võimaluse ise määratleda, mida ja kuidas tuleks teha.Samuti on üha enam aru saadud sellest, et areng pole toode, mida saab eksportida. Mõistet „arenguabi” kasutatakse kitsamalt konkreetsete rahaliste jms abi voogude kirjeldamiseks. Arengukoostöö tähendab pikemaajalist partnerlust arenenud ja areneva riigi vahel. 4. Milles väljendub arengukoostöö? See väljendub näiteks programmides, mis toetavad arengumaade vajadustel ja strateegiatel põhinevaid infrastruktuure (nt teed, ehitised, veevõrk), põhiteenuseid (nt haridus, tervishoid) ja kohalikku administratsiooni. 5. Missuguste riikidega on Eesti teinud ja teeb arengukoostööd? Partnerriikideks on Afganistan, Gruusia, Moldova, Ukraina, Armeenia, Aserbaidžaan ja Valgevene. 6. Selgita mida tähendab kahepoolne, mida mitmepoolne arengukoostöö. Kahepoolne ehk bilateraalne arengukoostöö tähendab kokkuleppeid abi andva riigi
organisatsiooni. 3. Võimaluste ja ohtude väljaselgitamine. 4. Organisatsiooni ressursside (materiaalsete, rahaliste, tööjõu jm) analüüs. 5. Tugevate ja nõrkade külgede väljaselgitamine. 6. Organisatsiooni missiooni ja eesmärkide kohandamine vastavalt tingimustele (analüüsi tulemustele) ja vajadusel strateegiate ümbersõnastamine. 7. Strateegiate rakendamine, sest ainult hästi elluviidavatel strateegiatel on mõtet. 8. Tulemuste hindamine, et vajadusel teha korrektiive. 24. Millised tegurid on organisatsiooni sisekeskkonna tegurid? Organisatsiooni sisekeskkonna moodustavad inimesed, organisatsiooni kultuur ja juhtimine. 25. Selgitage Tulemusjuhtimise põhimõtet. Tulemusjuhtimise lähtekohaks on organisatsioonide vajadus olla edukas oma (strateegiliste) eesmärkide saavutamise tähenduses, st: • kuidas seada olulisi, piisavalt nõudlikke eesmärke?
2. Valiskeskkonna analuus: missugused trendid voivad mojutada org.-ni. 3. Voimaluste ja ohtude valjaselgitamine. 4. Org.-ni ressursside (materiaalsete, rahaliste, toojou jm) analuus. 5. Tugevate ja norkade kulgede valjaselgitamine. 6. Org.-ni missiooni ja eesmarkide kohandamine vastavalt tingimustele (analuusi tulemustele) ja vajadusel strateegiate umbersonastamine. 7. Strateegiate rakendamine, sest ainult hasti elluviidavatel strateegiatel on motet. 8. Tulemuste hindamine, et vajadusel teha korrektiive. 28. Millised on kolm strateegilise juhtimise tasandit? 1. Korporatsioonitasandi strateegia arvestab kogu org.-ni, puuab maarata erinevate tegevusalade (allettevotete) prioriteedid Vastab kusimusele "Millises aris me oleme". 2. Aritasandi strateegia puuab maarata, kuidas saaks iga strateegiline alluksus (allettevote) olla omal alal konkurentsivoimeline. Vastab
kasutamine kauplemistehingutel algoritmidega, mis jooksutavad eelprogrammee-ritud kauplemisinformatsiooni, sealhulgas ajastus, hind ja kogus. Algoritmkauplemine on laialt kasutusel investeerimispankade, pensionifondide ning investeerimisühingute poolt.[7] Sisulise koha pealt on arvutipõhine finantsmaailm väga salastatud. Aktsiate kauplemisega tegelevad ettevõtted ei taha lasta oma strateegiatel, inimestel ega ka arvutikoodil lekkida väljaspoole ettevõtet ennast. Vastasel juhul on rivaalil väga lihtne dešifreerida nende aktsiakauplemispõhimõtteid, strateegiaid ning sealjuures võib-olla kopeerida, kuid halvemal juhul kasutada seda infot, et nende arvutid „annaksid“ rivaalile miljoneid dollareid. [4] „Kui kunagi oli 80 kuni 100 inimest investeerimispangas laua taga, siis nüüdseks on neid võib-olla 8.“ [4]
Kuigi liider peab õppima ja mõnikord võib ta olla ka peamiseks õppijaks, on siiski sagedamini õppijaks kollektiivne süsteem, suuremas osas organisatsioonides on palju potentsiaalseid strateege. Õppimine toimub läbi käitumise, mis stimuleerib retrospektiivset mõtlemist, järelduste tegemist astutud sammudest ja nende tagajärgedest. Peamine pole mitte strateegia väljatöötamine ja alluvateni viimine, vaid strateegilise õppimise protsessi juhtimine, mis võimaldab uutel strateegiatel esile kerkida. Koolkonna esindajad on rõhutanud, et tuleks vabaneda arvamustest, nagu saaks kõiki vajalikke teadmisi õpetada ja omandada käsiraamatute, õpikute või loengu abil, tähelepanu tuleb ka pöörata teadmiste formaalsele ja süstemaatilisele osale. Õppimise koolkonna poolt propageeritav lähenemine strateegiale on vajalik, kui olukord on väga ebastabiilne. Samuti sobib ta liiga keerukate keskkondade puhul. Tõeliselt uudne
ja koolijärgsel huvitegevusel. Ehkki kambaliikmelisuse ennetus pole valdavalt efektiivseks osutunud, on sellistestki programmidest üks osutunud paljutõotavaks. Samuti on positiivseid tulemusi andnud regulatiivsed sekkumised, mis piiravad alkoholi, tubaka ja tulirelvade kättesaadavust jms, ning meediasekkumised. Kuna delinkventse käitumise riski- ja kaitsetegurid ilmnevad inimest ümbritseva keskkonna eri tasandeil, on kogukondlikus kuriteoennetusel tähtis roll laiaulatuslikel strateegiatel. Koordineeritud ja mitmekomponendiliste strateegiate kujundamine, elluviimine ja hindamine on aga kogukondadele märkimisväärseks väljautseks. Et sekkumine oleks mõjus, on vaja omavalitsuse liidrite ja eri sektorite esindajate osalust ning seeläbi ka vastutust strateegia elluviimisel ja planeerimisel. Kordumatu kogukondliku kuriteoennetusstrateegia väljatöötamisel on osutunud kasulikuks hooliva kogukonna mudel, mis kaasab ennetusse kogukonna võtmeisikud ja arvamusliidrid
Väliskeskkonna analüüs: missugused trendid võivad mõjutada organisatsiooni Võimaluste ja ohtude väljaselgitamine Organisatsiooni ressursside (materiaalsete, rahliste, tööjõi jm) analüüs Tugevate ja nõrkade külgede väljaselgitamine Missiooni ja eesmärkide kohandamine vastavalt tingimustele ja vajadusel strateegiate ümbersõnastamine Strateegiate rakendamine, sest ainult hästi elluviidavatel strateegiatel on mõtet Tulemuste hindamine, et vajadusel teha korrektiive 28. Millised on kolm strateegilise juhtimise tasandit? Korporatsioonitasandi strateegia-arvestab kogu organisatsiooni, püüab määrat erinevate tegevusalade (allettevõtete) priorieedid. Küs: ,,Millises äris me oleme Äritasandl strateegia- püüab määrata, kuidas saaks iga strateegiline allüksus
3. Võimaluste ja ohtude väljaselgitamine. 4. Organisatsiooni ressursside (materiaalsete, rahaliste, tööjõu jm) analüüs. 5. Tugevate ja nõrkade külgede väljaselgitamine. 6. Organisatsiooni missiooni ja eesmärkide kohandamine vastavalt tingimustele (analüüsi tulemustele) ja vajadusel strateegiate ümbersõnastamine. 7. Strateegiate rakendamine, sest ainult hästi elluviidavatel strateegiatel on mõtet. 8. Tulemuste hindamine, et vajadusel teha korrektiive. 28. Millised on kolm strateegilise juhtimise tasandit? 1. Korporatsioonitasandi strateegia – arvestab kogu organisatsiooni, püüab määrata erinevate tegevusalade prioriteedid. Vastab küsimusele “Millises äris me oleme”. 2. Äritasandi strateegia – püüab määrata kuidas saaks iga strateegiline allüksus olla omal alal konkurentsivõimeline. Vastab küsimusele “Kuidas me konkureerime”
konstrueerida. Strateegiaid on raske ellu viia ja kui nad ei ole enam elujõulised, on neid raske muuta. 2 Õppimise koolkond strateegia loomine võtab eelkõige järjepideva õppimisprotsessi vormi, mille käigus piir strateegia formuleerimise ja elluviimise vahel muutub eristamatuks. Eestvedamise rolliks ei ole mitte strateegiate väljatöötamine ja alluvateni viimine, vaid strateegilise õppimise protsessi juhtimine, mis võimaldab uutel strateegiatel esile kerkida. Võimu koolkond näeb strateegia kujundamist kui läbirääkimiste protsessi. Sellised strateegiad võtavad rohkem positsioonide ja kavalate võtete kui selgete tulevikuperspektiivide kuju. Protsess toimub vastastikuse mõjutamise, veenmise ja kauplemise vormis. Väliskeskkonnas püüab organisatsioon hoolitseda oma heaolu eest, kontrollides teisi organisatsioone või tehes nendega koostööd. Kultuuri koolkond näeb strateegia kujundamist kui kollektiivset protsessi
-ni. Võimaluste ja ohtude väljaselgitamine. Org.-ni ressursside (materiaalsete, rahaliste, tööjõu jm) analüüs. Tugevate ja nõrkade külgede väljaselgitamine. Strateegilise juhtimise protsess (järg) Org.-ni missiooni ja eesmärkide kohandamine vastavalt tingimustele (analüüsi tulemustele) ja vajadusel strateegiate ümbersõnastamine. Strateegiate rakendamine, sest ainult hästi elluviidavatel strateegiatel on mõtet. Tulemuste hindamine, et vajadusel teha korrektiive. 28. Millised on kolm strateegilise juhtimise tasandit? Korporatsioonitasandi strateegia – arvestab kogu org.-ni, püüab määrata erinevate tegevusalade (allettevõtete) prioriteedid Vastab küsimusele “Millises äris me oleme”. Äritasandi strateegia – püüab määrata, kuidas saaks iga strateegiline
saamiseks (hammasülekanne, rihmülekanne 33. Mida mõeldakse kujunduse varieerimisel ümberpööramise all? Tuua näide Pindade ja kehaliste seoste, liikumiste ja jõuvoolu varieerimiseks. Eitus on kas mingi tunnus on olemas või mitte 34. Mähiselementidega kombineerimine Mähiselementide sobiliku ruumilise paigutuse leidmiseks on otstarbekas kasutada abstraktsiooni mähiselementide (lihtsustatud üldistused) näol Meetod põhineb strateegiatel: "seespoolt väljaspoole", "eelnevalt detailseni" ja "oluliselt vähem olulisele". Seejuures saab vaadelda järgnevaid samme: 1. samm: "mähiselementide moodustamine". Osalahendused asendatakse mähiselementidega: need on pinnad, kehad või õõneskehad, mis kujutavad osalahenduste abstraktsioone. 2. samm: "mähiselemendid paigaldada". Mähiselemendid paigutatakse üksteise suhtes ruumiliselt, kusjuures peetakse silmas funktsionaalset kokkukuuluvust. 3
-ni 3. Võimaluste ja ohtude väljaselgitamine. 4. Org.-ni ressursside (materiaalsete, rahaliste, tööjõu jm) analüüs 5. Tugevate ja nõrkade külgede väljaselgitamine 6. Org.-ni missiooni ja eesmärkide kohandamine vastavalt tingimustele (analüüsi tulemustele) ja vajadusel strateegiate ümbersõnastamine. 7. Strateegiate rakendamine, sest ainult hästi elluviidavatel strateegiatel on mõtet. 8. Tulemuste hindamine, et vajadusel teha korrektiive. Kolmas kuni viies aste on SWOT analüüsist! Strateegilise juhtimise protsess: TÄPSEM INFO: http://web.ametikool.ee/jane/okj/? 6._Juhtimistegevused:Planeerimine:Strateegilise_juhtimise_protsess 28. Millised on kolm strateegilise juhtimise tasandit? Organisatsiooni straeegia kolm tasandit: 1. Korporatsioonitasandi strateegia arvestab kogu org.-ni, püüab määrata
2. Väliskeskkonna analüüs: missugused trendid võivad mõjutada org. 3. Võimaluste ja ohtude väljaselgitamine. 4. Org. ressursside analüüs. 5. Tugevate ja nõrkade külgede väljaselgitamine. 6. Org. missiooni ja eesmärkide kohandamine vastavalt tingimustele ja vajadusel strateegiate ümbersõnastamine. 7. Strateegiate rakendamine, sest ainult hästi elluviidavatel strateegiatel on mõtet. 8. Tulemuste hindamine, et vajadusel teha korrektiive. SWOT analüüs (3- 5 aste) : S- strenghts- tugevused W- weaknesses- nõrkused O- opportunities- võimalused T- threats- ohud 17. Korporatsioonitaseme strateegiad. 1. Peastrateegiad: a) Stabiilsuse strateegia- puuduvad märkimisväärsed muutused klientides, toodetes või teenustes, turujaotuses.
2. Väliskeskkonna analüüs: missugused trendid võivad mõjutada org.-ni. 3. Võimaluste ja ohtude väljaselgitamine. 4. Org.-ni ressursside (materiaalsete, rahaliste, tööjõu jm) analüüs. 5. Tugevate ja nõrkade külgede väljaselgitamine 6. Org.-ni missiooni ja eesmärkide kohandamine vastavalt tingimustele (analüüsi tulemustele) ja vajadusel strateegiate ümbersõnastamine. 7. Strateegiate rakendamine, sest ainult hästi elluviidavatel strateegiatel on mõtet. 8. Tulemuste hindamine, et vajadusel teha korrektiive. 36. SWOT analüüsi selgitus SWOT analüüsina. S strenghts tugevused W weaknesses nõrkused O opportunities - võimalused T threats - ohud 37. Organisatsiooni strateegia tasandid 1. Korporatsioonitasandi strateegia arvestab kogu org.-ni, püüab määrata erinevate tegevusalade (allettevõtete) prioriteedid Vastab küsimusele "Millises äris me oleme". 2
2. Väliskeskkonna analüüs: missugused trendid võivad mõjutada org-i. 3. Võimaluste ja ohtude väljaselgitamine 4. Org-i ressursside (materiaalsete, rahaliste, tööjõu jm) analüüs. 5. Tugevate ja nõrkade külgede väljaselgitamine. 6. Org-i missiooni ja eesmärkide kohandamine vastavalt tingimustele (analüüsi tulemustele) ja vajadusel strateegiate ümbersõnastamine. 7. Strateegiate rakendamine, sest ainult hästi elluviidavatel strateegiatel on mõtet. 8. Tulemuste hindamine, et vajadusel teha korrektiive. 61. SWOT analüüsi selgitus 62. 3-5 aste eelmisest on SWOT (Strengths, Weaknesses, Opportunities, Threats). 63. Viie konkurentsijõu mudel (M.Porter) 64. Aitab välja selgitada tegevusvaldkonna (tööstusharu) olukorra. Mida suuremad on konkurentsijõud, seda väiksemad on ettevõtte võimalused hinna tõstmiseks ja suurema kasumi teenimiseks. Ideaaljuhul on kõik konkurentsijõud nõrgad. 65
Metamälu (teadmine enda mälust) paraneb. Intelligentsus ...võime asjadest aru saada, arutleda, lahendada probleeme, planeerida, näha toimuva mõtet ja taibata sündmuste põhjuslikke seoseid. Liikuv intelligentsus võime tajuda ja manipuleerida informatsiooniga, võima tulla toime uute probleemide ja situatsioonidega. On seotud ka neuroloogiliste ja füsioloogiliste protsessidega. Kristalliseerunud intelligentsus põhineb konkreetset liiki teadmiste ja kogemuste kogumisel, strateegiatel, mis on omandatu liikuva intelligentsuse kasutamise kaudu. See ei alane vanusega. Nt probleemide analüüsimine, seoste loomine. Seostub formaalse haridustaseme ja kultuuriga. Sternbergi kolmene intelligentsuse teooria Põhineb alateooriatele: 1) Komponendi alateooria tähtsad on sooritus ja teadmiste omandamise komponendid, meta komponendid (meta) 2) Kontekstuaalne alateooria millised on seesmised ja välimised protsessid ning kuidas kohaneda
2.Väliskeskkonna analüüs: missugused trendid võivad mõjutada organisatsiooni. 3.Võimaluste ja ohtude väljaselgitamine. 4.organisatsiooni ressursside (materiaalsete, rahaliste, tööjõu jm) analüüs. 5.Tugevate ja nõrkade külgede väljaselgitamine. 6. organisatsiooni missiooni ja eesmärkide kohandamine vastavalt tingimustele (analüüsi tulemustele) ja vajadusel strateegiate ümbersõnastamine. 7. Strateegiate rakendamine, sest ainult hästi elluviidavatel strateegiatel on mõtet. 8. Tulemuste hindamine, et vajadusel teha korrektiive. 3 kuni 5 aste on tuntud SWOT analüüsina. S strenghts tugevused W weaknesses nõrkused O opportunities - võimalused T threats - ohud 17 Organiseerimise mõiste, olemus + Organiseerimise olemus: organiseerimine - ülesannete grupeerimine, töökohtade kavandamine, otsustusõiguse delegeerimine. tulemuseks: organisatsiooni struktuur. juhi põhitegevused organiseerimisel on:
Protsendimeetodiga müügitulu suhtes 22. Bilansis kajastatakse kohustused ja omakapital a. Aktiva poolel b. Passiva poolel 23. Rahavoo eelarvestamise 12 etappi segatootmisfarmile on esitanud a. William Edwards b. Franēois Quesnay c. Karl Marx 24. Finantsplaneerimisega formuleeritakse finantseesmärkide saavutamise võimalikud a. Arvutused b. Kulud c. Lahendusteed d. Tulud 25. Missugust järgnevatest finantsjuhtimise strateegiatel põhinevate poliitikate alternatiividest ei ole olemas? a. Passiivne poliitika b. Agressiivne poliitika c. Konservatiivne poliitika d. Võrdsustav poliitika 26. Toodangu maht kasumi-kahjumi piiril (QB) ehk koguseline tasuvuspunkt leitakse valemiga a. QB = (P-v) / F, kus F on püsikulud, P on ühiku müügihind, v on ühiku muutuvkulud. b. QB = F / (P-v), kus F on püsikulud, P on ühiku müügihind, v on ühiku
145. 2. Väliskeskkonna analüüs: missugused trendid võivad mõjutada org.-ni. 146. 3. Võimaluste ja ohtude väljaselgitamine. 147. 4. Org.-ni ressursside analüüs. 148. 5. Tugevate ja nõrkade külgede väljaselgitamine. 149. 6. Org.-ni missiooni ja eesmärkide kohandamine vastavalt tingimustele ja vajadusel strateegiate ümbersõnastamine. 150. 7. Strateegiate rakendamine, sest ainult hästi elluviidavatel strateegiatel on mõtet. 151. 8. Tulemuste hindamine, et vajadusel teha korrektiive. 152. 36. SWOT analüüs mudel mille kaudu kaardistatakse org.-i tugevused, nõrkused, võimalused ja ohud 153. S tugevused; W nõrkused; O võimalused; T - ohud 154. 37. Organisatsiooni strateegia tasandid 155. Korporatsioonitasand arvestab kogu org-i, püüab määrata erinevate tegevusalade pioriteedid. 156. Millises äris oleme? 157
2. Väliskeskkonna analüüs: missugused trendid võivad mõjutada org.-ni. 3. Võimaluste ja ohtude väljaselgitamine. 4. Org.-ni ressursside (materiaalsete, rahaliste, tööjõu jm) analüüs. 5. Tugevate ja nõrkade külgede väljaselgitamine. 6. Org.-ni missiooni ja eesmärkide kohandamine vastavalt tingimustele (analüüsi tulemustele) ja vajadusel strateegiate ümbersõnastamine. 7. Strateegiate rakendamine, sest ainult hästi elluviidavatel strateegiatel on mõtet. 8. Tulemuste hindamine, et vajadusel teha korrektiive. 36. SWOT analüüsi selgitus S – strenghts – tugevused W – weaknesses – nõrkused O – opportunities - võimalused T – threats - ohud 37. Organisatsiooni strateegia tasandid 1. Korporatsioonitasandi strateegia – arvestab kogu org.-ni, püüab määrata erinevate tegevusalade (allettevõtete) prioriteedid Vastab küsimusele “Millises äris me oleme”. 2
- põiklusväljendid (ingl hedges), nt "mulle tundub", "arvatavasti" jne - pessimism - viitamine üldistele reeglitele - passiiv - vaikus (?) - nominalisatsioon, jne, jne - kõhklused nn mitte-eelistatud vastuste puhul, jne Positiivne viisakus on adresseeritud positiivsele näole, negatiivne viisakus on adresseeritud negatiivsele näole (adresseerima tähendab siin: sümboolselt pöörduma). Verbaalsetel strateegiatel mitteverbaalsed vasted: Positiivne viisakus - avatud keha, naeratus, avatud zestikuleerimine, silmside, jutukus, ruumiline lähedus. Negatiivne viisakus - suletud keha, liikumatus, mittemidagiütlev näoilme, silmsideme vältimine, vaikimine, ruumiline distants jne Negatiivne viisakus kattub enam tavaarusaamaga viisakusest. Positiivset viisakust inimesed reeglina ei nimeta viisakuseks. Tehniline termin "viisakus" tähendab pigem asjakohast, sobivat käitumist
- Emotsionaalne ebastabiilsus, mpulsiivsus dissotsiatiivusus - Negatiivne mina kontseptsioon väärtusetuse, häbi, süü, tõrjutuse, lootusetuse hms tunded - Suhteprobleemid raske olla lähedan, suhetest tagasitõmbumine, raskused suhete hoidmisel K-PTSD tunnused - Olulised raskused emotsionaalses, interpersonaalses ja tööalases toimetulekus o Funktsioneerimine baseerub ellujäämis-strateegiatel kui tervel autentsel minapildil o Kompensatoorsed mehhanismid, mis on teiste eest varjatud nt sõltuvus, ennastkahjustav käitumine, isiksuse lõhestumine - Enam nii füüsilise kui vaimse tervise probleeme - Suurem tõenäosus sattudaa kuritegelikule teele PTSD, kompleks PTSD ja PIH diagnooside eristamine PTSD - Taaskogemine mälusähvatused, õudusunenäod - Vältimine mõtteid, inimesi, kohti, tegevusi
annaabi.ee 
