Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sotsialism". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
nsvl, moskva, stalin, rumeenia, bulgaaria, tsehhoslovakkia, mongoolia, vietnam, kuuba, jugoslaavia, organisatsioon, sõprusühendus, hrustsov, seisak, stagnatsioon, ensv, likvideerimine, albaania, majandusabi, aitama, viibimine, kommunistlikud, siseminister, keskkomitee, vandenõu, hrustsovi, breznevi, peatus, ajane, ammendumine, vastasteSotsialistlike riikide poliitiline elu ja majandus ühtlustati Nõukogude Liidu eeskujul: kogu ühiskond allutati kommunistliku partei kontrollile, valdav osa majandusest riigistati, kehtestati plaanimajandus. Sotsialismileeri Euroopas kuulusid NSVL, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Jugoslaavia, Albaana ja Saksa Demokraatlik Vabariik. Aasias aga Hina Rahvavabariik, Põhja-koera, Mongoolia ja Vietnami SV. 1959.aastal tuli Kuubal võimule Fidel Castro. Sotsialistlikku sõprusühendusse kuulusid: Nõukogude Liit, Vietnam, Poola, Rumenia, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria, Kuuba ja Mongoolia. Erimeelsused Jugoslaavia ja Moskva vahel: Moskvaga kooskõlastamata välispoliitika, Marshalli plaani raames abi vastuvõtmine, liidri isepäine käitumine. Sotsialistlikusse sõprusühendusse kuulusid need rigid, kes jäid Nõukogude Liidule kuulekaks.
1.Sotsialistlikud riigid . Euroopas :Rumeenia, Bulgaaria , Poola , Tshhoslovakkia , Jugoslaavia , Albaania , Ungari , Ida- Saksamaa, NSV Aasias : Hiina Rahvavabariik , Mongoolia , Põhja-Vietnam , Põhja - Korea. Ladina- Ameerikas : Kuuba . 2. Sotsial. riikide koostöövormid majanduses ja sõjanduses. Majanduses : 1. Organisatsioon : Vastastikuse Majandusabi Nõukogu . (VMN) 2. Organisatsiooni loomis aaasta : 1949 . jaanuaris . 3. Eesmärk : Pidi aitama Moskva meelsetel riikidel majandusraskustest üle saada ning olema aluseks koostööle tulevikus . Sõjanduses : 1. Varssavi Lepingu Organisatsioon (VLO) 2. 1995 . 3. Seadistati Nõukogude vägede viibimine Ida-Euroopa riikides . 3. Iseloomusta partei liidrite võimu NSV Liidus . Stalini aeg : 1. Majanduses : · Rasketööstus · sõjatööstus 2. Poliitikas : · Stalini ainuvõim · Totalitaarne riik · Vägivallapoliitika · Sunnitöölaager
KONTROLLTÖÖ 1.Sotsialismileeri kuuluvad riigid: Euroopas: Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Ungari. Aasia: SDV, Hiina, Mongoolia, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea. Ladina-Ameerika: Kuuba. 2.Sotsialistlike riikide koostöö: Majanduses. Vastastikuse majandusabi Nõukogu (VMN), loodi 1949a. Eesmärgiks oli aitamine Moskva- meelsetel riikidel majandusraskustest üle saada ja oli aluseks tulevasele majanduskoostööle. Sõjalises valdkonnas. Varssavi Lepingu Organisatsioon (VLO) ehk Varssavi Pakt, loodi 1955a. Nõukogude liit kasutas seda liikmesriikide sõjajõude Moskva-vastaste mahasurumiseks. 3.Stalini aeg: Majanduses- rasketööstus, sõjatööstuse arendamine.
Ajaloo kontrolltöö § 22-24A, õpik lk 44-61 1. Mõisted. 1) Sotsialismileer Moskva võimu all olevad riigid koos Nõukogude Liiduga. Esialgne nimetus rahvademokraatiamaad. 2) Sotsialistlik sõprusühendus riigid, mis jäid Nõukogude Liidule ja Moskvale kuulekaks. 1960. aastatel kuulus sinna kokku 10 riiki. 3) VMN Vastastikuse Majandusabi Nõukogu. Vastukaaluks Marshalli plaanile. 4) VLO Varssavi Pakt. Vastukaaluks NATO-le.
KOMMUNISTLIKUD RIIGID, NÕUKOGUDE LIIT, EESTI NSV JA TA KULTUURIELU PÕHIJOONED PTK 22-24A 22-Kommunistlikud riigid;Teine maailm. Arenenud tööstusriikide kõrval oli Teine maailm sotsialistlikud riigid, kes moodustasid NSVL juhtimisel raudse eesriidega eraldatud sotsialismileeri. Nende riikide poliitiline edu ja majandus ühtlustati NSVL eeskujul : kogu ühiskond allutati kommunistliku partei kontrollile, valdav osa majandusest riigistati, kehtestati plaanimajandus. Vastukaaluks Läänele loodi mitmesuguseid rahvusvahelisi organisatsioone, nagu Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, Varssavi Pakt. SOTSIALISMILEERI KUJUNEMINE Pärast Teist maailmasõda kehtestas NSVL Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järk järgult oma ülemvõimu.
EESTI NSV. 1. Täida lüngad. ENSV võimustruktuuris kuulus juhtiv roll Eestimaa kommunistlikule parteile, kes lähtus oma tegevuses Moskva antud juhtnööridest . Eesti NSV valitsus koosnes 1946. aastani rahvakomissariaatidest, seejärel ministeeriumidest ja teistest keskasutustest. Kõrgem seadusandlik organ oli Eesti NSV ülemnõukogu, kellel ei olnud reaalset vöimu. ENSV partei- ja valitsuskaader koosnes sõja järel peamiselt NSV Liidu piirkondadest pärit inimestest. 2. Nikolai Karotamm Johannes Käbin Karl Vaino
NSVL juhtimisel raudse eesriidega eraldatud sotsialismileeri. Nende riikide poliitiline elu ja majandus ühtlustati NSLV eeskujul: kogu ühiskond allutati kommunistliku partei kontrollile, valdav osa majandusest riigistati, kehtestati plaanimajandus. Vastukaaluks Läänele loodi mitmesuguseid rahvusvahelisi organisatsioone, nagu Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, Varssavi Pakt. Sotsialismileeri kujunemine Pärast II maailmasõda kehtestas NSVL Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järk-järgult oma ülemvõimu. Moskva toel ja sõjaväe ja julgeolekuorganite kaasabil aidati kommunistid väimule kõigepealt Rumeenias, Bulgaarias, Poolas, Tsehhoslovakkias, Jugoslaavia, Albaanias ja Ungaris. Hiljem laiendas NSVL oma mõju Ida-Saksamaale, Hiina Rahvusvabariigile, Mongooliale, Põhja-Vietnamile ja Põhja-Koreale. Fidel Castro võimuletulek 1959. aastal Kuubal läi Moskvale tugipunkti ka Ameerika külje all
KORDAMISKÜSIMUSED §22-24A. 1.Kuidas kehtestati peale II MS Ida-Euroopa riikides kommunistlikud diktatuurid?Millistes riikides see juhtus?Milliseid maid nimetati Rahvademokraatiamaadeks?Miks?(lk44) VASTUS: *Punaarmee kontrolli all olevates euroopa riikides kehtestas NSVL järk-järgult oma ülevõimu. *Esmalt juhtus see Rumeenias,Bulgaarias,Poolas,Tsehhoslovakkias,Jugoslaavias,Albaanias ja Ungaris.Hiljem Ida-Saksamaa (Saksa DV),Hiina Rahvavabariik,Mongoolia,Põhja-Vietnam ja Põhja-Korea. *Rahvademokraatideks nimetati maid , mis olid Moskva võimu all , sest Fidel Castro võimuletulek 1959a.l Kuubal lõi Moskvale tugipunkti Ameerika külje all. 2.Mis on Sotsialismileer? VASTS: Sotsialismileer kommunistlikud riigid
1. Kuidas kehtestati peale II maailmasõda Ida Euroopa riikides kommunistlikud diktatuurid? Millistes riikides see juhtus? Milliseid maid nimetati rahvademokraatiamaadeks? Miks? (lk 44) Sealt, kus oli läbi käinud Punaarmee, kehtestati diktatuur: Sunniti kehtiv võim taganema ning suruti kommunistlik partei võimule. Seda kõike sõjaväeorganite ning moskva toel. Rahvademokraatiamaadeks nimetati riike, mis olid moskva võimu all. Et jätta võimalikult demokraatlikku muljet. 2. Mis on sotsialismileer? (lk 45) Sotsialismileer on leer, kuhu kuulusid kõik sotsialistlikud riigid. 3. Mis on sotsialistlik sõprusühendus? Millised riigid sinna kuulusid (nimeta ja leia kaardil)? Miks ei kuulunud sinna Jugoslaavia? Kes oli J.B.Tito? (lk 45, 8, 47) Sotsialistlik sõprusühendus on ühendus, kuhu kuulusid kõik sotsialistlikud riigid, mis olid NSVL kuulekad.
1) Nimeta kommunistlikud riigid Euroopas pärast Teist maailmasõda ja mujal maailmas (sotsialismileer)- Rumeenia, Bulgaaria, Poola, ,Tsehhoslovakkia , Jugoslaavia, Albaania ja Ungari. Hiljem laiendas Nõukogude Liit oma mõju Ida-Saksamaale, Hiina Rahvavabariigile, Mongooliale, Põhja-Vietnamile ning Põhja Koreale. Koos Nõukogude Liiduga moodustasid need riigid kokku sotsialismileeri. 2) Miks sotsialismileer polnud ühtne? (Jugoslaavia ja Hiina näide) - Sellepärast, et kõik sotsialismileeri kuuluvad riigid ei olnud siiski Moskva kuulekad käsutäitjad. Juba 1948. aastal tekkis Moskval konflikt Jugoslaaviaga
Kordamisküsimused Teine maailm Mõisted: Rahvademokraatiamaad Moskva kontrolli all olevad riigid. (enne 50ndaid) Sotsialismimaad Moskva kontrolli all olevad riigid mõiste võeti kasutusele 50ndatel. Sotsialismileer NSVL ja tema kontrolli all olevad riigid. Sotsialistlik sõprusühendus Riigid, mis jäid 1960ndate vastasseisus Moskvale kuulekaks. Sotsialistliku orientatsiooniga riigid Riigid, mis ei kuulunud sõprusühendusse, kuid mida NSVL toetas rahaliselt ja majanduslikult. Esimene sekretär Kommunistliku partei esimees Julgeolekuorgan Nõukoguliku võimustruktuuri luure-ja repressiivorgan, nõukogude vägivallapoliitika elluviija.
1. MÕISTED! SOTSIALISMILEER kommunistlike riikide üldnimetus 1950.ndatel, sinna kuulusid(14): NSVL, Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, SDV, Jugoslaavia, Albaania, Mongoolia, P VIE, Hiina, PKorea, Kuuba SOTSIALISTLIK SÕPRUSÜHENDUS kommunistlike riikide üldnimetus 1960.ndatel, sinna kuulusid(10): NSVL, Rumeenia, Poola, Tsehhoslovakkia, Ungari, SDV, Mongoolia, PVIE, Kuuba VMN 1949 loodud Vastastikuse Majandusabi Nõukogu ,vastukaaluks Marshalli plaanile, mille eesmärgiks oli Moskvameelsetel riikidel majanduslikest raskustest üle saada ja nende riikide koostöö tugevdamine tulevikus VLO 1955 loodud Varssavi Lepingu Organisatsioon ehk Varssavi Pakt, vastukaaluks NATOle, eesmärk NSVLi ja sotsialistlike riikide sõjaline ja poliitiline koostöö SULA 19561965, periood pärast Stalini võimult lahkumist NSVLis, mille ajal valitses Hrustsov.
1. Sotsialistlik maailmasüsteem: · Kuidas see tekkis, millised riigid sinna kuulusid? (lk 44) *Pärast II maailmasõda kehtestas NSVL Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järk-järgult oma ülemvõimu. Moskva toel ning sõjaväe ja julgeolekuorganite kaasabil aidati kommunistid võimule esmalt Ida- Euroopas. Hiljem laiendati kommunistide võimu mujalegi. *Sinna kuulusid: NSVL, Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Ungari, Ida- Saksamaa, Hiina Rahvavabariik, Mongoolia, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea. · Poliitilisele elule iseloomulikud jooned. *Kogu ühiskond oli allutatud kommunistliku partei kontrollile. Valitsevas kommunistlikus parteis oli äärmiselt tähtis roll partei liidril, keda nimetati kas peasekretäriks või esimeseks sekretäriks. Tegelikult oli kõigis sotsialistlikes riigis tegemist isikuvõimuga. Partei juht nimetati ametisse kitsa parteiladviku heakskiidul. Ida-
Sotsialismileer Euroopa: NSVL, Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Ungari, SDV Aasia: Hiina Rahvavabariik, Mongoolia, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea Ladina-Ameerika: Kuuba Eesti NSV ENSV võimustruktuuris koolus juhtiv roll Eestimaa kommunistlikule parteile, kes lähtus oma tegevuses Moskva juhtnööridest. Eesti NSV valitsus koosnes 1946. aastani rahvakomissariaatidest, seejärel ministeeriumitest ja teistest keskasutustest. Kõrgem seadusandlik organ oli Eesti NSV Ülemnõukogu, kellel ei olnud reaalset võimu. ENSV partei- ja valitsuskaader koosnes sõja järel peamiselt kõrgemal heaks kiidetud kandidaatidest.
kui inimesed nägid televisioonist, kui julm on sõda, siis hakkasid selle sõja vastu protestima. Peatükk 19 Saksa liitvabariik Saksamaa lõhestamine toimus 1949 aastal, kui kuultati välja parlamendivalimised. Kristlik Demokraatliku Liidu juhina sai Konrad Adenauer Saksa Liitvabariigi kantsleriks. NSV liidu okupatsioonitsoonis kuulutati välja Saksa Demokraatlik Vabariik, mida teised riigid ei tunnustanud. 2.Sõnasta Saksamaa lõhenemise 3 põhjust. NSVL sulges piiri Ida- ja Lääne Saksamaa vahel. Berliini linna ehitas NSVL Berliini müüri, mis eraldas Ida- Berliini Lääne-Berliinist. Külma sõja tõttu nõrgenesid Saksamaa lääne- ning idapiirkonna majandussidemed. 3.Kummas riigis tahaksid elada? Põhjenda oma vastust- USAS, kuna tundus, et seal oleks turvalisem elada ja oli üks võimsamaid riike 4.Selgita mõisted ja lisa daatum. Hallsteini doktriin- Saksamaa Liitvabariigi ametlik välispoliitiline hoiak 1950. ja 1960
Gorbatsovi võimuletulekut? 7. Miks ja millal kukutati võimult M. Gorbatsov ja lagunes NSV Liit? 8. Millised olid Idabloki lagunemise põhjused? Kuidas see toimus? Millised olid Idabloki ja NSV Liidu lagunemise üldised tulemused. 1. Pärast II maailmasõda kehtestas NL Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järk-järgult ülemvõimu. Moskva/sõjaväe/julgeolekuorganite kaasabil aidati kommunistid võimule esmalt Ida-Euroopas (Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Ungari), hiljem laiendas oma mõju SDVle, Hiinale, Mongooliale, Põhja-Vietnamile, Põhja-Koreale ning Kuubale. Esialgu kutsuti Moskva kontrollitavaid riike rahvademokraatiamaadeks, hiljem sotsialismimaadeks. 1948. aastal konflikt Jugoslaaviaga, kes võttis Marshalli plaani raames abi vastu ja ei kooskõlastanud välispoliitikat Moskvaga. Stalin ei tunnistanud Jugoslaaviat enam kui sotisalistlikku riiki.
1. Mis on sotsialismileer? Nimetati sotsialistlikke riike, mis tegutsesid Nõukogude Liidu juhtimisel. 2. Millised riigid kuulusid sotsialismileeri? Saksa Demokraatlik Vabariik, Hiina Rahvavabariik, Kuuba, Poola, Mongoolia. 3. Kuidas tekkis sotsialismileer? Tekkis pärast Teist Maailmasõda, kui Ida-Euroopa jäi NSVL mõju alla ning neid riike hakkas tugevalt mõjutama Nõukogude Liidu sotsialistlik kord. 4. Too näiteid erimeelsustest sotsialismileeris. Mis neid konflikte põhjustas? Jugoslaavia kasutas Marshalli plaani raames abi vastuvõtmist ja välispoliitika Moskvaga oli kooskõlastamata, põhjustas Josip Tito isepäine käitumine. Hiinaga piirikonflikt, põhjustas Mao Zedongi isepäisus. 5. Mil moel hoidis Nõukogude Liit sotsialistlik orientatsioon riike oma kontrolli all?
1. Mis on sotsialismileer? Nimetati sotsialistlikke riike, mis tegutsesid Nõukogude Liidu juhtimisel. 2. Millised riigid kuulusid sotsialismileeri? Saksa Demokraatlik Vabariik, Hiina Rahvavabariik, Kuuba, Poola, Mongoolia. 3. Kuidas tekkis sotsialismileer? Tekkis pärast Teist Maailmasõda, kui Ida-Euroopa jäi NSVL mõju alla ning neid riike hakkas tugevalt mõjutama Nõukogude Liidu sotsialistlik kord. 4. Too näiteid erimeelsustest sotsialismileeris. Mis neid konflikte põhjustas? Jugoslaavia kasutas Marshalli plaani raames abi vastuvõtmist ja välispoliitika Moskvaga oli kooskõlastamata, põhjustas Josip Tito isepäine käitumine. Hiinaga piirikonflikt, põhjustas Mao Zedongi isepäisus. 5. Mil moel hoidis Nõukogude Liit sotsialistlik orientatsioon riike oma kontrolli all?
Kontrolltöö: Kommunistlikud riigid §22-24A 1. Mõisted: Teine maailm, sotsialismileer, sotsialistlik sõprusühendus, sotsialistliku orientatsiooniga riik, sulaaeg, stagnatsioon, dissidentlus,käsumajandus, metsavendlus. Teine maailm sotsialistlikud riigid, kes moodustasid NSVL juhtimisel raudse eesriidega eraldatud sotsialismileeri. Sotsialismileer Moskva kontrolli all olevad riigid. Sotsialistlik sõprusühendus Riigid, kes jäid NSVLle kuulekaks Sotsialistliku orientatsiooniga riik Riigid mis ei kuulunud sõprusühendusse, aga mida NSVL toetas rahaliselt ja majanduslikult. Sulaaeg Hrustsovi valitsusaeg. Stagnatsioon Ühiskonna kõikides valdkondades valitsenud seisak. Dissidentlus Teisitimõtlemine, mille eestvedajad olid eelkõige haritlased, kes
Kontrolltöö: Kommunistlikud riigid §22-24A 1. Mõisted: Teine maailm, sotsialismileer, sotsialistlik sõprusühendus, sotsialistliku orientatsiooniga riik, sulaaeg, stagnatsioon, dissidentlus,käsumajandus, metsavendlus. Teine maailm sotsialistlikud riigid, kes moodustasid NSVL juhtimisel raudse eesriidega eraldatud sotsialismileeri. Sotsialismileer Moskva kontrolli all olevad riigid. Sotsialistlik sõprusühendus Riigid, kes jäid NSVLle kuulekaks Sotsialistliku orientatsiooniga riik Riigid mis ei kuulunud sõprusühendusse, aga mida NSVL toetas rahaliselt ja majanduslikult. Sulaaeg Hrustsovi valitsusaeg. Stagnatsioon Ühiskonna kõikides valdkondades valitsenud seisak. Dissidentlus Teisitimõtlemine, mille eestvedajad olid eelkõige haritlased, kes
algul Ida-Euroopa riikides: Hiljem laiendati vandenõu, teda süüdistati riigivastases tegevuses ning kõigis Stalini-aegsetes kuritegudes. Beria hukati mõju Ida- Saksamaale, Hiina 1953. aasta detsembris Rahvavabariigile, Mongooliale, Põhja- b) Hruštšovi sulaaeg: Seoses Hrustšovi võimuletulekuga algas nn. sulaaeg (1956-1968). Vietnamile ning Põhja- Koreale. Esialgu NSVL-i majandust hakati mõningal määral detsentraliseerima. nimetati Moskva kontrolli all riike Püütakse juurutada uusi meetodeid põllumajanduses - üleüldist maisikasvatust, kuid need algatused rahvademokraatliamaadeks. 50. aastatel võeti kukuvad läbi. kasutusele nimetus „sotsialismimaad“. Koos Poliitilises sfääris liberaliseerumise märke. Asumisele saadetud inimesed võivad naasta kodumaale, kuid NL-iga moodustasid need riigid ometi on nende õigused väga piiratud. sotsialismileeri
Ajalugu Kordamisküsimused kontrolltööks: 1. Sotsialistlik maailmasüsteem: · kuidas see tekkis, millised riigid sinna kuulusid (lk 44), Pärast Teist maailmasõda kehtestas Nõukogude Liit Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järk-järgult oma ülemvõimu. Moskva toel ning sõjaväe ja julgeolekuorganite kaasabil aidati kommunistid võimule esmalt Ida-Euroopa riikides Rumeenias, Bulgaarias, Poolas, Tsehhoslovakkias, Jugoslaavias, Albaanias ja Ungaris. Hiljem laiendas Nõukogude Liit oma mõju Ida-Saksamaale (Saksa Demokraatlikule Vabariigile), Hiina Rahvavabariigile, Mongooliale, Põhja-Vietnamile ning Põhja-Koreale. Fidel Castro võimuletulek 1959. aastal Kuubal lõi Moskvale tugipunkti ka Ameerika külje all
22-Kommunistlikud riigid;Teine maailm Arenenud tööstusriikide kõrval oli Teine maailm sotsialistlikud riigid, kes moodustasid NSVL juhtimisel raudse eesriidega eraldatud sotsialismileeri Nende riikide poliitiline edu ja majandus ühtlustati NSVL eeskujul : kogu ühiskond allutati kommunistliku partei kontrollile, valdav osa majandusest riigistati, kehtestati plaanimajandus Vastukaaluks Läänele loodi mitmesuguseid rahvusvahelisi organisatsioone, nagu Vastastikuse Majandusabi Nõukogu, Varssavi Pakt SOTSIALISMILEERI KUJUNEMINE Pärast Teist maailmasõda kehtestas NSVL Punaarmee kontrolli all olevates Euroopa riikides järk järgult oma ülemvõimu Esialgu nimetati Moskva kontrolli all olevaid riike (Rumeenia, Bulgaaria, Poola,
ettevõtete töösse kui ka põllumajandusse. 2. Idabloki ehk sotsialismileeri riiklikku ja ühiskondlikku korda iseloomustasid mitmed ühised jooned. Mis olid sotsialismileeri riikidele iseloomulikud tunnused? Selgita. 2. Majanduse riigistamine, plaanimajandus (viisaastakuplaan, ehk toodet ei toodetud mitte vastavalt turu nõudlusele, vaid riigi kehtestatud plaanile), kommunistlik kultuuripoliitika, tsensuur, suur sõjaväe osakaal 3. Nimeta sotsialismileeri kuulunud riike. 3. Euroopa: NSVL, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Poola, Rumeenia, Jugoslaavia Aasia: Hiina, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea, Mongoolia, alates 1970 Laos ja Kamboodza Ladina-Ameerika: Kuuba 4. Millised riigid kuulusid sotsialistlikku sõprusühendusse? Miks jäid Jugoslaavia ja Hiina sotsialistlikus sõprusühendusest välja? 4. NSVL, Vietnam, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari, Poola, Saksa DV, Tsehhoslovakkia, Mongoolia, Kuuba. Jugoslaavia ja Hiina jäid välja, sest nad olid seotus Marshali abiplaaniga ehk USA abiga. 5
1.Kanna KK'le kõik sotsialismileeri riigid,too eraldi välja need,mis ei kuulunud sotsialistlikku sõprusühendusse. Sotsialismileer: Euroopa-Albaania,Bulgaaria,Jugoslaavia,Poola,Rumeenia,SDV,Tsehhoslovakkia,Ungari. NSVL Aasia-Mongoolia,P-Korea,Hiina RV,P-Vietnam,Laose RV Ladina-Ameerika-Kuuba Ei kuulunud sotsialistlikku sõprusühendusse-L-Jeemen,Kongo,Somaalia,Benin,Etioopia, Mosambiik, Angola,Afganistan. [Miks on USA majandusabi saadetist kujutatud -topeltpõhjaga?-USA topeltstandard. Mis on karikatuuri autorite arvates Ameerika majandusabi tegelik eesmärk?-USA tahtis panna kõik riigid endast sõltuma ja NSVL'st võõranduma!] 2. Analüüsi sotsialistlike riikide poliitilist ja majanduslikku süsteemi.
Nõukogude poliitika Idabloki maades 1. Sotsialismileeri kujunemine 1) Ida-Euroopas - sotsialism kehtestati Moskva toel ning sõjaväe ja julgeolekuorganite kaasabil: Rumeenia, Bulgaaria, Poola, Tsehhoslovakkia, Jugoslaavia, Albaania, Ungari, SDV 2) Aasias Hiina, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea, varasemast Mongoolia 3) 1959 Kuuba Rahvademokraatiamaad esialgne nimetus Nõukogude Liidu kontrolli all olevatele riikidele Sotsialismimaad 1950. aastatel kasutuselevõetud termin Nõukogude Liidu ja tema kontrolli all olevate riikide kohta Sotsialistlik sõprusühendus võeti kasutusele 1960. aastatel tähistmaks Nõukogude Liidule kuulekaid riike Sotsialistlikku sõprusühendusse kuulusid: NSV Liit, Poola, Rumeenia, SDV, Tsehhoslovakkia,
/See võeti kasutusele, et näidata teistele maailma riikidele, et sotsialismimaades tegutsetakse enamiku elanike huvidele vastavalt.Taheti näidata, et nemad on need ,,õiged" demokraatlikud riigid, kes arvestavad elanike tahtega. 2. Mida tähendas sõna ``sotsialismimaad``? Moskva kontrolli all olevaid riike. 3. Miks tekkisid sotsialismileeris erimeelused? Millised riigid eraldusid ülejäänud sotsialismimaadest? Miks? Kõik sotsialismileeri kuuluvad riigid ei tahtnud olla Moskva kuulekad käsutäitjad, ei lepitud Moskva mudeli juurutamisega ja loodeti üles ehitada ,,inimnäoga sotsialism"./Jugoslaavia eraldus liidri Tito isepäise käitumise tõttu (Marshalli plaani raames abi vastuvõtmine, Moskvaga kooskõlastamata välispoliitika), mille tõttu Stalin ei tunnistanud Jugoslaaviat sotsialistliku riigina.Eraldusid ka Albaania ja P-Korea. 4. Mida tähendab ``sotsialistlik sõprusühendus``? Millal ja miks see termin kasutusele võeti?
Kommunistliku süsteemi kujunemine 1) 1922 – moodustati NSVL 2) 1924 – liitus Mongoolia 3) 1940. lõpp – liitusid Kesk- ja Ida-Euroopa riigid (Ungari, Poola, Jugoslaavia, Tšehhoslovakkia, Rumeenia, Albaania) 4) 1945 – liitus Vietnami DV 5) liitus P.-Korea Demokraatlik Vabariik 6) 1949 – Liitus Hiina Rahvademokraatlik Vabariik 7) 1960. algul liitus Kuuba Poliitiline süsteem kommunistlikes riikides: o Diktatuur o Üheparteisüsteem (kas siis NLKP või Sotsialistlik Ühtsuspartei Saksa DV-s) o Õiguste, vabaduste puudumine o Juhikultus o Julgeolekuorganid, mis kontrollisid kõike yo (NKVD ehk NSV Liidu Siseasjade Rahvakomissariaat, KGB ehk Riikliku Julgeoleku Komitee) o Suure ulatusega propaganda Majanduselu kommunistlikes riikides:
Ande Andekas-Lammutaja Ajalugu Sotsialistlik maailmasüsteem 1917 tekkis Nõukogude Venemaa. 1922 loodi NSVL. 1929 tekkis Mongoolia RV. Pärast sõda tekkisid Saksa DV, Poola RV, Ungari RV, Tsehhoslovakkia RV, Rumeenia RV, Bulgaaria RV, Jugoslaavia RV, Albaania RV, Hiina RV, Vietnam, Põhja-Korea, Laos ja Kuuba. Sotsialistlike riikide arengu sarnased jooned on, et kõikides riikides valitses kommunistlik ideoloogia, oli ühe partei võim ja isikukultus, parteijuht oli ka riigijuht, julgeolekuorganitel (KGB) oli eriline roll riigi juhtimises, plaani- ja käsumajandus, majandus oli valdavalt riigistatud. kõrge sõjaväestatus. Arngu erinevused seisnesid selles, et ainult NSVL-is oli võimustruktuuriks nõukogude võim
See tekkis vastukaalus Lääne majandusabile, mida Ameerika Ühendriigid pakkusid sõjajärgsetel aastatel Euroopa Marshalli plaaniga. Moskva survel loobusid Ida-Euroopa riigid sellest. Loodud organisatsioon VMN pidi aitama Moskva-meelsetel riikidel majandusraskustest üle saada ja
peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja ohvritest olid umbes pooled tsiviilisikud, kes hukkusid pommirünnakutes, surid nälga või keda hävitati plaanipäraselt (nagu näiteks juudid). Rahulepingud sõlmiti Jaltas ja Potsdamis tehtud otsuste põhjal. 1946. aasta juulist oktoobrini toimus Pariisis rahukonverents, mis kinnitas lepinguprojektid, ning järgmise aasta veebruaris kirjuati need Prantsusmaa pealinnas alla. Nii lõpetati amtlikult sõjaseisukord Itaalia, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari ja Soomega. Jaapaniga kehtestati rahu 1951. aasta San Francisco lepinguga (NSV Liit ja tema mõju all olevad Poola ning Tsehhoslovakkia ei kirjutanud sellele dokumendile alla). Saksamaa koosseisu kuulunud Austria jagasid liitlased esialgu NSV Liidu, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa okupatsioonitsooniks. 1955. aastal Viinis sõlmitud Austria riigilepinguga viidi võõrväed maalt välja ning vabariik kohustus jääma alaliselt neutraalseks. Rahulepingut ei sõlmitud
peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja ohvritest olid umbes pooled tsiviilisikud, kes hukkusid pommirünnakutes, surid nälga või keda hävitati plaanipäraselt (nagu näiteks juudid). Rahulepingud sõlmiti Jaltas ja Potsdamis tehtud otsuste põhjal. 1946. aasta juulist oktoobrini toimus Pariisis rahukonverents, mis kinnitas lepinguprojektid, ning järgmise aasta veebruaris kirjuati need Prantsusmaa pealinnas alla. Nii lõpetati amtlikult sõjaseisukord Itaalia, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari ja Soomega. Jaapaniga kehtestati rahu 1951. aasta San Francisco lepinguga (NSV Liit ja tema mõju all olevad Poola ning Tsehhoslovakkia ei kirjutanud sellele dokumendile alla). Saksamaa koosseisu kuulunud Austria jagasid liitlased esialgu NSV Liidu, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa okupatsioonitsooniks. 1955. aastal Viinis sõlmitud Austria riigilepinguga viidi võõrväed maalt välja ning vabariik kohustus jääma alaliselt neutraalseks. Rahulepingut ei sõlmitud
peamiselt sõjaväelased, siis Teise maailmasõja ohvritest olid umbes pooled tsiviilisikud, kes hukkusid pommirünnakutes, surid nälga või keda hävitati plaanipäraselt (nagu näiteks juudid). Rahulepingud sõlmiti Jaltas ja Potsdamis tehtud otsuste põhjal. 1946. aasta juulist oktoobrini toimus Pariisis rahukonverents, mis kinnitas lepinguprojektid, ning järgmise aasta veebruaris kirjuati need Prantsusmaa pealinnas alla. Nii lõpetati amtlikult sõjaseisukord Itaalia, Rumeenia, Bulgaaria, Ungari ja Soomega. Jaapaniga kehtestati rahu 1951. aasta San Francisco lepinguga (NSV Liit ja tema mõju all olevad Poola ning Tsehhoslovakkia ei kirjutanud sellele dokumendile alla). Saksamaa koosseisu kuulunud Austria jagasid liitlased esialgu NSV Liidu, USA, Suurbritannia ja Prantsusmaa okupatsioonitsooniks. 1955. aastal Viinis sõlmitud Austria riigilepinguga viidi võõrväed maalt välja ning vabariik kohustus jääma alaliselt neutraalseks. Rahulepingut ei sõlmitud
annaabi.ee 
