Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Stilistika ja reklaamtekst". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
tege, vuse, lust, alkohol, loetelu, kuhugi, muuga, laisad, leiutati, pult, koolides, rikast, vanasõna, iseloomuga, muret, dused, unistus, konverents, universum, ootavad, kaubelda, perega, kaldal, hoiduma, käies, omistatakse, pandeemia, matsu, nendest, eluaastat, rahaga, raskolnikov, trafa, suurenev, sekkumise, elukvaliteedi, vaeset, omamine, võitlusseInimese eeldused ja võimalused elus toime tulla Mäletan, kuidas põhikooli lõpuaktusel ütles õppealajuhataja oma kõnes ühe väga tähtsa vanasõna, mida peaksime kogu oma elu meeles pidama, ta ütles ,,Igaüks on oma õnne sepp." Ma nõustun täielikult selle vanasõnaga, nii see tegelikult ongi, iga inimene peab tegema kõik selleks, et olla edukas ja elus läbi lüüa. Kuid kui palju sõltub inimese elus toimetulek temast endast ja kui suurt rolli mängib selles riik? See, milline elu inimest ees ootab, kujundatakse juba lapsepõlves, selles mängivad suurt rolli vanemad, sõpruskond ja muidugi noor inimene ise. Vanemate jõukus on paratamatult üheks suureks näitajaks, vanemad, kes on majanduslikult jõukad saavad oma võsukestele palju võimaldada, kõiksugused trennid, erakoolid ja muidugi ka uhked riided. Vanemad, kelle sissetulek ei võimalda elada lapsel luksuses jääb paljust ilma, ta ei saa käia erakoolides, tasulistes trennides ning
või väga vaeses piirkonnas ja kus on ainult ükslapsevanem. Seda, kellena me siia maailma sünnime ei saa keegi ette määrata kuid alati me saame olla oma tuleviku ülesehitajad. Astudes ellu ei ole sinul mingit õigust kaasa rääkida, kas sa sünnid jõukasse või vaesesse keskkonda. Küll aga pead olenemata sellest aktsepteerima seda, mis sulle ette on määratud. valik, kas elada rikkuses või vaesuses, on igaühe endi kätes. Kuid tihti peale inimesed on lihtsalt nii laisad ja nad ei viitsi tööd teha ja sellega kaasneb ka nende majanduslik seisus. Inimesed lähevad lihtsa vastupanu teed ja üritavat leida endale sellise kaaslase kes suudab tead ülal pidada. Mina isiklikult arvan, et inimesed ise on selles süüdi kui nad halvasti elavad. Nad ei viitsi tööl käija nad ei viitsi õppida, et head haridust saada ja kusagile edasi minna õppima. Enne peaks kindlasti saama hea hariduse ja siis vaatama kuhu edasi tööle minna
Noored väärtustavad endaks olemist ja ei ürita olla niipalju keegi teine, kui tema ise. Kellega tahaksid sarnaneda? 18 16 14 12 10 Poiss Tüdruk 8 6 4 2 0 Sugulasega Kuulsusega Kellegi muuga Vanematega Sõbraga Mitte kellegagi Poiste seas oli populaarseim amet mõne asutuse juht, järgnesid kindel amet nagu näiteks ehitaja või politseinik, paljud valisid ka oskustöölise. Suur huk oli õpilasi, kes veel ei teadnud, mis ameti nad tahaksid tuleviks valida. See on igati loomulik, sest küsitluses osalesid põhikooli vanema kooliastem õpilased, kellele on veel aega mõelda neid köitvale ametile.
hakkas paisutama vett Andrese põllule. Vahel küll tundus, et Pearu tahab inimestele head teha, kuid tegelt oli alati selle taga mõni kaval plaan. g) Keegi ei armastanud Vargamäed- Selle väitega ma nõustun, sest keegi ei armastanud vargamäed peale Andrese. Nt: Kui Joosep ja Liisi meenutasid, mis häid mälestusi jääb neile meelde seoses Vargamäega, siis neil tuli meelde ainult halbu mälestusi. Raamatu lõppus lahkusidki kõik lapsed kuhugi linna või uude kohta, et leida omale parem koht. Vargamäega meenus kõigile ainult üks meeletu töötamine ja kurbus. a) Võrdle Andrest ja Pearut kui peremehi. Leia sarnasusi ja erinevusi. Kas nad on enam sarnased või erinevad? Miks? Kirjuta 100-sõnaline järeldus: Minu arvates on Andres ja Pearu suhtelised sarnased peremehed, kuna nende maailmapilt oli mõlemal ühesugune. Nii Pearu kui ka Andres olid egoistid, nad alati mõtlesid oma heaolule
EESMÄRKIDE PÜSTITAMISE VAJALIKKUS ELUS. Essee "Eesmärkide püstitamise vajalikkus elus" eesmärgiks on analüüsida, kas ja miks on meil vaja endale eesmärke püstitada. Töö annab lühiülevaate inimeste valikuvõimalustest, sellest, millised eesmärgid on osadele inimestele tähtsad, osadele aga mittevajalikud. Kuidas me saavutame oma väikesed eesmärgid ja saades eneseusku ja enesekindlust, võime endale püstitada suuremad eesmärgid. Töös puudutatakse ka õnne olemust. Kokkuvõtteks jõuab autor järelduseni, et ükskõik, mille nimel me elame, vajame me eesmärke, et teha õigeid otsuseid ja valikuid, pingutada ja loobuda vajadusel nii mõnestki mugavusest. Nii saavutame oma elu tähtsama eesmärgi õnne. Läbi aegade on arutletud küsimuse üle: mis on elu mõte? Iga inimene leiab või vähemalt üritab leida mõtte enda elule. See aitab meil end hästi tunda ja õnnelik olla, sest on loomulik et iga inimene tahab olla õnnelik. Mis on aga õn
Kirjanduse kodutöö Andres Mõttus Kirjandus3 Mäeküla piimamees 1. Kirjelda tegevust 7.lausega Tegevus toimub Eesti väikses külakohas, mille nimeks on Mäeküla. Seal on põhitegelased mõisnik Ulrich von Kremer, talunik Tõnu Prillup ja naine Mari. Mari abiellus Tõnuga, et saaks koos kasvatada enda surnud õe lapsi ja tõnu lapsi. Kuid kuna Tõnu majanduslik seis ei ole just kõige parem, siis pakub mõisnik tõnule tehingut. Tehing seisneb selles,et mõisnik lubab tõnul kasutata oma maad ja tehnikat, kui Tõnu lubab mõisnikul oma naist kasutada. Mari algul küll keeldub sellest aga lõpuks nõustus. Kuid siis hakkas Tõnu tehingut kahetsema. 2. Sõnasta romaani 1 põhiprobleem ja 2-3 korvalprobleemi. Suurim probleem oli sealtalunik Tõnu kehv majanduslik seis. Mõisnik
Kirjatöö eesmärgid TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Infotehnoloogia teaduskond Automaatikainstituut Olga Dalton 104493IAPB Eesmärkide püstitamise vajalikkus elus Retsensioon Juhendaja: Rein Paluoja Dotsent Tallinn 2010 Essee eesmärgiks on arutleda selle üle, miks on tähtis püstitada eesmärke, ning anda ülevaade sellest, milliseid eesmärke paljud inimesed väärtustavad ning kuivõrd õiged need on. Kirjatöö põhisõnum Eesmärgid on lahutamatult seotud elu mõttega. Inimene, kes püstitab eesmärke, teab, milleks ta üldse elab. See aitab aga õnnelikuks saada. Märkmed Selgituseks: · Kollasega on toonitat
sellele järgnenud pettumust ja uusi unistusi. I maailmasõja ning 1917. aasta revolutsioonide sõlmküsimusi kajastab 1922. aastal ilmunud kogu "Kõik on kokku unenägu". Kirjaniku hilisluulet on ilmunud kogus "Tuli ja tuul" (1950). Lisaks luulele on ta avaldanud kaks esseekogu: "Sihid ja vaated" (1906) ning "Noor-Eesti nõlvakult" (1931) ning kirjanduslikke uurimusi eesti kirjandusloost (eeskätt Friedrich Reinhold Kreutzwaldist). Suitsu tööde loetelu sisaldab üle tuhande nimetuse 5)M.Underi elu ja looming. (27. märts 1883 Tallinn 25. september 1980 Stockholm) oli eesti luuletaja. Elulugu- Marie vanemad olid kooliõpetaja Friedrich Under ja Leena Under (sündinud Kerner). Nad olid hiidlased, aga vahetult enne Marie sündi kolisid Tallinna. Marie õppis nelja-aastaselt lugema ning hakkas 13-aastaselt luuletama. Under käis aastatel 18931898 Cornelia Niclaseni nelja-, hiljem viieklassilises saksa tütarlaste erakoolis
Haridus- kas vahend või eesmärk Selles kiiresti muutuvas maailmas, kus me elame, on vaja palju saavutada,et ei katkeks põlvkondade areng, et rahvus püsiks tugevana, et säiliksid väärtused ning inimesed käituksid kooskõlas ühiskonnas kehtestatud reeglitega. Kui inimesed on rahul ühiskonnaga, kus nad elavad, siis on nad suutelised olema iseseisvad ja vabad. Kõige selle eelduseks on haridus. Tänu sellele võivad inimesed õnnelikud olla. Aga kas haridus on tulemuse ideaalne kujutis ehk eesmärk või vahend, mille abil saavutame teise eesmärgi? Järk-järgult harivad inimesed ennast, et saavutada elus midagi märkimisväärset. Haridus on kui pikk protsess, see on elukestev sündmuste teke. Justkui Kafka "Protsess", millel lõppu ei näigi olevat. Mineviku tundmine ja tuleviku aimamine. Miks tehakse elus valesid otsuseid? Teadmised ilma oskusteta pole palju väärt. On vaja arusaamist. Inimene teeb ja oskab, kuid ei saa aru seostest- ta ei oska omandatud
Rikkus ja vaesus Kõik mõistavad rikkuse ja vaesuse all erinevaid asju. See on kindlasti üks lahutamatu osa elust, millest olenevad ka inimeste eluolud. Mõne jaoks tähendab jõukus suurt numbrit pangaarvel, mis pakub oamkorda erinevaid võimalusi oma vara paigutamiseks mujale. On ka selliseid, kelle jaoks on see aga hoopis midagi sügavamat, midagi mis tuleb seest poolt. Kust läheb aga tegelik piir rikkuse ja vaesuse vahel, on iga inimese enda otsustada. Paljud inimesed peavad tänapäeva ühiskonnas rikkuse mõõdupuuks raha. Neile on tähtis iga kuu saadud palga suurus ning see, kui paks on nende rahakott. Kindlasti ei saa nende arvamust hukka mõista, kuid siiski unustavad sellised inimesed tõsiasja, et raha ei ole maailmas kõige tähtsam. Keegi ei saa hakkama ilma rahata, kuid tuleks meeles pidada ka selle halba mõju inimestele. See paneb tegema tegusid, mis võivad haavata lähedasi. Paljud arvavad, et neil, kellel on palju
Oleksin ma edukas ettevõtja? Paulo Coelho on oma raamatus ,,Alkeemik" lausunud järgmist: ,, Kui sa midagi väga tahad aitab sind selles kaasa salamisi kogu maailm." Seega ma leian, et mitte miski siin planeedil Maa pole võimatu ning mu omad kogemused näitavad, et võimatu pole ka pea ees tundmatusse ärimaalima sukelduda ning lõpuks ikka tunda enda seal justkui kala vees. Mina ettevõtjana. Kui aus olla olen ma kogu oma mäletatava elu endale ette kujutanud seda, et kui ma kord suureks kasvan juhin ma oma isikliku ettevõtet. Ma mäletan kusagilt kaugest lapsepõlveajast, kuidas ma mõtlesin välja mänge ja olukordi, kus mina olin ärijuht ning kujutasin endale ette, kuidas ma oma alamaid juhendan, neile tegevust otsin ja kui edukas see lõppkokkuvõttes on. See on ilmselge, et mängumaailm erineb reaalsusest. Kui seal on kõik nii kerge ja lihtne siis reaalsus on vastupidine. Õpilasfirma ,,SiiDii" tõi mu pilvedelt alla maa peale. Oma firmat luua on keerukas. Juba nime
Kodukirjand Inimesed teevad vale raha, aga sageli teeb raha vale inimesi Honore de Balzac ,,Isa Goriot" Mis on raha? Materiaalselt võib öelda, et on paberitükid ja metallist ringid, millele on vermitud numbrid ning iga arv omab kindlat väärtust. Kindlasti on raha elus vajalik, kuid igaühele tähendab see erinevalt. Kuna on diferentseid inimesi, väärtustatakse seda, mida tähtsamaks peetakse. Kui kõrgele positsioonile keegi raha tõstab? See sõltub ka jõukusest, on olemas nii vaeseid kui ka rikkaid. Miks eristatakse ühiskonna elanikke vara alusel? Rikastele vaadatakse tavaliselt alt ülesse ning nad on harjunud saama asju kergekäeliselt. Vastupidi on aga vaestel, kes ihkavad saada midagi, mille nimel nad on võimelised tegema kõike. Milleni võib viia liigne ahnus? Raha on paratamatult üks elu lahutamatu osa, millest me ei saa üle ega ümber. Juba agraarajastul toimus inime
mõeldakse. (J. Stephens) Peaaegu iga inimene teab, kuidas raha teenida, kuid mitte ükski miljonist ei tea, kuidas raha kulutada. (H. D. Thoreau) Ole ajaga kokkuhoidlikum kui rahaga, sest ajaga võib teenida raha, kuid rahaga aega osta ei saa. (E. Young) Kui oodatakse, tunduvad hetked aastatena, kui aga meenutatakse, tunduvad aastad hetkedena. (V. Hugo) Kõige rikkam on see inimene, kelle lõbud on kõige odavamad. (H. D. Thoreau) Kui me loogika vastu ei patusta, ei jõua me üldse kuhugi. (A. Einstein) Tõde on sinus endas: leia end endas, alluta end endale, saa võitu endast ja sa näed tõde. (F. Dostojevski) Õigeks kellaajaks kohalejõudmise miinus on see, et kedagi, kes seda hinnata võiks, pole veel kohal. Kui elu kord juba on meile kingitud, siis oleks rumal tegu seda kingitust tühiseks pidada. (A. Schweitzer) Elu teeb kõik võrdseks, surm näitab, kes oli tegelikult väljapaistev isik. (G. B. Shaw)
A. H. Tammsaare "Tõde ja õigus" I osa Maarja Käger Eesti Riiklik Kirjastus Tallinn 1964 (leheküljed selle väljaande järgi) I Andrese ja Krõõda teekond Metsakandile. Naabertalud. Lehma soost välja aitamine. II Madis, Krõõt ja Andres maid üle vaatamas. Madise ja Andrese rammu katsumine (kivid). III Lauad lävepaku kõrgendamiseks. Maa täis peidus olevaid kive, mis kiire märaga lõhkusid rauapuu. Mindi sulast ja tüdrukut otsima. Krõõt tutvus Aaseme pereeidega, võttis tüdruku, Andres sai alla 20-se sulase. Pearu ja Andres tutvuvad, Andres ja Krõõt keelduvad jooma minekust. IV (28-35) Perenaine hakkas Pearule järgi minema kui too tuli koju ja sõitis värava lõhki. Pearu hakkas naist abielutruudusetus süüdistama, ähvardas kaevu roojata. Pärast palumist söödi saia, joodi viina. Pearu ei läinud üleaedsete juurde. V (35-42) Kuuldi, mid
laamendama, paneb isanda riided selga, joob isanda alkoholi ära. Popile on see arusaamatu, kardab. Ühel hetkel hakkab popi mõistus hägustuma, popi arvab et äkki see ongi Isand. Huhuu tuleb turult, korvis verine lihakäntsakas, huhuu ehmub. Popi saab aru et Huhuu toob nagu Isand enne talle süüa. See oli juhus, ta ei toonud meelega Popile süüa. Lõpuks vennastuvad. Huhuu joob kuni pole enam midagi juua. Leides ümmarguse eseme, arvab, et seal on alkohol ja viskab selle vastu maad. Plahvatus ja maja pooldub. Seletus: võimu ja lihtrahva suhe. Türann valitseja; lambast lihtrahvas, kes valitseks ükskõik kuidas, mis süsteemil. Maailma hukk. Lõputu türannia. ,,Inimese vari" Ekspressionism, tekkis saksamaal ja idee on sõjavastasus. Tekitada õõva sõja vastu. Kõik mida me teame sõjast on läbi naistesilmade, sest naised olid regilauljad. See ka läbi naise silmade, ema Maret ootab poega koju
Rakvere Ametikool Gerda Kuusemets K14 Kuidas ning milles saaksid noored olla kasulikud Eesti ühiskonnale? Ühiskond on inimeste kooselu vorm ja sellest tulenevate sotsiaalsete suhete ja institutsioonide kogum - see on tegelikult väga suur mõiste ning seda võib tõlgendada mitmeti. Eesti ühiskonna tegevusele ja arengule saavad kaasa aidata ka noored, kes alles õpivad või on äsja kooli lõpetanud. Igaüks meist saab olla kasulik Eesti ühiskonna parandamisele ning muuta seda üha enam paremuse poole. Selleks on vaja vaid pühendumist ning suurt tahtejõudu, ilma nende kaheta ei saavuta peaaegu midagi. Kuigi paljud arvavad, et olen veel õppiv noor ning mina ei saa aidata kaasa ühiskonna tegevusele ja selle muutmisele, siis nad eksivad. Meie kõik ise kujundamegi Eesti ühiskonna. Minu arvamus on selline, et kõige kasulikum saab olla noor õppiv inimene oma riigile siis, kui ta õpib headele tulemustele ja hindab seda raha, mida riik panustab tema õppele. Hiljem kool
Kes on edukas inimene ? Nii kaua, kuni on maailmas erinevaid inimesi ja rahvaid, leidub ka erinevaid arvamusi edukusest. Iga inimene väärtustab erinevaid asju omamoodi ning nende põhjal paneb paika ka oma eelistused. Nagu ütleb ka tuntud Eesti vanasõna:"Puhas sõna on rohkem kui kott kulda", kuid kui paljud sellega ka nõustuvad ? On inimesi, kes hoolivad vaid varandusest ja rikkusest. Neid pimestab läikiv kuld ja krõbisev raha kuid neil ei jätku aega ega silmi armastuse ning perekonna jaoks. Nad on üldjuhul ainiti oma tööle pühendunud ning teevad kõik, et karjääriredelil võimalikult kõrgele ronida nind tippu jõuda. Hoolimata sellest, et neil pole armastavat perekonda peavad nad end edukateks, sest nende seljatagune on finantsiliselt kindlustatud. Kuid kas need inimesed tunnevad end südames õnnelike ja edukatena? Meedia kajastab neid kui üliõnnelikke ja stressivabu inimesi, kuid kui paljud seda tegelikult ka on? Kas nende elu ongi n
Kas valiksin sotsiaaltöötaja elukutse Igal riigil on probleemid, mis vajavad heade inimeste abi. Igal ühiskonnal on mured, mis vajavad heade inimeste abi. Sotsiaalhoolekande osakond ongi mõeldud just nendele inimestele, kes tahavad aitada meie riiki ja ühiskonda, kui nad ise sellega hakkama ei saa. Nad saavad aitada neid, kes seda enim vajavad ning teha seda, mis neile enim meeldib. Usun, et iga inimene tahab valida endale sellise töö, mis teeb nad rikkaks. Tihtilugu valivad inimesed sellepärast ka töö, mis neid absoluutselt õnnelikuks ei tee vaid teevad tööd selle petliku rahamulli pärast ning ei mõistagi, et nad on iseennast selles keerises ära kaotanud. On olemas ka neid inimesi, kes teevad midagi, mis neile meeldib aga elavad väga tagasihoidlikult. Ning on olemas ka paar sellist õnneliku, kes teevad mida nad armastavad ja elavad väga rikkalikku elu. Aga rikkus pole alati materiaalne, on palju inimesi, kes valivad vastava töö v
Tõde ja õigus Luguemiskontroll 1.Missuguste kaalutlustega ostis Andres Paas Vargamäe ? Andres teadis ,et Vargamäe on soine ala ,aga ta tahtis teha selles oma unistuste kodu . Ta nägi palju vaeva ja palus abi veel naabrimehelt Pearult ,et maad kuivendada . Pearu oli algul sellega nõus ,kuid hiljem ehitas tammi ette . 2.Missuguse perspektiivse väljapääsu taipamiseni jõudis Andres võitluses soomaastikuga ? Ma arvan ,et Andres lootis ,et kui ta teeb kõik tõe ja õigusega siis jõuab ka temani see nn armastus, aga päris nii see kahjuks ei läinud . Andres nägi küll palju vaeva oma maaga põhiliselt ,kuid kõik liikus pigem allamäge. Kuigi vahest Andresele siiski õnn naeratas . Andres teadis ,et selle sooga ei tule äärt ega otsa , kuid võitles edasi . 3.Miks ta ei asunud oma unistust teostama ? Peale seda kui Krõõt ära suri vajus Andrese maailm kokku . Tegelikult oli Andres süüdi ka väga palju , miks Krõõt üldse ära su
Kehra Gümnaasium 11.A Klass, reaalsuund Taago Köster ÕPILASTE VÄÄRTUSHINNANGUD Uurimistöö Juhendaja: Rain Rannaääre Kehra 2009 Sisukord EESSÕNA...................................................................................................................................3 SISSEJUHATUS.........................................................................................................................4 1.Arutlus.....................................................................................................................................5 1.1. Mis teeb eestlase õnnelikuks?........................................................................................5 1.2. Kui õnnelikud on inimesed Eestis?................................................................................9 1.3. Miks on see nii?......................................................................
Väärtused mis mulle on tähtsad Igal inimesel on kindlasti olemas oma väärtushinnangud.Olemas on nii materiaalseid,kui ka vaimseid väätusi ja need ei pruugi inimestel ühtida.Näiteks peab mõni inimene tähtsaks raha,teine aga haridust.Väärtushinnangute abil saab palju teada ka inimese iseloomust. Tänapäeval on üha tähtsamaks muutunud materjaalsed väärtused.Vähe on neid asju,mida praeguses ühiskonnas raha eest ei saa.Raha on muutunud kohati ka nii tähtsaks,et inimesed on nõus muutma või isegi unustama oma väärtushinnanguid ja tõekspidamisi pelgalt raha eest.Tähtsateks peetakse neid inimesi kel uhke villa ja maja ees seisab uusim luksusauto.Aga selleks et seda raha saada ollakse valmis tegema isegi selliseid tegusid,mida kahetsetakse elu lõpuni. Näiteks on inimesi, kes on raha eest valmis võtma tõe varjamise eest altkäemaksu, valetama, varastama või mõnd teist väärtegu sooritama. Alguses ei pruugi väärteo sooritanu oma tegu
Eesti taluperemeeste Anton Hansen Tammsaare teos ,, Tõde ja õigus" kujutab Eesti ühiskonna arengut 19. sajandi teisest poolest kuni 20. sajandi esimese kahe kümnendini. Epopöa käsitleb inimeste suhet maa, jumala, ühiskonna ja iseendaga. ,, Tõde ja õiguse" esimene raamat räägib umbes 1870. aastast, kus kirjeldatakse pidevalt naaberperemeestevahelist konkurentsi ning suurt vajadust teisele kaikaid kodarasse vista. Teose keskseks teemaks on lakkamatu töö, mis kehastub lõputuks võitluseks maaga ning rikub nii mõnegi tegelase elu. Samuti kaasneb sellega tõe ja õiguse otsingud. Eestis on läbi aegade peremeestel olnud raske elu. Põlde on haritud ja seal söögipoolist kasvatatud juba aastasadu. 19. sajandi lõpul, kus puudusid tänapäevased võimalused künda maad traktoritega ja lõigata vilja kombainidega, pidid inimesed praktiliselt hakkama saama oma kahe palja käega. Saagi kättesaamiseks pidi nägema ränka vaeva ning aastarings
"Comeback" (2010) Kaur Kenderist midagi huvitavat Mis on Kaur Kenderi meelest ebanormaalsus? ,,Kõik, mis ei ole tülgastav ega igav. Kõik, mis on eriline ja paneb silma särama. Reeglite peale sülitamine." K. Kender "Ma ei armasta ühistransporti. Lennujaamas algab õudus. Bussiga, kus ei ole istekohti, lennuki peale. Edasi sadade inimestega koos lennukis ruumi on istumiseks vähem kui kuuekesi taksos sõites. Ja Eestist ei saa otse peaaegu kuhugi. Tuleb lennata mitme põrkega. Iga ümberistumisega reis võtab terve pika päeva. Lisaks maanduvad Eestist lendavad lennukid sageli nurga taha. Näiteks Pariisis maandus Eesti Õhk Hiltoni hoovi, mitte lennujaama nagu suurte riikide lennufirmad. " K.Kender 5 Kaur Kenderist üldiselt Intervjuud Kaur Kenderiga Miks sa ennast kirjanikuks ei pea?
Missugune poliitiline ideoloogia on kõige lähedasem minu maailmavaatele? Ideoloogiaks nimetatakse korrastatud ideekogumit, mis propageerib kindlaid väärtusi. Alati ei ole ideoloogiad seotud valitsemise ja ühiskonnakorraldusega, seega ei ole kõik ideoloogiad poliitilised. Mittepoliitilised ideoloogiad on näiteks: feminism, sürrealism, budism. Poliitiline ideoloogia on ettekujutus hästi toimivast riigist, mida erakonnad hakkavad kujundama võimule saades. Poliitiline ideoloogia seletab, kuidas võiks korraldada sotsiaalseid suhteid ja majandust, kaasata rahvast valitsemisse, lahendada toimetuleku ja võrdsuse küsimusi. Usun, et iga inimene on oma õnne sepp, mis on ka ühtlasi lause, mis iseloomustab kõige paremini libaraale. Selle lausega mõtlevad liberaalid seda, et riik ei maksa suuri sotsiaaltoetusi ja inimesed elavad hästi vaid siis, kui nad ise selle nimel vaeva näevad. Arvan, et selline mõtteviis motiveerib inimesi endale kõrgemaid eesmärke seadma
Haridus on elu kompass Ma olen seitseteist aastat vana ja õpin üheteistkümnendas klassis ning juba teist aastat gümnaasiumis. Minu klassis käib kolmkümmend neli õpilast ning terve lennu peale on meid kokku umbes sada. Gümnaasium pole kohustuslik, kuid ometigi ruttavad katsetele enamus põhikooli lõpetanutest. Ka ülikooli on meeletu konkurss, kus isegi need kõige targemad kardavad saada mittevalituteks. Tihti olen ma mõelnud sellele, et miks on paika pandud reglement, et põhikool peab olema kohustuslik kõigile. Ka meie põhiseaduses on ju öeldud, et igal inimesel on õigus omale arvamusele ja õigus niiöelda vabale valikule. Kujutan juba vaimusilmas ette nii mõndagi pisikest koolijütsi, kes pika nutu peale siiski tänu sellele seadusele peab kooli minema. Omaette arutledes, aga taipasin, et kool on tähtis meie kõigi jaoks. Mitte just selle tagamõttega, et õppida grammatikat või pöördvõrdelisi funktsioone matemaatikas, vaid et iga in
,,Kurat ja preili Prym" Paulo Coelho Huvitavad mõtted ,,Üheksa kuud talve, kolm kuud põrgut," tavatsesid nad ütelda, vihjates tõsiasjale, et üheksakümne päevaga tuli neil ära teha kõik põllutööd: väetamine, külv, saagi ootamine, viljakoristus, heinategu, lammaste pügamine. See on väikelinnade meeldiv külg: pole tarvis mingit vaeva näha, et varsti teaksid kõik sinu eraelu viimset kui pisiasja. ,,Esiteks, ärge uskuge lubadusi. Maailm on neid tulvil: rikkus, igavene lunastus, piiritu armastus. Ühed kujutlevad, et võivad lubada mida tahes, teised on valmis uskuma ükskõik mida, mis neile paremad päevad tagaks nii näikse, muide, olevat lugu ka teiega. Need, kes annavad lubadusi, aga ei pea neid, muutuvad lõpuks jõuetuks ja pettunuks, ning samamoodi juhtub ka nendega, kes selliseid lubadusi annavad." ,,Ma olen liiga vana, et lubadusi uskuda," vastas ta, püüdes aega võita. ,,
" Indrek ja Tiina on inimesed, kes ei viitsi tööd teha ja tahavad igal võimalusel puhata. Nemad ei leia aega, et isa maatöödega aidata. Aga ka puhkepäevadel ta ei leia aega ja tahtmist, et aidata Indereku isa, vaid teeb igasugust muid asju nagu jahiga sõitmine või ratustamine. Näide sellest, kuidas Tiinal on nii palju tööd ja pärast tööpäeva ei jaksagi midagi teha. TIINA: "Nõme on ju niisama kodus istuda, kui vaba päev on. Siis peab ikka kuhugi sõitma. Tavalisel päeval ju ei jõua kuhugi, ma saan tavaliselt alles kell üksteist koju. ANDRES: Nii pikad tööpäevad?" TIINA: "Ei, nii pikad nad õnneks ka ei ole, aga ma käin peale tööd veel trennis ja ujumas ja õpin prantsuse keelt - seda läheb viimasel ajal kogu aeg vaja, pidevalt käivad meil siin mingid prantslased, keda tuleb kantseldada. See võtab ka jubedalt aega, ma pean nendega mööda linna ringi kolama ja restoranis istuma
inimst mis on väga suur arv. Kõik kes on jäänud Eestisse on omas mõttes kangelased, sest nad kõik pingutavad, et hakkama saada ning enam jaolt saavadki. Selle põhjuseks on see, et neil on olemas töökoht vastavalt oma võimetele, ilma selleta nad ei saaks hakkama. Muidugi peab mainima, et välismaale minemine on ka oma mugavustsoonist välja astumine, uus keskkond, uus keel ning alguses on see üpriski raske, kuid kindlasti ei saa öelda, et need kes jäävad on laisad, vastupidi. Tulles tagasi algselt esitatud küsimuse juurde, mis põhjustab siis lahkumist,kas tõesti on Eestist lahkujad mugavus-ja laiskuspagulased või enese eest võitlejad? Ilmselt võib öelda, et eks ole kõike, nii mugavus-ja laiskuspagulasi kui ka enese eest võitlejaid, kuid ka neid , kes tahavad end lihtsalt täiendada ja avastada, et hiljem tagasi tulla ja oma riigile ning ühiskonnale peegeldada seda, mida on nähtud ja kogetud mujal
Ainus põhjus, miks keegi sind vihkab, on see, et nad tahaksid olla nagu sina. Maailmas on vähemalt kaks inimest, kes sureksid sinu eest. Mõne jaoks olete kogu maailm. Keegi, kelle olemasolu sa isegi ei tea, armastab sind. Isegi kui sa teeksid tõesti suure vea, tuleneb sellest alati midagi head. Kui sul on tunne, et maailm on pööranud sulle selja, vaata edasi. Pea alati meeles tervitused, mis sa saad. Unusta vastulöök, märkused. Öeldakse, et HEADEL SÕPRADEL võib olla aegu, kui nad ei räägi omavahel. Siiski, sõprussuhe ei unune ealeski. Kohtudes on need sõbrad nagu oleks näinud viimati eile, hoolimata sellest, kui kaua pole näinud või kui kaugel nad teineteisest elavad. Kui oled nii õnnelik, et sul on vähemalt üks selline sõber, pane see oma seinale. Nad teavad keda mõtled. SADA MÕTET TEELE KAASA Võimatu on olla noor ja vanadega mitte vaielda. Üks ema võib saavutada rohkem kui sada õpetajat. Hari ennast ise ja püüa sellega ,mis sa oled ,tei
Mille poole püüdlevad tänapäeva noored? Paljud tänapäeva noored, kaasa arvatud mina, ei tea mida elus teha. On erinevaid viise kuidas elu elada, valikuid on palju aga otsustada ei suuda. Kuid on ka neid, kellel pole mingeid sihte, kes elavad lihtsalt ükspäev korraga ja vaatavad, mis järgmine päev juhtub. Kuid on ka neid, kes on juba varakult ära otsustanud, kelleks nad saada tahavad või kuidas nad elu elada tahavad. Paljud noored kindlasti ei mõtle tulevikule, käivad koolis nii palju kui tahavad, kõigest on ükskõik, käivad igal pool pidudel ja kodus eriti ei viibigi. Nad ei mõtle tulevikule ette, nad lihtsalt elavad ükspäev korraga. Aga kui see juba harjumuseks muutub, siis on raske sellest välja tulla, sest sõbrad ootavad sind, vanematel on ükskõik ja äkki oled isegi koolist väljaviskamise äärel. Siis on juba hilja asju ringi teha ja nad peavad kõik järgi õppima ja elu ei olegi enam nii ilus. Ka mina olen selliste juhtumitega
Kas elaksime paremini, kui tasuksime vähem makse? Osa meist arvab, et maksud röövivad meilt liialat raha. Selline mõtteviis põhineb tegelikult suuresti ahnusel ja isekusel. See väide tõestab, et paljud ei hooli üldse avalikest huvidest vaid lähtutakse eelkõige isiklikest erahuvidest. Tundub, et paljud ameeriklased on sarnase mõtlemisega. Inimestele ongi jäänud justkui mulje, et maksude arvelt saab rikastuda. Ameerikas avaldavad inimesed meelt ja nõuavad madalamaid maksumäärasid, et oleks väiksem maksukoormus. Kuid nüüd tekibki küsimus, kas meie elu tõesti paraneb pikas perspektiivis, kui riigis oleksid madalamd maksumäärad? Inimesed nagu elaksid pimedatena mõistmata, et maksude tasumine ja valitsuse programmide rahastamine on omavahel väga tihedalt seotud. Vähendades maksumäärasid tuleks hakata kärpima ka valituse programme, mis oleks meile kõigile vaid kahjuks. Maksukärped jätaksid keskmiselt inimesele 27 dollarit rohkem kätte. Valit
Inimeste teekond lahtiste allikate juurde. Õnn on iga inimese jaoks erinev. Kui inimene armastab ennast ümbritsevat maailma, pakub hea tegemine talle rõõmu. Õnnelikumaks saab ka see, kellele heategu on suunatud. Tahaks väga, et armastus juhiks maailma, mitte võim, raha ja jõud. Riigi areng ei tohiks olla tugevate ellujäämine ja nõrgemate väljasuremine, sest nii ei jää riiki, rahvast ega kultuuri. Iga inimese elu on erinev. Mõnel nagu sirgjoon, teisel täis sakke, kolmandal sujuvalt tõusev. Noortele on omased uljus ja suured tulevikuplaanid. Noorus on avastamise ning isiksuse väljakujunemise aeg. Siis on võimalus leida oma tõed, mitte ainult kohaneda ümbruskonnaga. Maailm meie ümber on suur. Et ennast tõestada ja silma paista, peame korda saatma midagi suurt ja tähtsat. Kuid ka väikesed ja lihtsad asjad võivad olla mõjult vägevad ja muljetavaldavad. Neile jääb juurde inimlik käepuudutus ja soojus. Nii nagu läks Gailiti Ekke Moor laia maai
11. klassi kirjanduse eksami küsimused. Aleksandr Puskin ja ,,Jevgeni Onegin" (1799-1837) Ta sündis Moskvas aadliperekonnas, vanaisa oli abessiinlane. Esimesed kirjutised valmisid Tsarskoje Selo lütseumis ning tolleaegne looming oli kirev ja tsitaadirohke. Tihti käsitleb Napoleoni elu. Pagendusaastatel viljeles ta eleegilist lürismi. Mihalovskojes muutus tema looming uuesti ning hakkas kirjutama ajaloolisi teoseid. Suri 38 aastasel läbi duelli. ,,Jevgeni Onegin" värssromaan. Peategelane on seltskonnaelust tüdinenud Jevgeni Onegin, kes kolid Leningradist eemale mõisa. Seal ta kohtab Lenskit, kellega saab headeks sõpradeks. Lenski armastus Olga, kellel on õde Tatjana, kes omakorda armub Jevgenisse. Onegin lükkab armastusavalduse tagasi. Tatjana nimepäeva peol tantsib Jevgeni Olgaga ja armukade Lenski kutsub J duellilie: Lenski sureb. Jevgeni läheb tagasi linna j
annaabi.ee 
