oodatavad tulemused, hindamise kriteeriumid, meetodid- millal on komstrat edukas, nt läbimüük teatud segmendis kasvanud, NB! peavad olema mõõdetavad vajalikud ressursid-inimres ja rahalised res ka! väliskk analüüs 1) turu ja/või kk olukord üldised majanduskk muutused (sh. konkurentide tegevus) seadusandlik baas ja selle muutused, nt rahval rohkem raha mida kulutada, nt kiirlaenu firmade ohjeldamine poliitilised muutused sotsiokultuurilise tausta analüüs seda kõike nii lokaalsel, regionaalsel kui ka rahvusvahelisel tasandil 2) analüüsi meetodid pideva seire kokkuvõtted, meediaanalüüs, dokumendianalüüs turu-uuringud, ekspertintervjuud. 3) siht- ja sidusrühmade analüüs indentifitseerimine prioriteetsuse järjekorras sihtrühmade koosseis (sots. demogr ja väärtushinnanguline, elustiililine rpofiil) sihtrühma ootused sihtrühma hirmud 4) analüüsi meetodid:
Inimesed oskavad sündmusi identifitseerida nt perekondlikud õhtusöögid, kus on teada, et ema küsib, kuidas läheb, isa küsib palga kohta jne. Sztompka väli koosneb: 1. Ideedest (strukturalistide vaatenurgast teadlikkus, ideoloogia, teadvus) 2. Reeglitest (~ institutsioonid) 3. Tegudest (~ organisatsioonid kuidas me tuleme kokku ja teeme midagi, kuidas seda kontrollime) 4. Huvidest (~ kuidas oleme hierarhiseerinud selles ühiskonnas) Need kihid moodustavad sotsiokultuurilise välja, kus toimuvad muutused. Progress eksistentsiaalse ängi leevendamiseks on lootus, et kõik läheb paremini. Kui seda poleks, oleks meeleheide. Francis Bacon õpime maailma tundma, meie teadmised kumuleeruvad (kogunevad). Bacon uskus empiritsismi et kõike on vaja katseliselt tõestada. ,,Hiiglaste õlgadel seisma" tähendab, et enam ei pea ise kõike välja mõtlema, et olla tark saame kasutada varem elanud õpetlaste mõtteid.
Kohlberg D. Baumrind C. Gilligan 1917-2005 1920-1994 1925-.... 1927-1987 1927-.... 1936-.... Indiviid on keskkonna 1986 uuris 40-t meest, nende Biheiviorism. Mõjutaja Uuris vanemlike Kohlbergi õpilane ja looja kui ka selle produkt. peamisi elusündmusi, ütleb Sotsiokultuurilise Piaget(Baldwin). kasvatuse stiile peamine kriitik. Töötas Areng on vaadledav vaid et on olemas astmed mida keskkonna mõju indiviidi Moraalse arengu 1972,1991. See on Eriksoniga, 70-ndatel keskkonnaga, oluline me läbime (4). Räägib käitumisele. Kuulus katse staadiumid. 3 see stiil, mis on läbiv Kohlbergiga. Hakkas
vastutust . See on: ·humanistlik-altruistlike väärtuste süsteem ·lootuse-usu mõjutamine ·tunnetuslikkus enda ja teiste suhtes ·abistamissuhte ja usalduse arendamine ·positiivsete ja negatiivsete tunnete väljendamise aktsepteerimine, julgustamine ·teaduslikult tõendatud meetodite rakendamine otsuste tegemisel ·isikutevahelise õpetamise-õppimise edendamine ·vaimse, füüsilise, sotsiokultuurilise ja hingelise keskkonna toetamine ja arendamine ·inimlike vajaduste rahuldamise toetamine Watson (1979, 1995) Hooliva käitumise viise on võimalik endas arendada, kuid ..........see eeldab enda vaimset tasakaalu s.t tasakaalu väärtuste, eesmärkide ja uskumuste vahel nii iseenda sees, suhetes teiste inimestega kui ka suhtes nähtamatu ja loodusteadustega
üksusena gruppidevahelistes suhetes. Mida kõrgem on rühma vitaalsus, seda enam on ta võimeline eristuma ja toimima kollektiivselt; mida madalam on vitaalsus, seda suurem on oht, et rühm lakkab olemast ja selle liikmed assimileeruvad teistesse rühmadesse. Seega on vitaalsus oluline tegur, mis mõjutab keele säilitamist {language maintenance) või keelevahetust (language shift). Sotsiokultuurilise staatuse M mõõtmisel on otstarbekas lähtuda subjektiivse etnolingvistilise vitaalsuse küsimustikest, nagu Bourhis, Giles ja Rosenthal (1981) ning Landry, Allard ja Henry (1996), sest nendel põhinevad variandid on põhjalikult ära proovitud ja tänini kasutusel. Kokku mõõdab sotsiokultuurilist staatust 13 küsimust, nii et iga küsimus esitatakse kummagi rühma kohta eraldi (kokku siis 26 küsimust, vt küsimusi 26-51 lisas). Kultuurilise
tegevuses. Kandes edasi sotsiaalseid suhteid, osutub osa väärtusi inimese sotsiaalseks tuumaks. Tulemuseks on indiviidi aktiivne lülitumine sotsiaalsesse ümbrusesse ja iseseisev toimetulek selles, mis aitab tal isiksuseks saada ning tema minapildil kujuneda. LAPS JA ESIMESED SUHTED TEISTEGA Nagu eelnevalt mainitud, kasvab laps sotsiaalseks just teiste abil, bioloogilised tegurid sotsialiseerumist veel ei taga. Sotsiaalne suhtlemine on sotsiokultuurilise õppimise tulemus. See aga osutub võimalikuks vaid tänu sotsiaalsele vastastikusele mõjule lapse ja tema eest hoolitseva inimese vahel. Mudilase arengu seisukohalt on võtmeküsimuseks vanematega suhtlemine. Isal ja emal on seejuures erinevad rollid, mõlemal on oma spetsiifilised ülesanded. Ometi ei suudeta tänapäeval isa ja ema spetsiifilist tähendust alati aktsepteerida. Uurimistulemustest võib siis
emakeelelugemikest, kus õigeid käitumismalle ja suhtumisi on sageli püütud sisendada otseste õpetussõnade või tegelastele antavate hinnangutega. Eestis on hetkel väga aktuaalne uute ideoloogiate ja maailmavaate kujundamine, s.o. uute kontekstide loomine (Aarelaid 1999), mille avaldumisvormideks on näiteks üleeuroopaliste ja kohati globaalsegi leviga identiteetide ja kultuuristandardite palavikuline omandamine ja seega uute kontekstide loomine sotsiokultuurilise praktika jaoks (Aarelaid 1999, 1352). Kooliõpikute üheks ülesandeks on aidata last orienteeruda uuenenud väärtuste maailmas. Laps võtab täiskasvanu või lemmikkangelase arvamusi ja käitumist täiesti tõsiselt. Kui puudub võimalus saada oma arvamusele kinnitust mõnelt autoriteedilt, võib mingi väärkäitumise ilming muutuda lapse jaoks oluliseks väärtuseks, sest tal puudub võime kriitiliselt olukordi ja sündmusi analüüsida
omadused, vaid ka viis, kuidas neid omadusi selles keskkonnas kogetakse. Arengut mõjutavad ennekõike need asjaolud, millel on isiku jaoks tähendus. Süsteemide liigitus - mikro-, meso-, ekso- ja makrosüsteem ning hiljem ka kronosüsteem Leo Võgotski- Laps areneb koostegevuses täiskasvanu ja teiste lastega. Tõeline koostöö eeldab lapse arengut arvestavat abistamist/juhendamist,kõne reguleeriva planeeriva funktsiooni kujundamist ning väliste abivahendite kasutamise õpetamist. Sotsiokultuurilise teooria järgi on lapse arengusuund väljastpoolt sotsiaalse keskkonna mõjul. Mõtlemine areneb dialoogis. Inimese psüühika areneb koostegevuses, mille käigus kasutatakse keskkonda suunatud tööriistu ning oma psüühikat reguleerivaid tööriistu ehk märke.Märgid - keel, numbrid, matemaatilised sümbolid, pildid, kirjalikud tekstid, skeemid, kaardid, mänguasjad, tinglikud märgid. Arendav on selline õpetamine, mis suunab kõrgemate psüühiliste
· üks osa süsteemist, mille ülesandeks on luua side vanema ja lapse vahel · seostatakse sotsiaalsete stiimulitega, vallandub kergemini reaktsioonina tuttavale inimesele Sotsiaalne naeratus: · u 3kuuselt · vastastikusus · sotsiaalne kaaslane Imprinting - õppimine, mis toimub väga varases eas ja on aluseks lapse kiindumusele emasse Seotus võime luua keskendunud, püsivaid ja emotsionaalselt tähenduslikke suhteid oluliste teistega (mõjutatud sotsiokultuurilise konteksti poolt) 5 Maccoby (1980): imik otsib lähedust esmase hooldajaga, esmasest hooldajast lahutamisel tekib distress, samuti rõõmustamine taaskohtumisel. Pidevalt on oluline hooldaja reaktsiooni otsimine (laps naeratab, kui emme naeratab vastu, naeratab laps veel rohkem etc). Sigmund Freud: lapse esimesed sotsiaalsed suhted tuginevad baasvajaduste rahuldamisele
Astmeteooria omandas tagantjärgi halva kuulsuse. Muuhulgas selgus, et mõtlemine pole nii homogeenne nagu arvati ning seda ei juhtinud vaid loogilised struktuurid, nagu Piaget oletas. 4. Vahendamine ja mõtlemine Inimest esindab teistest liikidest füüsiliste ja keeleliste tööriistade loomine ja kasutamine. Tähendus ja mõte liiguvad kasutaja ja artefakti vahel lugemise ja kirjutamise kaudu. Olukordade lahendamiseks kasutame füüsilisi ja intellektuaalseid tööriistu, mis on sotsiokultuurilise arengu iseloomulikumaid tunnusjooni. Inimese toimimine on üldiselt intellektuaalse ja manuaalse tegevuse kombinatsioon. Füüsilised tööriistad on loodud, et lahendada praktilisi probleeme, mis ületavad inimese võimed. Selleks loovad inimesed uusi abivahendeid ja tehnikat, arendades samal ajal ka intellektuaalseid teadmisi. Inimese vaateid, ideid ja plaane mõjutab konkreetselt see, et nad on neutraliseerinud oma füüsilise jõu piiratuse. Teadmised, arusaamad on ehitatud
Ta töötas Los Angelese piirkonnas kogukondlikus õenduses lektorina, praktilises õenduses ja administratiivsel tööl. Tema esimene publikatsioon ,, Model for Teaching Total Person Approach to Patient Problems in Nursing Research," ilmus 1972.aastal (Neuman & Young). Neumani jaoks on tervis heaolu ja on defineeritud kui kliendi/kliendi süsteemi optimaalse stabiilsuse seisund (Fawcett, 1989:176). See on tasakaal inimese viie faktori (füüsilise, psühholoogilise, sotsiokultuurilise, arengu- ja vaimse) vahel, kui inimene tegutseb keskkonnas. Klienti nähakse kui tervikut. Heaolu ja haigus on jatkuvalt muutuvad seisundid ja mõjutatud patsiendi stressoritest ja reaktsioonidest nendele. Õe roll on taastada või säilitada indiviidi tervisesisundi stabiilsust või toimetulekumehhanisme. See õenduse mudel kirjeldab iga erineva stressori mõju indiviidile ja indiviidi reaktsiooni sellele. Stressor võib
- Juhuslik sarrustus : ei tea, millal tagasisidet saab kõige lihtsam viis, et inimese käitumist muuta - Inimene algselt neutraalne; kogemused teevad halvaks/heaks - Organism reageerib keskkonnale ja modifitseerib seda ka ise -> vastasmõju - Sõltuvushäired, foobiateravis - > sarrastuse skeemid Skinner : hoolimata operantse õppimise teooriast ei suuda me seletada kõne tekkimist. A.Bandura sotsiaalse õppimisteooria - uurib sotsiokultuurilise keskkonna mõju indiviidi õppimisele ja käitumisele - kuulus katse nukk Bobo'ga : uuris käitumist o I isik ise; II film; III multikas; IV sõbralik; V mitte midagi o III agressiivsem; V jäi maha, agressiivsus puudub , ka IV nulli lähedane agressiivsus o Info välis keskkonnast - Teatud mudelite nägemine aitab omandada uusi käitumisviise ning pidurdada omandatud käitumisviiside rakendamist
Sel etapil tõlgendatakse diskursuses avalduvaid keelelisi valikuid teksti loomise või tootmise ning teksti tarbimise ehk vastuvõtu kontekstis, püüdes vastata küsimustele, miks on tekst just niisugune ja kuidas vastuvõtjad seda tulenevalt situatsioonilisest ja intertekstuaalsest kontekstist tõenäoliselt tõlgendavad. 3. etapp on seletamine ehk sotsiaalne analüüs, mille käigus vaadeldakse seoseid diskursiivse praktika ja sotsiokultuurilise praktika, st interaktsiooni (teksti kui sotsiaalse tegevuse) ja sotsiaalse konteksti vahel vaadeldakse teksti loomise ja tõlgendamise sotsiaalset määratust ja nende sotsiaalseid mõjusid. Uuritavat diskursust nähakse ühiskonna võimusuhete valguses, paigutatuna sotsiaalsesse, institutsioonilisse ja ühiskondlikku konteksti. Analüüsitakse ka võimalikke diskursiivseid võitlusi, mis leiavad aset teksti loojate ja tõlgendajate ning ühiskondlik-poliitilise korra vahel. Nii 2. kui 3
· Sotsiaalne naeratus u 3kuuselt vastastikusus sotsiaalne kaaslane Imprinting · Õppimine, mis toimub väga varases eas ja on aluseks lapse kiindumusele emasse Etoloog Konrad Lorenz Sensitiivne periood Vanemad pardid olles sunnituna veetma rohkema ega uue hirmutava objekti läheduses "vermuvad ümber" Seotus · Võime luua keskendunud, püsivaid ja emotsionaalselt tähenduslikke suhteid oluliste teistega (mõjutatud sotsiokultuurilise konteksti poolt) · Maccoby (1980) imik otsib lähedust esmase hooldajaga distress esmasest hooldajast lahutamisel rõõmustamine taaskohtumisel hooldaja reaktsiooni otsimine Jagatud tähelepanu · Collis ja Schaffer (1975) ja Collis (1977) · Butterworth jt (1989-1991): juba 6k jälgib ema pilku · Näpuga näitamine teiste tähelepanu suunamiseks (Bates jt 1979 varase sõnavara arengu indikaator)
1920ndail õppis Berkleys koos A. L. Kroeberiga, kellega ta vaated väga ei ühtinud. 1930ndate lõpuks oli pühendanud oma karjääri sellele, et mõista 'kausaalsust/põhjuslikkust' kultuuris, otsides korduvaid regulaarsusi muutumisprotsessides kultuuridevahelise võrdluse abil. Jagas kultuurid 'tüüpideks' vastavalt nende elatusallikatele ja sotsiaalsele (ühiskondlikule) organisatioonile, mis oli tootmise ümber tekkinud. Need tüübid olid 'sotsiokultuurilise integratsiooni erinevad tasandid' (levels of sociocultural integration) Toetas tagasipöördumist kultuurievolutsiooni kontseptsiooni juurde ( aga erines siin nii Morganist kui Leslie White'st) Ta ei kavatsenud leida universaalseid seadusi. Lootis luua hüpoteesi kindlatest sotsiaalsetest ja kultuurilistest muutustest, mis juhtuvad kindlates tingimustes. Uskus, et sarnased põhjused toodavad sarnaseid tulemusi. Tema kultuuriökoloogial on olnud suuremgi mõju
Ehk ka, kelle nimel räägib kirjandus? Kirjanduse uurimine jooksis kuskil 90ndatel ummikusse. Leiti, et kirjandusloo uurimine pole võimalik. Võimalikke vaatepunkte kirjandusloole tänapäeval Võimalused: Kirjanduslugu pole enam vajalik ega võimalik Pluralistlikud, isegi vasturääkivad kirjanduslood, puudub ühtne tugev raam Keskendumine kirjanduse poeetika ajaloole (2000ndate aastate alguses) (vorm seoses sotsiokultuurilise ruumiga). Uuritakse taas klassikalise vorme. F.Moretti (2005): Rõhutab lähilugemise asemel kauglugemist. Kauglugemine ei võimalda nn. näha metsa puude taga. Teda ei huvita ükikud puud, vaid mets. Abstraktete mudelite loomine. 17 Rõhutab rohkem ratsionaalsema kirjanduse ajaloo vajalikkust. Erilised/erandlikud tekstid vs (mingi ajaperioodi) tekstid tervikuna. Graafikud zanri publitseerimisajalugu
Illokutiivne kõneakt (küsimine, vastamine, lubamine jne), kõnetegu. Väljendab midagi. Perlokutiivne kõneakt kutsub üles, stimuleerib mingit tegevust. Kommarid ahju! (väljavõte ekspertiisiaktist) lokutiivne (öeldakse midagi, kasutades seejuures normaalkeele grammatikat ja tähenduslikke sõnu) illokutiivne (lausung on sotsiaalne, avalik, sel on konkreetne suunitlus ehk intentsioon [mida saab selgitada nii grammatilise ülesehituse, kui ka sotsiokultuurilise konteksti kaudu]) perlokutiivne (lausung püüdleb teatavatele mõjutulemustele, mis puudutavad muid inimesi peale kõneleja). Antud lausungis on ka performatiivsuse tunnuseid: see kuulub ,,lubavate performatiivide" (promisory performatives) hulka, mis kirjeldavad olukordi, nagu nad võiks/peaks olema tulevikus. Olles hüüdlause, millel on performatiivi tunnused, on ,,KOMMARID AHJU!" pigem kirjeldatav kui
Oletatakse, et 26 seesugune vermumine on omane kõikidele nendele liikidele, kus järglaste ellujäämine sõltub vanemate hoolitsusest. Nt nüüd jäetakse sünnitusmajas titad emade juurde, et saaks tekkida lähedus, nõukaajal ei saanud ema kohe oma last. On võimalik vermuda ka ümber, kui ei saa kohe lähedust. Seotus (1). Võime luua keskendunud, püsivad ja emotsionaalselt tähenduslikke suhteid oluliste teistega (mõjutatud sotsiokultuurilise konteksti poolt). Maccoby (1980) tõi välja kriteeriumid, mille järgi saab aru, et imik on oma emaga seotud. Imik otsib lähedust esmase hooldajaga Distress esemasest hooldajast lahutamisel Rõõmustamine taaskohtumisel Hooldaja reaktsiooni otsimine kui laps kohtub uue stiimuliga vaatab kõigepealt, mis nägu ema teeb ja siis on ise vastavalt selline. Oma käitumusmustri valimine on ka seotussuhte tunnuseks. Seotus (2). Seotus tekib S
erinevused tulenevad klimaatilistest erinevustest, milles elatakse ja erinevatest sotsiaalsetest institutsioonidest, milles tegutsetakse. Sotsiokultuuriline evolutsionism ja ajaloolise psühholoogia eeldused. Darwini evolutsiooniteooria mõju kultuurikäsitlustele 19. sajandil. 1) sotsiaalne evolutsioon väljendub keeruka sotsiaalse korraga ühiskondade tekkes Meenutagem varaste kultuuriantropoloogide tegevust 19. saj lõpus. E. B. Taylori nt nägi otsest seost mingi ühiskonna sotsiokultuurilise arengu ja vaimse arengu vahel. Arvamused, et teatud rasside esindajate kultuur ja seeläbi nende vaimsed võimed on vähem arenenud. Loomulikult peeti kõige arenenumaks lääne ühiskonda. (nt kaua 6. loeng. Kultuuripsühholoogia-Andreas Ventsel 7 aega kehtinud eristus: primitiivsed arenenud kultuurid; arvamus, et primitiivsete kultuuride täiskasvanud on oma arengus sama kaugel kui lapsed lääne ühiskonnas; nt
lõppemisest; b) sotsiokultuuriline kohanemine kuulub uue keskkonnaga seotud väliste käitumistulemuste hulka. Näiteks võime lahendada igapäevaseid sotsiokultuurilisi probleeme (perekonnas, kodus, tööl ja koolis). Seda kohanemistüüpi mõjutavad uues kultuuris elamise aeg, teadmised kultuurist, suhtlemine ja samastumine kohalike inimestega, kultuuridistants, keele valdamine ning akulturatsiooni strateegiad. Vaatamata psüühilise kohanemise ja sotsiokultuurilise kohanemise vahel, on nad mõneti omavahel seotud. Hea psüühiline kohanemine võib olla prognoositav migradi isiksuseomaduste, elumuutuste ja sotsiaalse toetuse põhjal, hea sotsiokultuuriline kohanemine kultuuri tundmise, kontaktide taseme ja gruppidevaheliste hoiakute põhjal. Kohanemise mõlema aspekti edukus sõltub integratsioonistrateegia valimisest ning päritolu- ja uue kultuuri minimaalsest distantsist
Arengu loogika Psühholoogias on mitmeid tuntud arengumudeleid: küpsemise mudel - etoloogia ja sotsiobioloogia psühhoanalüütiline mudel käitumuslik mudel - sotsiaalne õppimine kognitiivne mudel - inimese tunnetuslik aktiivsus sotsiokultuuriline mudel Põhimõttelisi vastuolusid neis lapse arengu loogika osas pole. Just seepärast ei pea me analüüsima neid kõiki, vaid piisab ühest. Võtame näiteks Lev Võgotski (2006) sotsiokultuurilise mudeli ning vaatleme väikelapse arengu seaduspärasusi. Tuletame meelde, et just väikelastega tekkinud probleemid viisid indigolaste fenomenini. 3-aastase kriis Kriis tähendab lapse üleminekut uuele arengutasandile. 3-aastase kriisile on omased kangekaelsus, negativism, despotism ja trots. Esimeseks sümptomiks, mis iseloomustab kolmeaastase kriisi saabumist, on n e g a t i v i s m. Negativismi tuleks selgelt eristada tavalisest sõnakuulmatusest. Negatiivne reaktsioon erineb
annaabi.ee 
