Paljud töötavad oma vabast ajast ja vabast tahtest suisa tasuta, et anda lisapanus ümbritseva keskkonna paremaks muutmiseks. Hea töö, mis vastab iseenda huvidele ja oskustele, valmistab naudingut, mistõttu on oluline oma soovide ja võimete eelnev hindamine juba varakult kooliajal, et selgeks saada, mis sind tegelikult huvitab. Selleks tasub nõu pidada karjäärinõustajaga. Pääs tööturule ning noorte toetamine nende arenemisteel ja sotsialiseerumisel on üks noortevaldkonna tegevuste peamisi eesmärke. Meie võimalused Euroopa Liidus Euroopa Liiduga ühinemisel saame me mitmeid erinevaid võimalusi ja tingimusi reisimiseks, töötamiseks, õppimiseks ja elamiseks. Eesti ühinemine Euroopa Liiduga toimub 1.mai 2004a, siis kehtivad kõik need võimalused igal kodanikul. Igal aastal reisib üha suurem arv inimesi turismi eesmärgil sõpru ja tuttavaid külastades või töö ja koolitusega seoses
Sotsialiseerumine - elukestev protsess. Esmase sotsialiseerumise käigus kujuneb indiviid ümbritseva keskkonna mõjul ühiskonnaliikmeks. See tähendab, et ta interioriseerib kultuuri ehk võtab omaks sotsiaalse keskkonna teadmiste, väärtuste ja uskumuste süsteemi. Olulisteks surveteguriteks ühiskonda sissekasvamisel peetakse selliseid sotsiaal-kultuurilisi faktoreid nagu ühiskonnas valitsevad kasvatuspõhimotted, eetilised ja esteetilised hinnangud, traditsioonid, religioon jne. Sotsialiseerumisel avaldab indiviidile sotsiaalsest makrokeskkonnast intensiivsemat mõju sotsiaalne mikrokeskkond ehk inimese lähiümbrus– eakaaslaste grupid, kool, töökollektiiv ning eelkõige perekond. Sotsialiseerumisel etendavad olulist osa ka nn. pöördepunktid indiviidi elus, näiteks abiellumine, uue töökoha leidmine, kolimine, lähedase surm jms. Lisaks eelmainitud teguritele mõjutavad isiksuse arengut
kohandatakse endale. See protsess kulgeb läbi terve elu. ( J. H. Fichter. Grundbegriffe der Soziologie, 1970, S. 23) Sotsialiseerumine on kahepoolne protsess. See on indiviidi aktiivne valiv kohanemine ühiskonnaga, milles ta elab ja tegutseb. Sotsialiseerumise agendid on need ühiskonna institutsioonid ja inimkooslused, kelle ülesandeks on edastada sotsiaalset mälu uuele põlvkonnale või kujunevale isiksusele. Perekond - olulisim sotsialiseerumise agent. Perekonna roll sotsialiseerumisel · kasvatuslik · miljöö kaudu mõjutamine · ühiskonna vahendamine · vajaduste rahuldaja Eakaaslased ( isiksusel aktiivne roll, võimusuhted vabamad) Kool · akadeemiliselt teadmisi edastav, aga ka varjatud õppekava kaudu õpetaja · oluliste teistega lävimise koht · iseseisvalt tööl toime tulemiseks ettevalmistamise koht ,"stardiplats" · sotsiaalse kontrolli koht (klassiväline tegevus) Massiteabevahendid (on vahendatud teiste agentide poolt)
Puberteedieas liikumisvajadus väheneb, 16-17 aastaselt ei erine noorukite liikumisvajadus täiskasvanu omast. Kooli aja kestel laste kehaline aktiivsus oluliselt ei suurene, küll aga täheldatakse 13-14 aastaselt koolivälistes treeningutes osalemise hüppelist vähenemist, eriti tüdrukute hulgas. Kehaline aktiivsus eelkoolieas eeldab sotsialiseerumist. Aktiivses kehalises tegevuses mitteosalevad lapsed jäävad hiljem motoorses arengus maha. Lapse sotsialiseerumisel on suur roll perekonnal. Lapse kehaline aktiivsus peegeldab nende vanemate elustiili ja suhtumist sporti(E. Maiste, T. Matsin, V. Utso, 1999). Lastel soovitatakse liikuda palju ja see peaks olema mitmekülgne. Suur osa igapäevasest liikumisest peaks olema mänguline, kus koormus vaheldub sageli. Eriti tähtis on liikumine lasteaias ja esimestel kooliaastatel(M. Fogelholm, 2007). 6 3. Kehaline kasvatus ja lapse areng
lõpetamise aja järgi ) väheneb vahe erinevustes m ja n vahel suhtumises karistamisse hüppelise tolerantsi kasvuga 21 saj algusest ning sugudevahelise erinevuse vähenemisega. 5. Paarissuhtes elavad meeste või naiste arvamused erinevad oma hoiakutes vallaliste meeste ja naiste arvamustest, kusjuures paarissuhtes elavate meeste ja naiste vahel on erinevused väiksemad, kui vallalistel meestel ja naistel Meie arust kinnitaks see paremaid eeldusi sotsialiseerumisel läbi mikrotasandi ühiskondlikku ellu ning liberaalset maailmavaadet 6. Mehed ja naised, kelle igapäevatöö ei ole seotud karistamisega on märksa karmimad karistuste määramisel, kui need m/n, kes seda teevad oma igapäevatöös Siin oletame, et ühiskonnas toimuv eemaldumine täidesaatva võimu ja rahva vahel suureneb millele peaks viitama kõrgendatud soov määrata rangemaid karistusi nende poolt, kes sellega igapäevatöös kokku ei puutu
Regulaarne kehaline aktiivsus ja sport mõjutavad otseselt emotsionaalset seisundit lapseeas. Kehaline aktiivsus aitab vähendada stressi, ängistust ja depressiooni, mis on peamised probleemid puberteediperioodil. Osavõtt spordist tõstab enesehinnangut, enesedistsipliini ja kohusetunnet ka vaimsete võimete arendamisel(Harro, 2001). Kehaline aktiivsus eelkoolieas eeldab sotsialiseerumist. Aktiivses kehalises tegevuses mitteosalevad lapsed jäävad hiljem motoorses arengus maha. Lapse sotsialiseerumisel on suur roll perekonnal. Lapse kehaline aktiivsus peegeldab nende vanemate elustiili ja suhtumist sporti(Maiste, 1999). Vajame täiendavaid uuringuid, mis ütleks selgemalt, kuidas Eestis peatada kehalise aktiivsuse langust teismeeas, muuta aktiivset eluviisi noorte jaoks väärtuslikumaks ja teostatavaks, kujundada inimesi ümbritsevat keskkonda nii, et liikumine oleks kõigi jaoks lahe ja võimalik. Või kui “kõik” on ebarealistlik unelm, siis vähemalt enamuse jaoks
panna ka slihtsalt valgel paberil või mõnes selleks koostatud vihikus. 31. Lugemisvalmiduse kujunemise kaks osa. Kõigepealt peavad olema tähed selged. Teiseks- laps peab aru saama sellest, millised häälikud sõnas kõlavad ja milline on seal nende järjekord. 32. Võgotski ja Piaget kõnearengu teooriad Piaget järgi mõtlemise areng eelneb kõne arengule ning varajane kõne on egotsentriline. Võgotskil eelneb mõtte arengule kõne areng, kus kõne on sotsiaalne sotsialiseerumisel kõne internaliseerumise läbi areneb ka mõtlemine. Piaget (kognitiivne teooria) väidab, et keele areng on seotud kognitiivse arenguga. Ta rõhutab lapse loovust ja aktiivsust keelereeglite avastamisel. Ta arvab, et kognitiivne areng seab piirid lingvistilisele arengule. Teatud keelestruktuuride kasutamine eeldab vastavate kognitiivsete võimete olemasolu. Võgotski (sotsiaalse interaktsiooni teooria) rõhutab seda, et keelt omandatakse teiste
8 Koolielu üks pool on õpetajad. Omavanustega suheldes õpib laps rohkem demokraatia algeid kui vanematega suheldes, sest viimaste puhul rajaneb suhe autoriteedil. Lapse isoleerimine eakaaslastest võib tuua kaasa kohanematust praktilises elus täiskasvanuna. Massikommunikatsioonil on tänapäeval eriline roll mitte ainult laste, vaid kõikide ühiskonnaliikmete sotsialiseerumisel. Sotsialiseerumiseteooriad George Herbert Mead väidab, et iga inimese elus on etapp, kus ta mängib rolle. Enamasti on need rollid tuttavad igapäevaelust, nagu näiteks isa või ema rollid. Samuti võib ta proovida mängida arsti või kodupoe müüjat. Selliste mängude põhjuseks on lapse vajadus elukogemuste laiendamiseks. Ta loob endale minasid, et siis hiljem teha valikuid, missugune võiks olla tema enda mina. Nii proovib ta kujundada enda mina-teadvust.
Sotsialiseerumine n Sotsialiseerumiseks nimetatakse protsessi, mille käigus isik võtab omaks ühiskonna kultuuri ja struktuuri ning kujuneb tema isiksus n Lihtsamalt öeldes määratleb inimene end ühiskonna suhtes n Sotsialiseerumisjärgud: n Esmane e. lapsepõlve sotsialiseerumine n Täiskasvanuea e. teisane sotsialiseerumine n Asotsialiseerumine (,,eemalekasvamine") n Ümber- e resotsialiseerumine Sotsialiseerumisagendid Esmasel sotsialiseerumisel: 1. Perekond 2. Kaaslased 3. Kool 4. Massimeedia Täiskasvanueas lisanduvad: 1. Töömaailm 2. Totaalsed institutsioonid Poliitiline sotsialiseerumine n Poliitiline sotsialiseerumine on põhiosas suh-teliselt abstraktne ja toimub suhteliselt hiljem n Poliitilise sotsialiseerumise mõju hindamisel on kaks põhilist lähenemist: n poliitiline sotsialiseerumine aitab luua poliitilise süsteemi toimimiseks vajalikku minimaalset ühisosa (üksmeelt, konsensust) ja on seega
See seostub ka mõistega stigmatiseerimine, mis tähendab, et inimesele surutakse peale „rikutud“ identiteet, mis piirab tema võimalusi sotsiaalses tegevuses. See näitab, et deviantsus tekib indiviidi ja sotsiaalse keskkonna vahelise vastuolu tulemusel • Sotsialiseerimine on eluaegne protsess, mille käigus inimene omandab kultuuri, õpib tundama ennast ja oma sotsiaalset mina, areneb välja arusaam sellest, kes ta on ja milline ta on. Sotsialiseerumisel on seega duaalne iseloom. Ühelt poolt me omandame ühiskonna elulaadi ja tavad, teisalt me arendame välja oma identiteedi. • Üldistatud teised- sotsialiseerumisprotsessi käigus võtab indiviid omaks ühiskonna või grupi kesksed normid ja väärtused. • Peegelpildi-mina- enda nägemine teiste inimeste reaktsiooni ja käitumise tagajärjel. peegelpildi mina („looking-glass self“) -- „kas ma ikka olen nende jaoks selline, nagu ma olla tahan
Sooline kihistumine tähendab inimeste sotsiaalse staatuse kujunemist tema bioloogilise soo alusel. 27. Bioloogiline ja sotsiaalne sugu Oluline neil kahel mõistel vahet teha, et aru saada soolise kihistumise olemusest. Bioloogiline sugu ,,mees" ja ,,naine". Kaasasündinud, bioloogiliselt determineeritud. Feminiinsus ja maskuliinsus ei ole kaasa sündinud, vaid sotsiaalselt konstrueeritud. Feminiinsus ei kaasne automaatselt naiseks olemisega, maskuliinsus meheks olemisega. Sotsialiseerumisel oluline roll. Küsimus sellest, kuidas mehed ja naised peavad käituma, milliseid loomuomadusi endas kultiveerima ja milliseid maha suruma, on ühiskonniti erinev. Samuti muutuvad käsitlused rollidest erinevate ajalooperioodide vältel. Tabud ja normid muutuvad. Miks on oluline vahet teha? On oluline mõista, et kaasasündinud bioloogilise sooga ei kaasne automaatselt kindlaid käitumismalle, reegleid. Loodus ei määra naise ja mehe rolli. Rollid on pidevalt
Sotsiaalne toetus sotsiaalsetelt võrgustikelt 39. Miks on vaja, et inimene kasvaks üles inimkeskkonnas? Iga imik võib õppida selgeks mistahes kultuuri, keele jne. Esmase sotsialiseerimise ülesandeks on pakkuda lapsele üks ja ainus tähenduste maailm kui ainus võaimalik kogemuste organiseerimise viis sotsiaalsete rollide õppimine. Ilma sotsialiseerumiseta on võimatu inimühiskonnas edukalt hakkama saada Sotsialiseerumisel mängivad rolli sotsialiseerumisagendid, "tähtsad teised" 40. Mida tähendab sotsiaalne mina? Sotsiaalne mina ehk olemus sisaldab teiste omandatud suhtumisi. 41. Mida tähendab desotsialiseerumine? Desotsialiseerumine õpetatakse rollist loobuma 42. Mida tähendab resotsialiseerumine? Resotsialiseerumine uute vajalike rollide ja väärtuste õppimine. 43. Vaadake sotsialiseerimise-materjalides olevat tabelit ning leidke vastused sellele,
mees ja naine. Positiivsed ja negatiivsed sanktsioonid suunavad õigesti käituma, vastavalt soole. Kui lapsed ei õpi käituma vastavalt soole, siis on tegu deviantsusega, hälbega või ka ebaregulaarse või ebapiisava sotsialiseerimisega. Kriitika: inimeste seksuaalsus ei kujune ainult sotsialiseerumise käigus, seda mõjutavad ka sotsiaalne ümbrus (vanemad, sugulased, õpikud, massimeedia), bioloogia ja inimese enda valikud ning arusaamad soost. Massimeedia mõju soo sotsialiseerumisel mis on naine ja mis on mees? Kui poiss jookseb ja on enda eest väljas, siis saab positiivse tagasiside, kui on leebe ja mängib nt nukkudega, peetakse teda memmekaks. Soorolli kujundamisel mängivad olulist rolli inimese enda arusaamad heast ja halvast käitumisest ning kuidas need võiksid olla seotud naise või mehega. Alati ei pruugi sugugi tegu olla soole sobivate rollide õpetamisega, vaid bioloogia, isiksuse ja kultuuriga või ka teiste kultuuridega seonduvalt.
Sotsiaalne toetus sotsiaalsetelt võrgustikelt 57. Miks on vaja, et inimene kasvaks üles inimkeskkonnas? Iga imik võib õppida selgeks mistahes kultuuri, keele jne. Esmase sotsialiseerimise ülesandeks on pakkuda lapsele üks ja ainus tähenduste maailm kui ainus võaimalik kogemuste organiseerimise viis sotsiaalsete rollide õppimine. Ilma sotsialiseerumiseta on võimatu inimühiskonnas edukalt hakkama saada Sotsialiseerumisel mängivad rolli sotsialiseerumisagendid, "tähtsad teised" 58. Kes või mis on sotsialiseerimisagendid? ...nimetatakse inimesi ja organisatsioone, kelle ülesandeks on sotsiaalsete normide ja ühiskonnas vajalike normide õpetamine. Sotsialiseerimise agendid ja tegurid sotsialiseerivad inimest kas mikrotasandil (lähedased) või makrotasandil (valitsev kultuur, majandus, poliitika, massikommunikatsioon). 59. Mida tähendab sotsiaalne mina?
34. Mida nimetatatakse kontrakultuuriks? Kontrakultuur pakub opositsioonilist elustiili neile, kes ei suuda või ei taha kohaneda ühiskonnas väljakujunenud normidega. nt. biitnikud, lillelapsed, uimastitarvitajad. 35. Mida nimetatakse sotsialiseerumiseks? ... on eluaegne protsess, mille käigus inimene omandab kultuuri, õpib tundama ennast ja oma sotsiaalset mina, areneb välja arusaam sellest, kes ta on ja milline ta on. Sotsialiseerumisel on seega duaalne iseloom. Ühelt poolt me omandame ühiskonna elulaadi ja tavad, teisalt me arendame välja oma identiteedi. 36. Sotsialiseerumisprotsessis on oluline osata määratleda oma koht milliseid tegureid see endas sisaldab? Oma koha määramine sisaldab järgmisi olulisi elemente: Vajalik informatsioon mida see staatus endast kujutab, mida peab tegema 7
kustub. Kasu ja kahju sisu (Sedikles, Oliver & Cambell, 1994): *kasu- kaaslus või seotus (60%), seksuaalne rahuldus (sagedamini mehed, 45%), armastuse tundmine ja andmine (43%), intiimsus (42%), suhete kogemus ja teadmised suhetest (40%), eneseareng ja endast arusaamine (37%), eneseavamine (sagedamini naised, 32%), turvalisus (28%), sotsiaalne toetus partneri sõpradelt ja sugulastelt (22%). *kahju- vabaduse kaotamine sotsialiseerumisel (sagedamini mehed, 69%), vabaduse kaotamine kohtamisel (sagedamini mehed, 68%), aja panustamine(27%), akadeemilise edu langus (27%), identiteedi kaotus (naised sagedamini, 22%), enda halvem tundmine (22%), stress ja muretsemine suhete pärast (20%), tülid (16%), sõltuvuse suurenemine partnerist (naised sagedamini,13 %), rahalised väljaminekud (mehed sagedamini, 12%). Romantiliste suhete katkemine on tavaline kogemus elukaare jooksul. (57%
karistuseks mitte heakskiitu (eitas kehalist karistust) Jean-Jacques Rousseau (1712-1778): Lapsekeskse arengu filosoofia Leiab, et looduse ja inimühiskonna mõjud on vastandlikud usub, et inimene on sünnipäraselt olemuselt hea Lapse sünnipärased omadused peavad olema vabalt tagatavad Lastel on oma viis näha ja tunda, maailma kogeda - täiskasvanulikku teadmkst peaks hoidma neid võimalikult kaugel Lapsed hakkavad sotsialiseerumisel käituma nagu kogu ühiskond Arengustaadiumid: 1. Imikustaadium, 0-2 aastat kogeb maailma meelte abil, emotsioonide treening 2. Varane lapsepõlv 2-12 laps hakkab endaga rohkem hakkama saama, hakkab taipama põhjuseid; esimeses kahes etapis tuleks treenida vaimu ja keha 3. Hiline lapsepõlv, 12-15 -mõtleb kõrgemal tasemel, puudhb veel teoreetiline mõtlemine; intellekti treenimine 4. Noorus, 15-..
spordiklubides harrastatavate sporditegevuste kohta. Inimene ei saa sellise meediainfo kaudu objektiivset teavet igapäevase spordiharrastuse vôimaluste kohta ning seetôttu ei osale ka ise vabal ajal klubide tegevuses. See kehtib nende inimeste kohta kes saavad infot spordi kohta ainult massimeedia vahendusel. 18 Tänapäeva noorte sotsialiseerumisel omab aga massimeedia väga suurt môju. On pôhjust uskuda, et just meedia loob noortele spordiiidoleid, mis teatud eelteadmiste olemasolul spordi kohta omab kindlasti postiivset môju spordihuvi väljakujunemisel. samuti tuleb märkida, et spordiala, mida sagedamini reportaazides käsitletakse avaldab môju inimeste ja nende läbi ja spordiklubide sotsialiseerumisele ühiskonnas. Sugu.
väljakujundamine. Õiguslik aktiivsus on inimese omadus ja sellest tulenev võime mõjutada eesmärgipäraselt sotsiaalset keskkonda õiguse valdkonnas. Tegevuses väljendub aktiivsus ainult siis, kui seda tegevust ajendab indiviidi vabatahtlik initsiatiiv. Õiguslik aktiivsus nõuab oskust hinnata neid teadmisi ja tegusid, millega isikul tuleb kokku puutuda, kui ta tahab tegelikkust ise kujundada. Õiguslikul sotsialiseerumisel on samad institutsioonid ja grupid, mis on üldsotsialiseerumises. Sotsialiseerumisagendid on vahelülid. Kõikvõimalikud õiguskaitseorganid on oma olemuselt samuti sotsialiseerimisega tegelevad agendid. Peamised lülid kust ühiskonnaliikmed õigusalaseid teadmisi saavad massikommunikatsioon, kodu, eakaaslaste grupid,..., kool. Kust noored saavad käitumisjuhiseid, kui nad ei tea, kuidas mingites olukordades käituda? esikohal on kodu ja ema. II kohal on isa ja massikommunikatsioon
suhetevõrgustikus ja kuuletumist. Lühidalt, saada selliseks ja olla niisugune, nagu on teised, nagu ühiskonnas valitsevad tõekspidamised, kombed ning reeglid seda ettekirjutavad. Harilikult eristatakse kahte alust, millistest lähtuvalt indiviid ühiskonnastub. Need on staatus (subjektne positsioon, asend, sotsiaalse koosluse suhetevõrgustikus) ja funktsioonid, ülesanded, ja rollid, mida ühiskonnastunud indiviid täidab. Sotsialiseerumisel, ühelt poolt me omandame ühiskonna elulaadi, teisalt arendame me seeläbi välja oma identiteedi. Esmase sotsialiseerumise ülesandeks on pakkuda lapsele üksainus tähenduste maailm kui ainus võimalik opereerimise viis. Kogu informatsioon selleks antakse läbi sotsiaalsete rollide jälgimise ja õppimise. Kui inimene omistab endale mingi staatuse, siis ta peab õppima selgeks ka staatusele kohase käitumise ehk rolli. Rolli õppimine sisaldab nelja olulist elementi:
103 Õiguse ideoloogia on õiguse mõisted, ideed ja ideaalid nende konkreetses väljenduses. Kollektiivne õigusteadvus baseerub individuaalsel (personaalsel) õigusteadvusel. Seejuures on mõlemad saanud ja saavad pidevalt vastastikuseid mõjutusi. Üksikisiku õigusteadvus formeerub tema sotsialiseerumise protsessis ühiskonna sotsiaalsesse ja poliitilisse struktuuri ning peale selle veel riigi mehhanismi, kusjuures sotsialiseerumisel on kaks õhieesmärki: 1) tagada mõistlik kooseksisteerimine teistega; 2) luua eeldused ja tingimused indiviidi eneseteostuseks. Õiguskultuur on õiguse humaansete ning õiglaste põhimõtete ja normide mõistmine ning omaksvõtt teadliku veendumuse kaudu. Õiguskuulekus ühendab endas indiviidi kui ka temal baseeruvate sotsiaalsete gruppide ja kihtide ülaltoodud kolme õigusteadvuse tasandit nende ühtsuses, millele omakorda tugineb
ühiskonnas? 49 Ameerika merevägi. Nädal aega tagasi olid kõik noormehed nagu tavalised gümnaasiumi lõpetajad: kuulasid nn õiget muusikat, kandsid õigeid riideid, tegid oma tegemisi, mille eest ka kiita said. Sõjaväes teevad nad alguses aga kõike valesti... 6.2.7. Kokkuvõtteks: · Ilma sotsialiseerumiseta on võimatu inimühiskonnas edukalt hakkama saada · Sotsialiseerumisel mängivad rolli sotsialiseerumisagendid, "tähtsad teised" · Mina pilt, mina ja ühiskonna omavahelised seosed · Iga elusündmus mõjutab inimese mina-pilti · Re- ja desotsialiseerumine 7. GRUPID JA INTERAKTSIOON 7.1.Sotsiaalne struktuur · Mõistet struktuur kasutatakse sotsiaalteadustes 18.sajandist alates. Enne loodusteadustes, siis sotsiaalteadustes. · Sotsiaalne struktuur aitab mõista kuidas toimib ühiskond tervikuna, kuidas on
annaabi.ee 
