AegRuum: „Kogu tõde maitsest“ Filmianalüüs Maitsed on alati väike müsteerium olnud. Olen isegi mõnikord mõelnud, miks on see nii, et kui sööd midagi väga maitsvat ja soovitad seda teisele inimesele, ütleb tema et see käis kah. Filmis lahati väga põhjalikult, miks on inimeste söögieelistused nii isiklikud ja mis tekitavad maitse toidus. Uuringut viisid läbi prof. Linda Barthosok ja prof. Harry Klee. Alguses oli stseen toidumaitsjate katsetusest. Seal oli näha esimesi märke sellest, et kõik inimesed tunnevad maitseid teistest natuke rohkem isemoodi. Näiteks ainult väga head maitsjad suutsid vahet teha nõrgal hapul ja nõrgal mõrul. Ainult need kes suutsid ära tunda nõrga magusa, hapu, mõru ja soolase maitse ja suutsid nuusutades ära tunda mingi vürtsi – sai professionaalseks toidumaitsjaks. Sellest edasi hakkas Linda Barthosok (kes oli oma elu pühendanud maitse teadusele) uurima, miks tunne...
Andrus Kivirähk "Rehepapp" Sündmuste toimumise aeg ja koht: Eestimaal ühe kuu ( novembri) jooksul muistsel orjaajal. Täpsemalt on ära märgitud 2. november e hingedepäev ja 30. november e.andresepäev Peamised tegelased: - Rehepapp e Rehe-Sander - päris vana mees, aga ikka kõbus, alati hea nõu ja abiga platsis.Sõbralik, abivalmis, heatahtlik, elutark, mõõdukust propageeriv, külarahva poolt lugupeetud üdini positivne tegelene. Rehepapi ainsaks eluseltsiliseks on kratt Joosep. Kratile elu sisse puhumiseks tuleb ristteel Vanapaganale kolm piiska verd annetada. Selle asja tarbeks jagas rehepapp kõikidele soovijatele mõisaaiast hiivatud sõstraid. Nii sai Vanapaganat alt vedada ja neid vere asemel kasutada, et krattidele hinge sisse puhuda. Rehepapp käis ka kilter Lembitu surivoodil. Rehepappi tunti kui head arstijat, kellel iga tüve tarbeks õige malakas käepärast oli. Rehepapp poolda...
surmajärgsesse ellu. 7) Kuidas kujutati inimest egiptuse poosis? Inimesi kujutati egiptuse pärases poosishoogsalt sammudes, jalad küljelt, rind otsevaates, pea ja käed jällegi profiilis, silm otsevaates. 8) Mis on tsikuraat? Kirjelda seda! On kõrge torn templite juures, mis astangutena ahaneb ülespoole. Selle külgi katsid terpid ja muud väljaehitised. Templi ukseni jõudmiseks tuli tonile mitu ringi peale teha. 5060m. 9) Milliseid stseene (teemasid) armastati kujutada Assüüria reljeefidel? a) Võidetud lahinguid või õukonnaeluosavalt on edasi antud üksikasjad, samal ajal on inimesed terviklikkud, kuid siiski tardunud ja liikumatud. b) Jahistseene loomadesthoopis teistsugused, hoogsad ja loomulikumad. Kaastunnet avaldatavana on loodud lõvijaht;reljeefidel surmapiinades vaevlevad loomad. 10) Kirjelda Mükeene lõviväravat! (või joonista see)
elu ohtu, kuna varjab oma hotellis põgenikke. Hea hotellijuhina üritab ta samal ajal säilitada hotelli mainet. Rahuvalvajaid on Rwandas liiga vähe, neil ei ole ka luba sekkuda. Pauli perele pakutakse võimalust põgeneda, aga Paul lükkab selle tagasi, sest ei taha teisi hädasse jätta. Lõpuks pääsevad hotellis olevad inimesed ja Paul oma perega tänu ÜRO konvoidega tutside mässust. Minu arvamus “Hotel Rwandat” oli väga masendav vaadata, sest jõhkraid stseene oli palju. Selle filmi puhul ei lohutanud ka teadmine, et “see on ainult film…”, sest 1994. Aastal toimus päriselt Rwanda genotsiid. Üks meeldejäävaim koht filmis oli see, mil Pat (Cara Seymour) tõi hotelli bussitäie väikseid lapsi ning hiljem, kui ta ülejäänud lastele järgi läks, ei õnnestunud tal neid päästa. Näitleja Cara Seymouri ahastus läks hinge. Mulle meeldis selle filmi puhul see, kuidas Paul iga hinna eest oma lähedasi kaitses.
Esindaja Pheidias, tööd on Parthenoni reljeefid ja Parthenonis sees olev Ateena kuju 13.Lakoonia stiili tühtsam esindaja keskus töö. Sparta, Polükleiton, tööd on odakandjad. 14. 4. Sajandi kaks tuntud skulpturit ja nende tööd. Skopas Tantsiv menaa ja Paraxiteles Hermes ja Knidose Aphrodite. 15. Millisesse kahte stiili kuulusid vaasimaalid? Musta ja punase figuuriline, 530 ema tuli punase figuuriline. Peene pintsliga maaliti sisse detailid. 16. Mida vaasidelkujutati? Olustiku stseene ja mütoloogilisi stseene. 17. Mis muutus hellenistlikus arhidektuuris? Hakati ühiskondlikke asutusi ehitama, Linnasi hakati planeerima. 18. Kuidas nimetati tuntumat teatrit? Epitaurus 19. 3 tuntud hellenistliku skulptuuri. Samothrake Nike, Lakoon, Milose Veenus.
tegelased kui ka ebareaalsed olendid, nt surmasööjad välja näevad. Lisaks sellele võtab filmi läbi vaatamine kõvasti vähem aega, kui raamatu läbi lugemine. Tean raamatut, mis on filmist parem ning selleks on ,,Toomas Nipernaadi". Raamat on parem seepärast, et lugedes saab ette kujutada, millised tegelased kui ka maastik võib välja näha. Raamatus toimuvad sündmused kindlas ja loogilises järjekorras. Filmi miinuseks oli see, et polnud võimalik teha kõiki stseene, nii nagu oli raamatus. Samuti filmi puhul ei läinud vastavusse Nipernaadi välimus, riietus ning see, kuidas ta seikles. Filmi puhul positiivseks jääb see, et on võimalik improviseerida ning tegelaste vahelised kõnelused on huvitavamad ning naljakamad. Tean raamatut, mis on filmist kehvem ning selleks on ,,Videvik". Filmis on olemas tähtis punkt, nimelt et tegevus koguaeg toimub. Näitlejad sobivad ideaalselt ning eriefektid on need, mis teevad huvitava filmi veelgi huvitavamaks
Edward kardab, et võib ühel hetkel kontrolli kaotada ja Bellat rünnata ning ei taha tüdrukuga seetõttu lähedases füüsilises kontaktis olla. Kui Edwardi pere koos Bellaga mängib metsas pesapalli, satub neile peale vampiir James koos kahe teise vereimejaga. Kuna James on jäljekütt, siis Edwardi kaitsereaktsiooni tõttu saab tema kinnisideeks Bella hävitamine. James ründab teda, kuid Edward ja tema pere päästavad Bella. Võrreldes raamatuga on filmis vähem stseene nagu näiteks vereproovide määramine bioloogias, kus Bella ära minestas ja Edward ta arsti juurde viis või siis filmi vaatamine pimedas klassis ja neid ümbritsev elektri võnkumine. Samuti on stseenide järjekorda ja tegevuste asukohta muudetud. Näiteks toimub ,,kui vana sa oled?"- stseen raamatus autos vesteldes, aga filmis hoopis metsas. Robert Pattinsoni kehastatud Edward ja Kristen Stewarti Bella suutsid anda raamatus kajastatud armulugu edasi väga veenvalt ja lummavalt.
esimese Eesti vabariigi aega. Kaadrid on super head, tegelaskujud vägagi sobilikud ja ajastukohased. Eesti Vabadussõda aastatel 1917-1920, esimene Eesti Vabariik, Nõukogude okupatsioon, Saksa okupatsioon. Draamaseriaali “Tuulepeale maa” režissöör on Ain Prosa. Seriaal jõudis esmakordselt meie teleekraanidele esimese osaga “Tuulepealne maa: Üheks päevaks iseseisvust” 09.10.2008. Filmi võtteperiood kestis üle 6 kuu. Stseene filmiti muuhulgas Sagadi, Maardu, Voore ja Pirgu mõisas. Roo talu kujutamiseks kasutati paiku Eesti Vabaõhumuuseumis ja Altja külas. Palju stseene filmiti ka Tallinna vanalinnas. Vapside koosolekute stseenid filmiti Pirita kloostris. Seriaalis näitles palju Eesti tuntud näitlejaid nagu näiteks Rasmus Kaljujärv, Mirtel Pohla, Evelin Pang ja Märt Avandi.
kivist, kuid mördita; saalide uksed on enamasti ühel joonel, mis viivad pühapaiga suunas; lage toetavad sambad seisavad väga tihedalt ja muudavad siseruumi hämaraks; välisseinad koosenvad lausa skulptuuride massist; skulptuuri iseloomustab dünaamilisus, mänglevus, mitmekesised zestid, ligutused, kehad on nii painduvad nagu oleksid need luudeta, inimesed mitme pea ja paljude jäsemetega, samuti inimestel ja loomadel põhinevad olendid; reljeefiga jutustatakse tegelasterohkeid stseene; ei pöörata tähelepanu üksiku inimese iseärasustele, vaid näidatakse igaühe kuulumist mingisse liiki, rolli või kasti; kujudel on rahulik, leebe ja ülev ilme; oluline osa miniatuurmaalil: pearõhk asetatud voolavale, kaunile, stiliseeritud joonele, kirgastele värvidele, valguse-varju kujutamisele rõhku ei panda, enamasti kujutatakse stseene muinasjuttudest ja eepostest; kehavormide plastilisus, vormid rikkalikud ja täidlased; majad nagu laste ehitatud liivalossid
omapära hästi ära kasutatud. Materjaliks kivi, vask, Peen, puhas detailide töötlus, pronks. Valitsevaks vormiks voolav joon ja vorm, peen reljeef, mis läheneb pinnakäsitlus. Kehavormid ümarplastikale. Jutustatakse skemaatilised, rõhutavad tegelasterohkeid stseene. inimeste hingeelu isikupära Jumalad, deemonid, haldjad. 7. Skulptuuri näited Reljeef lahingustseeniga Kaljuseina raiutud Buddha Buddha kujud Angkor Vatist, Reljeef Longmeni lähedal, Amaravati stuupal, Khajuraho Terrakotasõdalased templi skulptuurkaunistused, 8
Osalt olid need looduslikud, osalt inimeste kätetöö. Katakombe on leitud mitmel pool Lähis-Idas, Itaalias jm. Need koosnevad käikudest ja hauakambritest. Näiteks Rooma linna all ulatus käikude kogupikkus ligi 900 kilomeetrini, moodustades hiiglasliku mitmekorruselise labürindi. Katakombides on poolringikujulised seinahauad ehk arkosooliumid. Katakombides leiduvad ka esimesed varakristlikud kunstiteosed, peamiselt seina- ja laemaalid. Seintel olid enamasti freskod, millel kujutati stseene Uuest ja Vanast Testamendist. Näiteks Vanast Testamendist Aadam ja Eeva õunaga, Mooses saamas jumalalt kümmet käsku, Uuest Testamendist Kristus hällis, Kristuse imetegudestseenid, Kristuse saabumine Jeruusalemma jne. *Kirikud: Esimestel sajanditel kristlikke kirikuid praktiliselt ei ehitatud. Kirikute ehitamine sai hoo sisse 4. Sajandil, nagu ka ülejäänud kristlik kunstiloome. Kirikuid hakati ehitama linnasüdamesse. Kristluse sümbolite paigutus kirikus oli väga oluline:
· Valitses keiser Nero, keda huvitas näitemäng ja muusika, ta oli hea lauto mängija · Tekkis uus kunstiliik pantomiim kehakeel · Roomas pöörati tähelepanu pillimuusikale · Arenesid puhkpillid · Loodi orkestreid · Täiustati pille · Muusika jumalaks oli sõjajumal Mars Keskaeg · Üleminek feodaalkorrale · Suur võim oli kirikul · Levitati ristiusku · Esitati stseene piiblist · Jumalateenistuste ajal laulis munkade koor · Arhitektuuris asendus romaanistiil gootistiiliga · Gooti stiil peaukse kohal roosaken, akendel vitraazid mis kujutasid piibli stseene, sisekujunduses kõrged kaared - roided, puudub värvilisus, hall · Maalikunstis inimene peidetud kangasse, tähelepanu silmadel, mis on täis kannatusi ja usku jumalasse · Inimese eluviis pidi olema askeetlik (ennast piirav), alandlik, täis usku jumalasse
Balleti koreogaafia autoriks on Pär Isberg ning muusika on komponeerinud Stefan Nilsson ja Georg Riedel. Minu jaoks oli balleti üldmeeleolu lustlik ning värvikas, oli palju kohti mis ajasid naerma. Samas oli see ka väga maagiline nagu muinasjutus. Ballett koosneb kahest Pipi raamatust. Esimene vaatus põhineb esimesel Pipi raamatul, mis võtab aset väikses Rootsi linnakeses Segasumma suvilas. Esimeses vaatuses nägin ma kõige tuttavamaid stseene Pipi teleseriaalist: pannkoogid ja põranda küürimine Tommi ja Annikaga, röövlite sissetung Segasumma suvilasse, teepeod toredate daamidega ja Pipi katse kooli minna. Väga tore oli üle pika aja neid stseene uuesti kogeda. Teine vaatus põhineb raamatul „Pipi Pikksukk Lõunamerel“, kus lapsed reisivad Pipi isa juurde Lõunamere saarele. Teel sinna saavad lapsed meres ujuda koos kalade, meduuside ja meritähtedega. See vaatus hõlmab
osas, kiriku põhiosale eelnes aatrium, millest viis kirikusse viis ust. Oli mosaiik kesklöövi lõpus Konstantinus ja Püha Peetriga, näitamas kirikut Kristusele. Viielööviline laia kesklöövi ja kahe külglööviga kummalgi pool. Kirik oli rajatud Püha peetruse hauale (1. saj pKr), sinna oli aja jooksul kujunenud kristlaste matmispaik. Kleristooriumis e valgmikus oli 11 akent kummalgi pool ja akende vahel freskod, mis kujutasid patriarhe, prohveteid, stseene uuest ja vanase testamendist. Rooma Santa Maria Maggiore Legendi järgi ehitas esimese kiriku paavst Liberius kohale, kuhu oli talle ennast ilmutanud Neitsi Maarja, ilmutusele järgnes miraculous lumesadu. Praegune kirik ehitati paavst Sixtus III ajal (432 440), sellest perioodist on säilinud palju mosaiike. Kummalgi pool kesklöövi on kujutatud stseene Vanast Testamendist. Kuldsed mosaiigid, mis kujutavad stseene Kristuse elust on 5. saj.
Kes maalis Sixtuse kabeli seinamaalid? Sixtuse kabeli mõlemal pikal seinal on kuus võlvitud akent. Seinad on kaetud kolme kaunistatud ringiga. Põranda tasandil on Raffaeli kavandatud gobelään, mis näitab stseene Apostlite tegude raamatust ja evangeeliumist. Keskmisel tasandil on freskod stseenidega Moosese ja Jeesuse elust. Akende kõrval ja vahel oleval ülemisel real on pildid paavstidest. Seinad kaunistati aastatel 1481 kuni 1484. Põhjapoolsema seina kunstiteoste autoriteks on Pietro Perugino, Sandro Botticelli, Domenico Ghirlandio, Cosimo Rosselli ja lõunapoolsemate teoste Pietro Perugiona, Sandro Botticelli, Cosime Rosselli, Biagio d'Antonio ning Luca Signorelli.
Skulptuurid tungivad seinast välja. Inimfiguurid on sageli pikemaks venitatud. Inimesed on rüütatud pikkadesse voldilistesse rüüdesse, et inimese füüsilist keha peita. Tekivad ehitusmeistrid, toimub spetsaliseerumine. Pöörati suurt tähelepanu käte ja silmade modelleerimisele. Kunsti tulid pessimistlikud ja masendavad jooned. Vitraazid Kristlikus kujundavas kunstis on väga levinud tuvi sümbol, nad tähistasid pühakuid. Roosakendel on ka stseene ,mis kutsuvad üles kirikule raha annetama, nagu reklaamplakatid 11:33
toime. Keemia ja koostöö nende vahel on sensatsiooniline. Omapärast näitlejatööd väljendas Peter dincklage, kes mängis kääbus Tyron Lannisteri. Pidevad naljad ja ilmed on vaheldus sarja üldisele süngusele. Fenomenaalne ja meeldejääv näitlejatöö on viinud selleni, et ta on valitud sarja huvitavaimaks ja kuulsaimaks näitlejaks. Viseryst ja Dani mängivad Harry Lloyd ja Emilia Clarke on teinud head tööd oma karakterite kehastamisega. Palju paljastavaid ja veidraid stseene vajavad julgust ja kannatlikkust. Sohipoeg Jon Snow'd kehastav Kit Harrington polnud see mida oleks oodanud. Raamatutes oli Jon Snow kuulus oma julguse ja otsustusvõime poolest, kuid seriaalis ei suutnud Kit oma karakteri omadusi esile tuua. Michelle Fairley, kes mängis Emand Starki suutis välja tuua meeleheitlikuse ja kannatamatuse, mida oleks paljudel teistel raskem kehastada olnud. Cersei ja Jamie Lannisteri mängivad Lena Headey ja Nikolaj Waldau. Seriaalis on nad kujutatud
välja valinud. Vaatajatele selgitatakse, kuidas etenduse jooksul toimuda: liituda tuleb Facebookis asuva grupiga, mille liikmeteks on selle etenduse publik. Facebooki keskkond võimaldab jooke tellida, omavahel suhelda ja sinna üles riputatavatele küsitlustele vastata. Etenduse alguses loetakse ette juriidilisi termineid tulvil leping, millega publik loobuks justkui kõikvõimalikest õigustest. Järgneb hulk stseene, mis on inspireeritud erinevatest tuleviku- ja olevikuvaadetest. Näitlejad on esimeseks etenduseks teinud proove minimaalselt, sest tehnikaga jamamine on nähtavasti võtnud suurema osa uutes ruumides viibitud ajas, nii et mõneti on tegemist inimkatsega. Rhizomedia221113. Esimese mängusatsi viimane etendus. Vigade esteetika on vahetunud toimivate süsteemide vastu. Publiku nutiseadmetesse süvenemise probleem on lahendatud
pruunides toonides, hiljem hakkas kasutama heledamaid toone. Maalis alasti veenust, mis oli ennekuulmatu."Veenus Peegli ees" . Ta oli eeskujuks impressionistidele. Tema loomingu kaudu võib mõista, et looduslähedus saavutatakse eelkõige püüdega kujutada kõike liikuvana ja muutuvana. POUSSIN 1594 1665. Sündis Normandias. Akadeemilise kunsti ja neoklassitsismi aluse panija. Hea haridusega. Maalidel kujutab antiikajast ja vanemast ajaloost pärilt sündmusi. Kujutab ka piibli stseene. Ta arvas et asju mis on vähem kui 400 aastat vanem, pole mõtet maalida. Pöörab palju tähelepanu taustale. Kasutab detaile antiikarhidektuurist. Maalis väga julgelt loodust. Aja jooksul muutuvad maalid ülevaks, väärikaks, rahulikuks. Hilisemad maalid on punase kumaga. Kujutas ka jumalaid ja kangelasi. Tema tööd saavad akadeemilise kunsti standardiks. "Veenuse sünd" , "püha perekond" LORRAIN 1600 1682. Prantsuse maalikunstnik. Ei olnud väga haritud. Filosofeerisid Itaalias
Skulptuur ja arhitektuur Itaalias Skulptuur Kuulsaim ja tuntuim skulptor oli Michelangelo Buonarrotti Lähtus ainult oma isiklikust inspiratsioonist, ei toetunud teadusele ja reeglitele Andekas mitmel kunstiliigil ja edukas teadlane Kujutas oma tegelasi pingeseisundi Kuigi skulptor, oli tema suurimaks tööks Sixtuse kabeli laemaal, kus kujutas Piibli stseene maailma loomisest suure veeuputuseni Michelangelo Taavet Erines teistest selle aja Taaveti- teemalistest teostest oma tõsisuse tõttu Arhitektuur Oluliseks sai suurejoonelise terviku loomine Võeti veel rohkem eeskuju antiikarhitektuurist Bramante (1444-1514) Bramante Tempietto (väike kabel) pani aluse kõrgrenessansi arhitektuurile Kavandas Peetri
lame või puudus hoopis (siis paistsid kirikus viibijaile katusesarikad), seinamaalid, mosaiigid Y Mosaiikides kasutati siledaid värvilise marmori tükikesi; lemmikmaterjaliks väiksed erksavärvilised klaasikuubikud, mis peegeldasid valgust; valitsevad värvid on heleroheline ja kuld, külm helesinine ja lillakas ooker. Y Mosaiikidel on kujutatud juba katakombimaalides kasutatud sümboolseid motiive, piiblilugusid illustreerivaid stseene ja juhtumisi pühakute elust. Y Pühakuid kujutati tardunud poosis, range ja pühaliku ilmega; üksikasjade kujutamisest hoiduti Y Tähtis mosaiigikunstis on isikute äratuntavaks tegemine ja nende hingeseisundi iseloomustamine Y Kõik figuurid rikkalikult rõivastatud Y Tingmärgid Y Kiriku idaosa ja eriti altari ümbrus kõige rikkalikumalt kaunistatud
Wiiralti pärand". Näitusel oli kunstniku tööd alates 1927. aastast. Teosed annavad hea ettekujutuse Wiiralti elutööst. Ta tööd on väga huvitavad ja eristuvad teiste kunstnike piltidest väga hästi. Ta viljeleb graafikat ja kasutab suhteliselt vähe erinevaid värve. Kuid sellest hoolimata suudab ta edasi anda emotsioone ja kindlat sõnumit. Enamus töid on ääretult fantaasiarikkad. Tihti kujutab ta moonutatud, imelikke või erootilisi stseene. Mis tegi näituse eriliseks, oli see, et lisaks Wiiralti kuulsamatele teostele ,,Põrgu" ja kaamlipiltidele olid nähtaval ka kunstniku kritseldused vihikuservadele, ajaleheäärtele. Samuti imetlesin illustratsioone erinevatele raamatutele, muinasjuttudele. Väljapanek oli väga põnev ja kodune ning pakkus toreda elamuse. Ma arvan, et see näitus pakuks huvi väga paljudele. Ka neile, kellele harilikult ei meeldi kunstigaleriides käia. Kindlasti annaks
liigendustase Neljas liigendusta se - Viies 29.04.13 liigendu ,,Sevilla veemüüja" Velázquez oli realist. Ta kasutas Klõpsake laadi muutmiseks tumedaid varje ning maalis stseene reaalsest elust. Noorpõlves Sevillas töötades vaimustus Velázquez niinimetatud köögipiltidest. 29.04.13 ,,Innocentius X portree" Hilisematel aastatel olles Kuninga õukonnas maalis ta palju kuningaperet, kääbuseid ning muid
Tuul oli vihane, molberti ei saanudki püsti. Sidusime siis lõuendid männitüvede külge ja maalisime ikka. Vaatepilt oli seda väärt!" Rannamaastik Richard Uutmaa kuulub nende kunstnike põlvkonda, kes 1930-ndatel aastatel tõid eesti kunst uudsena randlaste eluolu ja merevaateid käsitleva temaatika. Kunstnik oli pärit Põhja-Eesti rannikult Altjalt ja tundis käsitletavat ainest. Noorpõlves kohtame Uutmaa loomingus figuraalseid stseene, rannapoisikesi paadiga merel õngitsemas, naisi rannal kalu rookimas. Oma hilisemais töis keskendub kunstnik aga maastikule, maalides talle tuttavaid rannavaateid. Nüüd varieerib ta erinevate aasta- ja päevaaegadega. Enamasti armastab Uutmaa kõlavaid, kohati kontrastseid toone. "Rannamaastikus" on tegu rahuliku päikeses kümbleva merevaatega, kus laine laisalt randa loksub. Altja Nii nagu õpetaja Nikolai Triigi loomingus, oli ka Uutmaa loomingus mere- ja rannamaastikel oluline koht.
Näiteks sobivad hästi Horyuji buda usu klooster ja tempel Naras. Nendel maadel on ka erinev skulptuur. India skulptuur oli mänglev ja dünaamiline. Liigutused ja zestid, mis seal kujutati olid mitmekesised. Inimeste kehad skulptuuril painduvad nii, et inimestel poleks luid ning proportsioonidest ei peeta kinni. Skulptuuris kasutatakse materjalina kivi, vaske ja pronksi. Valitsevaks vormiks reljeef, mis läheneb ümarplastikale. Jutustatakse tegelasterohkeid stseene, kus tegelasteks on peamiselt jumalad, deemonid, haldjad. Skulptuuri näideteks Indias on reljeef lahingustseeniga Angkor Vatist ja reljeef Amaravati stuupal. Hiina skulptuuri aga ei loetud kõrgete kunstide hulka. Materjalina kasutati Hiinas keraamikat, kivi, pronksi, puitu, elevandiluid. Materjalide omapära hästi ära kasutatud. Peen, puhas detailide töötlus, voolav joon ja vorm, peen pinnakäsitlus. Kehavormid skemaatilised, rõhutavad inimeste hingeelu isikupära
· Maalis kõike, mis oli ilus. · Renoir : `Miks ei peaks kunst olemas ilus, kui maailmas on niigi koledaid asju.' · Värisev valgus · Küllastatud toonid · Naise alasti keha Looming · 1860 hakkas maalima valgust ja vett vabas õhus. · Värvis õigetes toonides. · Nooruses tüüpilised impressionistlikud pildid. · Mõned aastad maalis klassitsismi ajastu pilte. · Alates 1890. a. maalis akte ja koduseid stseene. · Valmis mitutuhat maali. `La Grenouillere' 1869 `Noored tüdrukud klaveri juures' 1892 `Teatri rõdu' 1874 `Istuv vanniline' 1883-1884 Kasutatud kirjandus · http:// www.ibiblio.org/wm/paint/auth/renoir/ · http://www.expo-renoir.com/2.cfm · http://en.wikipedia.org/wiki/Pierre- Auguste_Renoir#Artworks · http://www.abcgallery.com/R/renoir/renoi rbio.html
Esimest korda ajaloos polnud park inspireeritud arhitektuurist vaid looduse idealiseeritud versioonist Parki illustreerib piltilus tempel puude vahel Chaswick House Rousham Asub Oxfordshire's On üks märkimisväärsemaid W. Kenti töid Pargi tegemist alustas C. Bridgeman, töö lõpetas W. Kent Parki iseloomustavad kõverad, keerduvad alleed; kasutatud on loodusliku maastiku elemente, nõlvu Sinna loodi hulk vaateid ja elavaid stseene, mis olid kaunistatud erinevate skulptuuridega Rousham
rovingide Kunst Muiredachi rist Iirimaalt, 923 a. Rõngasristid on iseloomulikud keltidele. Ristil on kujutatud stseene Jeesuse elust ja Jeesust kui maailma kohtumõistjat. Merovingide aegne kunst Kõige tähtsam koht oli käsitööl ja rahvaloomingul Juhtivaks kunstiliigiks oli tarbekunst. Igapäevaseks eluks vajalikud tarbe- ja tööriistad, relvad, puitehitised,ehted olid kaunistatud mitmevärvilise põimleva ornamentikaga. Merovingide raamatukunst Raamatuid kirjutati käsitsi ja neid illustreeriti initsiaalidega ,peamiselt tehti neid kloostrites Leht Books of Kells´st
seinamaale. Pompeijs säilinud seinamaalingutele on iseloomulik looduse jäljendamise meisterlikkus. Suurepäraselt anti edasi inimkeha proportsioone ning liigutusi. Erinevalt vanadest kreeklastest kasutati edukalt ruumi perspektiivis, suur tähelepanu oli ruumilisel illusioonil. Edukalt kasutati ka valguse ja varju mängu. Maalide teemad olid võetud mütoloogiast või ajaloost. Eelistati värvikaid, elurõõmsaid ja mõnikord isegi pikantseid stseene. Seinamaalidel oli eeskätt dekoratiivne iseloom. Peale figuuride maaliti seinale ka arhitektuurielemente ja ornamente. Sageli maaliti seinale uks ja sellest avanev vaade aeda või teise ruumi, mille avadest paistavad fantastilised ehitusdetailid, ornamendid, inimfiguurid ja palju muud. Portreede puhul lähtuti samuti inimese iseloomu ja isikupära väljatoomisest. Väga populaarne oli elumajade kõige esinduslikumate ruumide kaunistamine
· Noor paljutõotav kunstnik alustas oma õpinguid skulptuuri ja trükkimisega. Hiljem töötas ta peamiselt graafikas meetod, mida ta uuris ja õppis peamiselt omal käel. · 1922-1923 jätkas Viiralt Pallase stipendiaadina õpinguid Pariisis. · Pariisi kirev ööelu mõjutas sügavalt noore kunstniku töid, milles Viiralt lubab oma fantaasiale vaba voli kujutades moonutatud, imelikke ja tihti erootilisi stseene. Mõned kuulsamad neist on Põrgu(1930-1932), Kabaree (1931). · 30 aastate keskel muutuvad Viiraldi teemad loodusele, lastele, sõpradele, aktidele ja maastikule. Nt. Maastik Pariisi lähedal (1937), Lamav Tiiger (1937). · Eduard on Eesti estampgraafikale aluse panija. · Tema looming on erakordne nii viljakuse kui ka teostuse meisterlikkuse, teemarohkuse poolest. · Paljusid Viiralti töid võib nimetada tehnilisteks imedeks.
CHRISTOPH WILLIBALD GLUCK saksa helilooja tõsise ooperi tuntuim reformija peaidee saada lavamuusika draama teenistusse loobus ooperi traditsioonidest ja üksikuteks etteasteteks killustatud ülesehitusest lõi ulatuslikke muusikalisi stseene loobus vanast de-capo aariast ja saatega retsitatiivist üritas orkestrisaatega retsitatiivi ja aariaid ühendada dramaatiliseks kõnelauluks lülitas vanakreeka draama eeskujul koori ja balleti aktiivselt ooperi tegevustikku sidus ooperi avamängu draamaga JOSEPH HAYDN austria helilooja viini klassikuis vanim sümfoonia ja keelpillikvartetti rajaja 6-aastaselt läks sugulase juurde elama ja õppima
ruumi kujunduses(tähtis nii seest ki väljast. Nad võtsid kasutusele kuplid, kaared ja võlvid. Saavutused:*teedeehituses sillutatud võimalikult otsesed teed, *akveduktid linna veega varustamiseks. *triumfi kaared ja atikad, *termid*forumid-kõrgete müüridega ümbritsetud, et hääl ei hajuks. *pantheon kõigi jumalate auks SKULPTUURis oli originaalsust vähe kuna nad kopeerisid kreeklastelt aga ise nad oskasid hästi ajaloolisi stseene. MAALIKUNST *inkrustatsioon-immiteeris kivikonstruktsiooni,*arhitektuuri stiil-maaliti perspektiivis või joonistati aken kus oli vaade taotlemaks avaruust. *kolmas stiil-sein jaotas ruumi piiravaks, jaotati osadeks* neljas stiil-kuhjuti kõik eelnev kokku. Bütsants oli kolme maailma ristumiskohas, seega erinevad mõjutused. Ta oli antiik kultuuri pärandi säilitaja. ARHITEKTUUR: olulised olid sakraalehitised, Hagi Sofia kirik. Inspiratsioon rooma pantheonist
Põhja- Indias egitati rikkalikult dekoreeritud torniga nagarosikhara tüüpi templid. Neist tuntuim on Kandarija Mohadeo Khajurahas. Islami tungimine Põhja-Indiasse tõrjus traditsioonilise templiarhitektuuri maa lõunasse. India skulptuuri valitsevaks vormiks on reljeef, mis sageli läheneb küll väga ümarplastikale, kuid seintele ja sammastele paigutatuna on siiski vaadeldav põhiliselt ühest küljest. Reljeef vastab kõige paremini jutustavale laadile, lubab esitada tegelasterohkeid stseene. Tõsised, pühalikud või hirmuäratavad jumalad on ümbritsetud elurõõmsatest, veetlevatest naistest. Ülev vaimsus esineb kõrvuti ja läbisegi kõige maalähedasema meelelisusega.Samuti on tavaline muinasjutu, legendi ja ajaloo sehunemine. India skulptuuri iseloomustab dünaamilisus, mänglevus, peen joonetaju ning liigutuste ja zestide äärmine mitmekesisus. Inimesed esinevad mitme pea ja paljude kätega, esinevad inimestest ja loomadest kombineeritud olendid
mälestusmärkideks.Hiljem hakati kujutama inimfiguure.Esialgu valitses nn mustafiguuriline stiil.630 ema tärkas nn punasefiguuriline stiil,kus tehtnika oli vastupidine.Uus moodus oli palju elavam ja paindlikum,võimaldas edasi anda keerulisi poose , riietust jne ning oli seega kooskõlas kreeka kunsti üldise arenguga suurema loodusläheduse poole.Kreeklastel polnud maalitud vaid vaasid, vaid igasugused nõud.Neilt võis leida stseene mütoloogiast kui ka kreeklaste igapäevaelust.Vaasimaal on üheks tähtsaks allikaks kreeklaste ajaloo tundmaõppimisel. Kreeka näide."Sõdalane vigastamas ennast" Mustafiguuriline vaas 625- 474 ema. Mükeene kunsti näide. Joonis 1. Näeme Mükeene kunsti näided perioodist, mil vaasimaal oli geomeetrilisem. Teistel piltidel näeme vahvaid mereloomakesi , kes dekoreerivad vaase.Maalid on lainelised ja väga maalilised.Vaasimaali temaatika
Lõuna-Ameerika rahvaste jumalkujudest, kuna tol ajal olid seal moes primitiivkunsti ilmingud. Henri Rousseau Henri Julien Félix Rousseau oli prantsuse naivist, kes sündis 1844. aasta 21. mail. Teda tuntakse ka Le Douanier nime all, kuna ta oli tolliametnikuna töötanud. Ta oli iseõppinud kunstnik, kes oli 1886. aastast alates regulaarselt esinenud züriivabadel kunstinäitustel. Rousseau on maalinud väljamõeldud stseene eksootilises looduses, portreid, aga ka olustikupilte oma ümbrusest ja veidraid allegooriaid. Tema töödes on objektide ruumikujutus ja objektide suurusvahekorrad ebaloomulikud ning inimeste ja loomade anatoomia kujutamine vigane. Samas on kõik detailid maalitud täpselt ja püüdlikult ning vaid objektide omavärvust arvestades. Taolised maalid olid paarkümmend aastat põhjustanud vaid publiku õlakehitusi ja pilkeid, kuid Rousseau oli siiski veendunud, et ta on suur kunstnik
Vaadates filme nagu ,,Stonehearsti vaimuhaigla" ja ,,Suletud saar", olen palju õppinud protseduuridest, mida kasutatakse raskesti käsitlevate patsientide puhul. Seetõttu tundsin kohe ära, millega on tegu, kui arst mainis, et peategelasele tuleb operatsioon teha. Seega teadsin ka, et pealik osutas McMurphyle teene teda padjaga lämmatades, sest lobotoomia tagajärjel muutub indiviid ,,juurviljaks". Lavastus meeldis mulle äärmiselt. See oli täis mõtlemapanevaid stseene, nagu näiteks see, kuidas inimsuhted ja lihtsad vestlused võivad kujundada meie saatust. Näitlejad panid mind uskuma, et nende emotsioonid on tõelised ja öeldud laused loomulikud. Lõpus ei saanud ma päris täpselt aru, mida unenäopüüdja, kuhu sisse arst ronis, sümboliseeris. Ning ei mõista ka seda, kuidas McMurphy lämmatamine muutis pealiku niiöelda ,,suureks". Kuid kindlasti soovitan kõigil oma lähedastel seda vaatama minna, sest see
Close, ...) Denis Peterson Kasutas esimesena sõna "Hüperrealism" uue liikumise nimena Maalid annavad ruumilise sügavuse teisiti edasi kui silm näeb (nagu fotod) Objektiks reaalsusest tehtud fotod, nähtava maailma jäljendamine Hüperrealistid ei püüdnudki varjata fotode kasutamist, vaid toonitasid fotolikkust Taotledes rabavat illusionistlikku efekti, fikseerisid hüperrealistid üksikuid objekte, stseene äärmise tõepärasusega Fotolikkus tähendas tehislikkust, standartsust, impersonaalsust ja näiliselt juhuslikku kadreeringut Kunstiteoste loomisel kasutati foto ja projektsiooniaparaate Maalitehnikas realismi traditsioonid ja uued võtted (pritsisid värvi aerograafiga>eriti sile viimistlus) Suhtumine motiivi enamasti jahe (motiivid on linlikud) Mõnikord on aimata ka ühiskonnakriitikat või irooniat
tantsija ja võttis tihti etendustes osa. Klassitsism kirjanduses · Prantsusmaal 17. sajandil · Põhimõtted: -Rangelt lahus hoida kõrget ja madalat stiili, koomilist ja traagilist -Viljelda eelistavalt kõrgzanre ning kasutada neis ainult vanema ajaloo ainestikku · Eesti kirjanduses avaldub klassitsism kõige rohkem Kristjan Jaak Petersoni luules. Klassitsism kunstis · Maalikunst jäljendati antiikskulptuuri kujutati kangelaslikke stseene antiikajast · Skulptuur sõltus täielikult antiikeeskujudest hinnati ilu ja vormi emotsiooni asemel · Arhitektuur levis kogu Euroopas matkiti antiikaja ehitisi ehitised sümmeetrilised, suurte siledate seinapindadega Madeleine'i kirik 1806 Poseidoni tempel Jacques Louis David "Horatiuste vanne" Klassitsism muusikas · Avaldus 18. sajandil prantsuse ja itaalia ooperites · Ainestik mütoloogiast · Imalikkus ja homofoonia (üks hääl on
suurim kristlik pühavaimu Peetri kirik. Olid kasutusel 1.4. sajand. Looduslikud koopad või pehmesse pinnasesse kaevatud käigud, mis mõnikord kilomeetrite pikkuselt kulgesid linnade all. Katakombides leiduvad esimesed varakristlikud kunstiteosed, peamiselt seina ja laemaalid. Meenutavad rooma seinamaale. Temaatikas pole enam erootilisi motiive ja kõike, mida võiks seostada paganlike jumaluste kummardamisega. Kujutati sageli stseene, mis kujutasid surma. Maaliti kergeid ja lendlevaid figuure. Lähedased hellenistlikule seinamaalile. Vabalt seisev skulptuur ei leidnud varakristluse päevil peaaegu üldse viljelemist. Harrastati reljeefikunsti, millega ehitati näiteks sarkofaage. Meenutavad roomlaste ajalooteemalist reljeefikunsti, kuid temaatika on piiblist. Eeskujuks võeti rooma ehituses levinud äri ja kohtuhooned basiilikad. Valgmik on kõige olulisem basiilika tunnus.
saadud traktaadis ,,Stepihundist" peitub tõde. Tuleb suuta naerda enda ja teiste üle Pöördepuntiks Harry elus kujuneb kauaoodatud maskiball. See on päev, mil mees armub Herminesse oma hingesugulasse, peale selle avaneb tal võimalus näha enda sisemaailma ja selle tuhandet osa. Ta saab kutse maagilisse teatrisse, mis on mõeldud ainult hulludele, sest ükski normaalne inimene ei oleks niisuguse vaimsusega, et suudaks maagilise teatri stseene mõista. Harry silme ette asetatakse tema hinge eri osad mees, kes tahab hävitada masinate maailma; nooruk, kes ihkab naiste tähelepanu; isik, kes tahab muuta oma elu. Samas on Harryl raske vaadata olukorda, kus hunt valitseb ja käsutab inimest, sest selline situatsioon on oma hingest liiga tuttav, on ju temaski mäslev hunt. Harry suudab kõiki stseene jälgides säilitada endas valitsejana inimese pooluse, kuid kui tema ette asetati armastatud naine teise mehega
põletatud savist, leitud on ka fajansist esemete tükke. Kujutatud on nii mehi, naisi kui loomi. Üks tuntumaid Induse kultuuri skulptuuri näiteid on valgest steatiidist meesterahva poolkuju (pildil). Induse orus on leitud hulgaliselt ka terrakotast naisfiguure, keda peetakse enamasti jumalannadeks. India skulptuuri valitsevaks vormiks on reljeef: põhiliselt kujutavad jutustavat laadi tegelasterohked stseene, mis ei rõhutata erinevusi inimese, looma ega jumala vahel. Maalikunst Peale skulptuuri oli Indias hästi arenenud ka maalikunst. Joonised on tehtud põhiliselt punase ja valge pigmendiga, mõnes kohas on ka rohelist ja kollast värvi. Kujutatud on igapäevaseid stseene aastatuhandete tagant -- küttimine, tantsimine, hobuse ja elevandiga sõitjad, võitlevad loomad, mee korjamine, keha kaunistused, maskeerimine ja tavalised nö kodumajapidamise stseenid
Varase ooperi peene väljendusega kõnelaule eelistas tüüpiline Veneetsia ooper lihtsamaid retsitatiive ja kergelt haaratava meloodiaga aariaid, kuhu ilmus ikka enam virtuoosseid kaunistusi. Ajaloolise või mütoloogilise süzeega ooperis oli hulk tegelasi, aga koori, balletitrupi ning ka orkestri koosseis oli majanduslikel põhjustel väike. Samas kasutati aga suurejoonelisi dekoratsioone ja lavaefekte. Põhisisult tõsistes ooperites oli enamasti ka koomilisi tegelasi ja stseene (1). 17. sajandi lõpul kujunes Napoli ooperikoolkond, mille stiil valitses 18.sajandi esimesel poolel peaaegu kõikjal Euroopas. Rohkem kui Veneetsias loodud teosed keskendusid Napoli koolkonna ooperid muusikale ja laulule. Ideaaliks oli siind kõrge laulukultuur, nn bel canto, mille tähtsamad jooned olid kaunis ja nüansirikas toon, virtuoosne kaunistuste improviseerimine ning esituse väljendusrikkus. Sellest arenes lõpuks tõeline
fassaadi keskosa meenutas kreeka templi otsakülge (sammastik+kolmnurkviil). Näiteks: Madeleine kirik Pariisis, USA Kongressi hoone Washingtonis, Valge Maja. 3. Klassikalise maalikunsti üldiseloomustus Klassikalises maalikunstis hakati jäljendama antiikskulptuuri kõik piirjooned ja inimeste kehavormid maaliti hoolikalt välja. Värvide iseseisvat osa ei rõhutatud, need olid enamastu tuhmivõitu, kantud pildi pinnale ühtlaselt ja ilma varjunditeta. Kujutatu kangelaslikke stseene antiikajast, mida püüti seostada oma kaasaaja sündmustega. Teosed pidid olema õpetlikud ja eeskujuandvad. Portree jäi liialdatud joonistuslikkuse ja idealiseerimise tõttu kuivaks ja elukaugeks. 4. J. L David Oli prantsuse maalikunstnik ja klassitsismi esindaja. Davud oli aktiivne revulutsioonitegelane Suure Prantsuse Revulutsiooni ajal. Tal oli palju õpilase ning seetõttu võib teda pidada Prantsuse maalikunsti suurimaks mõjutajaks 19. sajandil
freskosid • Prato katedraali kooriruumi freskod kujutavad vastasseintel Ristija Johannese ja Püha Stefanuse elu, neid peetake kõige tähtsamateks töödeks, eriti tantsiva Salome kuju • Lippi peamine altarimaal Pratos asub Püha Dominicuse kloostri söögisaalis ja see kujutab vastsündinud Jeesust, keda kummardavad Joosep ja Maarja • • • • Elu lõpupoole elas Lippi Umbrias Spoletos, kuhu teda telliti maalima Spoleto katedraali apsiidile stseene Maarja elust(4 freskot) • Filippo Lippi tähtsus seisneb selles, et ta arendas itaalia maalikunsti edasi naturalismi suunas • Võttis kasutusele ümarvormi • TEOSED PÜHA AMBROGIO KIRIKU ALTARIMAAL PRATO KATEDRAALI FRESKOD PÜHA STEFANUSE SÜND RISTIJA JOHANNESE SÜND PÜHA STEFANIUSE SURM TANTSIV SALOME JEESUSE SÜND AUTOPORTREE MADONNA LAPSEGA SEITSE PÜHAKUT
Ratsanik ja hobune moodustavad terviku, ratsaniku figuur mõjub imposantselt, teos on ilmekas ja suurejooneline. MASACCIO (1401-1428) · Vararenessansi maalikunsti rajajaks tuleb pidada just Masacciot. Esimene uuendusliku, realistliku suuna meister. · Tema tähtsaimaks tööks on freskod karmeliitide kiriku juures olevas Barnacci kabelis Firenzes. Freskod jäid kunstniku surma tõttu pooleli, need lõpetas hiljem Filippino Lippi. Freskod kujutavad stseene Peetruse elust ning pattulangemisest ja paradiisist väljaajamisest. MASACCIO (1401-1428) · Iseloomulik tema loomingule on: · - ruumi ja figuuride loomutruu kujutamine · - valitseb täiuslikult joonperspektiivi · - valguse ja varju loogiline jaotus ja modelleerimine · - psühholoogilised aspektid sügav seesmine tõde, ilmekad tüübid · - käsitluslaad on jõuline, rahulik, suurejooneline, meisterlik karakteriseerimisvõime.
ja enamasti antiikmütoloogiateemalisi freskosid. BAROKKMAAL Barokkmaalijad eelistasid sooje küpseid toone ning maalisid sujuvate värviüleminekutega, ilma teravate piirjoonteta. Nad tundsid huvi valguse ja varju kujutamise vastu, nende töödes on palju heleda ja tumeda kontraste. Suurt tähelepanu pöörasid nad ka erinevate materjalide loomutruule edasiandmisele. Tüüpilistel barokkmaalidel kujutati pingelisi hoogsaid stseene. Pildid on rahutud, rõhutatud on diagonaalsuunad. Palju on neis hetkelist: ebatavalisi poose, ägedaid liigutusi nagu momentvõttel on jäädvustatud jõulised, vormikad inimesed keset oma liikumishoogu. CARAVAGGIO (15731610) Peetruse ristilöömine Okastraadiga kroonitud Artemisia Gentileschi(1593 1653) Gentileschi maalis Piibli
väljakutele, loodi kujudega kaunistatud purskkaeve ja trepistikke. Itaalia maalikunst:Barokkmaalijad eelistasid sooje küpseid toone ning maalisid sujuvate värviüleminekutega, ilma teravate piirjoonteta. Nad tundsid huvi valguse ja varju kujutamise vastu, nende töödes on palju heleda ja tumeda kontraste. Suurt tähelepanu pöörasid nad ka erinevate materjalide loomutruule edasiandmisele. Tüüpilistel barokkmaalidel kujutati pingelisi hoogsaid stseene. Pildid on rahutud, rõhutatud on diagonaalsuunad. Palju on neis hetkelist: ebatavalisi poose, ägedaid liigutusi - nagu momentvõttel on jäädvustatud jõulised, vormikad inimesed keset oma liikumishoogu. Tunnete ja kirgede rõhutamiselt polnud kauge maa nende ülepaisutamiseni. Ilmekust ja mõju pidid lisama nii pühakute teatraalsed zestid ja nõretavad taevasse tõstetud pilgud kui ka müüdikangelaste vägivaldselt väänlevad kehad, aina igasugustes võitlus- ja röövimisstseenides.
6. Nimeta kaks kuulsaimat skulptorit romantismi ajast ja iseloomusta nende loomingut. F. Rude kõrgreljeef kujutab sõtta sammuvaid mehi ja neid innustavat võidujumalannat. (sõttamineku laul) A. L. Barye animalist, eelistab kujutada loomi liikumises ja võitluses. 7. Nimeta kolm Inglise maalikunstnikku romantismi ajast ja iseloomusta nende loomingut. J. H. Füssli maalis kummalisi fantaasiaid või stseene kirjandusklassikast. W. Blake eelistas isiklikku mütoloogiat. W. Turner marinist, kasutas värvinuga, millega oli hea tormist merd kujutada, oli valguse varjundite ja valguse muutlikkuse edasiandja. 8. Nimeta kaks Saksa kuulsaimat maalikunstnikku romantismi ajast ja iseloomusta nende loomingut. C. D. Friedrich maastikupildid olid uuenduslikud nii sisult kui ka vormilt. Valis äärmuslikke ja väga tundeküllaseid motiive
tegutsesid kõrgaadli rahalisel toel ja vastasid tema kunstimaitsele. Seega peegelduvad 18. sajandi keskel ooperis toimunud stiilimurrangus ka valgustussajandi sotsiaalsed muutused. Tema peamine idee oli seada lavamuusika draama teenistusse: poeetilisest tekstist juhinduv muusika peab realistlikult peegeldama laval ja tegelaste hinges toimuvat. Ta loobus ooperi traditsioonilisest ülesehitusest ning lõi ulatuslikke muusikalisi stseene, loobus ka vanast da-capo-aariast ning püüdis orkestrisaatega retsiatiivi ja aariat ühendada. Viini klassikute tegutsemispaigaks kujunes Viin, kuna see linn oli tollel ajal muusika keskuseks ja suurlinnaks. Haydenit võib pidada sümfoonia ja keelpillikvartetti alusepanijaks Haydeni loomingus lakkas sümfoonia olemast lihtne õukondlik meelelahutus Mozarti loomingu erilisus seisneb selles, et ta alustas oma karjääri muusikas väga noorelt.
· Omapärane skulptuur ja maalikunst · Pärast iknoklastide võimuaega oli Bütsantsis taaselustunud maalikunst, mille teemaks oli Kristuse kannatuslugu. Skulptuur: · 10ndal saj. Valmis elusuurune puuskulptuur ristilöödud Kristusest . · 10. Sajandi kujurit ei huvita anatoomiline täpsus ja kehavormide ilu, vaid kannatuse tundeküllane väljendamine. · 11ndal sajandil valmisid Hildesheimi toomkiriku pronksuksed, mille reljeefid kujutavad stseene piiblist. · 11ndal sajandil hakati paljudes Euroopa osades looma arhitektuuriga seotud skulptuuri. Enamasti reljeefe kiriku fassaadidel. Eriti rikkalikud ja ilmeka sisuga releefid olid paljudes Prantsusmaa kirikutes. Mõnel juhul võeti kiriku portaalide kujundamisel eeskujuks Rooma triumfikaari. Tavaline oli reljeefide paigutamine portaali külgedele ja selle kohale. Mõnikord katsid reljeefid kogu läänefassaadi (Notre
annaabi.ee 
