1916. aastaks oli venemaa oma ressursidest tühi, sest I maailmasõja tõttu oli tööstuses rõhk pandud sõjainventaarile ning suur osa põllumajanduses töötavatest meestest olid saadetud sõtta. Armees oli ligi 15 miljonit meest, nende seas ligi pooled töövõimelistest/ealistest meestest. Selletõttu ei suutnud riik toota ka piisavalt sõjavarustust. Halvenenud oli ka linnade varustamine toiduga. 1917. aastal oli rahvas näljas ning ka sõjast hullumas. Oli kaupade defitsiit. Rahvas streikis. Tsaarivalitsus püüdis rahutusi jõuga maha suruda, kuid kõik ebaõnnestunult. Suurem osa sõjaväelasi keeldus elanike vastu jõudu kasutamast ning ühines demonstrantidega. Venemaal oli puhkenud Veebruarirevolutsioon, millele järgnes veel teinegi Oktroobrirevolutsioon. Arvestades, levivat demokraatlikku suunda ja Venemaa rasker majanduslikku olukorda, kus rahvas oli näljas, polekski saanud minna teisiti, sest nälgivat ja uuendustemeelset rahvast ei peata mitte miski.
Revolutsioon algas 12. jaanuaril, kui streigiga alustasid ,,Dvigateli" töölised. Nendega ühinesid veel paljud teised. Puhkes suur streigilaine, kus streikis 15 tuhat tööstustöölist. Alanud revolutsiooniga läksid kaasa haritlased ja õppivad noored, eriti üliõpilased. Töölisliikumise mõjul elavnes võitlus mõisnike vastu. Nõuti tööpäeva lühendamist, rahapalga ja moona suurendamist. 1905. aasta sügisel astus revolutsioon oma kõrgeimasse, otsustavasse faasi, kus algas poliitiline üldstreik, mis haaras kogu Tallinna. Meeleavalduses osales 40 tuhat osavõtjat. Oktoobri poliitiline üldstreik haaras ka Tartu ja Narva
See kujutas endast seda, et inimestele suruti peale vene keelt ja õigeusku. 6)Mille vallandas Venemaal Verine Pühapäev ja mida see endast kujutas? Verine Põhapäev vallandas ulatuslike välja astumiste laine ja see kasvas revolutsiooniks. Kujutas endast 100 000 inimese minekut Nikolai II juurde, et üle anda palvekiri halvenenud ühiskonnast ja inimeste elust, kuid vastu saadeti sõjavägi, kes avas rahva pihta tule. 7)Miks puhkes 1905.aastal Venemaal revolutsioon? Puhkes, sest rahvas streikis tänavatel võimu vastu ja algas kohe peale Verist Pühapäeva. 8)Mida lubas tsaar Nikolai II 17.10. 1905.aasta manifestiga? 17.oktoober 1905 ilmus Nikolai II manifest, mis lubas rahvale vabadust, laiendada valimisõigusi. 9)Miks saatis Nikolai II 2 Riigiduuma koosseisu laiali? Vastuolude üheks põhjuseks oli Sotsialistide-Revolutsionääride Partei esindajate poolt Riigiduuma istungitel tehtav keisrivõimuvastane agitatsioon. 10)Selgitage: segaseisuslased , narodnikud
et nende laevastik ei olnud üle terve maailma laiali pillutud. Ameerika Ühendriigid saavutasid majandusliku ülemvõimu tänu sõja tõttu vallapäästetud hiiglaslikele tootmisreservidele. See majanduslik buum andis suuri lootusi, mis majanduse kohanemisel rahuaja tingimustele peatselt nurjusid. Lisaks sellele avaldasid töölised rahulolematust elukalliduse tõusu, pika tööpäeva ja halva kohtlemisega. Üle ühe neljandiku tööjõust olid vabrikutöölised. 1919. aastal streikis üle nelja miljoni inimese ja üle terve riigi esines arvukaid mässe. Kuna rahvas oli just üle elanud ulatusliku gripiepideemia ja tänu sellele olid inimeste pinged üleval. Rahvas ei olnud olukorraga rahul. 1918.aastal esitas president Woodrow Wilson Ameerika Ühendriikide kongressile läkituse mis seisnes neljateistkümnes punktis. See sisaldas üksikasjalikke plaane Euroopa piiride korrigeerimiseks koos kollektiivse julgeolekusüsteemi ümberkorraldamise kavaga
esimesest õppeaastast. See tühistati alles sõjaolukorras 1915.a.- õpetada kahel esimesel 2 õppeaastal kõiki aineid peale vene keele rahvuskeeles. Vene rahvuslased nõudsid, et Tartu Ülikool viidaks ära Sise-Venemaale. Töölised koondusid a/ü desse. 1910 suleti Tallinnas 10 a/ü. Aktiivsemad juhid arreteeriti. Järsk töölisliikumise tõus 1912. Streigid Tallinnas, Tartus ja Pärnus. 2014 streikis Eestis 30 000 töölist. 1907-1914 VSDTP Eesti organisatsioonides vahekordade selgitamine enamlaste ja vähemlaste vahel Vähemlased pooldasid legaalseid võitlusmeetodeid ja tegid rahvusküsimustes koostööd eesti rahvusringkondadega. Juhtivamad tegelased: Karl Ast, August Rei, Alma Ostra jt. 1912 Narvas ilmuma legaalselt töölisajaleht „Kiir“ (Jaan Anvelt), suleti 5x. 1914 Narva lähedal kokku enamlaste parteikonverents. See taastab VSDTP Eesti organisatsiooni
kooli. Kuigi päevaplaan oli koolis üpris tihe tegeles Mandela seal ka tennise, pikamaajooksuga ja poksiga. 21. aastasena jätkasid nad õpinguid ülikoolis Fort Hare, et õppida inglise keelt, antropoloogiat, haldust ja õigusteadust. Nimelt soovis Nelson saada riigiametnikuks. Õpingud ülikoolis aga ei kestnud kaua. Teisel õppeaastal loobus Mandela talle pakutud kohas üliõpilaste komitees, ja streikis koos oma sõbra Oliver Tamboga viletsa toidu vastu. See viis mõlema noormehe koolist väljaviskamiseni. Üsna pea teatas Jongintaba, et ta on korraldanud Nelsonile ja Justicele abiellumise. Poised olid vapustunud, nad ei tahtnud väljavalitutega abielluda. Kartes hooldaja viha, jätsid nad kõik seljataha ja põgenesid Johannesburgi. Johannesburgis asus Mandela elama oma nõo juurde. Töö leidmisega oli raskusi, kuna ei tahetud võtta tööle inimest, kes
Lääne laenude abil käivitati küll majandusreform, aga see kukkus läbi. Tugevnes opositsiooniliikumine, mille eesmärk oli alternatiivse ühisk ehitamine sots süsteemi kõrvale. Tekkis iseseisvate haridus- ja kultuuriasutuste võrk, haritlased moodustasid põrandaaluseid org, mille eesmärk oli tööliste õiguste eest seismine ja vabade ametiühingute loomine. Augutis1980 streik vallandatud ametiühinguliidri toetuseks, eesotsas L. Walesa. Mõne päeva pärast streikis kogu Poola. Tehastevaheline streigikomitee esitas võimudele 21 nõudmist. 31. aug kirjutas valitsus sellele alla, tagati õigus ühineda ametiühingutesse, tõstis töötajate palka, lubas paremaid töötingimusi. Sündis ametiühingukoondis Solidaarsus. Poliitiline kriis Poolas 1980-81: Nõukogude süst lagunemise oht tekitas Kremlis hirmu. 1980 okt nõudis NLKP KK poliitbüroo Poola juhendajatelt ,,kontrrevolutsiooni" peatamist ja ,,korra" jaluleseadmist.
Eestis tekkisid rahutused kõigepealt Tallinna tööliste seas. Korraldati streike, peeti miitinguid, esitati nõudmisi. Töölisliikumine levis teistesse linnadesse. Revolutsiooniga läks kaasa Tartu üliõpilaskond, katkestades õppetöö ja ühinesid ülevenemaalise üliõpilaste streigiga. Streike alustasid ka mõisamoonakad, keeldudes tööleminekust enne, kui parandatakse elutingimusi, esines ka mõisa vara hävitamist. Streigid muutusid peaaegu pidevaks (,,Dvigatel" streikis 1905 aastal 12 korda), rakendati vägivalda. Tallinna tööliste suurel miitingul jaanipäeval kiideti heaks üleskutse alustada relvastatud võitlust isevalitsuse kukutamiseks. Levinuim vorm oli palvekirjade esitamine võimudele. ,,Postimees" taotles üldist valimisõigust ja eesti keele kasutusala laiendamist, maareformi, mis jätaks puutumata eraomandi. ,,Teataja" haritlased nõudsid kodanikuõigusi, omavalitsuse-kooli-kiriku ja kohtureforme, mis annaksid avaramad tegutsemisvõimalused
Ka majandusreform kukkus läbi. Samal ajal moodustasid haritlased põrandaaluseid organisatsioone, mis asusid võitlema tööliste õiguste ja vabade ametiühingute eest. Augustis 1980 alustasid Gdanski laevatehase 17 000 töölist ühe vallandatud ametiühinguliidri toetuseks streiki, nõudes ühtlasi ka kõrgemaid palku. Streigi etteotsa tõusis nii majanduslikke kui poliitilisi nõudmisi esitav elektrik Lech Walesa. Mõne päevaga streikis kogu Poola. Walesa juhtimisel moodustati streigikomitee, mis esitas võimudele 21 nõudmist. 31. august 1980 kirjutasid valitsuse esindajad ja Walesa alla kokkuleppele, mis tagas õiguse ühineda vabadesse ametiühingutesse, tõstis töötajate palka ja tagas neile paremad töötingimused. Sündis ametiühingukoondis Solidaarsus. Iseseisvate ametiühingute teke Poolas näitas nõukogude süsteemi nõrgenemist. See kokkuleppe aitas kaasa poliitilise elu aktiviseerumisele,
2006) 3.2.2. 1905. aasta revolutsioon 1905. aasta revolutsiooni algas 9. novembril, mida tuntakse ka Verise Pühapäevana. 11. jaanuaril andis Tallinna komite välja lenlehe :" Vennad! Nõudkem 8-tunnilist tööaega nagu meie vennad Piiteris!... Kui ei anda, siis, vennad, jätame töö seisma". Sellega algasid suured streigid. Suleti vabrikud ja ettevõtted. See jätkus rüüstamistega, miitingutega, rahvameelsete palvekirjade kirjutamistega, avalduste ja protsetidega. "Ühtekokku streikis 1905. aasta jaanuaris 15 tuhat tööstustöölist, s. o. 60 protsenti nende üldarvust." Veebruari kuus jätkus 11 streik uue hooga. Suuremad rahutused tekkisid "Dvigatelis" ja "Wiegandi" vabsikutes. Revolutsiooniga läksid kaasa isegi haritlased ja üliõpilased. Ülikooli aula muudeti rahvakoosolekute kohaks. Elavnesid ka tülid mõisnikega. Üldiselt nõudis rahvas tööpäevade lõhendamist, palga ja moona suurendamist
Jaguneb: 1. Töötajad 2. Töötud 2) Majanduslikult passiivne rahvastik, mitteaktiivne rahvastik isikud, kes ei soovi töötada või pole selleks võimelised ILO klassifikatsiooni kohaselt on töötaja e hõivatu isik, kes uuritaval perioodil: töötas ja sai selle eest tasu kas palgatöötajana, ettevõtjana või vabakutselisena töötas otsese tasuta pereettevõttes või oma talus ajutiselt ei töötanud (kuid säilitas töösuhte, näiteks oli puhkusel, streikis, puudus ajutiselt töölt seoses haigusega jt) tööjõu-uuringu küsitluse nädalal töötas vähemalt 1 tunni Põrandaalused töötajad varimajanduses hõivatud. Ei loeta töötajateks ega töötuteks Tööjõu hulka ei kuulu ja heitunud isikud tööealised, kes on võimelised ja oleksid nõus kohe tööle asuma, aga on kaotanud lootuse tööd leida Töötuks loetakse isik, kelle puhul on üheaegselt täidetud kolm tingimust:
tagasipöördujatele kergesti antavale hüpoteegile, Kaitsekulutuste kasv -Suurte korporatsioonide liitumine. SOTSIAALKÜSIMUSED,KODANIKUÕIGUSED: Üleminekuga rahuaja majandusele.(rekonversatsioon) :võeti vastus seadus, mis kergendas sõjaväelaste tagasipöördumist tsiviilellu(laenud majaostuks, rahaline toetus väljaõppeks ja ülikoolihariduseks) See võimaldas erinevalt Ims järgse majandusdepressiooniga kiiret tõusu. Samas töölisrahutused :1946.a streikis 4,6 milj-rohkem kui kunagi USA ajaloos) ,,Õiglane plaan" sept 1945(21punkti):tööhõive, miinimumpalga tõus, surem töötu abiraha, eluasemetoetus,tervise-kindlustus jms1953. a oli plaan ellu viidud vaid osaliselt. Farmeritel rasked ajad-Põllumajandus muutus suuräriks, perefarmid likvideerusid, paljud farmerid lahkusid maalt. Teravnes rassiküsimus nii siseriiklikult kui k a välispoliitiliselt.Rassiline diskrimineerimine kodumaal ei võimaldanud USA-l sõpru leida nn Kolmandas
Gierek. Lääne laenude abil käivitati küll majandusreform, aga see kukkus läbi. Tugevnes opositsiooniliikumine, mille eesmärk oli alternatiivse ühisk ehitamine sots süsteemi kõrvale. Tekkis iseseisvate haridus- ja kultuuriasutuste võrk, haritlased moodustasid põrandaaluseid org, mille eesmärk oli tööliste õiguste eest seismine ja vabade ametiühingute loomine. Augutis1980 streik vallandatud ametiühinguliidri toetuseks, eesotsas L. Walesa. Mõne päeva pärast streikis kogu Poola. Tehastevaheline streigikomitee esitas võimudele 21 nõudmist. 31. aug kirjutas valitsus sellele alla, tagati õigus ühineda ametiühingutesse, tõstis töötajate palka, lubas paremaid töötingimusi. Sündis ametiühingukoondis Solidaarsus. Poliitiline kriis Poolas 1980-81: Nõukogude süst lagunemise oht tekitas Kremlis hirmu. 1980 okt nõudis NLKP KK poliitbüroo Poola juhendajatelt ,,kontrrevolutsiooni" peatamist ja ,,korra" jaluleseadmist.
See on reaalsus, milles me peame elama. See võib Martiniga juhtuda igapäev..." Ja see juhtus. Pastori raskelt haavatasaamisest tõi teate Atlanta linnapea. Ta toimetas haavatud mehe juurde ruttava Cortta viivitamatult lennuväljale, kus saadi teade Kingi surmast. Coretta pöördus laset juurde tagasi. Vapustatud ja vaikivad, lugesid need vastuse neid piinanud küsimusele ema silmadest. King lendas Memphisesse umbes nädal enne saatuslikku päeva. Seal streikis 400 linna prahivedajat. Poolemiljonilises linnas, blues'ide sünnimaal, moodustasid neegrid elanikkonnast 42 protsenti, prahivedajaist olid aga peaaegu kõik neegrid. Selline suhe oli iseloomulik kogu maale: raske füüsilise ja vähetasuva töö tegijate hulgas on alati ülekaalus neegrid. Dr. King liitus piketeerijatega. Foto- ja filmimeestest ning ajalehereporteritest ümbritsetuna läksid streikijad kindlalt koos inimestega, kes olid saanud vankumatuse, mehisuse ja vapruse sümboliks.
autotööstuses(1946- 1955) toodetud autode arv neljakordistus. Üleminekuga rahuaja majandusele (reekonversatsioon) :võeti vastus seadus, mis kergendas sõjaväelaste tagasipöördumist tsiviilellu(laenud majaostuks, rahaline toetus väljaõppeks ja ülikoolihariduseks). See võimaldas erinevalt Esimese maalimasõja järgse majandus depressiooniga kiiret tõusu. Samas toimusid töölisrahutused : 1946.a streikis 4,6 milj rohkem kui kunagi USA ajaloos). Truman viis läbi ,,Õiglane plaan"-i: miinimumpalga tõus, suurem töötu abiraha, eluasemetoetus, tervise- kindlustus jms. 1953. a oli plaan ellu viidud vaid osaliselt. Farmeritel olid rasked ajad. Põllumajandus muutus suuräriks, perefarmid likvideerusid, paljud farmerid lahkusid maalt. Vaatamata USA poolt deklareeritava demokraatiaga, esines ka pärast II maailmasõda riigis rassilist diskrimineerimist: esines
omasid tunduvalt suuremat osakaalu. Peagi alustas Tallinnas ilmumist ka Peeter Speegi Uudised, mis oli Teatajast veelgi radikaalsem ja toetas sotsiaaldemokraatiat. 20. sajandi alguses kujunesidki välja esimesed eestlaste poliitilised rühmitused, lisaks sotsialistidele oli oluline roll Tõnissoni rahvuslastel ja Pätsi tsentralistidel. 1905. aasta revolutsioon 12.24. jaanuaril 1905 toimusid Eestis 9. jaanuaril Peterburis toimunud verise pühapäevaga solidaarsusstreigid. Streikis umbes 12 000 inimest tööstuslinnades Tallinnas, Narvas ja Tartus. 10. detsembril 1905 kuulutati Tallinnas ja Harjumaal välja sõjaseisukord, sellest hoolimata ajavahemikul 12.20. detsember 1905 rüüstati Eestis ligi 120 mõisa ja Velise ja Kabala vallas toimusid relvastatud kokkupõrked sõjaväeosadega. 26. detsember kuulutati välja sõjaseisukord Rakvere, Paide ja Haapsalu piirkonnas. Detsembrist 1905 kuni veebruarini 1906 läbiviidud
jõutudki. 1905. aasta revolutsioon ja poolitiliste erakondade teke Rahutused Tallinnas 12.–24. jaanuaril 1905 toimusid Tallinnas streigid solidaarsusest 9. jaanuaril Peterburis toimunud Verise pühapäevaga. 12. jaanuaril algas streik vagunitehases Dvigatel, millega liitusid Tallinna tselluloosivabriku, Lutheri vabriku ning seejärel ka teiste suurkäitiste töölised, misjärel seisatati Balti Puuvillavabrik. Streikis umbes 12 000 inimest Tallinnas, Narvas ja Tartus. Pärastlõunal kogunesid Tallinnas streikijad ja meeleavaldajad praeguse Vabriku, Valgevase ja Kungla tänava vahelisel alal Kalamajas Lausmanni heinamaal. Sama päeva õhtul esitasid tööliste esindajad oma nõudmised ajutisele kubermangu valitsejale. 26. jaanuaril keeldusid Tartu Ülikooli üliõpilased solidaarsusest õppetööst. 22. märtsil toimus streikivate rätsepate meeleavaldus ja demonstrantide arest Tartus; 30
Jätkati sellega, mida oli varem tehtud, näiteks tekstiilitööstus, kus languse põhjus oli muutus moes, eriti naiste moes. Kivisöe kaevandamine ei olnud enam konkurentsivõimeline hakati kasutama nafta- ja hüdroenergiat. Kuna kaevandustes töötas palju inimesi, ähvardas kaevureid tööta jäämine, sest omanikud soovisid kaevandused kinni panna. 1926 toimus üldstreik, ühelt poolt kaevanduste sulgemise vastu, teiselt poolt tööpäeva lühendamise ja palkade tõttu. Streikis 4 miljonit inimest, 10% elanikest. See leevendas ajutiselt , aga kaevandusi sulgeti ikka. Õp: Tuumaenergiast räägime me ikka pärast teist maailmasõda. Jakob: Aga no räägime. Iirimaa saavutas enne esimest maailmasõda autonoomia, aga see ei meeldinud Iirimaa inglastele. Oli oht kodusõjaks, aga siis tuli maailmasõda. 1916 puhkes Iirimaal nn lihavõtteülestõus. Sadakond iiri patriooti vallutasid Dublini peapostkontori, barrikadeerisid end sinna ja nõudsid Iiri iseseisvust.
kuid Inglismaa oli palju investeerinud raha ja mehi sõtta. Lisaks olid neil kaelas suured võlas USA ees. Reparatsioonidest saadu läks selle võla tasumiseks. Turg oli ka vähenenud. Kanda jne hakkasid ise majandust arendama ja ei sõltunud enam Inglismaast. Seega oli väljaveo turg Inglismaa jaoks väike. Süsi asendus nafta ja veega. Söekaevandus aladel elavate inimeste töö kadus. Selle vastu võideldi üldstreikidega. Suur streik toimus nt 1926, kus 4 miljonit inimest streikis. Rahvaarv oli 47 miljonit. Kasu suurt streikidest ei olnud. Ka Inglismaad tabas majanduskriis, kuid ehk mitte nii suurelt kui USA. Enne kriisi polnud tõus nii kiire kui oli olnud USAs. Neil oli ka sotsiaalkindlustussüsteem, mis selle endakanda võttis. Sisepoliitikas Inglismaa puhul laienes valimisõigus. Kõik mehed alates 21-st eluaastast said valida. Said valida ka naised alates 30-st eluaastast. Valijaskond kasvas kaks ja pool korda. 1929. aastast said ka naised 21-st eluaastast valida
Peagi alustas Tallinnas ilmumist ka Peeter Speegi Uudised, mis oli Teatajast veelgi radikaalsem ja toetas sotsiaaldemokraatiat. 20. sajandi alguses kujunesidki välja esimesed eestlaste poliitilised rühmitused, lisaks sotsialistidele oli oluline roll Tõnissoni rahvuslastel ja Pätsi tsentralistidel. · 1905. aasta revolutsioon 12.24. jaanuaril 1905 toimusid Eestis solidaarsusest 9. jaanuaril Peterburis toimunud verise pühapäevaga streigid. Streikis umbes 12 000 inimest Tallinnas, Narvas ja Tartus. 26. jaanuaril keeldusid Tartu Ülikooli üliõpilased õppetööst. 22. märtsil toimus streikivate rätsepate demonstratsioon, seejärel arreteeriti Tartus aga demonstrantid. 30. märtsil oli Tallinnas "Dvigateli" ja "Viganda" tehase tööstajate vastasseis tehasemeistritega. 28. aprill tapeti Tallinnas sandarmirittmeister Tresner (). 30. aprillist 2. maini toimusid Tallinnas miitingud, milles võttis osa 3000 inimest
rasestumisvastased pillid 1968 Pariisi noorterahutused – põlvkondade konflikti haripunkt, juhtiv osa oli üliõpilastel o Tudengid nõudsid sõjaliste kulutuste kärpimist ja hariduskulude suurendamist o Mais hakati ülikoolides korraldama valitsusvastaseid poliitilisi kogunemisi, mille politseid ajas küll laiali, kuid protestid laienesid o Liitusid töölised, kes alustasid streike ja hõivasid tehaseid (streikis 1/5 Prantsuse töölistest) 12 o Parlament saadeti laiali, korraldati uued valimised, pinge lahustus, töölised naasid tehastesse o Kokkuvõttes ei toonud noortemässud midagi uut, sest mingit selget alternatiivi valitsevale korrale pakkuda ei olnud 1969 Woodstocki rokifestival – seal avaldus nooruslik mässumeelsus kõige rohkem
Konfiskeeriti maad, jagati talumaadeks. Nõuti valimisõigusi, tuleb võtta vastu vene põhiseadus, taheti demokraatliku vabariiki. Aastal 1905 tõmmati kogu rahvas poliitikasse. Oktoobri üldstreik ja 16. oktoobri veretöö: lgas esimese üle venemaalise poliitilise streigiga oktoobris 1905. Streik sai alguse 7. oktoobril Mosva Kaasani raudteel, levis sealt edasi kõigi teistele raudteejaamadele ja teiste tööstuseni teises linnades. Streikis üle 2 miljoni inimese. Relvapoodidest rööviti relvad, tühistati kõrtsid osad kasutati põletamiseks ja teised joodi maha. 15. oktoobril kogunesid Tallinna töölisvanemad ning otsustasid pöörduda linna kui ka kubermangu valitsusele. Nii politsei kui ka sõjavägi tõmmatakse Tallinnalt välja ning asendakse tööliste enda korrakaitse üksusega. Ning nõuti, et politsei vabastaks kõik poliitilistel põhjustel arreteerinud inimesi. Vabastati kõik arreteeritud isikud
Tulistamine leidis aset ilmselt seetõttu, et palee ees tekkis rüselus ja osa inimesi püüdis väravatest sisse murda. Jaanuaristreik Tallinnas. Vastukajana 9. jaanuari Peterburi Verisele Pühapäevale 12. jaanuaril algas streik vagunitehases Dvigatel, mille töölistega liitusid seejärel Tallinna tselluloosivabriku, Lutheri vabriku ning seejärel ka teised suurkäitiste töölised, misjärel seisatati Balti Puuvillavabrik. Streikis umbes 12 000 inimest Tallinnas, Narvas ja Tartus. Pärastlõunal kogunesid Tallinnas streikijad ja meeleavaldajad (tänapäeva Vabriku tänav, Valgevase ja Kungla tänava vahelisel alal Kalamajas) Lausmanni heinamaal. sama päeva õhtul esitasid tööliste esindajad oma nõudmised ajutisele kubermangu valitsejale. 26. jaanuaril Tartu Ülikooli üliõpilased keeldusid solidaarsusest õppetööst Liikumise laienemine;
annaabi.ee 
