Linnutee meie kodu galaktika Juba iidseimaist aegadest on igaüks, kes pilgu selge öise taeva poole tõstnud, võinud seal lisaks vilkuvaile tähepunktidele näha ka silmapiirist silmapiirini ulatumas kahvatut udust helendust, mida meie kutsume Linnuteeks. Selle "udu" uurimine algas aga alles 1610. aastal, kui Galileo Galilei suunas sinna oma pikksilma ja avastas, et juba selle algelise teleskoobi vaateväljas lagunes helendus arvutuks hulgaks nõrkadeks tähepunktideks, näidates, et Linnutee on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st. Linnutee on tähesüsteem. Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st Linnutee on tähesüsteem.Linnutee on meie galaktika, suuruselt teine galaktika Kohalikus Galaktikarühmas.Linnutee läbimõõt on 100 000 valgusaastat ja ta koosneb enam kui 100 miljardist tähest. Linnutee galaktika tuum on Päikese massist vähemalt miljard korda suurem.Linnut...
LINNUTEE ehk MILKY WAY Head kuulamist ja vaatamist! Mis on Linnutee? Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st Linnutee on tähesüsteem. (taustaks või siis väikse pildina kõrvale) Suurus *Linnutee läbimõõt on 100 000 valgusaastat ja ta koosneb 200400 miljardist tähest. *Paksus 1,000 valgusaastat *Mass 5.8 × 10 11 Päikese massi *Raadiusega umbes 40.000 valgust aastat (3,8 × 10 17 km) Vanus *Vanus on umbes 13,2 miljardit aastat, peaaegu sama vana kui Universum ise. *Vanimate tähtede vanus ulatub 13,6 ± 0,8 miljardi aastani. *Galaktika õhuke plaat on hinnanguliselt moodustunud 6,5 ...
Linnutee Heleri Melsas Linnutee Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st Linnutee on tähesüsteem. Linnutee on meie galaktika, suuruselt teine galaktika Kohalikus Galaktikarühmas. Linnutee läbimõõt on 100 000 valgusaastat ja ta koosneb enam kui 100 miljardist tähest. Linnutee galaktika tuum on must auk. Linnutee galaktika on spiraalne hiidgalaktika. Päike paikneb Linnutee galaktika tasandi läheduses, ühe spiraalharu sisemisel serval, 34 000 valgusaasta kaugusel galaktika tuumast. Päike tiirleb koos oma planeetidega ümber galaktika keskme kiirusega 250 km/s. Ühe täistiiru galaktikas teeb Päike 200 miljoni aasta jooksul. Linnutee Meie saame vaadelda Linnutee galaktikat vaid seestpoolt. Seepärast paistab enamik tähti meile heleda vööna, mida kutsume Linnuteeks. Ainult heledamad tähed on Linnuteest eristatavad. Kui aga tahame näha teisi galaktikaid...
Kiviõli 1. Keskkool Galaktika Referaat Koostas : Kadi Uustalu Kiviõli 2009 Sisukord 1. Üldine tutvustus 2. Galaktikate teke 3. Kuidas liigitada galaktikaid · Elliptiline · Korrapäratu · Spiraalne 4. Linnutee 5. Galaktikate liikumine 6. Gaas ja tolm galaktikates 7. Kasutatud allikad 1. Üldine tutvustus Galaktika on miljonite , miljardite või triljonite tähtede kogum . Peale tähtede on galaktikate koostisosadeks ka gaas ja tolm , kuid neid ei leidu igas galaktikas . Nad püsivad koos oma gravitatsioonijõu tõttu . Galaktikate läbimõõt on kuni paarsada valgusaastat . Suuremates galaktikates on kuni triljon tähte ja väiksemates umbes miljon tähte . Enamus galaktikates ei häiri kedagi , nad eksisteerivad teisi segamata . Aga leidub ka neid , mis kiirgavad välja liigselt palju valgust . 2. Galaktikate teke Tähed kui galaktikad saavad kujuneda gaasipilve...
Linnutee ehk Galaktika Kristiine Salumäe 9.h Sisukord Mis on linnutee? Galaktika Linnutee vaatlejad ja ajaloolased Udukogude uurimine ja eristamine Galaktikate jagunemine kuju järgi Tüüpiline spiraalgalaktika Elliptiline galaktika Korrapäratu ehk ebaregulaarne galaktika Kääbusgalaktika Põrkumine Galaktikate põrkumine ja ühinemine Kasutatud kirjandus Mis on linnutee? Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus - see tähendab, et linnutee on tähesüsteem. Linnutee on meie galaktika. Linnutee läbimõõt on 100 000 valgusaastat ja ta koosneb 200400 miljardist tähest. Linnutee galaktika tuum on must auk. Linnutee galaktika on spiraalne hiidgalaktika. Päike tiirleb koos oma planeetidega ümber galaktika keskme kiirusega 250 km/s. Ühe täistiiru galaktikas teeb Päike 200 milj...
LINNUTEE Kätlin Lumi Linnutee uurimine algas aga alles 1610. aastal, kui Galileo Galilei suunas sinna oma pikksilma ja avastas, et juba selle algelise teleskoobi vaateväljas lagunes helendus arvutuks hulgaks nõrkadeks tähepunktideks, näidates, et Linnutee on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st. Linnutee on tähesüsteem. Linnuteena paistev Galaktika on suur täheketas läbimõõduga 100 000 valgusaastat. Galaktikas on mitusada miljardit tähte. Ainuüksi Päikese orbiidist sissepoole jääb 200 miljardi Päikese massi jagu ainet. Viimasel ajal on Linnutee tähesüsteemi välisosadest leitud tähti, mis tiirlevad üllatavalt kiiresti. Sellest järeldub, et Päikese orbiidist väljaspool oleva Galaktika osa mass on samuti suur, õieti seniarvatust palju suurem. Galaktika kogumass võib küündida isegi tuhande miljardi Päikese massini. Ketas Päikese ünbruses on kõige rohkearvulisemalt esindatud nn. ketta populatsiooni tähed. Nende keemiline koost...
LINNUTEE Kätlin Lumi Linnutee uurimine algas aga alles 1610. aastal, kui Galileo Galilei suunas sinna oma pikksilma ja avastas, et juba selle algelise teleskoobi vaateväljas lagunes helendus arvutuks hulgaks nõrkadeks tähepunktideks, näidates, et Linnutee on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st. Linnutee on tähesüsteem. Linnuteena paistev Galaktika on suur täheketas läbimõõduga 100 000 valgusaastat. Galaktikas on mitusada miljardit tähte. Ainuüksi Päikese orbiidist sissepoole jääb 200 miljardi Päikese massi jagu ainet. Viimasel ajal on Linnutee tähesüsteemi välisosadest leitud tähti, mis tiirlevad üllatavalt kiiresti. Sellest järeldub, et Päikese orbiidist väljaspool oleva Galaktika osa mass on samuti suur, õieti seniarvatust palju suurem. Galaktika kogumass võib küündida isegi tuhande miljardi Päikese massini. Ketas Päikese ünbruses on kõige rohkearvulisemalt esindatud nn. ketta populatsiooni tähed. Nende keemiline koost...
LINNUTEE referaat Tallinn 2007 SISUKORD · Pildid...............................................................................................................3-4 · Sissejuhatus........................................................................................................5 · Mis on galaktikad...............................................................................................5 · Meie kodugalaktika Linnutee......................................................................5-6 · Udukogud...........................................................................................................6 · Täheparved.........................................................................................................6 · Teised galaktikad............................................................................................6...
Nii mõnigi meist on pimedal selgel õhtupoolikul või öösel juhtunud nägema Linnuteed. Meile paistab see heleda tähevööna mis ulatub silmapiirist silmapiirini. Tegelikult ei ole see päris nii lihtne. Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st Linnutee on tähesüsteem, mille läbimõõt on 100 000 valgusaastat ja ta koosneb enam kui 100 miljardist tähest. Üks põhjustest, miks mulle meeldib linnutee, on see, et noorena arvasin, et Linnutee on lihtsalt üks riba tähti taevas, aga tegelikult on see midagi hoopis suuremat ja võimsamat. Linnutee galaktika on spiraalne hiidgalaktika. Foto: Nasa Päike paikneb selle galaktika tasandi läheduses, ühe spiraalharu sisemisel serval, 34 000 valgusaasta kaugusel galaktika tuumast. Meie Päike on üks üsna tavaline täht Galaktika äärealal. Päike tiirleb koos oma planeetidega ümber galaktika keskme kiir...
Linnutee Lily Eelsaar 9.Klass Mis on linnutee? Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st Linnutee on tähesüsteem. Linnutee on meie galaktika, suuruselt teine galaktika Kohalikus Galaktikarühmas. Kuna hakati uurima Algas alles 1610. aastal, kui Galileo Galilei suunas oma pikksilma ja avastas, et juba selle algelise teleskoobi vaateväljas lagunes helendus arvutuks hulgaks nõrkadeks tähepunktideks, näidates, et Linnutee on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st. Linnutee on tähesüsteem. Muutke teksti laade Teine tase Kolmas tase Neljas tase Viies tase Linnutee galaktika tuum on must auk. ...
Galaktikad Allan Marran Robert Rootsi Marek Kristoving LE10 Galaktikast üldiselt Galaktikad on suurest hulgast tähtedest koosnevad süsteemid, mis püsivad oma enese gravitatsioonijõu mõjul või mingi väga suure massiga keha ümber ja kus enamasti leidub gaasi ja tolmu, millest võib tähti juurde tekkida. Galaktika andmed Galaktika läbimõõt on mõni kuni paarsada valgusaastat, kusjuures väiksemates galaktikates on umbes million (106), suuremates kuni triljon tähte (1012). Linnutee Meie galaktika ehk Linnutee tähesüsteem on spiraalne hiidgalaktika, tema läbimõõt on 100 000 valgusaastat ja ta koosneb rohkem kui 100 miljardist tähest. Tekkimine ja areng Paisumise algust nimetatakse SUUREKS PAUGUKS, esialgu oli temperatuur ülikõrge ning universum paisus ja jahtus kiiresti. Kui gaasi tihedus paisuvas universumis oli tunduvalt vähenenud tekkisid gaasis tihendid, millest kujunesid galak...
GALAKTIKAD Katrin Olhovikov 12. klass Galaktikate liigid · Elliptilised galaktikad · Spiraalsed galaktikad · Ebaregulaarsed galaktikad Lisaks "tavalistele" galaktikatele... · Seyfert'i galaktikad -- normaalse värvusega spiraalgalaktikad, tugevad emissioonijooned tuumas · Markarjani galaktikad -- tuum ja mõhn sinaka tooniga, väike värvusindeks, tugevad emissioonijooned, ketas näha väga nõrgalt · Kvasarid -- peeti algul pikka aega "ülitähtedeks"; praegu ollakse seisukohal, et tegu on ikkagi galaktikaga, mille tuuma heledus ületab tuhandeid kordi ülejäänud osa heleduse. Galaktikate teke · Galaktikad kujunevad hajusatest gaasipilvedest gravitatsioonijõu toimel · Protogalaktika kokkutõmbumise käigus kujuneb kaks populatsiooni: tähepilv ja gaasiketas · Elliptilise galaktika teke sarnaneb tähe sünniga · Spiraalgalaktika ketta kujunemine sarnaneb planeedisüsteemi...
Rocca al Mare Kool Linnutee galaktika Referaat Koostaja: Sander Ranojda 10 klass Tallinn 2016 1 Sisukord Sissejuhatus ………………..…3 Linnutee vaatlemise ajalugu …4 Linnutee galaktika ……….…...5 Tume aine ……………………6 Kokkuvõte ……………………7 Mõisted ………………………8 Kasutatud allikad ……….……8 Sissejuhatus Refereerimisele on võetud Linnutee vaatlemise ajalugu, Linnutee galaktika ja tume aine. Materjal on kogutud 3 raamatust ning internetist nii eesti- kui ka ingliskeelsetelt lehekülgedelt. Referaadis annan üldistuse Linnutee vaatlemise ajaloo kohta, Linnutee struktuuri, suuruse kohta ning käsitlen ka tumeda aine teemat. Referaadi eesmärk on lugejale anda aimu Linnutee vaatlemise ajaloo kohta, tema koostise, massi, suuruse koh...
Saku Gümnaasium Galaktikad Referaat füüsika astronoomiakursuses Koostaja: Evely Auger 9.B klass Saku 2010 SISUKORD KUIDAS LIIGITADA GALAKTIKAID?.............................................................................................................4 MILLISED ERINEVAID GALAKTIKAID ON OLEMAS?...............................................................................5 GALAKTIKATE TEKE..........................................................................................................................................6 KUI PALJU NEID ON ?.........................................................................................................................................7 MIDA SISALDAVAD GALAKTIKAD VEEL PEALE TÄHTEDE?...................................
Must auk Paul Krela Mis on must auk · Must auk on ruumipiirkond (objekt), mille gravitatsioon on nii suur, et miski, isegi valgus, ei pääse välja. Seda tekitab piisavalt suure massi olemasolu piiratud ruumiosas. Must auk koosneb kahest osast, milleks on singulaarsus ja sündmuste horisont. Kuidas tekib must auk · Must auk tekib siis, kui mingi väga suur taevakeha, näiteks piisava suurusega täht tekitab oma gravitatsiooni mõjul oma sisemuses nii suure rõhu, et taevakeha paokiirus hakkab lähenema valguse kiirusele. Kuigi neutron- ja kvarkmassi omadused ei ole lõpuni selged, hinnatakse musta augu tekkimiseks vajaliku kriitilise massi suuruseks umbes 2 kuni 3 Päikese massi. · PILDIL ON NÄHA KUIDAS MUST AUK TÄHTE SÖÖB Meie galaktika · Meie Galaktika ehk Linnutee keskmes asub must auk (pildil näidatud nooltega). See on 2 miljonit korda raskem kui meie Päike. Linnute...
Helenduvat valgust kiirgavad gaasilised taevakehad. Kosmoses leiduva nn tähtaine (gaas ja tolm) kokkutõmbumisel. Kui sisemine rõhk on piisavalt suur, käivituvad tuumareaktsoonid. Tähtede eluiga sõltub nende massist. Täht võib muutuda punaseks hiiuks ning seejärel tõmbub kokku muutub valgeks kääbuseks (Päike). Supernoova plahvatus. http://www.youtube.com/watch?v=0J8srN24pSQ Üks lähim täht (8,6 va) Kaksiktäht Siirius A + Siirius B Vaatlus : lõunapoolkeral juuli alguses õhtul peale Päikese loojumist ja hommikul enne Päikese tõusu. Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st Linnutee on tähesüsteem. Meie Galaktika (suuruselt II) Galatika tuum on must auk Spiraalne hiidgalaktika Päike tiirleb koos oma kaaslastega ümber galatika u 250km/s Linnuteel on 2 kaaslast http://et.wikipedia.org/wiki/Siirius http://www.miksike.e...
Viimsi Keskkool Referaat teemal LINNUTEE MEIE KODU GALAKTIKA Moona Saul 9a klass Juhendaja: Alge Ilosaar Viimsi 2008 Sisukord 1. Tähesüsteem..........................................................lk 2 2. Suur ketas....................................................lk 5 3. Spiraalne galaktika........................................lk 5 4. Kord või korralagedus..........................................lk 6 5. Ketas, halo ja teised.......................................lk 8 6. Tähtkujud................................................................lk 11 7. Must auk Linnutees........................................lk 12 8. Teised galaktikad...........................................lk 13 1. Tähesüsteem Nagu ikka, jäid esimesed pakutud mudelid vaid oletuste taseme...
GALAKTIKAD JA UNIVERSUM SIGRID KIVILO 12.KLASS VASTSELIINA GÜMNAASIUM 2016.Õ.A GALAKTIKA EHK TÄHESÜSTEEM • Galaktika on suure massiga gravitatsiooniliselt seotud tähesüsteem. • Galaktikad koosnevad tähtedest, kosmilisest tolmust ja gaasist, mida hoiab koos galaktika külgetõmbejõud. • Galaktikate läbimõõt võib ulatuda mõnest valgusaastast paarisaja tuhande valgusaastani. • Maailmaruumis on palju erineva GALAKTIKA EHK TÄHESÜSTEEM • Galaktikas on umbes 10 miljonit kuni 100 triljonit tähte. • Tähed tiirlevad ümber galaktika massikeskme. • Galaktika keskme ümber asuvad vanemad tähed ja kerasparved. • Tähed võivad koonduda tähesüsteemidesse ja -parvedesse. • Nende ümber võivad tiirleda planeedid ja teised taevakehad. MEIE KODUGALAKTIKA - LINNUTEE • Kui Galaktika on kirjutatud suure G-ga, peetakse silmas meie kodugalaktikat - Linnutee galaktikat...
Linnutee Astronoomiliselt on Linnutee suur tähesüsteem Galaktika. Meie Päike on üks üsna tavaline täht Galaktika äärealal. Galak- tika tuum paikneb Amburi tähtkujus, selles kohas on Linnutee kõige laiem ja heledam, meie laiuskraadil ei ole see piirkond näh- tav. Galaktika paksus on umbes 1 kpc (kiloparsek), laius 3040 kpc, Päikese kaugus tuumast on ~8.5 kpc. Kõiki linnuteelaadseid tähesüsteeme nimetatakse galaktikateks. Linnuteena paistvas Galaktikas on ligikaudu 100 000 000 000 (sada miljardit) tähte. Galaktika läbimõõt on 100 000 va., paksus on võrdlemisi õhuke. Vaid selle keskmes on paksend paksusega 500 va. Päike asub Galaktika keskmest u 25 000 va. kauugusel. Ümber selle tuma teeb ta täistiiru 250 000 000 aastaga. Galaktika kogumass küündib u. 1 000 000 000 000 (triljoni) Päikese massini. L.tee tähesüsteem on spiraalne hiidgalaktika. Spiraalharudes sünnivad uued tähed ka nüüdisajal. Seal leidub p...
Tähed on taevakehad, mis koosnevad põhiliselt vesinikust ja heeliumist. Nad on gaasilised, mille tihedus kasvab keskpunktile lähenedes. Tähe keskel toimuvad termotuumareaktsiooni, see tõttu ühinevad vesiniku aatomid, tekib heelium ja tähed muutub järjest punasemaks. Päikese pinna temperatuur on 6000 C, keskmes on 15 miljonit C. Päikese pind on teraline, sest tõusva gaasi voolu tipp on kõrgema temperatuuriga kui langeva gaasi voolu tipp. Osad Päikese alad on madalama temperatuuriga ja need on Päikesel plekid ehk laigud. Tähtede värvus kõigub punasest kuni sinakas-valgeni, see tähendab et temperatuur kõigub 3000- 30000 C. Päike on kollane ja läheb järjest punasemaks, mida rohkem tema koostisse tekib heeliumit. Päikese vanus on 5,5 miljardit aastat ja ta elab veel sama kaua. 5 miljardi aasta pärast on ta punane ja paisunud hiiuks. Kõikidel tähtedel on 3 elufaasi.1. proto täht e. Kiiresti pöörlev gaasi pööris, mis tõmbub järjest väiksemaks ...
Millega tegeleb astronoomia ja astroloogia ? Astronoomia on teadus, mis uurib taevase maailma ehitust ja seadusi. Ka tähtesid ehk seetõttu nimetatakse neid täheteadlasteks. Astroloogia on taevakehade asendil põhinev maailmamõistmise ja ennustamise süsteem. Astroloogiaga tegelevat inimest nimetatakse astroloogiks. Millest on tingitud aastaajad ? Öö ja päeva pikkuse muutud koos aastaaegade vaheldumisega tulenevad sellest, et Maa tiirlemisel ümber Päikese Maa pöörlemistelg säilitab oma kaldu asendi Maa teekonna ( ehk orbiidi ) tasandi suhtes. Kui Maa põhjapoolus on kallutatud Päikese poole, langeb põhjapoolekerale rohkem päikesekiiri kui lõunapoolkerale, samuti on seal päev pikem. 22. Detsembriks on veel võrdset seisu. Kui Maa pöörlemistelg oleks oleks orbiidi tasandiga risti, siis öö ja päeva pikkuste muutust ja aastaaegade vaheldumist poleks, sest Maa mõlemad poolkerad oleksid terve tiiru ajal võrdsed. Kuidas tekkis kuu ning millised ...
Valgamaa kutseõppekeskus Karoliina Purga RT-10 MEIE GALAKTIKA-LINNUTEE referaat Juhendaja:Sille Allik Valga 2012 SISSEJUHATUS Linnutee ehk Galaktika on miljardite kaugete tähtede ühtesulav valgus, st Linnutee on tähesüsteem. See sisaldab ka meie Päikesesüsteemi. Eestis kutsutakse seda Linnuteeks, mujal maades kreeklaste eeskujul Piimateeks. Seda selle tõttu, et ta on nähtav öösel nõrgalt ebaühtlaselt helenduva vööna. Galaktika näeb välja selline Maa asukoha tõttu. Maa asub Galaktika keskpunktist kahe kolmandiku kaugusel kogu Galaktika suurusest, selle tasandi läheduses, seesmise Orioni haru (asub Orioni tähtkuju suunas) ja välimise Perseuse haru vahel. Linnutee on spiraalne galaktika, läbimõõduga umbes 100 000 valgusaastat ja 3 262 valgusaasta paksune, sisaldades 200-40...
Füüsika viimane kt:D Lk76 1.Millised on Päikese mõõtmed Maaga võrreldes? Läbimõõt 1,4mln kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu), mass 1,99*10astmes 30kg (330000 korda suurem kui Maa mass), asub 150mln km kaugusel Maast, kiirgusvõimsus 3,9*10astmes 26 W, temp 5800K. 2.Seletage lauset "Päike on tüüpiline täht". Kõik Päikese kohta kirjapandu kehtib ka enamiku teiste tähtede kohta: stabiilne, keskmise eluea, t° ja massiga. 4.Mis on granulatsioon? Graanulid on heledad gaasipilved Päikese pinnal, läbimõõduga 300-400 km. See on kuum gaas,mis on tõusnud Päikese seest pinnale. Päikese pind koosnebki graanulitest. 5.Milline on Päikese atmosfäär? Võib jagada kaheks kihiks: 1) kromosfäär, milles temperatuur langeb. Seal tekivad päikeseloited (tugevad gaasipursked) 2) Päikese kroon ebakorrapärase kujuga hõre vesinik, mille läbimõõt on kaks korda suurem, kui Päikese enda läbimõõt ja mida näeb ainult täieliku päikesevarjutuse ...
Füüsika viimane kt:D Lk76 1.Millised on Päikese mõõtmed Maaga võrreldes? Läbimõõt 1,4mln kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu), mass 1,99*10astmes 30kg (330000 korda suurem kui Maa mass), asub 150mln km kaugusel Maast, kiirgusvõimsus 3,9*10astmes 26 W, temp 5800K. 2.Seletage lauset "Päike on tüüpiline täht". Kõik Päikese kohta kirjapandu kehtib ka enamiku teiste tähtede kohta: stabiilne, keskmise eluea, t° ja massiga. 4.Mis on granulatsioon? Graanulid on heledad gaasipilved Päikese pinnal, läbimõõduga 300-400 km. See on kuum gaas,mis on tõusnud Päikese seest pinnale. Päikese pind koosnebki graanulitest. 5.Milline on Päikese atmosfäär? Võib jagada kaheks kihiks: 1) kromosfäär, milles temperatuur langeb. Seal tekivad päikeseloited (tugevad gaasipursked) 2) Päikese kroon ebakorrapärase kujuga hõre vesinik, mille läbimõõt on kaks korda suurem, kui Päikese enda läbimõõt ja mida näeb ainult täieliku päikesevarjutuse ...
Füüsika konspekt.Astronoomia töö II lk 76 (1,3-9); lk 94 (1-3,5,16); lk 118 (1,12-13) 1. Millised on Päikese mõõtmed Maaga võrreldes? Päikese läbimõõt on 1,392 miljonit kilomeetrit (109 Maa läbimõõtu) ja mass 1,9891×1030 kg (332 950 Maa massi). 2.Miks näib Päikese serv teravana? Päikesel kui gaasilisel kehal ei saa olla kindlat pinda, aine tihedus peab muutuma pidevalt väljapoole vähenedes. Seda, et me näeme serva teravana, tingib nähtava valguse tekkimine suhteliselt õhukeses (umbes 400 km paksuses) kihis. Seda kihti nimetatakse fotosfääriks (valgust tekitav sfäär) ja teda võib samastada Päikese pinnaga. 3.Mis on granulatsioon? Granulatsioon on konvektiivsetele liikumistele iseloomulike pööriste ilming- granuuli keskosas tõuseb kuum aine pinnale, tumedamates servades laskub jahtunud aine alla. Teraline muster. Päikese puhul tähendab granulatsioon Päikese sisemusest tema pinnale tõusvaid kuumi gaasipilvi ,mis jahtuva...
Eestis nähtavaid tähti on kuni 800, aastaringset muutumist arvestades kuni 1100 erinevat tähte. Tähe aastaringset liikumist taevavõlvil määravad astronoomid selle tähe aastaparallaksi nurga, mille all paistab Maa orbiidi raadius tähe pealt vaadatuna. Mida väiksem on nurk, seda kaugemal on täht. Esmakordselt mõõdeti aastaparallaks Eestis 1840.aasta paiku Tartu Tähetornis G.W. Struve poolt. 1840 aasta märgib täheastronoomia algust. Aastaparallaksid on väga väikesed, alla kaaresekundi. Kaugused tähtedeni on väga suured ja väga erinevad. Parsek vahemaa, mille tagant 1 aü paistab 1 kaaresekundi all. Tähte kui valgusallikat iseloomustab valgusvõimsus ( ajaühikus valgusena väljakiirgav energia ) ja valguse spekraalne koostis e. spekter. Tähe tegeliku valgusvõimsuse saame arvutada, kui teame kaugust täheni. Tähe suhteliseks heleduseks ( Päikese suhtes ) ehk suhteliseks valgusvõimsuseks nim. tähe valgusvõimsuse suhet Päikese valgusvõimsusess...
Kosmilised nähtused Universum · Universum on inimesele tajutav ja kujuteldav maailmakõiksus. · Teaduses mõeldakse selle all kosmost ehk maailmaruumi, mis sisaldab kogu ainet ja energiat. · 21. sajandi alguses valitseb seisukoht, et Universum tekkis Suure Pauguga ning sestsaadik jätkab laienemist. · 13,7-17,1 miljardit aastat vana · Esimesed tähed universumis: u.400 miljonit aastat pärast Suurt Pauku Universumi koostis: 4% tavalist ainet (mateeria, barüonainet), 22% tumedat ainet 73% saladuslikku varjatud energiat. · Enamik AINEST moodustab vesinik, veerand heelium ja tühine % raskemad elemendid. Tume aine ja energia · Tume aine ei teata, mis see täpselt on. Teatakse vaid, et see aine mõjutab tavalist ainet tühisel määral. · Enamik tumedast ainest peab olema suhteliselt väheliikuv seega koosnema üsna rasketest osakestest. · Tume energia vaakumi energia on universum...
UDUKOGU MIS SEE ON? • Udukogu on tähtedevahelise st tolmust, vesinikust, heeliumis t ja teistest ioniseeritud gaasidest koosnev pilv • Algselt kasutati "udukogu" üldnimetusena kõigi ulatuslike astronoomiliste objektide kohta • Näiteks nimetati Andromeeda galaktikat Andromeda udukoguks, enne kui Edwin Hubble galaktikad avastas • Edwin Powell Hubble • Andromeeda galaktika ehk Andromeeda udu on meie Galaktika (Linnutee) naabergalaktika • Asub 2,9 miljoni valgusaasta kaugusel • Selgub, et naabergalaktika on teinud kokkupõrke 29. jaanuaril 2007 • Hawaii saarel on astronoomid vaadelnud Andromeeda galaktika ääreosade ja tähtede spektreid, ning otsustasid, et ta on umbes 700 miljonit aastat tagasi põrganud kokku teise galaktikaga • Niisuguse häirituse tõttu võis tekkida ketta spiraalne struktuur • Eestis on Andromeeda udukogu vaadeldav aasta ringi. • Paremad õhtused vaatlusajad on sügisel ja ...
Galaktikate klassifikatsioon Referaat füüsikas Sisukord SISUKORD..............................................................................................................................................................2 GALAKTIKAD.......................................................................................................................................................3 ERINEVAD KLASSIFIKATSIOONISKEEMID...............................................................................................................3 HUBBLE'I KLASSIFIKATSIOON......................................................................................................................4 ELLIPTILISED GALAKTIKAD...................................................................................................................................4 LÄÄTSJAD EHK S0 GALAKTIKAD.......................................................................
Päike · hõõguv gaasikera (temp. kõrge) · pinna temperatuur 5800oC, keskel temperatuur ~15milj. oC · põhiline aine vesinik (70%), siis heelium, 12% kõike muud · energiaallikaks termotuumareaktsioonid (tuumas) H>He · Päike on umbes 5 miljardit aastat vana · Värvus kollane täht (2G) · Mass 2*1030 kg . Maast 330 000 korda suurem. Läbimõõt 1,4 miljonit km. (~108 korda suurem Maa läbimõõdust),keskmine tihedus 1,4 g/cm3 · Pöörleb ümber oma telje. Pöörlemisperiood ekvaatoril 25 päeva, poolustel 30 päeva. · Tuumas on termotuumareaktsioonid. Tekib kiirgusvöönd ümber tuuma. Konvektsioonivöönd. Selle kohal on fotosfäär mõnesaja km paksune vöönd, meile nähtav pind, sealt tuleb põhiline nähtav valgus. Nähtava pinna kohal on kromosfäär (hõre gaasikiht). Kõige välimine kiht on Päikese kroon selle hõreda gaasi temperatuur võib tõusta miljoni oCni. · Päike on soojuskiirguse,röntgenki...
Lk 124 -1)2)3)4) 1) Millised taevakehad kuuluvad Päikesesüsteemi? Päike, Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun koos oma kuudega, asteroidid, komeedid, ja planeetide vaheline tolm ja gaas. 2) Nimeta Päikesesüsteemi kuuluvad planeedid? Merkuur, Veenus, Maa, Marss, Jupiter, Saturn, Uraan, Neptuun. 3) Päike on kiirgav gaasikera, mis koosneb põhiliselt . . . Vesinikust ja heeliumist. 4) Päikese nn pinnatemperatuur on umbes ... 5500°C (täpsemalt 5785 K). Lk 125 -9)10) 9) Mille poolest erinevad hiidplaneedid Maa-tüüpi planeetidest? Maaga võrreldes on nad suurema massiga ( 318 -14,5 korda) ja hõredad (1,7 0,7 g /cm ³ ) ning pöörlevad nagu gaasilised kehad, s.t pöörlemisperiood on poolustel pikem kui ekvaatoril. 10) Mis on päikesetuul? Päikese poolt kiiratud laetud osakesed. Lk 127 -2)5) 2) Mis on astronoomiline ühik? Maa liigub ümber Päikese keskmiselt 14...
Marss-aastaajad,polaarmütsikesed jääst,Deimos ja Phobos ,,hirm ja õudus",2/3 maismaad, jõeorud,kanjonid,temp max 10, hõre atmosf. 95% CO2,3% N, väike rõhk, tolmutormid,25km mägi Asteroidid e. Väikeplaneedid- u. 3000 tkki,Ceres 1 km, Eros pikkus 30km, bolliit Maa atmosf. Sattunud asteroid Jupiter-3x teised planeedid,gaasiline,H ja He,1000km atmosf->vedel->tahke tuum, punane laik-tsüklon,ööpäev=9h,aasta 12a, kaaslasi 16-Io&Europa,tuul 100km/h,temp-140 Saturn-gaasiline,rõngad 30cm jää ja kivitükid, 23 kaaslast,Titan-Maa sarnane,temp-200. Uraan- telg on kõhuli,rõngas püsti,17 kaaslast,,temp-210 Neptuun-temp-220,sinine,8 kaaslast,Triton-235 Asteroid Pluto + Charon- maast 9x väiksem,temp -230 Komeet: pea,tuum,saba,tuum kivist v rauast,läbimõõt 10km,perioodilised-halley komeet 70a,juhuslikud,nähtavaid 50,langevad pika aja jooksul Meteoor: nn tähesadu,maa atmosfääri sattunud kivi v rauatükk, 1)aurustuvad 2)põlevad 1mm-10cm, regulaarsed tähesõ...
Tähed tekivad gaasi- ja tolmupilvedes. Säravad, kui vesinikust sünteesitakse heelium. Maa külmuks ära. Maa troopoline aasta-aeg, mille jooksul Maa teeb ühe tiiru ümber Päikese. Sideeriline aasta e täheaasta- tõeline ajavahemik, mille jooksul Maa teeb tiiru ümber Päikese. Deklinatsioon maa magnetvälja nurgeline erinevus. Magnetväli nõrgeneb, poolused nihkuvad. Marss punane seal leiduvate vettsisaldavate rauaoksiidide tõttu. 42 reisi. Pöörlemistelg. Veenus armastuse ja ilu jumalanna järgi, sest heledaim planeet. Vulkaanipursete tagajärjel soojenemine, ookeanid aurustusid. 1 ööpäev 117 Maa oma. Päikeselaigud (nn külmad kohad) tekivad Päikese magnetvälja tõttu. Päikesetuul- laetud osakeste vool. Saaros-päikesevarjutuste tsükkel. Jupiterilt ära lennata 60km/s. Hiiglaslik keeristorm 400 aastat. Tuuled jõudu sisemisest energiast (kiirgab rohkem, kui Päikeselt saab). Neptuun sinine punase valguse neelamise tõttu metaani poolt atmosfääris. Nimi ...
Kiviõli 1. Keskkool Universum Referaat Uku Vernik 9a Universum on lõpmata suure ulatusega ruum mis sisaldab nii mõndagi. Seal on Päike, planeedid, Linnutee ehk Galaktika. Galaktika on miljonite, miljardite ja triljonite tähtede kogum. Ehituse järgi jagatakse galaktikad elliptilisteks, spiraalseteks ja korrapäratuseks. Tähed esinevad peaaegu alati kogumitena, mida nimetatakse galaktikaks. Peale tähtede sisaldavad nad gaasi, tähtedevahelist tolmu ja tumedat ainet. Umbes 10...20% galaktikas on tähed, gaas ja tolm. Galaktikaid hoiab koos gravitatsioon, mille toimel galaktika osad tiirlevad galaktika keskme ümber. Arvatakse, et mõningate, aga võib-olla ka enamiku galaktikate keskmes asub must auk. Must auk on ruumipiirkond, mille gravitatsioon on nii suur, et ei miski materiaalne, isegi valgus, ei pääse temast välja. Seda tekitab piisavalt suure massi olemasolu piirat...
Urmas Sisak Urmas Sisask sündis 9. septembril 1960. aastal Raplas. Tema kokkupuude muusikaga algas üsna noorelt, üheksaaastasena tegi ta esimese sõrmepuudutuse Lohusalu algkoolis, kaks aastat hiljem esines juba esimest korda avalikult. 1971. aasta tähistab ka teist väga olulist sündmust Sisaski elus, nimelt tegi ta esimest korda tutvust tähistaevaga sellest sai üks tema suur kirg, mis on suurelt mõjutanud ka tema loomingut, tema teist kirge, muusikat. Järgnevatel aastatel ehitas ta ise endale 5. meetri kõrguse tähetorni, 13-aastaselt valmistas prilliklaasidest ise Galilei tüüpi teleskoobi, samal aastal käis ka esimest korda Tallinna tähetornis. 1974. aastal sai ta oma esimese heliloomingu tunni Anatoli Garsenki'lt, aasta hiljem valmis tema esimene tähismuusika pala "Kassiopeia". Ta oli siis vaid 14- aastane ning ta lõi selle ühel tähesajusel suveööl klaveril, mis toa remondi tõttu oli õue la...
Gustav Adolfi Gümnaasium Linnutee Referaat Karl Kahm 10a klass Juhendaja: Jana Paju Tallinn 2010 Sisukord · Sisukord lk 2 · Sissejuhatus lk 3 · Astronoomia lk 3 · Linnuteed uurinud astronoomid lk 3 · Galaktika definitsioon lk 4 · Linnutee tekkimine lk 4 · Linnutee tähesüsteem lk 4 · Linnutee galaktika tuum lk 5 · Päike lk 5 · Tähed lk 6 · Supernoova lk 6 · Tumeaine lk 7 · Gravitatsioon lk 7 · Linnutee otsene mõju maale lk 8 · Kasutatud kirjandus lk 9 2 Sissejuhatus Linnutee on Galaktika (kr. k. ,,piimatee" või ,,ring") ehk miljardite tähtede kokkusulanud valgus. Linnutee on spiraalikujuline. Linnutee on samuti ka koduks meie päikesesüsteemile ehk meie kodugalaktika. Meie planeet asub galaktika tas...
Referaat Universum Universum Universum on lõpmata suure ulatusega ruum mis sisaldab nii mõndagi. Seal on Päike, planeedid, Linnutee ehk Galaktika. Galaktika on miljonite, miljardite ja triljonite tähtede kogum. Ehituse järgi jagatakse galaktikad elliptilisteks, spiraalseteks ja korrapäratuseks. Tähed esinevad peaaegu alati kogumitena, mida nimetatakse galaktikaks. Peale tähtede sisaldavad nad gaasi, tähtedevahelist tolmu ja tumedat ainet. Umbes 10...20% galaktikas on tähed, gaas ja tolm. Galaktikaid hoiab koos gravitatsioon, mille toimel galaktika osad tiirlevad galaktika keskme ümber. Arvatakse, et mõningate, aga võib-olla ka enamiku galaktikate keskmes asub must auk. Must auk on ruumipiirkond, mille gravitatsioon on nii suur, et ei miski materiaalne, isegi valgus, ei pääse temast välja. Seda tekitab piisavalt suure massi olemasolu piiratud ruumiosas. Must auk koosneb kahest osast, millek...
Urmas Sisask referaat Elulugu Urmas Sisask sündis 9. septembril 1960. aastal Raplas. Tema kokkupuude muusikaga algas üsna noorelt, üheksaaastasena tegi ta esimese sõrmepuudutuse Lohusalu algkoolis, kaks aastat hiljem esines juba esimest korda avalikult. 1971. aasta tähistab ka teist väga olulist sündmust Sisaski elus, nimelt tegi ta esimest korda tutvust tähistaevaga sellest sai üks tema suur kirg, mis on suurelt mõjutanud ka tema loomingut, tema teist kirge, muusikat. Järgnevatel aastatel ehitas ta ise endale 5. meetri kõrguse tähetorni, 13-aastaselt valmistas prilliklaasidest ise Galilei tüüpi teleskoobi, samal aastal käis ka esimest korda Tallinna tähetornis. 1974. aastal sai ta oma esimese heliloomingu tunni Anatoli Garsenki'lt, aasta hiljem valmis tema esimene tähismuusika pala "Kassiopeia". Ta oli siis vaid 14-aastane ning ta lõi selle ühel tähesajusel suveööl klaveril, mis toa r...
1 - saab määrata taevakehadekeemilist koostist - saab määrata taevakehade kiirust (maasuunalist komponenti) - Doppleri efekt = o (1+ v/c) 1. Astronoomia aine - Kui taevakeha eemaldub Maast, siis nihkuvad spektrijooned spektri punase otsa poole (lainepikkus suureneb) - astronoomia on teadus, mis uurib taevakehade ja nende süsteemide ehitust, - astronoomias kasutat...
FÜÜSIKA MAKROMAAILM MAA JA TAEVAS 1. Mida tähendab kosmoloogia? Mida see teadus uurib? Kosmoloogia on teadus, mis uurib Universumit. Tema ülesandeks on luua võimalikult terviklik pilt Universumi ehitusest ja arengust. 2. Mis on Universum? Universumi all mõistame kõike olemasolevat kogu maailma. 3. Milline oli kreeklaste ja roomlaste arvates Universum? Kerakujuline Maa, mida ümbritseb sfääriliste kihtide kogum. Taevakehad liiguvad ümber Maa. Seda nimetatakse Klassikaliseks maailmapildiks ning ta on pärit Vana-Kreekast. 4. Miks pidasid kreeklased Maad kera-, taevast sfäärikujuliseks? Geomeetriat armastavad kreeklased pidasid kera ideaalseimaks vormiks, pealegi panid nad tähele tähistaeva katkematust(tähtkujult tähtkujule liikudes võis taevale mistahes suunas ringi teha, jõudes tagasi alguspunkti). Sellise tähistaeva kandjaks sobis kõige paremini katkematu, kõigis suundades ühekaugusel asuv sfäär. Samuti märkasid kre...
Päike - mass 33000x Maa; läbimõõt 109x Maa. Tohutu energiaallikas, N=4*10^26W, Maani jõuab 1:2*10^9 sellest. Astronoomias on Päike tüüpiline keskmine täht. Ta on tegelikult hõõguv gaaskera, koosneb ioniseeritud gaasist, plasmast. Tema sisemuses toimub pidev termotuumareaktsioon. Kuna mass on väga suur, on ka gravitatsioon väga suur g~280N/m^2, mistõttu on Päikese sisemuses tohutu rõhk (p=2*10^12 atm) ehk termotuumareaktsioonis ei toimu plahvatust. Temperatuur sisemuses t=1.5*10^7 K, pinnal t=5500K. Põhielement reaktsioonis on H (10% juba reageerinud He'ks). Keskmine tihedus p=1400kg/m^3. Termotuumareaktsiooni tulemusena reageerib igas sekundis 4,4*10^6 t H. Päike on reageerinud 4-5 mlrd a, pool H'st on põlenud. Selle võib jagada 3 vööndisse: tuum, kiirgus- ja konvektsioonivöönd. Tuum: termotuumareaktsiooni toimumine Kiirgusvöönd: toimub energia edasikandumine soojuskiirgusega Konvektsioonivöönd: toimub t kiire alanemine, mis põhjustab k...
Mis on universum? Universum kõiksus, kõik mis üldse olemas on galaktikad, tähed, päikesesüsteem meie ise.Ta on sedavõrd suur, et tema mõõtmeid on raske ette kujutada.Ta koosneb miljarditest galaktikaosadest ning igas galaktikas on miljardeid tähti. 2.Mis on tähtkujud? Tähtkuju on heledatest tähtedest moodustuv kujund tähistaevas, mis näilvalt moodustab mingi kujundi.Astronoomias on tähtkujul kindlad piirjooned ja sellesse kuuluvad, kõik antud suunas ükskõik kui kaugel asuvad tähed. 3.Mis on sodiaak? Sodiaak ehk loomaring on kujutletav vöö täevas, mis ulatub ligikaudu 8 kraadi mõlemale poole päikese näilisest teekonnast.Kreeka astronoom Hipparchos nägi sodiaagi korrapäratust ja otsustas jagada sodiaagi 12.võrdseks osaks, mis said endale loomaringi sümboli neid osasid nimetatakse tänapäevani sodiaagimärkideks seega igal tähtkujul on oma sodiaagimärk. 4.Kirjelda kuu-ja päikesevarjutust. Nagu maapealsed kehad, heidavad ka taevakehad k...
Taevas, tähtkujud, nende kirjeldus ja vaadeldavus Mis on taevas? Horisondiga piiratud määratlemata kaugusega kumerpind, millele vaatleja näeb projitseeruvat taevakehi. Mis on tähed ja tähtkujud? Tähed on püsivalt helenduvad taevakehad, Päikesega võrreldavad gaaskerad. Tähtkujud on taevavõlvil lähestikku paiknevate silmatorkavalt heledate tähtede kujundid. Tähtede vaadeldavad parameetrid 1) Heledus 2) Värvus 3) Kaugus ja liikumine Millega vaadelda? Binokkel Pikksilm Teleskoop Taeva põhja- ja lõunapoolkera Maa jaotatakse ekvaatoriga põhja- ja lõunapoolkeraks- samamoodi jaotatakse taevasfäär taevaekvaatoriga kaheks: 1) Taeva põhjapoolkeraks(Maa põhjapoolkera kohal) 2) Taeva lõunapoolkeraks(Maa lõunapoolkera kohal) Eestis on olulises osa loojumatud taeva põhjapoolkera tähtkujud. Nende suurem osa jääb taevaparalleelist +30° kõrgemale. Sellest kõrgemale jäävat tähtkuju võib nimetada pooluselähedaseks tähtkujuks. Andromeeda la...
KESKKONNAFÜÜSIKA KORDAMISKÜSIMUSED 1. Astronoomias kasutatavad mõõtühikud. Galaktikate liigitus. Linnutee. Astronoomiline ühik - on astronoomias kasutatav pikkusühik, mis võrdub Maa keskmise kaugusega Päikesest. Päikesest.1,495 978 7*1011 m Tähist a.ü. (e.k.) AU (ingl.) Päikesesüsteemi planeedid Toodud väärtused on keskmised kaugused. Planeet Kaugus Päikesest Merkuur 0,39 aü Veenus 0,72 aü Maa 1,00 aü Marss 1,52 aü Jupiter 5,20 aü Saturn 9,54 aü Uraan 19,2 aü Neptuun 30,1 aü Pluuto 39,44 aü Valgusaasta - vahemaa, mille valguskiir läbib vaakumis ühe troopilise aasta (365d 5h 48 min 46 sek) jooksul. 1 valgusaasta 63 241 aü Valgusaasta on vahemaa, mille valgus läbib vaakumis ühe aasta jooksul. 1 valgusaasta = 9,4605 × 1012 km = 9 460 500 000 000 km = 0,307 parsekit = 6...
Aine ehituse alused Aine olekud (sarnasused ja erinevused) Erinevalt gaasidest ja vedelikest, , avaldavad tahked ained vastupanu deformatsioonile. Aga vedelatel ja tahketel faasidel on näiteks kindel ruumala, see puudub gaasidel. Gaasidel ja vedelikul puudub kindel kuju Veeaur õhus- väiksem õhuauru tihedusest, seetõttu tõuseb aur maapinnalt üles ning seguneb õhuga-tekib aur, veeauru hulk sõltub temperatuurist, kõrgemal temperatuuril on rohkem veeauru Õhuniiskus- veeauru olemasolu igapäevase elus ongi õhuniiskus Küllastunud ja küllastumata aur- kui õhus on nii palju veeauru kui üldse võimalik, on tegemist küllastunud veeauruga, see sõltub temperatuurist, kui õhus ei ole nii palju veeauru kui on võimalik Absoluutne ja suhteline niiskus, kastepunkt- ühes kuupmeetris sisalduv veeauru mass, veeauru osarõhu ja temaga samal temperatuuril küllastunud veeauru osarõhu suhe. Kastepunkt on temperatuur, milleni õhk või gaas peab jahtuma, et temas si...
TARTU ÜLIKOOLI VILJANDI KULTUURIAKADEEMIA Muusikaosakond Koolimuusika eriala Kertu Rein URMAS SISASK Referaat Viljandi 2009 SISUKORD SISSEJUHATUS ............................................................................................................................... 3 1. ELULUGU .................................................................................................................................... 4 1.1. Emaliin .................................................................................................................................... 4 1.2. Isaliin ....................................................................................................................................... 4 1.3. Lapsepõlv ..................................
Päikesesüsteemi põhikomponent on Päike, suhteliselt tavaline väikese massiga täht, mis siiski moodustab 99,86% Päikesesüsteemi massist ning on gravitatsiooniliselt domineeriv. Peale selle on Päikese sisemus Päikese suure massi tõttu jõudnud termotuumareaktsiooni jaoks vajaliku tiheduseni ja temperatuurini ning vabastab tohutul hulgal energiat, millest suurem osa kiirgub kosmosesse elektromagnetkiirguse kujul. Suurem osa sellest kiirgusest on nähtav valgus. Päike kiirgab ka laetud osakesi, mille voogu nimetatakse päikesetuuleks. Päikesetuul avaldab tugevat mõju planeetidele, millel on magnetosfäär, ning lükkab tolmu ja gaasi Päikesesüsteemist välja. Ülejäänud väike osa väljaspool Päikest asuvast massist hõlmab kaheksa planeeti ning nende kaaslased ja rõngad. Peale selle on Päikesesüsteemis veel kääbusplaneedid, asteroidid, komeedid ning planeetidevaheline tolm ja gaas. 1. Päikesesüsteem- mis see on? A...
MAATEADUSE ALUSED I, KEVADSEMESTER 2012, ENDOGEENNE GEOLOOGIA - KORDAMISKÜSIMUSED 1. Mis on uniformism ja aktualismi printsiip? Uniformism on geoloogiline maailma tõlgendamise viis, mille jägi maailma täna mõjutavad loodusseadused on universaalsed ehk ajas muutumatud. Uniformismiprintsiibi loojaks peetakse briti geoloogi J. Huttonit, kes sõnastas selle järgnevalt: No vestige of a beginning, no prospect of an end (pole mingit märki algusest, mitte mingit väljavaadet lõpule). Vanemas kirjanduses on uniformismi nimetatud ka aktualismiks. Printsiip on sama, selle kohaselt on maailma täna mõjutavad loodusseadused universaalsed ehk ajas muutumatud. Toimusid põhimõtteliselt samade seaduspärasuste alusel nii minevikus, kui toimuvad tänapäeval ja ka tulevikus. Inglise geoloog Ch. Lyell formuleeris aktualismiprintsiibi, selle järgi toimusid geoloogilised protsessid Maal minev...
annaabi.ee 
