Põhjendage! Vastaja: Ma ei uurinud oma vanemate seisu ja ei teadnud ega ka tea sellest mitte midagi! C.1. Küsitleja: Kas te olite kunagi elus näinud Coco Chanelli (Gabrielle Chasnel)? C.1. Vastaja: Kahjuks, ei! C.2. Küsitleja: Kas te või mõni teie pereliige on ostnud C.Chanelli toodet? C.2. Vastaja: Ei. Küsitleja: Kas teie vanemad on kuidagi kannatada saanud järgmistelt isikutelt: tsaar Nikolai II, Konstantin Päts, Coco Chanel, Albert Enstein, Adolf Hitler või/ja Jossif Stalinilt? Vastaja: Saime /Sain kannatada nendelt isikutelt: Adolf Hitler, Jossif Stalin ja vanemad said vist kannatada ka tsaar Nikolailt, kuid täpselt ei tea! Intervjuu vanaemaga, Lempi-Helmi (Ljuba) (1951-...) Küsitleja: Kui te sündisite nooruse, kas siis oli mingisugune sõda või raske elu? Vastaja: Ei olnud, kuid vanal ajal oli ikka vaesus ja kadedus rikaste üle! Küsitleja: Kus kohas te sündisite? Vastaja: Eestis, Tartus.
Siis saadeti t a Moskva lennunduspiirkonna instituuti. 1942 a. arendati teine Klasnikovi mudel. 1944a. sai valmis Kalasnikovi arenenud mudel, millel oli iselaadiv karabiin. Selle eest anti talle Stalini esimese klassi teenetemärk. 1950 a. võeti relv kasutusele täielikult Nõukogude armees. M.T Kalasnikov sia oma riigile väga väärtuslikuks oma teenetega. Ta oli kaks korda au kangelane Sotsialistliku Tööpartei meelest Ning sai Stalinilt ja Leninililt preemia. Hiljem anti talle ka koloneli auaste ja doktorikraad inseneri/looduse vallas, Isamaalise sõja I klassi orderi, Punase tähe ja palju medaleid. 1987a. sai temast ka auväärne kodanik Izhevskis. Kalasnikovi käsirevald on levinud üle kogu maailma ning osad riigid on selle pildi ka oma riigi embleemi pannud. 1990-ks aastaks oli kirjanduse väitel 70 miljonit käsirelva tehtud. Põhjuseks, miks Kalasnikovi relvad on nii populaarsed on asjaolu, et M.T
okupatsioonitsoonideks:poolsaare põhjapoolne osa NSVL-le, lõunapoolne osa USA-le. Analoogiline Saksamaaga oli ka okupeerivate riikide poliitika erinevus okupatsioonitsoonides. See viis kahe riigi kujunemiseni 1948.a.- Põhja-Koreas kommunistliku orientatsiooniga Korea Rahvademokraatlik Vabariik (KRDV); Lõuna-Koreas kapitalistliku orientatsiooniga Korea Vabariik (KV).Põhja-Korea kommunistide liider Kim Il Sung sellega nõustuda ei soovinud ning leidis sõjalist toetust Stalinilt, kes nägi, et Euroopas ta oma mõjuvõimu esialgu laiendada ei suuda; samas oli võimalik laiendada NSV Liidu mõjusfääre lisaks juba saavutatud edule Hiinas.Korea sõda puhkes Põhja-Korea vägede sissetungiga Korea Vabariiki. KRDV-d toetasid Hiina "vabatahtlikud" ning suurt sõjalist ja majanduslikku abi saadi ka NSV Liidult. Korea Vabariiki toetasid sõjaliselt ÜRO väed (milles lõviosa moodustasid USA üksused). Rinne stabiliseerus 1951.a., vaherahuläbirääkimised aga venisid
NSVL-e ja Lõunapoolne osa USA-le · Analoogiline Saksamaaga oli ka okupeerivate riikide poliitika erinevus okupatsioonitsoonides. · See viis kahe riigi kujunemiseni 1948.a P-Koreas kommunistliku orientatsioonida Korea Rahhvademokraatlik Vabariik(KRDV) ja L-Koreas kapitalistliku orientatsioonida Koera Vabariik (KV) · P-Korea kommunistide liider Kim II Sung sellega nõustuda ei soovinud nind leidis sõjaslist toetus Stalinilt, kes nägi, et Euroopas ta poma mõjuvõimu esialgu laiendada ei suuda, samas oli võimalik laiendada NSVL mõjusfääre lisaks juba saavutatud edule Hiinas. · Korea sõda puhkes P-Korea vägede sissetungiga Korea Vabariiki. KRDV-d toetasid Hiina ,,vabatahtlikud" ning suurt sõjalist ja majanduslikku abi saadi ka NSVL-t. · Korea Vabariiki toetasid sõjaliselt ÜRO väed(milles lõviosa moodustasid USA üksused).
neutraalset (erapooletut) poliitikat, mis aga ei taganud neile julgeolekut, polnud ühegi suurema riigiga lepet, mille kohaselt oleks Balti riikidel loota nende kaitsele ja abile, siis ükski suuriik ei taganud neile seda. Esimeseks häirekellaks oli Suurbritannia valmisolek 1935.a. anda Läänemere piirkond Saksa ja Vene kontrolli alla. Suurimaks ohuks oli Nõukogude Liidu aktiviseerumine, millele ei pööratud suuremat tähelepanu, sest Laidoner oli käinud Moskvas ning saanud Stalinilt kinnitust, et too tunnustab Eesti Vabariiki ning nendelt mingit ohtu karta ei ole. Kultuur, haridus Kultuuri aitas rahastada Eesti Kultuurkapital. Eestis elas 10% rahvusvähemusi (rannarootslased, baltisakslased, venelased),kultuuriautonoomia seadus tagas neile õiguse nende emakeelsele haridusele, seltside, teatrite loomisele. Eesti Vabariigi ajal tegutsenud kirjanikud ja luuletajad: Friedebert Tuglas, Marie Under, A. H. Tammsaare, O. Luts, Johannes Semper, August Gailit.
NSVL-le, lõunapoolne osa USA-le. Analoogiline Saksamaaga oli ka okupeerivate riikide poliitika erinevus okupatsioonitsoonides. See viis kahe riigi kujunemiseni 1948.a.- Põhja-Koreas kommunistliku orientatsiooniga Korea Rahvademokraatlik Vabariik (KRDV); Lõuna-Koreas kapitalistliku orientatsiooniga Korea Vabariik (KV).Põhja-Korea kommunistide liider Kim Il Sung sellega nõustuda ei soovinud ning leidis sõjalist toetust Stalinilt, kes nägi, et Euroopas ta oma mõjuvõimu esialgu laiendada ei suuda; samas oli võimalik laiendada NSV Liidu mõjusfääre lisaks juba saavutatud edule Hiinas.Korea sõda puhkes Põhja-Korea vägede sissetungiga Korea Vabariiki. KRDV-d toetasid Hiina "vabatahtlikud" ning suurt sõjalist ja majanduslikku abi saadi ka NSV Liidult. Korea Vabariiki toetasid sõjaliselt ÜRO väed (milles lõviosa moodustasid USA üksused). Rinne stabiliseerus 1951.a
25.apr. kohtusid NSV Liit ja USA väed Elbe jõel. Samal päeval oli Punaarmee võtnud marssal Zhukovi juhtimisel Berliini piiramisrõngasse. Viimane alistus 2.mail. 30.apr. sooritas Hitler enesetapu, kaks päeva varem oli hukatud Mussolini. 8.mail Saksamaa kapituleerus. Sõda Euroopas oli lõppenud. 15.Jaapani purustamine & kapituleerumine 1945.a:Kuna taganevad Jaapani väed osutasid tulist vastupanu USA vägedele, siis olid viimased Filipiinidest Jalta konverentsiks veel kaugel. Abi paluti Stalinilt, kes oli meeleldi nõus. 6.aug. heitis USA aatompommi Hiroshimale, kolm päeva hiljem langes teine samasugune Nagasakile. Kohutav relv murdis jaapanlaste vastupanu. 9.aug. alustas ka Punaarmee sõjategevust Jaapani vastu. Ta purustas Jaapani väes Põhja-Hiinas, vallutas Põhja-Korea, Lõuna- Sahhalini ja Kuriili saared. 15.aug. Jaapan alistus. 2.sept. võttis kapitulatsiooni vastu liitlasjõudude ülemjuhataja Vaiksel ookeanil USA kindral MacArthur. II ms oli lõppenud. 16
Ko ng re s s ile " jä rg i. · Aa s ta te l 1 9 2 4 1 9 2 9 s u utis S ta lin kulis s id e ta g us e m ä ng u a b il kõ rva ld a d a võ im ult kõ ik juh tiva d b o ls h e vikud . 20 Stalinism · Stalini valitsemispoliitikat nimetati Stalinismiks. · Stalini sõnul oli stalinism leninismi eriti energiline kaitsmine. · Mõiste marksisimleninism ise pärineb Stalinilt. 21 · Stalinismi iseloomustavad : üh te ka s va m ine b o ls e vis tliku p a rte ig a , to ta lita a rne a inup a rte is üs te e m , s a la p o ilits e ilik jä lg im ine , a g re s s iivs us , p iira m ine , te rro r. Ma s s ite rro r, d e m o kra a tia ning va b a d us e m a h a s urum ine !! 22
isikute vahel tekkis konkurents positsiooni ja kontrolli üle. Aastal 1922, nimetati Stalin vastloodud Kommunistliku Partei büroo peasekretäriks. Tema peamiseks vastutusalaks oli partei ametikohtadele inimeste määramine. Ta tegi kavalaid nö käike, ning määras ametitesse neid liikmed, kes võlgnevad oma positsiooni talle ehk pooldavad teda. Selleks ajaks, kui keegi aru sai, mida ta oli teinud, oli juba liiga hilja. Isegi Lenin, kes oli raskelt haige, oli abitu taastada kontroll Stalinilt. (Vikipeedia, 2015) Pärast Lenini surma, 1924. aastal, Stalin käskis hävitada vana partei süsteem ja haaras endale täieliku kontrolli. Partei saadeti laiali ning paljud olid pagendatud välismaale, sealhulgas eeldatav Lenini võimu järeltulija Lev Trotski, kes oli ka temale suureks konkurendiks. Kuid tema paranoia muutus veelgi hullemaks; nimelt lasi ta kõik võimalikud rivaalid süüdi mõista "rahvavaenlastena" ja nad hukati avalikult. (Biography, 2015) 1920. aastate lõpus ja 1930
(erapooletut) poliitikat, mis aga ei taganud neile julgeolekut, polnud ühegi suurema riigiga lepet, mille kohaselt oleks Balti riikidel loota nende kaitsele ja abile, siis ükski suuriik ei taganud neile seda. Esimeseks häirekellaks oli Suurbritannia valmisolek 1935.a. anda Läänemere piirkond Saksa ja Vene kontrolli alla. Suurimaks ohuks oli Nõukogude Liidu aktiviseerumine, millele ei pööratud suuremat tähelepanu, sest Laidoner oli käinud Moskvas ning saanud Stalinilt kinnitust, et too tunnustab Eesti Vabariiki ning nendelt mingit ohtu karta ei ole. Kultuur, haridus Kultuuri aitas rahastada Eesti Kultuurkapital. Eestis elas 10% rahvusvähemusi (rannarootslased, baltisakslased, venelased),kultuuriautonoomia seadus tagas neile õiguse nende emakeelsele haridusele, seltside, teatrite loomisele. Eesti Vabariigi ajal tegutsenud kirjanikud ja luuletajad: Friedebert Tuglas, Marie Under, A. H. Tammsaare, O. Luts, Johannes Semper, August Gailit.
- 4-11 veebruar 1945 Jalta konverents o Osalesid: GB, USA ja NSVL juhid [Churchill, Roosevelt, Stalin (ÜK(b)P)] o Otsus: Saksamaa purustamine 4ks okupatsioonitsooniks jagamine (GB, USA, NSVL, FRA) ÜRO asutamine (aprillis samal aastal) Ida-Euroopa riigid jäävad NSVL mõjusfääri Roosevelt palus abi Stalinilt Jaapani purustamiseks. USA lubas tunnistada Lõuna-Sahhaliini ja Kuriili saari NSVL'i koosseisus. 4) 7. mai 1945 kirjutas Saksamaa alla kapitulatsiooni aktile, 8. mai hakkas see kehtima. 8. mai kirjutasid Saksamaa ja NSVL alla ka kapitulatsiooni aktile, hakkas kehtima 9. mai, sest 7. mail ei olnud kohal NSVL'i esindajat. - 16
Stalinile ennetava löögi, hävitades või hõivates 75% vene laskemoonast. Stalin tõrjus Saksa vägesid, tuginedes vaid Lahingumoona Rahvakomissariaadi 15%-lisele jäänukvõimsusele. Sõja tulemust teame me kõik. Mis oleks juhtunud, kui Stalin oleks jõudnud rünnata esimesena? Hitler ennetas kommuniste kõigest paari nädalaga, teades, et kui Stalin ründab esimesena, pole Euroopal mingit lootust. Purustades sõja esimeste nädalate jooksul tohutud vene väeüksused, võttis Hitler Stalinilt võimaluse vallutada kogu Euroopa. Maailmakuulus briti ajaloolane Liddel Hart kirjutas 3. septembril 1949 ajalehes ,,;Picture Post”: ,,Hitler tahtis kõike muud, kuid mitte ainult maailmasõda… Pärast sõja lõppu langesid tähtsamad Saksa arhiivid meie kätte ja meil on võimalik saada selget ettekujutust sellest, kui erakordselt suurt hirmu tunti Saksamaa juhtivates ringkondades sõja ees… ” Gallia väepealik Brennus on öelnud ,, Häda võidetuile! Vae victis!” Tõesti
esimesena, pole Euroopal mingit lootust. Esimeses vahetult Nõukogude Saksa- maa piiril olnud 170 Punaarmee diviisist purustati täelikult juuli 1941 keskpai- gaks (kolme nädalaga) 28. diviisi. 70. diviisi kaotasid oma koosseisust ja tehnikast üle 50%. Eriti suuri kaotusi kandsid Läänerinde väed kuhu kuulus 24 purustatud diviisi 28-st. Selle rinde ülejäändud 20 diviisi olid kaotanud 50...90 % oma koosseisudest ja tehnikast.[1] Oma rünnakuga võttis Hitler Stalinilt võimaluse vallutada kogu Euroopa. 1941. aastal liikusid Saksa väed ida suunas keskmiselt 25-35 km päevas, kirde suunas 25-30 km päevas, kagu suunas 16-20 km päevas. Purustades sõja esimeste nädalate jooksul tohutud vene väeüksused, langes saksa arhiivide andmetel esimestel sõjakuudel vangi 3,9-4,2 miljonit puna- armeelast. Punaarmee lihtsalt keeldus kommunismi nimel võitlemast. Enamik järele jäänud 1,2 miljonist sõdurist langes rindel. Komissarid hakkasid tõkend-
google.ee/url? sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=4&cad=rja&uact=8&ved=0CDMQFjAD& url=http%3A%2F%2Fwww.yle.edu.ee%2Fwp-content%2Fuploads %2F2011%2F08%2F7.-Rahvusvahelised-suhted-II-maailmas%25C3%25B5ja-j %25C3%25A4rel.-K%25C3%25BClm-s %25C3%25B5da..doc&ei=yUeyVLeQE8P6aOWxgIAD&usg=AFQjCNEP0TFtkPydRmQp 5KtmTOppFvvB1A&sig2=Ia0lrOc8Pb56U47t4tipHw&bvm=bv.83339334,d.d2s 3 Sellise jaotusega ei olnud KRDV juht Kim II Sung rahul ning küsis sõjalist abi Stalinilt nähes, et Nõukogude Liit ei suuda saavutada oma eesmärki levitada kommunismi Euroopas. Sõda puhkes ootamatult 25. juuni 1950, kui KRDV tungis üle 38. paralleeli ning ründas Korea Vabariiki ning suutis ka vallutada suurema osa sellest. Selle peale otsustas 27. juunil ÜRO, et USA sõjavägi, eesotsas kindral Douglas MacArthuriga(joonis 2), saadetakse Lõuna-Korea iseseisvust kaitsma eesmörgiga takistada sõja levimist väljapoole Koread 2Lõuna-Korea sai nii meditsiinilist kui
esimesena, pole Euroopal mingit lootust. Esimeses vahetult Nõukogude Saksamaa piiril olnud 170 Punaarmee diviisist purustati täielikult juuli 1941 keskpaigaks (kolme nädalaga) 28 diviisi. 70 diviisi kaotasid oma koosseisust ja tehnikast üle 50%. Eriti suuri kaotusi kandsid Läänerinde väed kuhu kuulus 24 purustatud diviisi 28-st. Selle rinde ülejäänud 20 diviisi olid kaotanud 50...90 % oma koosseisudest ja tehnikast.[1] Oma rünnakuga võttis Hitler Stalinilt võimaluse vallutada kogu Euroopa. 1941. aastal liikusid Saksa väed ida suunas keskmiselt 2535 km päevas, kirde suunas 2530 km päevas, kagu suunas 1620 km päevas. Sakslased pealetungil Purustades sõja esimeste nädalate jooksul tohutud vene väeüksused, langes saksa arhiivide andmetel esimestel sõjakuudel vangi 3,94,2 miljonit punaarmeelast.[2] Punaarmee lihtsalt keeldus kommunismi nimel võitlemast. Enamik järele jäänud 1,2 miljonist sõdurist langes rindel
Korea Rahvademokraatlik Vabariik, lõunas USA toetusel Korea Vabariik. 5 Maa jagati piki 38. paralleeli pooleks ja jäi jagatuks ka pärast okupatsioonivägede lahkumist. Põhja-Koreas upitati Nõukogude Liidu poolt võimule Kim Il Sungi poolt juhitud kommunistlik reziim. Maa jagamine viidi lõpule 1948.a. Lõunas loodi Korea Vabariik, põhjas Korea Rahvademokraatlik Vabariik.6 Põhja-Korea kommunistide liider Kim Il Sung sellega nõustuda ei soovinud ning leidis sõjalist toetust Stalinilt, kes nägi, et Euroopas ta oma mõjuvõimu esialgu laiendada ei suuda; samas oli võimalik laiendada NSV Liidu mõjusfääre lisaks juba saavutatud edule Hiinas.7 25.juunil 1950.a algas Korea sõda, kui 75 000 Põhja-Korea armee sõdurit tungisid läbi 38.paralleeli (...). Selline invasioon oli esimeseks sõjaliseks tegevuseks Külma sõjas.8 Kim II- Sungi Põhja-Korea armee, relvastatud nõukogude tankidega, sõitsid üle Lõuna-Korea piiri ja kohe saabusid USA väed appi Lõuna-Koreale
poolsaare põhjapoolne osa NSVL-le lõunapoolne osa USA-le. · Analoogiline Saksamaaga oli ka okupeerivate riikide poliitika erinevus okupatsioonitsoonides. See viis kahe riigi kujunemiseni 1948.a.- Põhja-Koreas kommunistliku orientatsiooniga Korea Rahvademokraatlik Vabariik (KRDV); Lõuna-Koreas kapitalistliku orientatsiooniga Korea Vabariik (KV). · Põhja-Korea kommunistide liider Kim Il Sung sellega nõustuda ei soovinud ning leidis sõjalist toetust Stalinilt, kes nägi, et Euroopas ta oma mõjuvõimu esialgu laiendada ei suuda; samas oli võimalik laiendada NSV Liidu mõjusfääre lisaks juba saavutatud edule Hiinas. · Korea sõda puhkes Põhja-Korea vägede sissetungiga Korea Vabariiki. KRDV-d toetasid Hiina "vabatahtlikud" ning suurt sõjalist ja majanduslikku abi saadi ka NSV Liidult. Korea Vabariiki toetasid sõjaliselt ÜRO väed (milles lõviosa moodustasid USA üksused). Rinne stabiliseerus 1951.a
okupatsioonitsoonideks: poolsaare põhjapoolne osa NSV Liidu ja lõunapoolne osa USA kontrolli all. Okupeerivate riikide poliitika erinevused viisid kahe riigi kujunemiseni 1948- Põhja-Koreas kommunistliku orientatsiooniga Korea Rahvademokraatlik Vabariik ja Lõuna-Koreas turumajandusliku orientatsiooniga Korea Vabariik. Põhja-Korea kommunistide liider Kim Il Sung (1912-1994) sellega ei nõustunud ning leidis sõjalist toetust Stalinilt. Moskva nägi selles võimalust laiendada oma mõjusfääre Aasia suunal. Sõda puhkes 1950 Põhja-Korea vägede sissetungiga Korea Vabariiki. Neid toetasid kommunistliku Hiina "vabatahtlikud" ning suurt sõjalist ja majanduslikku abi saadi ka NSV Liidult. Korea Vabariiki toetasid Külm sõda Lähiajalugu II Koostaja: P.Reimer 7
osa USA kontrolli all. Okupeerivate riikide poliitika erinevused viisid kahe riigi kujunemiseni 1948- Põhja-Koreas kommunistliku orientatsiooniga Korea Rahvademokraatlik Vabariik ja Lõuna-Koreas turumajandusliku orientatsiooniga Korea Vabariik. Põhja-Korea kommunistide liider Kim Il Sung (1912-1994) sellega ei nõustunud ning leidis sõjalist toetust Stalinilt. Moskva nägi selles võimalust laiendada oma mõjusfääre Aasia suunal. Sõda puhkes 1950 Põhja-Korea vägede sissetungiga Korea Vabariiki. Neid toetasid kommunistliku Hiina “vabatahtlikud” ning suurt sõjalist ja majanduslikku abi saadi ka NSV Liidult. Korea Vabariiki toetasid sõjaliselt ÜRO väed, milles lõviosa moodustasid USA üksused. 1951 rinne stabiliseerus 38
poolsaare põhjapoolne osa NSVL-le lõunapoolne osa USA-le. Analoogiline Saksamaaga oli ka okupeerivate riikide poliitika erinevus okupatsioonitsoonides. See viis kahe riigi kujunemiseni 1948.a.- Põhja-Koreas kommunistliku orientatsiooniga Korea Rahvademokraatlik Vabariik (KRDV); Lõuna-Koreas kapitalistliku orientatsiooniga Korea Vabariik (KV). Põhja-Korea kommunistide liider Kim Il Sung sellega nõustuda ei soovinud ning leidis sõjalist toetust Stalinilt, kes nägi, et Euroopas ta oma mõjuvõimu esialgu laiendada ei suuda; samas oli võimalik laiendada NSV Liidu mõjusfääre lisaks juba saavutatud edule Hiinas. Korea sõda puhkes Põhja-Korea vägede sissetungiga Korea Vabariiki. KRDV-d toetasid Hiina “vabatahtlikud” ning suurt sõjalist ja majanduslikku abi saadi ka NSV Liidult. Korea Vabariiki toetasid sõjaliselt ÜRO väed (milles lõviosa moodustasid USA üksused)
Teises maailmasõjas jagati Korea poolsaar okupatsioonitsoonideks: poolsaare põhjapoolne osa NSV Liidu ja lõunapoolne osa USA kontrolli all. Okupeerivate riikide poliitika erinevused viisid kahe riigi kujunemiseni 1948- Põhja-Koreas kommunistliku orientatsiooniga Korea Rahvademokraatlik Vabariik ja Lõuna-Koreas turumajandusliku orientatsiooniga Korea Vabariik. Põhja-Korea kommunistide liider Kim Il Sung (1912-1994) sellega ei nõustunud ning leidis sõjalist toetust Stalinilt. Moskva nägi selles võimalust laiendada oma mõjusfääre Aasia suunal. Sõda puhkes 1950 Põhja-Korea vägede sissetungiga Korea Vabariiki. Neid toetasid kommunistliku Hiina “vabatahtlikud” ning suurt sõjalist ja majanduslikku abi saadi ka NSV Liidult. Korea Vabariiki toetasid sõjaliselt ÜRO väed, milles lõviosa moodustasid USA üksused. 1951 rinne stabiliseerus 38.paralleeli juures, aga vaherahu kahe riigi vahel sõlmiti alles peale Stalini surma 1953
kujunes Riiklik Plaanikomisjon (Gosplan), mida 1930 asus juhtima Kuibõsev. 1931 sai justiitsasjade rahvakomissariks ja peaprokuröriks kunagine armeejuht Krõlenko. NKVD etteptsa jäi Menzinski, kes aga oli üsna kehav tervisega. Reaalseks sisejulgeolekujuhiks kujunes Menzinski asetäitja Genrihh Jagoda (1891-1938). 1.12.1934 mõrvati segastel asjaoludel Leningradi parteijuht Kirov, keda peeti üheks võimalikuks Stalini mantlipärijaks. On kahtlustatud, et korraldus selleks tuli Stalinilt endalt eesmärgiga leida ajendit ebasobivate parteiliikmete kõrvaldamiseks. Järgnes nn. suur puhastus, kus parteist visati välja ja hukati sadu tuhandeid inimesi. Stalini lähikond jäi üldjoontes siiski samaks läbi 1930.-te. Poliitbüroos säilitasid oma koha Molotov, Kaganovits, Kalinin, Vorosilov, Andrejev ja Mikojan. Kuibõsev suri 1935 südame- rabandusse, Ordzonikidze lasi end 1937 maha. Rudzutaks, Kossior ja Tsubar hukati 1938- 1939. Küll puhastas Stalin NKVD juhtkonda
poolsaare põhjapoolne osa NSVL-le lõunapoolne osa USA-le. Analoogiline Saksamaaga oli ka okupeerivate riikide poliitika erinevus okupatsioonitsoonides. See viis kahe riigi kujunemiseni 1948.a.- Põhja- Koreas kommunistliku orientatsiooniga Korea Rahvademokraatlik Vabariik (KRDV); Lõuna-Koreas kapitalistliku orientatsiooniga Korea Vabariik (KV). Põhja-Korea kommunistide liider Kim Il Sung sellega nõustuda ei soovinud ning leidis sõjalist toetust Stalinilt, kes nägi, et Euroopas ta oma mõjuvõimu esialgu laiendada ei suuda; samas oli võimalik laiendada NSV Liidu mõjusfääre lisaks juba saavutatud edule Hiinas. Korea sõda puhkes Põhja-Korea vägede sissetungiga Korea Vabariiki. KRDV-d toetasid Hiina “vabatahtlikud” ning suurt sõjalist ja majanduslikku abi saadi ka NSV Liidult. Korea Vabariiki toetasid sõjaliselt ÜRO väed (milles lõviosa moodustasid USA üksused). Rinne stabiliseerus 1951.a
99* lõunapoolne osa USA-le. 39* Analoogiline Saksamaaga oli ka okupeerivate riikide poliitika erinevus okupatsioonitsoonides. See viis kahe riigi kujunemiseni 1948.a.- Põhja-Koreas kommunistliku orientatsiooniga Korea Rahvademokraatlik Vabariik (KRDV); Lõuna-Koreas kapitalistliku orientatsiooniga Korea Vabariik (KV). Põhja-Korea kommunistide liider Kim Il Sung sellega nõustuda ei soovinud ning leidis sõjalist toetust Stalinilt, kes nägi, et Euroopas ta oma mõjuvõimu esialgu laiendada ei suuda; samas oli võimalik laiendada NSV Liidu mõjusfääre lisaks juba saavutatud edule Hiinas. 40* Korea sõda puhkes Põhja-Korea vägede sissetungiga Korea Vabariiki. KRDV-d toetasid Hiina "vabatahtlikud" ning suurt sõjalist ja majanduslikku abi saadi ka NSV Liidult. Korea Vabariiki toetasid sõjaliselt ÜRO väed (milles lõviosa moodustasid USA üksused). Rinne stabiliseerus 1951.a
Euroopal mingit lootust. Esimeses vahetult Nõukogude Saksamaa piiril olnud 170 Punaarmee diviisist purustati täielikult juuli 1941 keskpaigaks (kolme nädalaga) 28 diviisi. 70 diviisi kaotasid oma koosseisust ja tehnikast üle 50%. Eriti suuri kaotusi kandsid Läänerinde väed kuhu kuulus 24 purustatud diviisi 28-st. Selle rinde ülejäänud 20 diviisi olid kaotanud 50...90 % oma koosseisudest ja tehnikast. Oma rünnakuga võttis Hitler Stalinilt võimaluse vallutada kogu Euroopa. 1941. aastal liikusid Saksa väed ida suunas keskmiselt 25–35 km päevas, kirde suunas 25–30 km päevas, kagu suunas 16–20 km päevas. Sakslased pealetungil 16 Purustades sõja esimeste nädalate jooksul tohutud vene väeüksused, langes saksa arhiivide andmetel esimestel sõjakuudel vangi 3,9–4,2 miljonit punaarmeelast. Punaarmee lihtsalt keeldus kommunismi nimel võitlemast
edasi. Võidurelvastumise üheks teravamaks konfliktiks oli 1950-1953 toimunud Korea sõda. 1991 Lahesõda oli uue maailma korra algus. 5.3 KOREA SÕDA 1950-1953 II maailmasõja käigus okupeeris Jaapan Korea. Sõja lõppedes jagati Korea kaheks, sest põhja pool olid NSVLi armeed juba sees. Põhja-Koreasse rajati Rahvademokraatlik riik. P-Korea juhiks sai Kim Ir Sen (Kim Il Sun), kes oli riigijuhiks 1990. aastani. 1950. päris Kim Ir Sen Stalinilt, kas ta võib Lõuna-Koread rünnata. Peale Stalini nõustuvat vastust algas Korea poolsaarel sõda. Punaarmee vallutas enamuse Korea poolsaarest. Konflikti sekkus ÜRO ja saatis USA väed Marshali juhtimisel Lõuna-Koreasse. 67 Ühendriikide väed vallutasid tagasi kaotatud Lõuna-Korea osa ja veel natuke. Põhja-Koreale tuli appi Hiina punaarmee ja vallutas pool poolsaar Põhja-Koreale.
annaabi.ee 
