vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Ühtegi probleemi ei tohi lahendada teise arvelt. Rooma Klubi oli üks esimesi, kes osundas oma ettekannetes, et maailmamajanduse kasv ohustab kliimat ning loodust. Tollal peetigi jätkusuutlikust arengust rääkides silmas eeskätt ühiskonna ja looduse harmooniat. Legitiimne ehk õiguspärane, mis tugineb pigem tunnetele kui mõistusele. ,,Säästev Eesti 21" on Eesti sotsiaalteadlaste poolt rakendatud strateegia, milles on tõdetud, et lähenevas on kriitiline piir: inimressursi kvantiteedi ja kvaliteedi halvenemine ohustab Eesti jätkusuutlikkust enam kui teised strateegilised valdkonnad. ,,Säästev Eesti 21" on säästva arengu pikaajaline raamdokument. ÜRO arengu- ja keskkonnakonverentsi poolt vastu võetud ülemaailmne keskkonnastrateegia on ,,Agenda 21". 1
endast ja oma kogemustest kas igapäevase suhtlemise käigus Teise astme narratiivid on konstrueeritud uurijate poolt,kes püüavad mõtestada sotsiaalset maailma ja teiste inimeste kogemusi. Andmekogumise meetodid:intervjuu,(kirjad,trükised,autobiograafia) Intervjuudeskasutatakse narratiivset intervjuud(Fritz Shütze loodud) ,eluloointetvjuu(Dan McAdamsiloodud 1995) episoodiintervjuu(Uwe Flizki 1997) Ajalugu1980.aastatel kasvas sotsiaalteadlaste huvi lugude uurimise vastu sedavõrd,et sellest tavatsetakse rääkida kui narratiivsest pöördest sotsiaalteadustes(Murray 2006:111) Kasutatakse: psühhoteraapias,pedagoogikas,õpetajakoolituses,haigete ja vanuritehoolduses,sotsiaaltöös,rehabilitatsioonis,halduses ja turunduses(Heikkinen 2002: 22-23) Vestluse analüüs On kvantitatiivsete andmete analüüsi vorm.On verbaalse interaktsiooni uurimise teatud suund millele panid aluse 1960 aastatel Harvey
meie riik täidab või vähemalt üritab täita heaoluriigi ülesandeid ja meil 3. infoühiskond on olemas heaoluriigi tunnused. see on informatsiooni tähtsustav ja seda ja seda kõigis eluvaldkondades 7. siirdeperiood maksimaalselt kasutav ühiskond. ühiskonna arenguetapp, mille käigus diktaatorlikult võimustruktuurid ja 4. too välja sotsiaalteadlaste suhted asendatakse demokraatlikega, põhimõtted toimub üleminek diktatuurilt tööstusühiskonnast demokraatiale. 1)Karl Marx Kapitalism tähendas tema jaoks 8. demokraatliku riigi valimise sellist tööstusühiskonda, kus põhimõtted tootmisvahendid ja toodang 1)parlamendisaadikud valib rahvas kuuluvad ühe klassi-kapitalistide ehk otsestel valimistel kodanluse eraomandisse
...3 Rahvusvahelise suhtlemise põhimõtted ja vahendid............4 Peamised julgeolekuorganisatsioonid.............................5 Inimõigused mitmepalgelises maailmas...........................5 1 Maailma ühtsus ja mitmekesisus Peamised arengutrendid Maailma areng on keerukas ja vastuoluline. Mitmekülgseid arengusuundumusi üldistavaks mõisteks on kujunenud globaliseerumine, sotsiaalteadlaste ringis ka postmoderniseerumine. Globaliseerumise kõrval räägitakse veel kahest olulisest tendentsist nüüdismaailma arengus rahvusvahelistumisest ehk internatsionaliseerumisest ning info- ja suhtlusvõrkude levikust ehk digitaliseerumisest. Globaliseerumise mitmesugused tahud Globaliseerumine ehk üleilmastumine vihjab, et erinevad ühiskonnad on ühtlustumas. Inimestel, kes elavad erinevates kogukondades ning maades, on tänapäeval paljus
Eesti viie tervema riigi hulka! Viimase riigikogu valimiskampaania päevil olid poliitikute lubadused valdavalt seotud majanduskasvu, vilja, rahamägede liigutamisega. Valimistel enim hääli saanud erakonna praeguses ajas mõnevõrra irooniliselt kõlav loosung võttis mäletatavasti suuna viia Eesti 15 aastaga viie Euroopa jõukama riigi hulka. «Eesti inimarengu aruande 2008» (EIA) tutvustusel kõlas korduvalt üleskutse, et poliitikud võiksid sotsiaalteadlaste ülevaateid tähelepanelikumalt lugeda ja ettepanekuid arvesse võtta. Kui mõistame riigi tasandil tervislike eluviiside vajadust ja meil on ka juba eeldusi positiivseteks arenguteks, siis miks mitte seada lennukaid sihte. Näiteks viia Eesti hoopis viie tervema rahvaga riigi hulka? Ehk võiks see olla kauaotsitud ühine suur eesmärk? Enne kui süveneda teemasse tervise väärtustamise seisukohalt võtan lühidalt lahti kirjutada,
pdf 15.01.2013.....................................................................................12 Miettinen, A. (2008) KOTITYÖT, SUKUPUOLI JA TASA-ARVO Väestöliitto, Väestöntutkimuslaitos, Helsinki URL: http://vaestoliitto-fi- bin.directo.fi/@Bin/1a0b7b0730116c4c9ee4cc3fa1da6c84/1358290176/application/pdf/237612/Kotity %C3%B6t%20ja%20tasaarvo_ebook.pdf 15.01.2013......................................................................................12 Sissejuhatus Nii sotsiaalteadlaste kui ka paljude välisekspertide hinnangul on Eestis tegemist konservatiivseid perekeskseid väärtusi rõhutava ühiskonnaga, kus ideaaliks on tuumikperekond, range sooline tööjaotus ning meeste autoriteet. See tähendab, et Eesti on ühiskond, kus naistel on võimalused edu saavutada ja end realiseerida väiksemad kui meestel. (Poliitikaanalüüs, 2) Läbi aegade on naisi seostatud pigem kodu ja sealsete tegevustega, samal ajal kui meeste
inimestega manipuleerimisega. Inimesi pannakse uurijate poolt loodud olukordadesse. 1 Dilemma on ka selle ees, kui palju peaksid uurijad eksperimendis osalejatele sisu seletama selleks, et saada nõusolekut osalemiseks ja samas garanteerida uurimistulemuste usaldusväärsust. Osadel uuringutel makstakse osalejal, seega nad käituvad nii nagu läbiviija neilt ootab. Sotsiaalteadlaste organisatsioonid on kirja pannud ka eetikakoodeksid, kus on kirjas uurija kohustused. Saadud vastuste ekslikkus: uuritavad ei taha tihti rääkida, mida nad teevad või mõtlevad. Uurijad saavad petta kui ei tea nelja peamist probleemi: 1)tahtmatu valetamine arvatakse, et teatakse tõde, hiljem osutub vääraks. 2)teadlik info varjamine või vastusest kõrvalepõikamine. 3)teadlik valetamine eesmärgiga viia küsimuste esitaja eksiteele(nt eraelu puudutavad küsimused). 4)teadlik
väga väheste sarnaselt sotsialiseeritud inimeste kätte Võõrandumine inimeses tekkiv võimu ja normide puudumise ning oma töö viljadest, teistest inimestest ja iseendast äralõigatud tunne Vähemusgrupp visuaalsest eristatav grupp, mida iseloomustavad visuaalsel erinevusel baseeruv enamuse diferentseeriv suhtumine, identiteedi ümber kujundatud omanäolisus ja teadlikkus teistega jagavast identiteedist. Välieksperiment sotsiaalteadlaste kujundatud eksperiment, mis viiakse läbi igapäevases maailmas. Väravavaht eriline inimene, kelle sotsiaalne positsioon lubab tal avada või sulgeda uksi, kust pääseb sotsiaalsete staatuste juurde, ja kes oma formaalse võimuga sildistab nendele staatustele sisenejad Väärteadvus tekib juhul, kui inimesed ei ole teadlikud asjaolust, et nende uskumisi kujundab domineeriv eliit
ümberjaotamiseks ning a/ü oli jaotusprotsessi administraatoriks · nõukogude sotsiaalkaitse süsteemi põhimõte - hüvede diferentseeritud jaotamine lähtuvalt parteilisest ideoloogiast (nomenklatuur) 1990-aastate SP valikud Otsingud on kulgenud kahes suunas: · soovitakse integreeruda euroopalikku sotsiaalsesse turumajandusse; · kuid samas arendatakse aktiivselt ameerikalikku vabaturu liberalismi ja sellest tulenevalt liberalistlikku SP-t. Sotsiaalteadlaste ja poliitikute diskussioon: kas valida ,,inimnäoga kapitalism" või ,,nähtamatu käsi" ? SP roll siirdeühiskonnas SP-l on üleminekuprotsessis juhtiv osa selle tõttu, et ta aitab: · kaasa edukale majandusarengule; · ehitada jätkusuutlikku demokraatlikku ja turumajanduslikku ühiskonda; · kaasa Euroopa sotsiaalsele ja majanduslikule integratsioonile Siirderiikide probleemid SP kujundamisel · Vanast reziimist pärinenud hariduse, tervishoiu,
Kasutatud materjalid......................................................................13 2 Sissejuhatus Maailma areng on keerukas ja vastuoluline. Seda vaadates kerkib küsimus, kas kõigi 193 rahvusvaheliselt tunnustatud riigi arengus on olnud ka midagi ühist? Milline on inimühiskonna üldine arengusuund? Mitmekülgseid arengusuundumusi õldistavaks mõisteks on kujunenud globaliseerumine, sotsiaalteadlaste ringis ka postmoderniseerumine. Globaliseerumise kõrval räägitakse veel kahest olulisest tendentsist nüüdismaailma arengus – rahvusvahelistumisest ehk internatsionaliseerumisest ning info- ja suhtlusvõrkude levikust ehk digitaliseerumisest. 3 Globaliseerumine Suurenev rahvusvaheline majanduslik integreerumine ehk globaliseerumine, nagu seda tavaliselt nimetatakse, pakub palju võimalusi
institutsioonid hakkavad pakkuma sisu ja alustavad kahepoolset kommunikatsiooni sihtrühmadega Internet on integreeritud protseduuride vahetuks osaks. Hoolimata erinevatest teoreetilisest käsitlusest tundub, et elektroonilise kommunikatsiooni kasutuselevõtuga pole siiski midagi muutunud (Poster, 1990). Pärast seda kui infoühiskond on muutunud käibefraasiks poliitikute ja meedia jaoks, on tulnud esile ka skeptilised sotsiaalteadlased. Steve Woolgar esindab kriitiliste sotsiaalteadlaste koolkonda, kes leiavad, et liigne infoühiskonnast ja Internetist rääkimine on viinud meid küberboolini (Cyberbole= cyber + hyperbole), mis tuleb eesliidete liigkasutusest ning on omandanud hüperboolilised mõõtmed. Woolgar väidab, et hype ehk haip on ajaloost tuttav ja korduv nähtus. Iga uut tehnoloogiat või nähtust tutvustatakse kui enneolematut ja revolutsioonilist. Sotsioloogiliselt kriitilist suunda kajastavad üha rohkem raamatuid
Eksam: Heaoluriigi Mudelid 1. LOENG 1. Mida tähendab Max Weberi arvates ideaaltüüp ja kuidas me saame seda rakendada heaoluriigi mudeli käsitlemisel? Max Weber ideaaltüübist: · Lihtsustatud ettekujutus tegelikkusest · Ratsionaalse mõttetöö tulemus Võibki erineda reaalsusest!!! · Ei ole empiiriline · Sotsiaalteadlaste tööriist · Süstematiseerib meie teadmisi Tasakaal, vastuolu puudus Seosed on tähtsad ning huvitavad · Ei ole eesmärk per se · Reaalselt pole olemas 2. LOENG 2. Kuidas on omavahel seotud heaolu ja vajadus? Spicker: Heaolu on seotud vajadustega- probleem, nõuad ja lahendad; soov vs vajadus. Vajadus on seotud eluks vajalikuga, vajadus on konstrueeritud, vajaduse puhul on oluline väljendusoskus, soov on teadvustatud, kuid pole eluliselt vajalik.
Postmodernne ühiskond 3 Tänapäeva maailm 1. Maailma ühtsus ja mitmekesisus 1.1 Peamised arengutrendid Maailma areng on keerukas ja vastuoluline. Seda vaadates kerkib küsimus, kas kõigi 193 rahvusvaheliselt tunnustatud riigi arengus on olnud ka midagi ühist? Milline on inimühiskonna üldine arengusuund? Mitmekülgseid arengusuundumusi üldistavaks mõisteks on kujunenud globaliseerumine, sotsiaalteadlaste ringis ka postmoderniseerumine. Nendel teemadel kirjutavatest teadlastest on kuulsamad Robert Reich, Anthony Giddens, Roland Robertson ja Ulrich Beck. Globaliseerumise kõrval räägitakse veel kahest olulisest tendentsist nüüdismaailma arengus – rahvusvahelistumisest ehk internatsionaliseerumisest ning info-ja suhtlusvõrkude levikust ehk digitaliseerumisest. 1.2 Globaliseerumise mitmesugused tahud
Inimsuhted postmodernses ühiskonnas: Kahaneb perekonna ja kiriku positsioon Löövad kõikuma traditsioonilised väärtused Inimene muutub individualistlikumaks, läbikäimine ja ühistegevus väheneb Hävib tööeetika (distsipliin, oskus pingutada, koostöö) Linnalik eluruum, anonüümsus, ükskõiksus teiste vastu) Ülim vabadus olen selline, nagu tahan Stress 10. Globaliseerumine Mitmekülgseid arengusuundumusi üldistavaks mõisteks on kujunenud globaliseerumine,sotsiaalteadlaste ringis ka postmoderniseerumine.Globaliseerumise kõrval veel kaks olulist tendentsi nüüdismaailma arengus- rahvusvahelistumine e. Internatsionaliseerumine ja info-ja suhtlusvõrkude levik e. Digitaliseerumine. Globaliseerumine e. Üleilmastumine vihjab ,et erinevad ühiskonnad on ühtlustumas.Kadumas on kohaliku ja globaalse eristumine,mis kunagi oli nii selge ja enesestmõistetav. Suureneb ühiskondade vastastikune sõltuvus
? – Nt: mis on korrelatsioon valimisaktiivsuse ja vanuse vahel • Ei tohi olla liialt kitsad ja tehnilised: – Nt: Millist osalusdemokraatia diskusust väljendas Riigikogu 23.04. 2012 protokoll? – Nt. Kuidas mõjutab inimese demokraatlikke hoiakuid tema vanus? – Nt. Kui palju tallinlasi pooldab tasuta ühistransporti ja kuidas see jaotub linnaosade kaupa? • Ei tohi olla “kas” küsimused: – Nt. Kas “Harta 12” ja sotsiaalteadlaste kiri “Kaks Eestit” on oma diskursiivsetelt rõhuasetustelt erinevad? – Nt. Kas Vinni ja Kullamaa valdade ühinemine tõi kaasa parema koolihariduse kvaliteedi? • Ei tohi olla normatiivne • Nt: Kas Eestis peaks hariduspoliitikas rakendama enam kaasamist? • Nt: Kas juhitud demokraatia on parem liberaalsest demokraatiast? • Ei tohi puudutada tulevikusündmusi ja ennustada? • Nt. Milliseks võiks kujuneda valitsusvõimekus Vinni ja Kullamaa ühisvallas peale nende ühinemist?
kõikide sotsiaalsete gruppide ja kõikide üksikisikute käitumist ühiskonnas seega tegemist on kõige laiema ulatuse ning kõige üldisemate normidega. Sellest tuleneb küsimus, kas õigus ja õigusnormid on võimelised reguleerima kõiki valdkondi või ei ole nad seda mitte, ja kas üldse on vaja, et õigusega reguleeritakse kõiki suhteid? On ju võimalik, et mõningad ühiskonnas olevad suhted on reguleeritud muude normidega. Sotsiaalteadlaste hulgas on levinud arvamus, et enne õigusnormide loomist peame mõtlema, milliseid valdkondi ning suhteid on tarvis õigusnormidega reguleerida ning alles siis mõtlema selle peale milline see õigusnorm peaks olema et ta oleks võimeline valitud valdkonda reguleerima. Õigusnormidega kõige reguleerimine on täielik mõttetus. Siiani on olnud domineeriv seisukoht, et ühiskondades ja riikides saab kord loodud siis, kui on palju õigusnorme
Sõjaväelased nemad saavad vajaduse korral otsest füüsilist vägivalda rakendada. Vandenõuteooria Konspiratsiooni e vandenõuteooria arvamus, et mingi väike seltskond teeb enamike inimeste teadmata asju, mis mõjutavad enamike inimeste elu, aga on kasulikud eelkõige sellele väikesele seltskonnale. Konspiraatorid võivad olla võimueliit, CIA, KGB, vabamüürlased, juudid, homod, tulnukad. Vandenõuteooriat ei võeta sotsiaalteadlaste hulgas tõsiselt. XII loeng 18.11 (ptk 13) TÖÖ JA MAJANDUS Majanduselu valdkonnad, majanduse kolm aspekti: Hüvede tootmine, elatusvahendite hankimine Toodetud hüvede jaotamine ja vahetamine inimeste vahel Toodetud ja jaotatud hüvede tarbimine. Majandusteadus uurib eelkõige kaht esimest punkti. Tarbimine on rohkem sotsioloogia, antropoloogia valdkond, see on rohkem kultuur kui majandus. Majandus on eelkõige tootmine ja vahetamine.
Kvalitatiivsete ja kvantitatiivsete meetodite vahekorrast sotsiaal- ja kasvatusteaduslikus uurimistöös. -- Kog. Interdistsiplinaarsus sotsiaal- ja kasvatusteadustes. Tallinna Pedagoogikaülikool. Tallinn. . 1.9 Triangulatsioon 1978.aastal uurija Denzin on välja toonud 4 liiki triangulatsiooni; · andmete triangulatsioon erinevatest allikatest saadud andmete kasutamine hindamisel; · hindajate triangulatsioon mitmete erinevate uurijate või sotsiaalteadlaste kasutamine hindamisel; 22 · teooria triangulatsioon andmete interpreteerimisel erinevate teooriate kasutamine; · metodoloogiline triangulatsioon mitmete meetodite kasutamine probleemide või programmide uurimiseks, nagu näiteks intervjuud, vaatlused ja dokumendid. Denzin on öelnud triangulatsiooni selgituseks, et mitte ükski üksik meetod ei lahenda
juures Eestis oskuse puudumist diskrimineerimist ära tunda. Veelgi enam teada, mida kujutab endast üldse võrdõiguslikkuse kontseptsioon. Mul ei ole hetkel tugineda mingile uuringule, kuid ma väidan, et Eestis on võrdõiguslikkusel üsna negatiivne värving. Sõna "naisõiguslane" assotseerub paljudel mingite negatiivsete iseloomuomadustega, sõna "meesõiguslane" on samaväärne tõsise psüühilise hälbega. Kõige lihtsam on minna kergema vastupanu teed ja seda seletada Eesti sotsiaalteadlaste lemmikseletusega, et probleem on seotud meie, kui postsotsialistliku üleminekuühiskonna, väärtushinnangutega. Antud kontekstis polegi see niiväga vale, kui vaadata Skandinaaviat (kellega tahame nii sarnaneda ja seetõttu ka kogu aeg võrdleme), siis seal on toimunud rahumeelne ja konstruktiivne arutelu juba 1960ndatest 1970ndatest. Omaette küsimusteks on muidugi väited, et Rootsi, kus oli seadusandlikus kogus kvoot ja seetõttu tõusis 25 aastaga nt meeste eluiga,
# samuti ei olnud selge vahetegemine töö ja mittetöö vahel. Tootmine oli suures osas seal kus ka elati . talu, meistri töökoda, kaupmehe elamu jne. Tööaeg javaba aeg ei olnud samal viisil eristatud. Suure muutuse tekitas tehasetöö muutumine üldiseks pärast industriaalrevolutsiooni 18. ja 19. sajandi vahetuse paiku # töö ei olnud diferentseeritud, ainult lapsed ja naised tegid veidi teistsuguseid töid - samal ajal suunati varaste sotsioloogide/sotsiaalteadlaste poolt suurt tähelepanu tööjaotuse arengule, mis industrialiseerumisega kaasnes. Adam Smith (18. saj lõpp): "The Wealth of Nations". Alustab naelatehase kirjeldusega: "Üksinda töötav tööline,kes sooritab kogu töö algusest lõpuni, valmistab võib-olla 20 naela päevas. Kui aga jagada sama protsess 10 töölise vahel, suudavad nad valmistada mitte vähem kui 48,000 naela päevas!" => tööjaotuses nähti majandusliku arengu soodustajat
Peamine argument: Eurotsooni kriisisituatsioonis on efektiivsemad mittevalitavad institutsioonid, sest nad ei pea mõtlema avalikkuse heakskiidule. 1. Arutelu ja dilemma poliitiliste ja majanduslike valikute üle Eurotsooni võlakriisi kontekstis Dilemma ja arutelu poliitiliste ja majanduslike valikute üle ning eurotsooni huvigruppide eristamise otstarbekuse üle on viimased aastad kestnud aktiivselt just poliitikute, sotsiaalteadlaste ja akadeemikute ringis. Enne poliitiliste ja majanduslike valikute analüüsimist tuleks vaadata Euroopa Liidu üldist suutlikkust, mille üle arutleb tekstis ka Vivien A. Schmidt (2010) kes tõstatab peamiselt kaks küsimust: Kas liit on majanduslikult suutlik vastamaks turupoolsetele väljakutsetele? ning Kas majanduslikud meetmed on üleüldse siiani olnud õiged, et jõuda kokkuvõttes majanduskasvuni? Samas ei puuduta väljatoodud küsimused mitte üksnes Euroopa
annaabi.ee 
