Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

"Pipi ballett" Muusika retsensioon (0)

5 VÄGA HEA
Punktid




Pipi ballett Mina valisin retsensiooni tegemiseks Soome Rahvusooperi balleti „Pipi Pikksukk“. Vaatasin balleti salvestust Soome Rahvusooperi kodulehelt, mis oli algupäraselt esitatud 14. detsembril 2019. Peaosades mängisid Abigail Sheppard(Pipi Pikksukk), Atte Kilpinen(Tommi), Valeria Quintana(Annika), Johan Pakkanen(Kapten  Eefraim Pikksukk).  Balleti koreogaafia autoriks on Pär Isberg ning muusika on komponeerinud Stefan Nilsson ja Georg Riedel. Minu jaoks oli balleti üldmeeleolu lustlik ning värvikas, oli palju kohti mis ajasid naerma. Samas oli see ka väga maagiline nagu muinasjutus. Ballett koosneb kahest Pipi raamatust. Esimene vaatus põhineb esimesel Pipi raamatul, mis võtab aset väikses Rootsi linnakeses Segasumma suvilas. Esimeses vaatuses nägin ma kõige tuttavamaid stseene Pipi teleseriaalist: pannkoogid ja põranda küürimine Tommi ja Annikaga, röövlite   sissetung   Segasumma   suvilasse,   teepeod   toredate   daamidega   ja   Pipi   katse   kooli minna. Väga tore oli üle pika aja neid stseene uuesti kogeda. Teine vaatus põhineb raamatul „Pipi Pikksukk Lõunamerel“, kus lapsed  reisivad   Pipi isa juurde Lõunamere saarele. Teel sinna saavad lapsed meres ujuda koos kalade, meduuside ja meritähtedega. See vaatus hõlmab muu hulgas Havai päritolu Lõunamere saare elanikke ja karja ahve. Tantsijad saavad oma paksudes kasukates korralikult higistada. Mulle   meeldis   kuidas   Bo-Ruben   Hedwall   oli   teostanud   lavastuse.   Lavastus   oli   värvikas, karikatuuriline ja vallatu. Visuaalselt oli parim asi teise poolaja alguses nähtud ujumisstseen, kus Pipi, Tommi ja Annika lendavad mööda lava trossidega ringi immiteerides ujumist. Kõik üleminekud olid nii sujuvad, et ma ei pannud isegi tähele, millal hakati asukohta vahetama, valgusega mängiti osavalt. Lavastus oli terviklik ning hästi ülesehitatud, vaatasin koguaeg huviga. Mulle väga meeldis, kuidas oli lahendatud Pipi hobuse tegelaskuju, see hobune ajas mind mitu korda naerma. Ville Mäki ja Lucas Jerkander said hobuse rollis hästi hakkama. Abigail Sheppard, kes oli maailma tugevaima tüdruku rollis, sobis sinna nagu valatult. Ta andis hästi  edasi Pipi  originaalsust,  eneseteadlikkust  ning seda lõbusust ja  heatahtlikkust. Annika ja Tommi rolli mänginud  Valeria Quintana  ja  Atte Kilpinen  sobisid sinna sammuti väga hästi. Täpselt sellisena ma kujutangi ette Annikat ja Tommit, sellised õblukesed ning natuke argliku ilmega. Lavakujundus oli väga kunstiline ja andekalt lahendatud, hakkas mulle kohe silma. Mulle tundus nagu oleks need otse raamatust võetud. Need andsid sellele loole


väga maagilise tunde. Mulle meeldis, kuidas oli lahendatud laeva sõit Pipi isa juurde, aga tagasitulekul  ma ei saanud täpselt aru, kas nad tulid tagasi laevaga või tsepeliiniga, kuid ikkagi väga vingelt  olid  stseenid kujutatud. Inimeste  kostüümid olid täpselt  sellised  nagu igalpool   kujutatakse,   aga   loomade   kostüümid   olid   huvitavad   ning   pakkusid   nalja. Balletimuusika   taga   on   Georg   Riedel   ja   Stefan   Nilsson.   Muusika   põhineb   nii   Pipi   Jan Johanssoni   motiivil   kui   ka   Riedeli   kirjutatud   teemadel   1960.   aastate   armastatud   Pipi teleseriaalist. Muusika andis väga hästi edasi emotsioone ja meeleolu ning sidus kõik ilusasti kokku. Pipi ballett nõuab tantsijatelt erinevate stiilide valdamist. Pär Isbergi koreograafia ühendab klassikalise balleti moodsama tantsuga. Lisaks balletile näeb laval ka tänavatantsu ning Pipi isa kodusaare tantsukeel on selgelt mõjutatud sealset kultuurist. Muidugi võib lavastuses näha ka klassikalist balletti. Temperamentne Pipi ühendab enda liikumises palju erinevaid stiile, kuid   näiteks   tema   sõbrad   Tommi   ja   Annika   tantsivad   väga   klassikaliselt,   see   võibki iseloomustada   nende   sellist   arglikust   ja   tagasihoidlikust.   Pipi   saab   näidata   ka   klassikalisi liigutusi,  kui ta kohtub unes oma isaga. Etenduse vältel saab imetleda nii õhulisi hüppeid ja kergeid piruette kui ka rohkem vabastiilis ja korrapäratut tantsu. Mulle väga meeldis see lavastus. See oli originaalne, värvikas ja hästi teostatud ning viis mind tagasi   lapsepõlve.   Selline   kogemus   oli   mul   esmakordne,   kus   vaatan   täispikka   balletti internetist, aga jäin rahule, sest pildi ja helikvaliteet oli super.
 
Martin Vatku 10.m
Pipi ballett-Muusika retsensioon #1 Pipi ballett-Muusika retsensioon #2
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 2 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2020-11-04 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 5 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor MartinVatku Õppematerjali autor
Soome Rahvusooperi balleti „Pipi Pikksukk“

Sarnased õppematerjalid

Kontertiarvustus --Pipi Longstocking
3
pdf

Kontertiarvustus - “Pipi Longstocking”

Kontertiarvustus - “Pipi Longstocking” 17. Märtsil 2020 kuulasin arte.tv keskkonnas balletti “Pippi Longstocking”, mida esitati Soome rahvusooperi laval. Pipi pikksukk on põhjamaa laste üks vaieldamatu lemmik tegelane ja nüüd on Astrid Lindgreni raamatu ainetel tehtud Pipi Pikksuka lugu ka balletiks. Lugu toimub ühes väikeses linnas, kus elab maailma kõige tugevam tüdruk kes satub oma sõprade Tommy ja Annikaga erinevatesse toredatesse seiklustesse. Rootslasest tantsija ja koreograaf Pär Isberg on loonud väga huvitava ja tänapäevase koreograafia. Näiteks Pipi teeb mõnelegi silmad ette nii tänavatantsus, ​break​-tantsus, stepptantsus kui ka ​capoeiras. ​Kui Pipi ühineb kohalike daamidega pärastlõunaseks kohviks siis

Kategoriseerimata



Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun