riideid, vaipu ning mitmesuguseid villaseid esemeid. Villal on mitmeid väärtuslikke omadusi. Vill on suhteliselt kerge ja elastne, värvub hästi, on hügroskoopne ja laseb hästi läbi õhku ning ultraviolettkiiri. VILLA KEEMILISED OMADUSED Villa orgaanilise aine keemiline koostis sarnaneb naha ja lihaskoega. Villas leidub väga mitmesuguste omadustega valke - keratiine, kollageeni, nukleiin- ja aminohappeid. Villas on lipiide - rasva ja rasvataoliste ainete steroole (kolesterooli, lanosteriooli), glükogeeni ehk loomset tärklist ning mitmesuguseid ainevahetusprodukte, nagu kusihapet, puriini, kabamiidi jt. Villa orgaaniline aine sisaldab süsinikku, hapnikku, lämmastikku, vesinikku, väävllit. VILLA KASVU JA OMADUSI MÕJUTAVAD TEGURID Lamba villatoodang määratakse aastase villakogusega. Villa kasvu ja selle omadusi mõjutavad paljud tegurid, millest olulisemaks peetakse lamba sugu, iga, tõugu ning söötmist ja pidamist.
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL KEEMIAINSTITUUT Bioorgaanilise keemia õppetool YKL3312 Biokeemia praktikum Laboratoorne töö 1. Ainete tuvastamine kvalitatiivsete reaktsioonidega 1.3 Lipiidide reaktsioonid 2. Segude lahutamine ja ainete identifitseerimine 2.3 Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Tallinn 2010 2.3 KAROTENOIDIDE IDENTIFITSEERIMINE JA SISALDUSE MÄÄRAMINE Karotenoidid on fotosünteesi abipigmendid taimedes, mis on kas kollased, punased või purpursed. Karotenoidid on loomsetes organismides vitamiin A provitamiiniks ehk eelühendiks. Karoteeni alfa, beeta ja gamma isomeeridest omab suurimat tähtsust beeta-karoteen, mis on punakasoranzi värvusega isoprenoidne ühend, mille molekul loomorganismis poolestub, andes kaks retinooli, ehk vitamiin A molekuli. Beeta- ka...
oliivõli lahust, kõiki metüleenkloriidis. Igasse katseklaasi lisasin 10 tilka äädikhappe anhüdriidi ja 5-6 tilka kontsentreeritud väävelhapet ja segasin hoolikalt. Järeldused: kolesterooli lahus muutus sinakaks, searasva lahus jäi peaaegu läbipaistvaks ja oliivõli lahus muutus õrnalt rohekaks. Minu katseklaasis oli segu liiga roheline, mis võis tulla üleliia pandud äädikhappe anhüdriidist ja väävelhappest. Oliivõli proov sisaldab taimseid steroole. Kokkuvõte: Lipiide võib vastavalt nende molekulide ehitusele ja omadustele klassifitseerida mitmeti, näiteks rasvhapped, neutraalrasvad, fosfolipiidid, vahad, steroidid. Lähtudes seebistumusvõimest võib lipiide jagada kas siis seebistuvateks või mitteseebistuvateks. Antud töös nägime, et lipiidid lahustuvad reeglina orgaanilistes lahustites, näiteks etanoolis ning reaktsioonil halogeenidega, näiteks broomiga muudavad lahused värvust.
Vill ja villane lõng Villa keemilised omadused Villa orgaanilise aine keemiline koostis sarnaneb naha ja lihaskoega. Villas leidub väga mitmesuguste omadustega valke keratiine, kollageeni, nukleiin ja aminohappeid. Villas on lipiide rasva ja rasvataoliste ainete steroole (kolesterooli, lanosteriooli), glükogeeni ehk loomset tärklist ning mitmesuguseid ainevahetusprodukte, nagu kusihapet, puriini, kabamiidi jt. Villa orgaaniline aine sisaldab süsinikku, hapnikku, lämmastikku, vesinikku, väävllit. Villa kuivaine sisaldab tuhka, mis sisaldab rohkesti kaltsiumi, seejärel naatriumi, magneesiumi, fosforit, tsinki, rauda, kaaliumi, mangaani, vaske. Villa keratiinide sünteesil on olulised tsink ja vask.
Igasse katseklaasi lisasin värsket äädikhappe anhüdriidi ja kontsentreeritud väävelhapet ning loksutasin hoolikalt. Järeldus: Kuna reaktiive läks lahustesse palju, siis see võis põhjustada ebatäpseid tulemusi. Kolesteroolilahus oli algul sinine, seistes muutus aga lahus tume roheliseks. Või lahus oli algul veidi kollakas, seistes muutus lahus õrnalt sinakas-roheliseks. Päevalilleõli lahus oli tumedam kui või lahus. Tulemuste põhjal saab järeldada, et steroole sisaldavad kõik lahused, aga kõige vähem kolesterooli sisaldus on võis. Päevalilleõli sisaldab fütosterooli ning kolesterool kolesterooli.
välispiiriks, osaleb raku paljunemises, osaleb signaaliülekandes väliskeskkonnast rakku (elekrokeemiliste potensiaalide loomine ja säilitamine), osaleb rakk-rakk interaktsioonides. Membraan koosneb peamiselt fosfolipiididest, mis moodustavad kaksikkihi (pikad hüdrofoobsed sabad sissepoole pööratud)ja valkudest, mis on seotud lipiidi kaksikkihi pinnaga (perifeerne valk) või ulatuvad kaksikkihi sisse või läbivad seda (integraalne valk). Membraan võib sisaldada ka steroole ja ka süsivesikuid. Membraan ei ole staatiline (Vedela mosaiigi mudel).Selle mudeli järgi liigivad lipiidid ja valgud piki membraani monokihti ning lipiidi ahelatel on võimalik painduda ja pöörelda. Membraanide asümmeetrilisus ühe kihi piires(lateraalne asümmetria):valgud ja lipiidid võivad moodustada klastreid ehk koonduda gruppidesse. Membraanide asümmeetrilisus kihtide piires väljendub selles, et valgud ei paikne membraani kaksikkihis sümmeetriliselt ning
toiduainetes sisalduv rasv. Nähtavat rasva võiks olla pool päevasest kogusest. Kolesterooli leidumine (1) Kolesterooli leidub kõigis loomsetes toiduainetes. Piimatoodetes on kolesterool seotud üldise rasvasusega. Mida madalama rasvasisaldusega piimatooteid tarbida, seda väiksem on ka saadav kolesterooli hulk. Eriti kolesteroolirikkad on munakollane ja subproduktid. Taimsed toiduained kolesterooli ei sisalda, kuid sisaldavad teisi steroole. Kolesterool ja inimese organism (2) Lisaks toiduga saadavale kolesteroolile toodab organism ka ise kolesterooli (organism vajab seda normaalseks funktsioneerimiseks). Kolesterooli liigtarbimise korral (maks ei suuda enam takistada liigse kolesteroolikoguse sattumist verre) võib aga tekkida palju tervisehäireid südameatakid, kõrge vererõhk. Kolesterooli soovitavad kogused (3) Kolesterooli saamine toiduga ei tohiks ületada 300 mg ööpäevas.
Lipiidkomponendiga on elektrostaatiliselt seotud valgud, mis ei kata membraani pideva kihina, vaid paiknevad mosaiikselt ja osa valke läbistab membraane. Rasvhapete iseloomust (küllastatud, küllastumata) membraani lipiidides sõltub membraani voolavus ja funktsionaalsus erinevatel temperatuuridel. Eukarüootide membraanides on steroolid (inimesel näiteks kolesterool), mis teevad membraani jäigemaks. Enamiku prokarüootide membraanides (v.a. mõned mükoplasmad ja metanotroofid) steroole ei ole. Selle asemel on bakterite (kuid mitte arhede) membraanidest leitud steroolitaolisi hopanoide. Arhedel on eeterlipiidid: glütserool on neis eetersidemega seotud pikaahelaliste süsivesinikega (isopreeni derivaadid, fütanool). Arhede membraan on kas ühekihiline (tetraeeterlipiidide puhul) või kahekihiline (dieeterlipiidide puhul). 39 Kuidas panna üles katse, nt kui tahetakse võrrelda plastikkoti ja biokoti lagunemist 40. Kui pikk on gener. aeg looduses? Hästi pikad, kuni 24h.
Golgi aparaat Olemas Ei ole Mitokondrid Olemas Ei ole Ribosoomid Olemas Olemas Ribosoomide suurus 80S (40S + 60S) 70S (30S + 50S) Plasmiidid Ei ole Olemas Tsütoplasma membraan Steroolid Ei sisalda steroole Bakterirakk eksisteerib iseseisva ühikuna, olles organismina võimeline teostama kõiki eluks vajalikke funktsioone: 1 toitumist ja hingamist; 2 paljunemist ja teatud keskkonna asustamist; olema resistentne välistele faktoritele tänu paindlikele geneetilistele mehhanismidele, s.o. ellu jääma äärmuslikes tingimustes. Bakterirakk koosneb tsütoplasmast ja membraanist. Bakterid paljunevad lihtsa pooldumise teel, mis algab sellest, et mikroob
annavad positiivse akroleiiniproovi? Kas lipiid sisaldab glütserooli või mitte. Positiivse proovi annavad glütserofosfolipiidid ja rasvad. 8. Joonistage steroidide ehituslikuks aluseks olev steraanituum. Millega põhjendate, et kolesterool on tsükliline alkohol? 9. Liebermann-Burchard'i test annab kolesterooli esinemise korral tumerohelise värvuse. Kas / miks võivad ka taimeõlide lahused anda rohelise värvusega reaktsioonisegu? Jah, sest taimeõlid võivad sisaldada ka teisi steroole peale kolesterooli, mis samuti annavad selle testiga positiivse reaktsiooni. 10. Milliseid reaktiive kasutatakse Liebermann-Burchard'i testi läbiviimiseks? Äädikhappe anhüdriid ja väävelhape. 11. Kuidas teha kindlaks lipiidide esinemist a) tahkes materjalis rasvapleki proov rasv lahustatakse orgaanilises solvendis b) vedelikus emulsioontest lipiidid moodustavad mittelahustavas eskkonnas, vees, emulsiooni 12. Mis on emulsioon ja mis on emulgaator?
Pekanipähklid Mn, Zn, Fe, Cu, Mg, K, P, B1 (tiamiin), B5 (pantoteenhape), B9 (foolhape) ja B6 -vitamiin, B3 (niatsiin), E-vitamiin sisaldavad 100 g kohta: · 7,8 g valku · 67,6 g rasvu (87% küllastumata rasvhapped) · 18,2 g süsivesikuid · 6,6 g kiudaineid · 4,8% vett · 699 kcal toiduenergiat Lisaks ohtrale õlile sisaldavad pähklid piisavalt palju taimse päritoluga steroole, mis seedekulglas konkurentsi põhimõttel takistavad kolesterooli imendumist. KOOKOSPÄHKEL Kookospähkel on kookospalmi vili. Kookospalm kuulub palmiliste sugukonda ning arvatakse pärinevat Kagu-Aasiast ja Melaneesia saarestikust Vaikses ookeanis. Kookospähkel on botaanilises mõistes luuviljaline. Kookospalm kasvab peaaegu kõigis troopilistes maades. Need sirguvad metsikult, kuid neid ka kasvatatakse. Kookospalmil on väga palju kasutusviise
influenzae'l on aminohapete biosünteesi tarvis 68 geeni, M. genitalium'il ainult üks. Kofaktorite biosünteesiks on M. genitalium'il 5 geeni H. influenzae 54 vastu. Mõned mükoplasmad vajavad kasvuks kolesterooli (ebatavaline bakterite puhul), mida nad lülitavad membraanidesse. Selline tsütoplasmamembraan on tugevam, kui ilma steroolideta membraan. See on ka arusaadav, sest mükoplasmadel kesta pole. Steroolidevajaduse järgi jagataksegi mükoplasmad 2 gruppi: steroole vajavad ja mittevajavad perekonnad. Steroole ei vaja *Acholeplasma ja *Asteroplasma. Neil mükoplasmadel, kel steroole membraani ei lülitata, on membraanis karotinoidid, mis tugevdavad seda. Osadel mükoplasmadel on membraanis lipoglükaanid, mis meenutavad ehituselt lipopolüsahhariide, kuid lipiid A puudub neis. Ka see teeb membraanid tugevamaks ja võib aidata ka seostuda mükoplasmadel eukarüootsetele rakkudele (rakkude pinnaretseptoritele). Nii nagu
Ploidsus mõnel vaid on lineaarne või haploidne kromosoom tsütoplasmaatiline DNA plasmiidid DNA, mis sisaldub mitokondrites, klorplastides, tsentrioolides, Golgi kompleksis membraanid ei sisalda steroole, steroolide rollis sisaldavad steroole on osadel bakteritel hopanoidid hingamisaparaat paikneb rakumembraani sopististel paikneb mitokondritel membraanides ribosoomid 70S 80S, organellides 70S
Golgi aparaat Olemas Ei ole Mitokondrid Olemas Ei ole Ribosoomid Olemas Olemas Ribosoomide suurus 80S (40S + 60S) 70S (30S + 50S) Plasmiidid Ei ole Olemas Tsütoplasma membraan Steroolid Ei sisalda steroole Bakterirakk koosneb tsütoplasmast ja membraanist: Tsütoplasma Tsütoplasma on poolvedel, tema keemilisse koostisse kuulub nii orgaanilisi kui anorgaanilisi aineid (valgud, nukleiinhapped, vesi, rasvad, mineraalained). Mikroobiraku tsütoplasmas puuduvad mitokondrid, kloroplastid ja Golgi aparaat. Tähtsaimateks tsütoplasmas sisalduvateks organellideks on kaheldamatult ribosoomid, kus toimub proteiinide süntees
Bakterite membraanis esterlipiidid, arhedel on eeterlipiidid (mis on tunduvalt rohkem vastupidavad ja on ÜHEKIHILINE) Eukarüootide membraane stabiliseerivad steroolid. Prokarüootidel reeglina steroolid puuduvad ja neid asendavad steroolitaolised hopanoidid. Streoolid on bakteritel leitud vaid mõnedes perekondades Stigmatella, Methylosphaera, klamüüdiad, Gemmata. Ka 16 mükoplasmade membraanides on steroole, kuid nad ei sünteesi neid ise, vaid kasutavad peremeesorganismi omi. Jäigem membraan on eriti vajalik rakkudele, millel puudub kest, eriti suurerakulistele vormidele. Kui kunstlikele fosfolipiidmembraanidele lisati steroole, siis muutusid nad palju jäigemaks! Terve rida seenevastaseid antibiootikume (nt nüstatiin) seostub steroolidega membraanis, augustades membraani. Bakterite membraanidest on leitud steroolitaolisi hopanoide. Erinevalt steroolide sünteesist, ei
lineaarne kromsoom tsütoplasmaatiline plasmiidid DNA, mis sisaldub DNA mitokondrites, klorplastides, tsentrioolides, Golgi kompleksis membraanid Ei sisalda steroole. Erand mükoplasmad. sisaldavad steroole Streoolide rollis osadel bakteritel hopanoidid. Arhede membraanides eeterlipiidid, bakteritel esterlipiidid. hingamisaparaat paikneb rakumembraani sopististel paikneb mitokondritel membraanides ribosoomid 70S 80S, organellides 70S
Membraansed mitokondrid, ER, Golgi - organellid kompleks Lihtsa membraaniga Gaasivakuoolid, klorosoomid, - organellid karboksüsoomid Intronid geenides harva sageli Membraanid Enamasti ei sisalda steroole. Sisaldavad steroole Arhede membraanides eeterlipiidid, bakteritel esterlipiidid. Hingamisaparaat Paikneb mitokondrite Paikneb rakumembraani membraanis sopististel Ribosoomid
mikrotuubulitest ja filamentidest ning liikumine: endotsütoos, mitoos, vesiikulite transport). 8. Membraanide struktuuri lühiiseloomustus. Membraanide koostisse kuuluvad peamiselt fosfolipiidid (moodustavad kaksikkihi pikad hüdrofoobsed sabad sissepoole pööratud) ja valgud (on seotud lipiidi kaksikkihi pinnaga perifeerne valk, ulatuvad kaksikkihi sisse või läbivad seda integraalne valk). Membraan võib sisaldada ka steroole ja süsivesikuid. Rakusisesed membraanid on oma ehituselt sarnased raku välismembraaniga. 9. Endoplasmaatilise retiikulumi lühiiseloomustus. Eukarüootse raku tsütoplasmat läbib membraanse ehitusega kanalikeste ja tsistrenikeste süsteem, mis moodustab tsütoplasmavõrgustiku ehk endoplasmaatilise retiikulumi.(ER) 1) karedapinnalisel ER`il paiknevad ribosoomid. 2) siledapinnalisel ER´i membraanidel paiknevad ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ning
26. Oska nimetada struktuure, organelle, omadusi, mis eristavad eu- ja prokarüootset rakku. · Raku suurus on erinev eukarüootne rakk on ca 10x suurem. · Eukarüoodis on membraaniga ümbritsetud tuuma olemasolu. · Eukarüootidel histoonide olemasolu (ka arhetel). · Kromosoomi kuju eukarüoodil lineaarsed kromosoomid, prokarüoodil rõngaskromosoom. · Prokarüoot ei sisalda steroole, eukarüoodid sisaldavad. Arhede membraanides eeterlipiidid, bakteritel esterlipiidid. · Eukarüootidel on membraansed organellid nt mitokondrid ja kloroplastid, ER jne. · Viburite ehitus prokarüootidel koosnevad ühest või mitmest valgulisest fibrillist. Eukarüootidel iga vibur koosneb 20 mikrotuubulist. · Ribosoomide tüüp prokarüootidel 70S; eukarüootidel 80S, organellides 70S
Eukarüoodi rakk on 5m - 100m.10000-40000 geeni 4. Nimetage prokarüoodi (eubakter) ja eukarüoodi raku peamised erinevused Prokarüoot (Bakterid+arhed) Eukarüoot (Taimed, loomad, seened, protistid) Raku suurus 1-10 m 5-100 m Organellid Puuduvad või vähe Tuum, mitokonder, kloroplast Tuum Puudub Esineb Rakumembraan Esineb (ei sisalda steroole, Esineb vaid hepanoide) Mitokondrid Puuduvad (oksüdeerumist Esinevad katalüüsivad ensüümid seotud rakumembraaniga) Esinevad (70S) Ribosoomid Puudub Esinevad (80S) Tsütoskelett Esineb (mikrofilamendid, mikrotorukesed) Mitoos+meioos Puuduvad
RAKUBIOLOOGIA Prokarüoot Eukarüoot Raku suurus 1-10 μm 5-100 μm Organellid Puuduvad või vähe Tuum, mitokonder, kloroplast Tuum Puudub Esineb Rakumembraan Esineb (ei sisalda steroole, Esineb vaid hepanoide) Mitokondrid Puuduvad (oksüdeerumist Esineb katalüüsivad ensüümid seotud rakumembraaniga) Ribosoomid Esinevad (70S) Esinevad (S80) Tsütoskelett Puudub Esineb Mitoos, meioos Puudub Esineb
Maapähkliõli 30 46 19 Oliivõli 9 72 14 Palmiõli 9 38 48 Kookosõli 2 6 86 * Toiduõlide tervikliku koostise saame juhul, kui lisaks tabelis esitatud rasvhapetele arvestame ka õlides leiduvaid fosfolipiide, vitamiine, steroole jt. komponente. Lipiidide alkoholkomponendiks on enamasti glütserool, samuti esineb ka sfingosiini või tsüklilist alkoholi - kolesterooli. Lipiidid jagunevad kolme põhirühma: liht-, liit- ning tsüklilised lipiidid. Lihtlipiidid on neutraalrasvad (seapekk, taimsed õlid) ja vahad. Liitlipiidide rühma kuuluvad fosfo- ja glükolipiidid. Näiteks - fosfolipiid - letsitiin või biomembraanide koostelipiidid. Tsükliliste lipiidide hulka kuuluvad tsükliliste alkoholide baasil moodustuvad
Rakuseina puudumise tõttu ei toimi mükoplasmadele penitsilliinid, tsefalosporiinid, vankomütsiin, teised rakuseina sünteesi toimivad antibiootikumid. Mükoplasmad moodustavad pleomorfseid filamente keskmise läbimõõduga 0,1…0,3 µm, läbivad 0,45 µm pooridega filtreid. Tundus, nagu oleks viirused, aga: poolduvad, kasvavad kunstlikul rakuvabal söötmel, sisaldavad DNAd ja RNAd. Fakultatiivsed anaeroobid (v.a. M. pneumoniae – aeroob), vajavad kasvuks eksogeenseid steroole. Generatsiooniaeg 1…6 h, enamik moodustab praemunalaadseid kolooniaid, M. pneumoniae kolooniad on murakalaadsed. Peamised antigeensed determinandid, kuna neil rakuseina pole, on membraani glükolipiidid ja proteiinid. Need ristreageerivad inimese kudede ja teiste bakteritega. Epidemioloogia. M. pneumoniae • Aastaringselt, ülemaailmselt. Proportsionaalselt on teda seega rohkem suvel ja sügisel, kuna teised pneumooniat põhjustavad infektsioossed agensed (s
membraanis ringi liikuda. Mõõtes membraanide viskoossust, on leitud, et membraanid on sama voolavad kui õlid toatemperatuuril. Membraani viskoossus on oluline membraani funktsioneerimiseks ning bakterid kasutavad viskoossuse 25 reguleerimiseks mitmeid mehhanisme, millest üks on küllastumata rasvhapete isomerisatsioon. Erinevalt eukarüootidest ei sisalda eubakterite tsütoplasmamembraanid steroole (kolesterooli) ning koosneb küllastunud või monoküllastumata rasvhapetest. Kuna eukarüoodid on suuremad rakud kui prokarüoodid ning eukarüootidel puudub rakukest, siis peavad eukarüoodid muutma tsütoplasmamembraani steroolide abil jäigemaks. Bakteritel pole rakusiseseid organelle, sellest johtuvalt on tsütoplasmamembraanil mitu elutegevuseks tähtsat funktsiooni: 1. barjäär (osmoregulatsioon, prootonite liikumapanev jõud, ainete difundeerumise regulatsioon) 2
annaabi.ee 
