20. sajand - ajalooline keeleteadus kaotab oma juhtpositsiooni, juhtima asub deskriptiivne (sünkrooniline) keeleteadus. Cours'i ilmumine oli nagu Kopernikuse revolutsioon keeleteaduses. 7. Keelelise relatiivsuse teooria tekkimine 20. sajandi I poolel (Boas, Sapir, Whorf). Taust: 19. sajandil alustati uurimisreise kaugete maade ja kultuuride juurde. Juured saksa romantikute juures. Jätkab liini Praha koolkond strukturalistid Roman Jakobson. Anders Johan Sjögren (1792-1855) - Vene tsaarilt saadud rahaga tegi aastatel 1824-1829 üle 10 000 km pikkuse uurimisreisi marsruudil Karjala-Lapimaa-Põhja-Venemaa-Koola poolsaar- Arhangelsk-Mezen-Perm-Kaasan-Sankt-Peterburg. Castrén oli 1840. aastatel peaaegu terve kümnendi Siberis, kus uuris ligi 15 keelt nende kultuurikontekstis. suulise keele uurimismetoodika rajajad, taustal antropoloogilise lingvistika teke. Hiljem sarnane suund USA-s.
3) SPE reeglite rakendamine (derivatsioonide väljakirjutamine) 4) Süvavormi leidmine 5) Silpide mooralisuse määramine, kui on antud piisavalt infot CVC silpide kohta 6) Moorateooria struktuuriskeemide esitamine 7) Rõhusüsteemi määramine etteantud sõnade põhjal (meetriline fonoloogia) Süntaksi kordamisküsimused 1. Strukturaallingvistika ja generatiivse grammatika erinevused. Strukturalism sai alguse 20.saj Euroopas, rajaja Saussure. Strukturalistid uskusid, et keel on terviksüsteem, millel on oma kindel ehitus ja struktuur, ja selle struktuuri kirjeldamine, pidades silmas tervikut, on keeleteaduse põhiülesanne. Strukturalistid vastandasid süsteemi ehk langue kõnele ehk parole, sünkroonilist uurimist diakroonilisele. Nad uskusid, et keeleteaduse tuum on sünkrooniline uurimine uurib keele sõnavaras mingiks ajalõiguks kujunenud seisu, nt tänapäevaks. Diakroonilise puhul uuritakse keele sõnavara ajaloolist kujunemist.
psühholoogiline ja folkloristlik naljavaatlus. Psühholoogilistes ja folkloristlikes uurimustes lähtutakse erinevatelt alustelt. Esimeses huvitutakse mitte niivõrd naljatekstist, kuivõrd funktsioonist ja kohast, mis ta hõivab inimese juures, kes seda nalja loeb, kuulab, edasi annab. Tegeldakse anekdoodi kontekstiga ehk täpsemalt tegeldakse konteksti selle osaga, mis puudutab indiviidi ning nalja mõju talle. Erinevate psühholoogiliste suundade esindajad, aga ka strukturalistid, kaasajal moodsad antroposoofid jt. piiritlevad vaatlusalust veelgi ning käsitlevad rahvajutte sh nalju kui alateadvuslikke protsesse ja hingeaparaadi väljendusi (Holbek 1993: 225). See on ka psühhoanalüütilise (nimetatud ka freudistlikuks) meetodi põhialus. Psühhoanalüütiline suund uurimismeetodina sai alguse selle sajandi algul psühhiaater Sigmund Freudi töödest. Nii folkloori, kirjandusteoste kui kogu kultuuri põhjusi hakati otsima inimeste sisemaailmast. Meetod leiab
vaid millegi sellisega. Jutustus on elementide süsteem, mis toimub läbi elementide integreerituse. Elemendid muutuvad järjest mahukamaks. Funktsioonidest kõrgemal asub tegelaste tasand, selle kohal jutustuse tasand. Jutustuses 2 süntaksit: järgnevuse s ja hierarhilisuse s. Kõrgematel tasanditel Barthes eriti pikalt ei peatu. Tegelaste tasandil viitab Greimasi aktandile, Todorovi baaspredikaadile jne. [Üldiselt püüavad strukturalistid tegelaste tasandit analüüsides vältida trad. lähenemist, tegelaste kirjeldamist psühholoogilistes terminites. Mingid mõjutused siiski Jungi arhetüüpidest. Enamasti tegeldakse grammatilise subjektiga teksti grammatikas. Karakter on strukt. analüüsist senimaani puudunud, nüüd on hakatud selle vajalikkusest rääkima] Jutustuse tasand seostub jutustaja ja lugeja probleemiga. Millised on jutustaja ja lugeja märgid. See on tasand, kus kahe alama tasandi elemendid
Motivatsioonitüübid • foneetiline motiveeritus • morfeemne motiveeritus • semantiline e. kujundlik motiveeritus • situatiivne motiveeritus • etümoloogiline motiveeritus • diskrimineeriv / mittediskrimineeriv motiveeritus Leksikaalse tähendusmuutuse liigid • uuenduslik tähendusmuutus • reduktiivne tähendusmuutus • tähenduse teisenemine Sõna kui grammatikaüksus: strukturaalne lähenemine sõnale • alates Saussure’ist eristavad strukturalistid keeles kaht tasandit: häälikkuju e. tähistuse (formatiivi) ja tähenduse (semeemi) poolt • nt. väljend Aias kasvab puu – lause iga osa on keelemärk, millel on oma tähendus (signifikaat) ja tähistajad (signifikandid) • keeles puudub isomorfism Sõnale lähenemise võimalused • sõnale võib läheneda eri tasanditelt ning kõnelda lingvistilises plaanis kuut tüüpi sõnadest: semantiline morfoloogiline süntaktiline foneetiline graafiline pragmaatiline
energia, mis on kummatigi suunatud otsekui tühjusesse. Aleksander Solzenitsõn, tema teostel oli tohutu menu. Sai ka Nobeli kirjanduspreemia. Teadus ja filosoofia. Jätkus teaduse võidukäik, tärkas huvi n-ö pehmete valdkondade vastu. Kujunes küberneetika, mis tegeles juhtimise, side ja infotöötluse seaduspärasuste uurimisega. Küberneetika arengule andis tõuke arvutite areng. Strukturaalne antropoloogia strukturalistid nentisid, et kõikide kultuuride aluseks on teatavate vastandpaaride süsteemid. 1960 aastatel võttis maailmas maad mässumeelsus, mida väljendati ka loosungiga ,,Ühiskond on süüdi", põhjendajateks olid uusvasakpoolsed mõtlejad. 1967 a toimus ka esimene südame siirdamine (C. Barnard) USA astronautide jõudmine Kuu pinnale (Apollo 1969, Neil Armstrong). Kunst, televisioon, sport. 1960 aastate algul voogas üle maailma popkunst, millele pani aluse Ameerika reklaamikunstnik A. Warhol
Mis võiks kaasa aidata püsiva rahu tekkele? Rahu on võimalik ainult siis, kui inimene on haritud. Riik vajub tahaplaanile ning esile kerkib indiviid. K. Deutch. Kriitiline koolkond. Väga paljudes käsitlustes on keskmes inimene. Indiviidi ja inimõiguste roll kasvab. (Walesi koolkond). Feministlik koolkond. Leiavad, et sõjapidamine on mehelik ning oleks kasulik rakendada rohkem naisi, et muuta poliitika pehmemaks. A. Dickner. Post-strukturalistid. Suhtutakse halvasti traditsioonilistesse ideedesse. Keskenduvad eelneva ümberlükkamisse, sarnaselt anarhismiga. Julgeolekupoliitilised probleemid Julgeolekudilemma Arusaam enda võimekusest võrreldes teiste riikidega. Riik tunneb ennast alati nõrgana, kui ta teab, et mõni riik on temast tugevam. (Rousseau) Riik tegutseb selle nimel, et saada naabritest tugevamaks. See ärritab omakorda naabreid, kes hakkavad samuti tegutsema, et võistluses mitte alla jääda.
asemel hakati uurima foneemisüsteemide muutusi. Euroopas ilmus mitmeid puhtsünkroonilisi keeleteaduse põhiteoseid, näit Jespersen Language, Hjelmslev, Bühler Sprachtheorie. Tekkis ka filosoofide ja loogikute huvi keele vastu. 7. Keelelise relatiivsuse teooria tekkimine 20. sajandi I poolel (Boas, Sapir, Whorf). Taust: 19. sajandil alustati uurimisreise kaugete maade ja kultuuride juurde. Juured saksa romantikute juures. Jätkab liini Praha koolkond strukturalistid Roman Jakobson. Anders Johan Sjögren (1792-1855) - Vene tsaarilt saadud rahaga tegi aastatel 1824-1829 üle 10 000 km pikkuse uurimisreisi marsruudil Karjala-Lapimaa-Põhja-Venemaa-Koola poolsaar- Arhangelsk-Mezen-Perm-Kaasan-Sankt-Peterburg. Castrén oli 1840. aastatel peaaegu terve kümnendi Siberis, kus uuris ligi 15 keelt nende kultuurikontekstis. suulise keele uurimismetoodika rajajad, taustal antropoloogilise lingvistika teke. Hiljem sarnane suund USA-s.
tema psüühikas, ei põhine inimese ümbritseva maailma tunnetus ja tema käitumine alati teadvustatud tegevusel. Inimene versus loom: · asjade omaduste eristamine (tegelikkuse oluliste omaduste eristamine) · eesmärgilisus (tulevik versus "siin ja nüüd") · kogemused (ühiskondlik-ajalooliste kogemuste akumuleerimine, omandamine, edasiandmine, suuline ja kirjalik keel) · Mida uurisid strukturalistid? Nimeta üks strukturalist. Wilhelm Wundt rajas 1879. aastal esimese psühholoogialaboratooriumi, kuna teda huvitasid psüühika ehituskivid. Defineerides psühholoogiat teadusena teadvustatud kogemusest, lõi ta mudeli, mis sai tuntuks strukturalismina. Strukturalism keskendus põhielementidele, mis moodustavad mõtlemise, teadvuse, emotsioonide ja teiste vaimsete seisundite ja aktiivsuste aluse. Mõistmaks, kuidas põhiaistingud kombineeritult tekitavad meie
LAENUTEOORIA erinevate rahvaste muinasjuttude saranuses tuleb nende ühisest algupärast nt Vana-Indiast on pärit või siis edasine laenamine Pärsiast jne ANTROPOLOOGILINE kk ideed tärkavad ISE. Seotud Usa & Inglismaa koloniaalpoliitikaga. SOOME kk tekstide analüüsiga selgitada välja nende omavaheline seos. Leida algtekst ja siis leida levikuteed. (Ajaloolis-geograafiline meetod seega) Vene STRUKTURALISTID aluseks teksti vorm. Erinevate regioonide lähenemisviisid: 2 Ingliskeelne folkloristika tegeleb kaasaja ja inimeste endaga, sotsiaalantrop. Lähenemisviisid, kommunikatsiooniuuringud Saksakeelne folkloristika minevikuline, ajaloolisi tekste uuriv. Oma kultuuri uurimine, tekstide struktuuri ja teemade leviku uuringud. Valitsevad teadusruumid eestis: o 18.-19
Häälikud on kõne osad. Foneemid on keele osad. Esmalt eristatakse tunnuseid, mille poolest foneemid erinevad ja siis öeldakse mis tingimustel nad erinevad. Foneemiteooria mõjutas ajaloolist keeleteadust: eraldiseisvate häälikute muutuste asemel hakati uurima foneemisüsteemide muutusi. •MARKEERITUSE TEOORIA (teema vs reema). •Prosoodiliste fonoloogiliste nähtuste (pikkus, rõhk, intonatsioon) distinktiivsete tunnuste kirjeldamine. •Praha strukturalistid tegelesid paljude muude keeleteaduse aladega (nt stilistika, Jakobsoni vene käänete analüüs). Praha koolkond alustas distinktiivsete tunnuste kirjeldamist ka prosoodiliste fonoloogiliste ühikute puhul (pikkus, rõhk, intonatsioon, toon). • Praha koolkonna liikmed tegelesid ka paljude muude keeleteaduse aladega, näiteks stilistikaga. Hästi on tuntud ka Jakobsoni vene käänete analüüs. Praha koolkonnast veel markeerituse teooria, teema/reema jm.
kunstiteaduse poolt. 3. Stilistika uurib erinevate autorite stiili omapära, ka žanrite stiili nt ajaperioodi või rahvuskultuuri lõikes. Uurib nii grammatilist ülesehitust kui ka teksti kõla, riimide kaustust ja ka vormi. Strukturistlike koolkondade eelkäija. 4. Strukturalism -Struktuur > korra loomine maailmas, kirjandusel oluline roll maailma seletamisel, Strukturalistid uurivad, kuidas inimesed omistavad tähendust maailmale, mitte mis maailm on Uurib kirjanduse toimimist süsteemina Strukturalismi ei huvita, a) mida tekst tähendab, b) milline on selle väärtus vaid kuidas tähendus luuakse. 5. Uus-kriitika, mõiste close reading, lähilugemine:objektiivne analüüs, keskendub ainult tekstile, ei pea oluliselt autori kavatsusi, ega emotsionaalset lähenemist tekstile, oluline vaid tekst ise ja selest lähtuvad seosed.
Häälikud on kõne osad. Foneemid on keele osad. Esmalt eristatakse tunnuseid, mille poolest foneemid erinevad ja siis öeldakse mis tingimustel nad erinevad. Foneemiteooria mõjutas ajaloolist keeleteadust: eraldiseisvate häälikute muutuste asemel hakati uurima foneemisüsteemide muutusi. · MARKEERITUSE TEOORIA (teema vs reema). · Prosoodiliste fonoloogiliste nähtuste (pikkus, rõhk, intonatsioon) distinktiivsete tunnuste kirjeldamine. · Praha strukturalistid tegelesid paljude muude keeleteaduse aladega (nt stilistika, Jakobsoni vene käänete analüüs). Praha koolkond alustas distinktiivsete tunnuste kirjeldamist ka prosoodiliste fonoloogiliste ühikute puhul (pikkus, rõhk, intonatsioon, toon). · Praha koolkonna liikmed tegelesid ka paljude muude keeleteaduse aladega, näiteks stilistikaga. Hästi on tuntud ka Jakobsoni vene käänete analüüs. Praha koolkonnast veel markeerituse teooria, teema/reema jm.
muutuse asemel hakati uurima foneemisüsteemide muutusi. Euroopas ilmus mitmeid puhtsünkroonilisi keeleteaduse põhiteoseid, näit Jespersen Language, Hjelmslev, Bühler Sprachtheorie. Tekkis ka filosoofide ja loogikute huvi keele vastu. 7. Keelelise relatiivsuse teooria tekkimine 20. sajandi I poolel (Boas, Sapir, Whorf). Taust: 19. sajandil alustati uurimisreise kaugete maade ja kultuuride juurde. Juured saksa romantikute juures. Jätkab liini Praha koolkond strukturalistid Roman Jakobson. Anders Johan Sjögren (1792-1855) - Vene tsaarilt saadud rahaga tegi aastatel 1824-1829 üle 10 000 km pikkuse uurimisreisi marsruudil Karjala-Lapimaa- Põhja-Venemaa-Koola poolsaar-Arhangelsk-Mezen-Perm-Kaasan-Sankt-Peterburg. Castrén oli 1840. aastatel peaaegu terve kümnendi Siberis, kus uuris ligi 15 keelt nende kultuurikontekstis. suulise keele uurimismetoodika rajajad, taustal antropoloogilise lingvistika teke. Hiljem sarnane suund USA-s.
Seikleja Felix Krulli pihtimused, Romain Gary. Gooti romaan. Kitsas tähenduses keskaja kunsti ja kultuuri taassünniga seotud eelromantismi vool Inglismaa. Inglise eelromantism ja romantism: H. Walpole, M. C. Lewis, Ann Radcliffe, Mary Shelley. Saksa Schauerroman, Prantsuse roman noir. Luule ja proosa vastandus Luuleteksti algus on musikaalne ja alus keeleväline. Proosa on keelenähtus. Luule on vahepealne, suguluses muusikaga. Luule on muusikalis-kirjanduslik zanr. Vene formalistid ja strukturalistid: luule on deformeeritud keel. Poeesia on korrapärane vägivald tavalise keele suhtes. Värsi tiheduse mõiste. Luuleteksti suurus on piiratud, seega piisab vähestest sõnadest, et edastada sõnumit kontsentreeritult. Luule keel on tihe. Luule seotud ja proosa sidumata keel. Luule seotus on ka graafiliselt väljendatud (luulerida, riim ja rütm). Proosakeel ei anna oma tihedusest lugejale teada. Proosakeele seotus on vähemärgatav. Luules on rütmilisus ja ühikute korrapärane
Pigem deduktiivne arutelu selle üle, miks inimühiskond mingil kindlal moel korraldatud on. Välismaailma kogemine seotud sellega, kuidas meie meeled töötavad, kuidas inimese aju on loodud stiimuleid vastu võtma, neid interpreteerima ja korrastama. Kui midagi loome, imiteerime oma arusaama loodusest. Eksisteerivad paralleelid keele ja kultuuri teatud aspektide vahel (sugulus, vahetuskaubad, müüdid) Binaarne opositsioon ühiskonnas on vastandite paar, mida strukturalistid arvasid inimmõtlemises domineerivat ja sellistes ühiskondlikes korraldustes väljenduse leidvat. Püüab haarata tähendusrikaste süsteemide (nt müüdid sugulussüsteem) üldisi omadusi. Sellised süsteemid koosnevad elementidest need elemendid on pigem 'suhted'. Nt. sugulussüsteem koosneb suhetest. Olulised on kommunikatsioonivormid. Kommunikatsioon opereerib kolmel tasandil: Naistevahetus Kaupade ja teenuste vahetus Sõnumite kommunikatsioon/vahetus
2) Reflektiivne juurdepääsu teadvuse erinevate funktsioonide kohta, püsivad muutuvad tunnused, võime ette näha ja planeerida 3) Eneseteadvus teadmine, et me ise oleme olemas ja me oleme me ise Teadvusväline psüühika Tähelepanu keskmest välja jäänud kuid töödeldud signaalid Vastureaktsioon nõrkadele kuid reaalsetele ärritajatele Automatiseerunud liigutused Otsustele eelnevad protsessid psüühikas Käitumise alateadlikud motiivid Teadvuse ajalugu psühholoogias: Strukturalistid: W. M. Wundt (1832-1920) Aktiivsed ja passiivsed elemendid E. Titchener (1867-1927) Kuidas elementidest moodustuvad keerukad kogemused? Teadvuse funktsioonid: - prioriteetide seadmine ja tegevuste järjestamine - mineviku ja tuleviku integratsioon, planeerimine - käesoleva hetke märgistamine - loovus - olukorra ja seisundi pidev jälgimine - isiksuse järjepidevus ja kooskõlalisus ajas - nähtuste ja omaduste olemust ning enda mõtteid ja tundeid edasi andva kommunikatsiooni tagamine
2) Reflektiivne – juurdepääsu teadvuse erinevate funktsioonide kohta, püsivad muutuvad tunnused, võime ette näha ja planeerida 3) Eneseteadvus – teadmine, et me ise oleme olemas ja me oleme me ise Teadvusväline psüühika Tähelepanu keskmest välja jäänud kuid töödeldud signaalid Vastureaktsioon nõrkadele kuid reaalsetele ärritajatele Automatiseerunud liigutused Otsustele eelnevad protsessid psüühikas Käitumise alateadlikud motiivid Teadvuse ajalugu psühholoogias: Strukturalistid: W. M. Wundt (1832-1920) Aktiivsed ja passiivsed elemendid E. Titchener (1867-1927) Kuidas elementidest moodustuvad keerukad kogemused? Teadvuse funktsioonid: - prioriteetide seadmine ja tegevuste järjestamine - mineviku ja tuleviku integratsioon, planeerimine - käesoleva hetke märgistamine - loovus - olukorra ja seisundi pidev jälgimine - isiksuse järjepidevus ja kooskõlalisus ajas - nähtuste ja omaduste olemust ning enda mõtteid ja tundeid edasi andva
ajalugu, aga nad teevad seda tingimustes, mis ei ole nende enda poolt valitud." Marksistlik ja funktsionalistlik (Durkheim, Parsons) traditisioon näeb lihtsustavalt inimesi eeskätt kui sotsiaalse struktuuri kandjaid, kes järgivad võrdlemisi passiivselt reegleid, mille nad on omandanud sotsialiseerumisprotsessi käigus. Küsimus agency-struktuuri vahekorrast taandub paljuski küsimusele humanistlikust ja mitte-humanistlikust positsioonist. Mõnes mõttes viivad post-strukturalistid Marxi ühiskonnakriitika veelgi kaugemale väites, et võim on kõikehaarav ja kõikjalolev ja indiividil tegelikult puudub võimalus ühiskondlikke protsesse mõjutada (nt Foucault). Sellele vastukaaluks tekkisid 20. saj mitmed mikroteooriad, millest mõned (nt etnometodoloogia) üsna ekstreemselt eitavad sotsiaalse struktuuri kui sellise olemasolu üleüldse, leebemas versioonis aga rõhutatakse vastupidist indiviidid loovad sotsiaalseid struktuure oma individuaalsete tegevuste, s.h 4
Kui toimub kommunikatsioon akt: on sel 6 aspekti. · keegi, kes info/teate välja saadab. · keegi, kellele see on adresseeritud · kanal, mille kaudu teade liigub · teade ise · kood, Chomsky must kast (lauseid moodustav masin) , olemas mõlemast sõltumatult · kontekst ehk tegelikkust, see millest kood räägib, viitab Kui tahame kultuurilist tegevust käsitleda informatsioonina, nagu strukturalistid seda tegid, siis võime Jakobsoni eeskujul info jagada 6 erinevasse liiki. · info saatja kohta, kas rõõmus või ärritatud, emotsiooni meelevallas · info mis teates sisaldub ja mis on keskendunud saajale. hei, käskiv · info: et kontakti luua: hallo, saad sa praegu rääkida, kuuled mind · info mis keskendub koodile endale: kui see ei toimi, palun sõnasta uuesti, koodi saab õgvendada · teate põhiline sisu
tõusvat meeleheidet. Üliõpilaste ahastus, kes näevad, et neile omistatakse diplomeid ilma tööta on võrdne õpetajate ahastusega ja täiendab seda. ma olin 5s rühm ja mul olid sellised küssad, et mis on sümbol, sümboolne märk/ praha lingvistiline ring/ pragmaatika kui ta samad küssad teeb, siis vaata veel seda Sapir-Whorfi hüpoteesi või miskit siis Freget kellelgi oli de Saussure Ameerika strukturalistid siis ühel oli, et mis on indeks mis on semiootika? siis süntaktika siis oli vist semioos mis on illokatiivsed kõneaktid? siinna frege alla käis veel mis on sisu ja tähendus või mis nende vahe on ja selline küsimus oli ka et mis on keelemärk ??
Kõige tavalisemad on kahe- ja neljarealised stroofid. Kuid kasutatakse ka kolme-, viie-, kuue-, seitsme-, kaheksavärsilisi jne stroofe. Värsside arv stroofis on piiramatu, sõltudes luuletaja taotlustest. stroofika stroofe käsitlev värsiõpetuse osa, mis tegeleb stroofide tekkeloo, kasutamise ja teooria uurimisega. strukturalism kirjandusteaduse suund, mis põhineb teose ehituse ning selle erinevate osade ülesannete uurimisel. Strukturalistid peavad kirjandust eelkõige kommunikatsioonivahendiks. Nende arvates on kirjandusteos elementidest loodud tervik, mitte osade summa. Seejuures ei ole osadel tähendust väljaspool tervikut ning tervik on üksikosadest määravam. Näiteks: Northrop Frye' uurimus sellest, mis teeb tekstist ilukirjanduse "Anatomy of Criticism" (1957). stseen lavateose väikseim terviklik osa; etteaste. Stseenis ei muutu näitlejate koosseis laval. Näitlejate ümberpaiknemist stseenis nimetatakse
annaabi.ee 
