletaja maksusumma on võrdne mediaanhääletaja osaga ühiskondlikus kasulikkuses. ------------------------------------------------- 20 138. Millistel objektiivsetel ja subjektiivsetel põhjustel tekivad konfliktid era- ja avaliku sektori tegevuse piiritlemisel? Era- ja avaliku sektori tegevuste piiritlemisel tekivad konfliktid, sest esiteks kahtlustatakse ametnikkonda ja poliitikuid oma võimu tugevdamise nimel koondavat avalikku sektorisse tegevusi, milles erasektor oleks efektiivsem. Teisalt aga süüdistavad avalikku sektorit ebaefektiivsuses huvigrupid, mis hea meelega haaraksid enda kätte mitmed kasumlikud ja monopoolses seisundis ettevõtted. 139
olev alternatiiv. 137. Millistel tingimusel kujuneb mediaanhääletaja valik Pareto-efektiivseks? Mediaanhääletaja eelistused ei peegelda ühiskonna eelistusi isegi siis, kui need on ühetipulised. Enamushääletusel saadav tulemus on Pareto-efektiivne ainult siis, kui kõik indiviidid maksavad võrdset maksu ja saavad avalikust hüvest võrdse kasulikkuse. 13. VALITSUSE ROLL AVALIKE HÜVEDE JA HÜVISTE PAKKUMISEL 138. Millistel objektiivsetel ja subjektiivsetel põhjustel tekivad konfliktid era- 30 ja avaliku sektori tegevuste piiritlemisel? Objektiivse poole pealt kahtlustatakse, et poliitikud koondavad oma võimu tugevdamise nimel avalikku sektorisse tegevusi, milles erasektor oleks efektiivsem. Subjektiivselt süüdistavad avalikku sektorit ebaefektiivsuses huvigrupid, kes sooviksid monopoolseid avaliku sektori ettevõtteid hoopis enda omandusse saada. 139
normatiivsed (kriitilised) väärtused. Faktiliste väärtuste väljumine normatiivpiiridest tähendab pankroti tõenäosuse suurenemist. Mõned teadlased peavad täpsemaks kvalitatiivsed meetodid, kuna analüütikul on võimalus kasutada prognoosimiseks rohkem andmeid ja informatsiooni. Predikatiivsete mudelite puhul informatsiooni kogum on piiratud. Teiselt poolt, eksperdi hinnangu meetodid põhinevad analüütikute subjektiivsetel arvamustel ja sellepärast nendel võivad esineda psühholoogilise iseloomuga puudused. (13) Tulemustest sõltuvalt, pankrotistumise prognoosimise meetodid saab tinglikult jaotada kahte gruppi: 1) Meetodid, mis annavad tulemuseks ettevõtte grupilise kuuluvuse: · üksikutel finantssuhtarvudel põhinev pankrotistumise etteennustamine see meetod sai alguse tuntuima Ameerika Ühendriikide teadlase Beaver'i uurimustest. Tema
• inimene on oma loomult hea, usaldusväärne ja konstruktiivne; • kui inimene siiski halvasti käitub, siis on selle põhjuseks talle avaldatav surve, mis val- landab teatud kaitsemehhanismid; • elu on aktiivne protsess, mis pakub inimesele rohkelt võimalusi valikute tegemiseks; • igal inimesel on oma subjektiivne ettekujutus maailmast. Nõustaja peab pidevalt püüdma näha maailma nõustatava subjektiivsetel kogemustel põhi- neva maailmamudeli kaudu. Nõustamise põhiline tööriist on vestlus, mille abil nõustaja annab vajalikku infot, juhtnöö- re ja suuniseid. Nõustajal peab olema hea kuulamisoskus ja sisseelamisvõime (oskus näha nõustatava silmade läbi). Nõustaja pole direktiivne ekspert, pigem aitaja. Tema ülesanne on aidata nõustataval leida talle sobivad eesmärgid ja tegevused ning teha valikuid. Probleemide lahendamisele keskendunud nõustamine
a. sisemised eksamiotsustused. Kohus ei otsusta, mis hinde keegi saab. b. otsustused, mis on seotud põhiõigustega (igaühel on õigus haridusele, õigus vabalt valida tegevusala, töökoht). 2. Avalikust teenistusest tulenevad hinnangulised otsustused: lisatasude määramine, ametnike sobivus, võimekus, teenistusalased saavutused, prognoosid. 3. Sõltumatute ekspertide ja komisjoni otsustused – põhinevad subjektiivsetel väärtustel. Kohtud võivad tegeleda üksnes menetlusliku aspektiga 4. Prognoosid Kohtud võivad kontrollida prognoosi andmete õigsust. Nt keelati aprillis ära avalikud miitingud mässu vältimiseks. Prognoosida on võimalik olemasoleval kogemusbaasil. 5. Riskiotsustused, kui prognoosotsustuste puhul on olemas mingi kogemus, siis riskiotsustuste puhul ei ole selge, kas risk eksisteerib või mitte, kuna
ObE (b on kohustatud E-ks) Mingit ekvivalentsi ei ole, sest a-d ei ole. Puhtobjektiivsed kohustused, kus see, kellel on kohustused, on kohutatud seda täitma, kuid kellelgi pole õigus temalt seda nõuda. Valijad valivad, järgmine kord antakse hinnang valitute tegevusele. Poliitiline vastutus on sellega seotud, kui hästi keegi täidab objektiivseid kohustusi. Seal hinnatakse lõppastmes, kui hästi on valitsus hakkama saanud oma ülesannetega. Subjektiivsetel õigustel nõuab §15 see, et seda peab saama ka nõuda. Realiseerimine on midagi muud kui õigus ise, kui ei saa realiseerida, siis on tühi õigus. Kui on välja arendatud subjektiivne õigus, mida ka realiseeritakse ja tema õigusi piiratakse, siis on isikul õigus enda kaitseks välja astuda . See ongi see oluline vahe objektiivse ja subjektiivse õiguse vahel. · PÕ ja inimõigus Inimõiguse mõiste tunnused (Robert Alexy): a
formaalset külege, sissulist külge ei vaata. - sisemised eksamiotsustused. Kohus ei otsusta, mis hinde keegi saab. - otsustused, mis on seotud põhiõigustega (igaühel on õigus haridusele, õigus vabalt valida tegevusala, töökoht). 2. Avalikust teenistusest tulenevad hinnangulised otsustused: lisatasude määramine, ametnike sobivus, võimekus, teenistusalased saavutused, prognoosid. 3. Sõtumatute ekspertide ja komisjoni otsustused põhinevad subjektiivsetel väärtustel. Kohtud võivad tegeleda üksnes menetlusliku aspektiga 4. Prognoosid Kohtud võivad kontrollida prognoosi andmete õigsust. Nt keelati aprillis ära avalikud miitingud mässu välitimiseks. Prognoosida on võimalik olemasoleval kogemusbaasil. 5. Riskiotsustused, kui prognoosotsustuste puhul on olemas mingi kogemus, siis riskiotsustuste puhul ei ole selge, kas risk eksisteerib või mitte, kuna puudub ammendav
31 mõjutada ka perekonnasiseseid naiste-meeste stereotüüpseid soorolle. Kindlasti eksisteerib ka oht, et säärane lähenemine süvendab veelgi topeltstandardit avalikult deklareeritakse üht, kuid reaalne elu näitab hoopis midagi muud. Loomulikult on eelnõus diskriminatsiooni juhtumite käsitlemisel rida tingimusi, mis põhinevad subjektiivsetel hinnangutel. Diskrimineerimiseks tööelus loetakse näiteks juhtumeid, kus tööandja võtab kõrgema kvalifikatsiooniga isiku asemel tööle vastassoost, kuid vähem pädeva töötaja. Mille alusel otsustakse ühe töötaja suurem kvalifikatsioon? Arvata võib, et pädevuse näitamine ja võrdlemine on teatud elualade puhul keerulisem kui teiste. Diskrimineerivaks ei loeta ühest soost isiku tööle võtmist kui see tuleneb tegevuse laadist. Jällegi hinnanguline moment millised on need
formaalset külege, sissulist külge ei vaata. - sisemised eksamiotsustused. Kohus ei otsusta, mis hinde keegi saab. - otsustused, mis on seotud põhiõigustega (igaühel on õigus haridusele, õigus vabalt valida tegevusala, töökoht). 2. Avalikust teenistusest tulenevad hinnangulised otsustused: lisatasude määramine, ametnike sobivus, võimekus, teenistusalased saavutused, prognoosid. 3. Sõtumatute ekspertide ja komisjoni otsustused põhinevad subjektiivsetel väärtustel. Kohtud võivad tegeleda üksnes menetlusliku aspektiga 4. Prognoosid Kohtud võivad kontrollida prognoosi andmete õigsust. Nt keelati aprillis ära avalikud miitingud mässu välitimiseks. Prognoosida on võimalik olemasoleval kogemusbaasil. 5. Riskiotsustused, kui prognoosotsustuste puhul on olemas mingi kogemus, siis riskiotsustuste puhul ei ole selge, kas risk eksisteerib või mitte, kuna puudub ammendav
kinni peeti põhjendatud võrdsete võimaluste tagamisega). 2. Avalikust teenistusest tulenevad hinnangulised otsused nt ametnike sobivuse, võimekuse ja teenistusalaste saavutuste kohta. Kohus kontrollib, kas kehtestatud kriteeriumitest on kinni peetud. 3. nn sõltumatute ekspertide ja komisjonide väärtusotsustused haldusorgan peab sageli tegema otsuseid kultuuri, kunsti jt teistes valdkondades, mis rajanevad subjektiivsetel otsustustel, nt teatud hoone muinsuskaitse alla võtmine. Tavaliselt moodustatakse siin sõltumatud ja asjatundjatest koosnevad komisjonid. Ka neid otsuseid kohtud ei kontrolli. 4. nn prognoosid tegemist on hinnanguga tulevikuasjaolude kohta pole tegemist tavalise Subsumeerimisega, vaid tõenäosusotsusega. Prognoose tehakse eelkõige neis valdkondades, kus on vajalik ohu ära hoidmine. Teatud piires on kohtud neid otsuseid
ja teiselt sünteesitus kõigi meelte koostöö tulemusena. Analüüsi lihtsustamiseks vaadeldakse eri modaalsustes kujunevaid tajusid eraldi - nägemistaju, kuulmistaju, kompimistaju, haistmistaju, maitsmistaju, orientatsioonitaju jne. Taju on eelkõige meid ümbritseva tervikliku maailma terviklik tunnetus. Kõige terviklikum tajupilt kujuneb taju eri modaalsuste sünteesina. Taju"pildil" on mitmed üldised seaduspärasused. Peamisteks neist on terviklikkus, mõtestatus, põhinemine subjektiivsetel hüpoteesidel (apertseptsioon) ja konstantsus. Taju- uuringud on tugevasti hälvitatud nägemistaju suunas ja kõik teised taju modaalsused on tunduvalt nõrgemini läbi uuritud. Ka enamus taju seaduspärasusi on tuletatud nägemisest. 2. Taju omadused 2.1. Taju konstantsus Taju konstantsus avaldub kõige ilmekamalt sügavustajuga seoses. Põhiliseks seletamist vajavaks probleemiks on meile tuttavate objektide suuruse minimaalne näiline muutus vaatluse kauguse
hukas, vaid mina olen konservatiivne. Lühidalt • Keel on kõne abstraktsioon ehk selle kirjeldus, kuidas inimesed räägivad. • Sõnadel ei ole selliseid objektiivselt mõõdetavaid para- meetreid nagu tähendus, eestikeelsus, sobivus vms. • Need on suhtlejate (või suhtluse vaatlejate) parameetrid: mina arvan, et sõna tähendab midagi või sobib mingisse kohta. Kõik suhtluskäitumise valikud põhinevad vältimatult ja olemuslikult subjektiivsetel eelistustel. • Mida kõneleja öelda tahtis, on kõnelejatähendus. Kuidas kuulaja aru sai, on kuulajatähendus, ja kuulajatähendusi on sama palju kui kuulajaid. Kõnelejatähendus ja kuulaja- tähendused on kõik omavahel erinevad ja ükski pole kuidagi õigem kui ülejäänud. • Mõtete täpne edasiandmine on põhimõtteliselt võimatu, kuna mõeldavaid mõtteid on oluliselt rohkem kui hääldus- kõlbulikke häälikukombinatsioone.
• üldkulud jaotatakse kuluobjektidele enamasti subjektiivsete näitajate alusel • ettevõtte üldkulud jaotatakse toodetele mahupõhiselt (nt töötunnid, masinatunnid) • üldkulude ja mahupõhiste kulude jaotamisel põhinevad näitajatevahelised seosed enamasti subjektiivsetel hinnangutel • kuluarvestuse ülesehitus põhineb organisatsiooni struktuuril Tegevuspõhises kuluarvestuses • suunatakse peatähelepanu kaudsete kulude ja üldkulude jaotamisele • seostatakse kulukategooriad kuluobjektidega
annaabi.ee 
