muudatustega kohanemise võime edendamine. Nt taristu parandamine, liikluspoliitika, keskkonnakaitse Protsessipoliitika = omahalduse toimimise lühiajaline või keskmise pikkusega juhtimine tervikuna või ositi Nt keskkonnasäästlikkuse kontrollimine, projektijuhtimine 8. Kohaliku omavalitsuse õiguse allikad: 8.1. Nimetada kohaliku omavalitsuse õiguse allikad (nende liigid) Eurooa Liidu õigus, Euroopa õigus, Eesti Vabariigi PS, seadused, Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrused, statuudid, KOV organite määrused riiklike kohustuste täitmiseks, observants ehk kohalik tavaõigus, piiriülene õigus. 1) EV Põhiseadus 2) Seadused 3) Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrused 4) KOVi määrused Määruandlus kui KOVi õigusloome väljendus Statuudid KOVi määrused riiklike kohustuste täitmiseks 5) Euroopa õigus EL õigus Euroopa Nõukogu raames sõlmitud rahvusvahelised lepingud
õigusnorme. Nad on õigustloovad aktid, teoorias loetakse neid halduse üldaktideks. 6. Käskkirjad seonduvad internse õigusega. Võivad olla üldkohustuslikud ettekirjutused ja omavad õigusjõudu ka ametiasutusest e haldusorganisatsioonist väljapoole, kusjuures neil normidel on õigustloov sisu ja seetõttu haldusõiguse allikaks. Nt sisekorraeeskirjad. Primaarsed allikad: 7. Kohaliku omavalitsuse määrused: statuudid ja riiklike kohustuste täitmiseks. Statuudiõigus antakse kohaliku elu küsimuste ainuvastutavaks otsustamiseks. Autonoomsed statuudid on riigihaldusorganite määruste suhtes detsentraliseeritud õigusaktid, mis ei pea olema kooskõlas kõrgemalseisvate riigihaldusorganite määrustega. Nad ei kuulu haldusaktide hierarhilisse süsteemi. Riiklike ülesannete täitmiseks antud määrused kuuluvad riigihaldusaktide normipüramiidi ja peavad olema kooskõlas riigi keskhaldusorganite aktidega.
kohanemisvõime edendamine muutuvate vajaduste ja struktuurimuutustega. Protsessipoliitiline- omahalduse toimimise lühiajaline või keskmise pikkusega juhtimine tervikuna või ositi. 8. Kohaliku omavalitsuse õiguse allikad: 8.1. Nimetada kohaliku omavalitsuse õiguse allikad (nende liigid) PS, seadused, Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrused, Kohaliku omavalitsuse määrused, statuudid, kohaliku omavalitsuse määrused riiklike kohustuste täitmiseks, Euroopa õigus, kohalik tavaõigus 8.2. Milline PS alajaotus on pühendatud kohaliku omavalitsusele? 14. peatükk 8.2. Nimetage 8 kohaliku omavalitsuse jaoks olulist seadust Kohaliku omavalituse volikogu valimise seadus, kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, kohalike maksude seadus, kohaliku omavalituse üksuste ühinemise soodustamise seadus,
Eesti linnade kaupmehed ja peenemate alade käsitöölised pärinesid peamiselt Alam-Saksa aladelt. 14. sajandi jooksul hakkasid linnaelus olulist osa etendama kaupmeeste ja käsitööliste gildid ja tsunftid ning usulised vennaskonnad. Ilmselt tekkisid nende ühenduste alged juba 13. sajandil, dokumentaalset tõestust sellele aga pole. Nii Tallinnas kui ka Tartus kujunes välja kaupmeeste Suurgild ning käsitöölisi ühendavad väiksemad gildid. Gildide ja tsunftide skraad (statuudid), mis rangelt reguleerisid ühenduse siseelu, eriti põhjalikult ühiseid pidustusi ja usulisi toiminguid, tuli raes kinnitada. Seega olid linnaelanike ühendused pidevalt rae kontrolli all. Samas arvestas raad jõukamate linnakodanike ühenduste arvamusega olulisemate küsimuste otsustamisel. Kaubanduse areng soodustas linnade teket ja linnad omakorda soodustasid kaubanduse arengut. Kuna kaubandus andis suurt tulu muutusid ka linnad jõukamaks
vormi, mis sisaldab õigust b) Mõiste õigusnorm puudutab õigusallikates väljenduvate regulatsioonide sisu c) Õigusallikas teiste õigusaktide vormina 16.03.2010 HALDUSKORRALDUS, P2PC.00.090 4 Kirjalikud õigusallikad · Põhiseadus rahva poolt vastu võetud riigi õiguslik põhikord · Rahvusvahelised lepingud · Formaalne seadus · Seadlused · Määrused · Käskkirjad · Kohaliku omavalitsuse määrused (statuudid) 16.03.2010 HALDUSKORRALDUS, P2PC.00.090 5 Sekundaarsed õigusallikad · Haldusõiguse põhiprintsiibid, mis tulenevad põhiseadusest, teistest seadustest, lepingutest · Kohtulahendid · Täiendavad allikad - õigusteaduslik arvamus ja vastused Riigikohtu järelepärimistele 16.03.2010 HALDUSKORRALDUS, P2PC.00.090 6 2
Enamasti on kahjud kaudsed ja seetõttu rahalises väärtuses raskesti hinnatavad. Tüüpilised on tabelis 1 olevad kahjude liigid. Tabel 1. Kahjude liigid Kahjude liik Näiteid Kriteerium 1. Seaduste, · Põhiseadus, kriminaalkoodeks, tsiviilkoodeks, andmekaitse seadused, Kvalitatiivne: eeskirjade, autoriõiguse konventsioonid, patendikaitse kaalukus lepingute vms · Halduseeskirjad, statuudid, teenistusmäärustikud rikkumine · Isikuandmete kasutamist ja privaatsust puudutavad seadused või tavad Kvantitatiivne: nt · Andmetöötluse hooldelepingud, konfidentsiaalsuslepingud lepingutrahvide suurus 2. Isikliku · Meditsiiniseire arvutid Trauma tõenäosus heaolu või · Meditsiinidiagnostika süsteemid tervise · Lennujuhtimisarvutid
võetud c) annab isikule subjektiivse õiguse liikmesriigi ees). Riigisisesed haldusõiguse allikad (riigisiseste organite õigustloovad aktid, tava, halduseeskiri, õiguskirjandus jm) Seadus formaalses mõttes (protseduur on oluline) Seadus materiaalses mõttes (sisu on oluline) Hierarhia PS Konstitutsioonilised seadused (PS § 104 lg 2) Lihtseadused + seadlus (aint mat mõttes seadus) VV ja ministrite määrused + Statuudid ehk KOVi määrused KOVi volikogu, linna või vallvalitsuse määrused riigi poolt antud ülesannete valdkonnas, seaduse alusel ja täitmiseks Tavaõiguson kirjutamata õigusnormid, mis on kujunenud pikaajalise ühetaolise käitumise tagajärjel ja mille õiguslikus siduvuses ollakse üldiselt veendunud. Sel on tähtsus eelkõige pikaajalise stabiilse arenguga õiguskordades. Eestis neil haldusõiguse allikana praktiliselt tähtsust ei ole Kohtunikuõigus
Haldusõigus on õigusnormide kogum,mis kehtib halduse suhtes,määrates muuhulgas kindlaks võimusalase tegevuse sfääri ja piirid ning sellega koosmõjus oleva üksikisiku vabadussfääri,samuti kodaniku õigused riiklikele soodustustele ja kaudse riigivõimu kandjad. Kirjalikud õigusallikad: 1)põhiseadus rahva poolt vastu võetud riigi õiguslik põhikord 2)rahvusvahelised lepingud 3)Formaalne seadus 4)Seadlused 5)määrused 6)käskkirjad 7)kohaliku omavlitsuse määrused(statuudid) Sekundaarsed õigusallikad: 1)haldusõiguse põhiprintiibid,mis tulenevad põhiseadusest,teistest seadustest ja lepingutest 2) kohtulahendid 3)täiendavad allikad-õigusteaduslik arvamus ja vastused riigikohtu järelepärimisele Õigusriigi põhimõte: *eeldab isikute põhiõiguste,vabaduste ja kohustuse süsteemi olemasolu *võimudelahuses põhimõte(PS paragraf 4) *õigusnormi täpne kujunemine *proportsionaalsuse põhimõte (mõõdupärasus) *õiguskindluse ehk usalduse kaitse põhimõte
o Reeglina sis määrused õigusnorme kui üldreegleid, siis üldisus pole alati vältimatu tunnus: nt valla ja linna eelarve tuleb volikogul seaduse kohaselt vastu võtta määrusega, kuigi õigusnorme see ei sisalda. o Vastavalt määrusega regul probleemistiku olemuslikule sisule kvalifits see statuudiks või riiklike ül-te täitmiseks antavaks määruseks. Statuudid: PS § 154 lg 1. KOV-l statuudiõ kohaliku elu küsimuste ainuvastutavaks regul- ks. Statuudiõ-ks on tema õ kehtestada talle õiguslikult antud autonoomia raames oma terr- l elavatele või asuvatele isikutele õigusnorme. Kohaliku elu küs-s võib volikogu või valitsus anda määruse erivolitusnormita, va, kui seaduses on volitusnorm olemas. o Antud selleks, et arvestada erinevaid olukordi ja majanduslikke võimalusi KOV
protseduurireegli eiramine. Määruse tühisus: Kui määrust pole kehtivas korras avaldatud, siis pole teda olemas ka kui määrusest ei lähtu selle andnud haldusorgan. Muud rikkumised toovad kaasa määruse vaidlustamise. IV. Kohaliku omavalitsuse määrus Kehtiv õiguskord tunneb ka iseseisvate õigussubjektide, nn. autonoomsete institutsioonide määrusi. Haldusakti teoorias nimetatakse neid statuutideks. Tunnused: Autonoomsed statuudid on riigihaldusorganite määruste suhtes detsentraliseeritud õigusaktid. Nad ei pea olema kooskõlas kõrgemalseisvate riigihaldusorganite määrustega. Nad ei kuulu haldusaktide hierarhilisse süsteemi. Seetõttu on nimetatud üldaktid oma juriidiliselt jõult täiesti võrdsed riigihaldusorganite määrustega. Võimalike kollisioonide korral lahendab vaidluse kohus. See on ka tagatiseks nende sõltumatusele riigihaldusorganite aktidest.
jagunevad mittekirjalikeks ja kirjalikeks (vorm, mille kaudu õn teatavaks tehakse; PS ja formaalsed seadused (konstitutsioonilised ja lihtseadused)). Materiaalne seadus kõik õ aktid, mis sisaldavad õ norme. Formaalne seadus võetakse vastu riigikogu poolt, seaduse nimega. Hõ allikaks on need õ aktid, mis sisaldavad õn (PS, seadused, määrused, presidendi seadlused) mitte aga üksikaktid. Määrused on ka statuudid iseseisvad määrused, mida annavad välja KOVid. Teatud juhtudel pole oluline õ akti nimetus vaid sisu. Hõ printsiibid õ allikana Iseseisvat tähendust hõ allikana ei oma, sest on juba kirja pandud teistesse õ allikatesse. Rahvusvaheline õigus hõ allikana ka Eestis. PS § 121 teatud rv lepped kuuluvad riigikogu ratifitseerimisele (N: riigipiiri muutmist nõudvad). Teatud rv lepinguid pole vaja ratifitseerida, kuid ka need on täitmiseks kohustuslikud.
Hagi vorm on hakkanud määrama, kas asi saab edukalt lahendatud või mitte. Õiguskultuur on läbi protsessi muutunud väga keeruliseks. On proovitud palju menetlusreegleid lihtsustada, et nad võimust ei võtaks. Ei erista avalikku ja eraõigust. Riigi seadusandlikkuse jagunemine ei vasta kontinentaalõiguse jagunemisele. Avalik seadusandlus hõlmab ka eraõigust. Inimene ei tea, mis statuudis on õigus. Statuudid on üsna üksikasjalised, kui meie seadused on üldistatud, lakoonilised, abstraktsed. See teeb paragrahvid väga pikaks. Statuutide juurde kuuluvateks iseloomulikeks elementideks on lühike pealkiri (mille järgi tuntakse statuuti) ja pikk pealkiri (kirjeldab statuudi reguleerimisulatust, kõneleb statuudi enda sisust, seaduse eesmärk). Iga paragrahvi juures ääremärkus. Mahukad statuudid jagatud peatükkideks või osadeks. Paragrahvid võivad olla grupeeritud.
Õiguse teoorias nimetatakse statuutideks üldjuhul autonoomsete ühikute määrusi. Kui autonoomsel ühikul on põhiseaduse või seaduse alusel õigus anda oma pädevuse piires üldakte - määrusi, tuleb teha vahet omavalitsusüksuse õigusi ja kohustusi sätestava statuudi (staatust sätestava määruse) ning oma pädevuse piires otsustavat ja korraldavat (normatiivset) tegevust sätestavate nö tavaliste määruste vahel. Autonoomsed statuudid on kõik riigiadministratsiooni määruste suhtes detsentralistlikud aktid. Õigusaktide hierarhias paigutuvad statuudid samale tasandile riigiadministratsiooni (täidesaatva riigivõimu) üldaktide ehk määrustega, neil on põhimõtteliselt võrdne õiguslik jõud. Miks? Võrdne õiguslik jõud tuleneb kohaliku omavalitsuse suhteliselt autonoomsest seisundist. Täidesaatev riigivõim, milles kõrgeimaks organiks dekontsentreeritud tsentralisatsioonile tuginevas riigiorganite
sõltumata sellest, millisesse seadusesse nad on kirja pandud ja kas on üldse kirja pandud. Seda liigitust arvestades kõikidel riikidel on Kn materiaalses mõttes, kuid ei pruugi olla formaalses mõttes. Näitena SB. Sellise näite puhul vastandatakse kirjutatud K-id ja kirjutamata K-id. Kirjutamata K-ks peetakse ühes või mitmes seaduses sisalduvat K-i. Briti oma on kirjutamata Kn. Elementideks: 1) keskajas pärit aktid 2) paar kuni kolmkümmend parlamendis vastuvõetud K-list akti (statuudid) 3) arvukalt kohtupretsedente 4) riigiõiguslikud tavad on riike, kus religioon on materiaalses mõttes K-i osa islamimaad nt. Eristatakse veel juriidilist K-i, faktilist K-i, fiktiivset K-i. Ühendriikides räägitakse ka nn elavast K-st. 1) juriidiline Kn on Kn sellisena, nagu t aon normidena kirja pandud. Ei omista sellele tähelepanu, kas ja kuidas norme tegelikkuses rakendatakse. 2) faktiline Kn on K-lised suhted sellisena nagu nad on tegelikkuses olemas. Sellele
Euroopa harta noorte osalemise kohta munitsipaal- ja regionaalelus (fikseerib suunised, julgustamaks noori osalema neid mõjutavate otsuste langetamisel ja sotsiaalsetes muudatustes, mis leiavad aset nende tänaval, naabruskonnas, kohalikus omavalitsuses või regioonis). 5.2.-5.4. Munitsipaalõiguse erinevad allikad - (PS, seadus, Vabariigi Valitsuse ja ministrite määrused, statuudid, KOV organite määrused riiklike kohustuste täitmiseks, observants ja piiriülene õigus) Eesti Vabariigi põhiseadus (PS) annab vahetult ja kaudselt tunnistust KOV õiguse olemasolust; seadused riik reguleerib KOV-d arvukate seaduste abil. Otseselt reguleerivad: KOV volikogu valimise seadus, KOV korralduse seadus, valla- ja linnaeelarve seadus, valla- ja linna ning riigieelarve vahekorra seadus, Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus, Vabariigi Valitsuse seadus.
õiguslikku regulatsiooni vajavad valdkonnad tuleb korraldada seadustega. Põhiseadus ei näe ette parlamendi legislatiivfunktsiooni detsentraliseerimise võimalust, v.a. presidendi seadlused, mida antakse erandolukorras. 4. Kohaliku omavalitsuse määrus Kehtiv õiguskord tunneb ka iseseisvate õigussubjektide, nn. autonoomsete institutsioonide määrusi. Haldusakti teoorias nimetatakse neid statuutideks. Autonoomsed statuudid on riigihaldusorganite määruste suhtes detsentraliseeritud õigusaktid. Nad ei pea olema kooskõlas kõrgemalseisvate riigihaldusorganite määrustega. Nad ei kuulu haldusaktide hierarhilisse süsteemi. Seetõttu on nimetatud üldaktid oma juriidiliselt jõult täiesti võrdsed riigihaldusorganite määrustega. Võimalike kollisioonide korral lahendab vaidluse kohus. See on ka tagatiseks nende sõltumatusele riigihaldusorganite aktidest. Statuutide õiguslik olemus
õiguslikku regulatsiooni vajavad valdkonnad tuleb korraldada seadustega. Põhiseadus ei näe ette parlamendi legislatiivfunktsiooni detsentraliseerimise võimalust, v.a. presidendi seadlused, mida antakse erandolukorras. 4. Kohaliku omavalitsuse määrus Kehtiv õiguskord tunneb ka iseseisvate õigussubjektide, nn. autonoomsete institutsioonide määrusi. Haldusakti teoorias nimetatakse neid statuutideks. Autonoomsed statuudid on riigihaldusorganite määruste suhtes detsentraliseeritud õigusaktid. Nad ei pea olema kooskõlas kõrgemalseisvate riigihaldusorganite määrustega. Nad ei kuulu haldusaktide hierarhilisse süsteemi. Seetõttu on nimetatud üldaktid oma juriidiliselt jõult täiesti võrdsed riigihaldusorganite määrustega. Võimalike kollisioonide korral lahendab vaidluse kohus. See on ka tagatiseks nende sõltumatusele riigihaldusorganite aktidest. Statuutide õiguslik olemus
kergendada ainuvalitsuse lôpuleviimist ning reduktsiooni /lääni-ja kinkemôisate tagastamist riigile/ Uusuldine seadustik Sveriges Rikes Lag saadi valmis siiski alles Vabaduseajal 1734 aastal.Samal ajal pandi kodif.töö käima Prantsusmaal, kus see mitmel korral katkestatuna viidi siiski lôpule alles Napoleoni ajal. Baieris ilmusaastal 1756 tsiviilseadus. See tugines rooma ôiguse sustemaatikale / isiku-, asja-, pärimis-, kohustusteôigus/ ning jättis kohalikud statuudid ja keiserliku uldise ôiguse veel teisejärguliste ôigusallikatena alles. Siiski soodustas seekodif. osalt ôigusemôistmise prognoositavust ning parandas nii ôiguskaitset. Inglismaal pakub mingitvôrdluskohta see, et seal legaliseeriti sustemaatilisi ôpikuid seadusteks. 37. Loomuõiguslikud kodifikatsioonid.Üldine kodifitseerimine algas ainuvalitsemise ajal, jätkasid valgustatud m-d. taheti ühtlustada riigi õiguseluühtlasi lisada uusi valitseja positsiooni tugevdavaid seadusi
pole. c. Nimetuse alusel – seaduses on kindlaks määratud, millise nimetusega haldusakte millised organid vastu võtavad. Vabariigi Valitsus annab määrusi ja korraldusi, minister määrusi ja käskkirju, KOV organid määrusi, otsuseid ja korraldusi. d. Avaliku halduse kandjate alusel – on kas riigihaldusorganite poolt vastu võetud haldusaktid või õiguslikult iseseisvate haldusekandjate antud haldusaktid ehk statuudid. 1.4 Haldusakti kõrvaltingimused. a. Kehtivusaja piiramine kindlaksmääratud tähtpäevast või tulevikus asetl eida võivast sündmusest lähtudes. 36 b. Lisakohustus: täiendab haldusakti põhiregulatsiooni ja ei sõltu haldusakti põhisisust tuleneva õiguse tekkimisega. c. Lisatingimus: haldusaktis sisalduva õiguse realiseerimise võimalus tekib üksnes
Tänapäeval on seoses riikliku autonoomia ja rahvuslik-riikliku autonoomia levikuga unitaarriigi need tunnused hakanud hägustuma ja lähenema föderaalriigi tunnustele sel teel, et unitaarriigi koostisosadel on õigus vastu võtta seadusi, mis kehtivad vastaval territooriumil. Neid seadusi antakse keskvõimude poolt kehtestatud autonoomia statuutide alusel keskvõimu poolt autonoomsele piirkonnale delegeeritud pädevuse raames. Väga detailsed on selles osas näiteks Hispaania autonoomia statuudid. Autonoomsetel piirkondadel võib olla ka teisi föderaalriigi osariigile omaseid atribuute, näiteks on nii Ahvenasaartel kui Hispaania provintsidel enda parlament, valitsus ja kodakondsus. Vahel võib unitaarriigis autonoomiat omaval piirkonnal olla ka oma kohtusüsteem, nt. Šotimaal ja Kanalisaartel. Šoti omapäraks on veel see, et seal kehtivad kõik vanad Šoti seadused, mis kehtisid enne Inglismaaga ühinemist
Taani kroon ja kuna hertsog Magnus ei osanud rahadega ümber käia, siis dokumendid viidi Taani uurimisele. Tänu sellele on nad ainsana Taani riigiarhiivis säilinud. Lhendamata küsimus, kas igal pool Liivimaal piiskopkondades enam vähem regulaarselt ikkagi kirikuid visiteeriti või allikapositivistlikult, et see oli Saare-Lääne kohalik initsiatiiv. 1505 Saare-Lääne piiskop Johannes III andis välja piirkondlikud statuudid, kus oli kirjas, et rahvalt ei tohi nõuda sakramentide eest liiga kõrgeid maksu. Samuti korratakse nõuet, et rahvale tuleb õpetada rahva keeles Ave Mariat jne. Muuhulgas kaevatakse neis materjalides, et rahvas ei tunne 10 käsku. Keelatakse salajased abiellumised. Vähemalt kord aastas tuleb pihtida ja armulaual osaleda. Põhiline osa nende materjalidest puudutab vaimulikkonna distsipliini küsimust. Sama sisaldavad Johannes IV 1517. aastal peetud sinodi materjal
neli maakonda jagunesid erinevateks piirkondadeks, neid oli 8 oli , mõnes ei olnud ühtegi mõnes oli kolm, piirkonna eesotsas seisis ka peamees , kes resideerus oma piirkonna keskses kindluses.piirkonnad jagunesid kihelkondadeks, halduslikud ja poliitilised kihelkonnad 34, kirikukohelkonnad olid kuni 100, erinevad asjad. Poliitilistel kihelkondadel puudus muu tähtsus, olulised olid seetõttu et kohalik aadel kogunes kihelkondade kaupa ja valis oma esindaja maapäevaks. Kuramaa statuudid ei jätnud puudutamata ka talurahvast, jäi püsima pärisorjus, säilis mõisiniku täielik tegevusvabadus talupoegade suhtes, sunnismaisus. Domeeni maad ja domeeni talupojad, mõisa talupoja koormised sõltusid mõisniku tahtest kuid domeenitalupoegadele oli kogu selle domeeni ulatuses kohustatud ühesugused kohustuse,d need arvestasid talude suurust , kohalikku põllu mulda ja olid kergemad kui tavalistel. Hertsog Friedriv
kinkemôisate tagastamist riigile/ Uus uldine seadustik Sveriges Rikes Lag saadi valmis siiski alles Vabaduseajal 1734 aastal.Samal ajal pandi kodif. töö käima Prantsusmaal, kus see mitmel korral katkestatuna viidi siiski lôpule alles Napoleoni ajal. Baieris ilmus aastal 1756 tsiviilseadus. See tugines rooma ôiguse sustemaatikale / isiku-, asja-, pärimis-, kohustusteôigus/ ning jättis kohalikud statuudid ja keiserliku uldise ôiguse veel teisejärguliste ôigusallikatena alles. Siiski soodustas see kodif. osalt ôigusemôistmise prognoositavust ning parandas nii ôiguskaitset. Inglismaal pakub mingit vôrdluskohta see, et seal legaliseeriti sustemaatilisi ôpikuid seadusteks. Tôeliseks valgustusaja kodif. , mis uhtlasi oli valgustuse pärmi najal kekinud, on Allgemeines Landrecht fur die königlichen Preussischen Staaten./ Preisi Uldine Maaôigus/ aastast 1794
annaabi.ee 
