Üks tähtsam tegur mis näitab kas ühiskond on jätkusuutlik on rahva iive. Eestis on iive negatiivne, lisaks oleme Euroopa kõige kiiremini vananev rahvastik. 2003. Aastal moodustasid pensionärid 27% Eesti rahvastikust. Demograafilise jätkusuutlikuse tagamiseks peaksime suurendama sündimuste arvu nii, et sündimiste arv ületaks surmade arvu. Selle tagamiseks peaks olema enamustel abielupaaridel 2-3 last, et Eesti jätkusuutlikust tagada, või siis soosida sisserände soosimist nagu USA-s on juba palju aastaid kasutatud. Oluline on ka kui rahvaarv on ka rahva kvaliteet. Eesti rahva kvaliteet on hea nagu arenenud riikides. Inimeste haridustaseja tervis on hea, tööpotensaal ja ühiskonna kaasus on keskmised. Eesti sotsiaalteadlased tõdevad strateegias, et lähenemas on kriitiline piir: inimressursi kvantiteedi ja kvaliteedi halvenemine ohustab Eesti jätkusuutlikust enam kui teised valdkonnad.
asjatundliku tööjõu taastootmist. Rikkus võimaldab ühiskonnal investeerida võtmevaldkondadesse, arendada infrastruktuuri, pakkuda ühishüvesid, tagada julgeolekut. Majanduslikult heal järjel olev inimene usaldab rohkem institutsioone ja näeb ühiskonna arengut helgemas valguses. Demograafiline ja sotsiaalne jätkusuutlikkus Enamikul abielupaaridel peaks olema kaks-kolm last, et säiliks praegune rahvaarv. Teise võimalusena nähakse sageli sisseräne soosimist. Sama oluline kui rahvaarv, on ka rahvastiku kvaliteet. Kuidas jätkusuutlikkust tagada? Agenda 21 Luuakse rahvuslikke strateegiaid ning ka valdkonna strateegiaid. Strateegiate koostamisse kaasatakse ai ring asjast huvitatud inimesi. Kuna strateegiate elluviimine mõjutab väga paljude elu, siis on tähtis, et need kajastaksid erinevaid huve. Samas toob niisugune mudel kaasa ka oma ohud - võrdse partnerluse ja laia kaasatuse oludes
(tulemuslik), läbipaistev ja kodanikke kaasav Hõlmab · rahvastiku jätkusuutlik areng nii kvantitatiivses kui ka kvalitatiivses mõistes · Mida tähendab demograafiline jätkusuutlikkus? - Demograafiline ja sotsiaalne jätkusuutlikkus Arenenud riikides on rahvastiku probleemid-rahvastik vananeb ja väheneb. Demograafilise jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleks suurendada sündimust, et see ületaks suremuse. Teise võimalusena nähakse sisserände soosimist Mida tähendab sotsiaalne jätkusuutlikkus? Ühiskonna jätkusuutlikku arendamise põhimõtted. Majanduse ja keskkonna ühendamine: majanduslike otsuste langetamisel tuleb arvestada nende mõju loodusele. Kohustus tulevaste põlvkondade ees: silmas tuleb pidada praeguste majanduslike ja poliitiliste otsuste pikaajalist mõju järgmistele põlvedele. Sotsiaalne õiglus: kõikidel inimestel on õigus puhtale keskkonnale. Keskkond: keskkonnakaitse.
seda külades palju kasutatav Gaia teooria. Selle aspekti olulisus on kokkuvõetav ka spirituaalsete inimeste seas laialt levinud veendumusega "mis on sees, on ka väljas", kuna vaimsete praktikatega tegelejad otsivad sisemist harmooniat ning ökokülad peaksid olema ühiskonna väikesed harmoonilised üksused. Spirituaalsus tähendab: * mõistmist, et vaimsus väljendub erinevates kultuurides ja paikades erinevalt * rõõmu ja kuuluvuse soosimist läbi rituaalide ja pidustuste * rõhu panemist loovusele ja kunstile, mis on ühtsuse ja universumiga suhtlemise väljendus * soodsate võimaluste loomist enesearenguks. Siiski on viimasel ajal GENis loobutud mõistest `spirituaalsus', selle asemel on hoopis hakatud kasutama sõna `maailmavaade', mis ilmselt annab antud aspekti mõtet paremini edasi. Arusaam, et maailmas on kõik protsessid omavahel seotud, on tõepoolest teatud sorti maailmavaade, nõnda aga
sotsiaalsete gruppide põhihuvisid. Hea valitsemise tunnuseks on see, kui ühegi grupi huve ei tähtsustata üle ja huvid rahuldatakse tasakaalustatult. Demograafiline ja sotsiaalne jätkusuutlikkus Arenenud riikides on rahvastiku probleemid-rahvastik vananeb ja väheneb. Demograafilise jätkusuutlikkuse tagamiseks tuleks suurendada sündimust, et see ületaks suremuse. Teise võimalusena nähakse sisserände soosimist. Kuidas jätkusuutlikkust tagada? ÜRO võttis 1992.a. vastu ülemaailmse keskkonnastrateegia ,,Agenda 21" ning soovitas igal riigil koostada rahvusliku arengustrateegia. Koostatakse ka valdkonnastrateegiaid, umbes 10 .a. perioodiks. Iga strateegiaga peaks kaasnema tegevuskava, kus on kirjas vastutavad institutsioonid, vajalike rahaliste ressursside maht ja allikad ning ajakava.
Sai alguse usk inimesse. Kultuuriperiood, mis vastandus keskajale. Teiste sõnadega: uus maailmavaade ja uus kultuuritüüp, kus jumalakeskne maailmakäsitus asendati inimkeskse maailmakäsitusega. Eeldused uue maailmavaate tekkeks kujunesid esmalt Itaalia linnriikides (Genova, Firenze, Milano): - kaubandusele tuginev majanduslik tõus - rikkuste kogunemine ja panganduse teke - varakapitalistlike suhete kujunemine Rikaste linnriikide valitsejad pidasid oluliseks kunsti ja teaduste soosimist. Lisaks: maade avastused, trükikunsti leiutamine jne. Märksõnad: - antiikkultuuri taassünd - Soov ei olnud antiikkunsti korrata, kopeerida, vaid luua midagi samaväärset või isegi paremat. - suurem ilmalikkus Jumalasse usuti endiselt, varem oli huvi keskmes Jumal ja see, mis tuleb peale surma. Nüüd muutus tähtsaimaks Inimene ise ja tema maine elu. - individualism tähtsaks peeti üksikisikut, väärtustati maist elu, eneseteostust, inimese keha
samuti võtsid vähehaaval järjest kasutusse Euroopas kinnistunud funktsionalismi tüüpilisi väljendusvahendeid: lamekatus, sammastele tõstetud hoone(osa), horisontaalne aknariba, ornamentidest puhtad (tihtipeale valged) seinapinnad, vaba ruumiplaneering. Funktsionalismi kõrgaeg jääb Eestis suhteliselt lühikesse perioodi: aastaisse 1931- 34, millest viimane tähistab vaikiva ajastu algust ja samal ajal esinduslikuma arhitektuurisuuna riiklikku soosimist. See avaldus eelkõige väärikate viimistlusmaterjalide (näiteks dolomiit) ja eestipärase ornamentika kasutuselevõtus fassaadikujunduses. Kuid ka pärast V.A. algust ei kadunud funktsionalism täielikult, mille kõige tuntum esindaja oli pikki aastaid Pärnu peaarhitekt Olev Siinmaa. Kuulsaimad valge funktsionalismi esindajad valmisidki pärast 1934. aastat, Pärnus: Rannahotell (1937) ja rannahoone (1939). Eesti funktsionalismi absoluutsesse
2. tegevuse suunatus organisatsiooni või teiste inimeste vastu · tõsine ja organisatsioonile suunatud: omandihälbed: saboteerib vahendeid, tunnistab tulu osalist tagasimaksmist; valetab töötundide arvu kohta, varastab firmalt. · Isikutevaheline- tõsine: isiklik agressioon seksuaalne ahistamine, verbaalne sõim, kaastöötajatelt varastamine, kaastöötajate ohustamine. · Isikutevaheline- vähetähtis: poliitilised hälbed näitab välja soosimist, klatsib kaastöötajaid, süüdistab kaastöötajaid, konkureerib kasutult. · Organisatsiooniline - vähetähtis: tootmishälbed : lahkub varem, ülipikad pausid, meelega aeglane, raiskab ressursse. Töö otsimine Motiivid : pühendumine tööle, rahalised raskused Oskused Rahulolu ja motivatsiooni suurendamise võimalused Töö rikastamine · Vastutuse tõstmine koos vabaduse ja sõltumatuse suurenemisega
nende säilimine ka järeltulevatele põlvedele. Eestis leidub ligi 60 loodusdirektiivis loetletud elupaigatüüpi, 51 looma- ja taimeliiki ning sadakond linnudirektiivis loetletud linnuliiki, mille kaitseks loodavad loodus- ja linnualad moodustavadki kokku Eesti Natura 2000 võrgustiku. Õnneks mingi ala kuulumine Natura võrgustikku ei tähenda veel majandustegevuse keelamist. Üldjuhul tähendab see senise looduskasutuse jätkuvat lubamist või mõnel puhul koguni soosimist (näiteks rannaniitude hooldamine riigi toel). Maja ehitamist ei keelata, kui see ei hävita Natura väärtusi. Samuti võib metsade majandamine jätkuda kohtades, kus ei väärtustata metsaelupaika (nt metsise mängupaik). Natura alal on võimalik teatud tingimustel arendada ka suuremaid projekte - näiteks kui sellele arendusprojektile puuduvad alternatiivid ja kui selleks on olemas tungivad vajadused. Loomulikult tuleb kõikide selliste tegevuste korral läbi
Gorki kõneles ,,revolutsioonilisest romantismist" kunstis, kus kolhoosielu ja terasetehaste kujutamine polnud enam illustratiivne, vaid kajastab ,,helgetes toonides kangelaslikku tänapäeva". Goebbels kirjutas 1933. aastal, et Saksamaal peab kunst olema nii ,,romantiline, sentimentaalne" kui ka ,,tegelikkusele vastav". Tolle reziimi puhul tähendas see aga kultuurihorisondi teadlikku piiramist, ning üheainsa, üksluise ja konventsionaalse kunsti- ja kirjanduszanri soosimist. Kultuuripoliitika ei tähendanud kaugeltki mitte ainult sõda modernismiga! Vajalik oli defineerida poliitilselt vastuvõetava kultuuri sisu ning toetada kunstnikke, kes said ametliku loa seda poliitikat ellu viia; samal ajal suruti kõik teise katsed uusi kultuurinorme eirata maha ametliku tsensuuri, välistamise ja terrori abil. Kunstielu kontrollimine ei tähendanud tingimata igasuguse kunstiinnu ja inspiratsiooni mahasurumist! Juutide küsimus
Stolper-Samuelsoni teoreem - tõketeta rahvusvaheline kaubandus soosib külluslikku tegurit ja piirab nappi tegurit. Arutleme: algselt on tööjõuvaeses riigis töötasu kõrge, kuna seal napib tööjõudu. Kaubavahetuse tekkides peab see riik konkureerima nendega, kus tööjõud on odavam ning see surve hakkab töötasu alla suruma. Kapitali aga hakatakse intensiivsemalt kasutama ja rent selle kasutamise eest tõuseb, niisiis võib siin näha selle teguri soosimist. Teoreem selgitab, miks majanduses võib alati leida huvigruppe, kes ei soovi kaubavahetuse kasvu. Leontiefi paradoks 7. LEONTIEFFI PARADOKS JA SELLE SELGITUSED. USA majandusteadlane W. Leontief kontrollis 1951. aastal Heckscher-Ohlini teooria paikapidavust USA väliskaubanduse andmetel. Erinevad uurijad on vähemalt veerandsajandi vältel püüdnud leida selgitusi Leontiefi paradoksile ning tulemused võiks koondada järgmisse loetellu 2: 1
ühtlustumise liikmesriikides. Stolper-Samuelsoni teoreem - tõketeta rahvusvaheline kaubandus soosib külluslikku tegurit ja piirab nappi tegurit. Arutleme: algselt on tööjõuvaeses riigis töötasu kõrge, kuna seal napib tööjõudu. Kaubavahetuse tekkides peab see riik konkureerima nendega, kus tööjõud on odavam ning see surve hakkab töötasu alla suruma. Kapitali aga hakatakse intensiivsemalt kasutama ja rent selle kasutamise eest tõuseb, niisiis võib siin näha selle teguri soosimist. Teoreem selgitab, miks majanduses võib alati leida huvigruppe, kes ei soovi kaubavahetuse kasvu. Leontiefi paradoks 7. LEONTIEFFI PARADOKS JA SELLE SELGITUSED. USA majandusteadlane W. Leontief kontrollis 1951. aastal Heckscher-Ohlini teooria paikapidavust USA väliskaubanduse andmetel. Erinevad uurijad on vähemalt veerandsajandi vältel püüdnud leida selgitusi Leontiefi paradoksile ning tulemused võiks koondada järgmisse loetellu 2: 1
edukuse. Sai alguse usk inimesse. Kultuuriperiood, mis vastandus keskajale. Teiste sõnadega: uus maailmavaade ja uus kultuuritüüp, kus jumalakeskne maailmakäsitus asendati inimkeskse maailmakäsitusega. Eeldused uue maailmavaate tekkeks kujunesid esmalt Itaalia linnriikides (Genova, Firenze, Milano): - kaubandusele tuginev majanduslik tõus - rikkuste kogunemine ja panganduse teke - varakapitalistlike suhete kujunemine Rikaste linnriikide valitsejad pidasid oluliseks kunsti ja teaduste soosimist. Lisaks: maade avastused, trükikunsti leiutamine jne. Märksõnad: - antiikkultuuri taassünd - Soov ei olnud antiikkunsti korrata, kopeerida, vaid luua midagi samaväärset või isegi paremat. - suurem ilmalikkus – Jumalasse usuti endiselt, varem oli huvi keskmes Jumal ja see, mis tuleb peale surma. Nüüd muutus tähtsaimaks Inimene ise ja tema maine elu. - individualism – tähtsaks peeti üksikisikut, väärtustati maist elu, eneseteostust, inimese keha
Kuna Elizabeth I suri 1603 ilma järeltulijateta, sai varasema kokkuleppe alusel uueks Inglise kuningaks Mary Stuarti poeg Sotimaa kuningas James VI, kes valitses Inglismaal James I nime all 1603-1625. Nüüdsest olid Inglismaa ja Soti kuningriigid olid ühendatud personaaluniooni kaudu. Vaatamata sellele, et tema ema oli katoliiklane ja Sotimaa hoopis valdavalt kalvinistlik, jätkas James I anglikaani kiriku soosimist. Kui 1605 paljastati katoliiklaste nn püssirohu vandenõu (Guy Fawkes üritas parlamendihoone keldrisse paigutatud püssirohutünnide abil parlamenti koos kuningaga õhku lasta), alustati uue hooga katoliiklaste ning puritaanide tagakiusamist. James I järglaseks Inglismaa troonil oli tema poeg Charles I (valitses 1625-1649). · Kuninga ja parlamendi vastasseisu kujunemine:
4.1. Stuartite dünastia algus Inglismaal: Kuna Elizabeth I suri 1603 ilma järeltulijateta, sai varasema kokkuleppe alusel uueks Inglise kuningaks Mary Stuarti poeg Sotimaa kuningas James VI, kes valitses Inglismaal James I nime all 1603-1625. Nüüdsest olid Inglismaa ja Soti kuningriigid olid ühendatud personaaluniooni kaudu. Vaatamata sellele, et tema ema oli katoliiklane ja Sotimaa hoopis valdavalt kalvinistlik, jätkas James I anglikaani kiriku soosimist. Kui 1605 paljastati katoliiklaste nn püssirohu vandenõu (Guy Fawkes üritas parlamendihoone keldrisse paigutatud püssirohutünnide abil parlamenti koos kuningaga õhku lasta), alustati uue hooga katoliiklaste ning puritaanide tagakiusamist. James I järglaseks Inglismaa troonil oli tema poeg Charles I (valitses 1625-1649). 4.2. Kuninga ja parlamendi vastasseisu kujunemine: Stuartite dünastia kuningad soovisid Inglismaad valitseda absolutistlikult
Tugevad keskvõimuga riigid, paavsti tuge polnud vaja Hakaks rohkem levima ilmalik haridus Kirikumakse tõstetakse, kirik hakkas müüma indlugentse patukahetsuskiri. 22. Humanism ja renessanss Rene on antiikkultuuri taassünd 1416. saj, sai alguse It 14 saj. Mujal eurp 1516 saj. Alguse sai Itast sest oli siis enamarenenud ja rikkam kui teised piirkonnad. Seal pidasid rikaste linnriikide valitsejad oluliseks kunstide ja teaduste soosimist. Metseenid rahastasid, üks kuulsamaid metseenperekondi on medicid firenzeds. Tegid ka maarjajääd(kangaste värvimiseks) Humanist inimesekeskne ja ilmalik maailmavaade, mis vastandub keskajal jumalakesksele ja kiriklikule maailmavaatele. Kiriklik Humanistlik Keskmes jumal, inimese peamine ülesanne Keskmes inimene, olulised soovida ja
ja 16. sajandi. On kultuuriperiood, mis vastandus keskajale. Teiste sõnadega: uus maailmavaade ja uus kultuuritüüp, kus jumalakeskne maailmakäsitus asendati inimkeskse maailmakäsitusega. Eeldused uue maailmavaate tekkeks kujunesid esmalt Itaalia linnriikides: - kaubandusele tuginev majanduslik tõus - rikkuste kogunemine ja panganduse teke - varakapitalistlike suhete kujunemine Rikaste linnriikide valitsejad pidasid oluliseks kunsti ja teaduste soosimist. Lisaks: maade avastused, trükikunsti leiutamine jne. Märksõnad: - antiikkultuuri taassünd - Soov ei olnud antiikkunsti korrata, kopeerida, vaid luua midagi samaväärset või isegi paremat. - suurem ilmalikkus Jumalasse usuti endiselt, kuid loobuti keskaegsest arusaamast, et inimene on Jumala kõrval tühine ja tähtsusetu. Varem oli huvi keskmes Jumal ja see, mis tuleb peale surma. Nüüd muutus tähtsaimaks Inimene ise ja tema maine elu.
Normatiivsed standardid ja käitumist juhtivad normatiivsed reeglid kaitsevad teatud väärtusi. 18. Nimetage moraalseid väärtusi. Vabadus,tarkus, heatahtlikkus, armastus, sõprus,ausus, õnn, privaatsus.Julgus, Usaldusväärsus,Ausus,Lojaalsus,Tolerantsus. Platoni järgi veel ka mehisus,vaprus,mõistlikkus nt. 19. Mis on väärtuste loomus, kas väärtused on objektiivsed või subjektiivsed ? objektivist on seisukohal, et väärtused väärivad soosimist, ükskõik, kas keegi neid tegelikult sovib või ei, nad on mingil moel meist sõltumatud. Objektivistide arvates saab Hea lahutada sellest, mida soovitakse. Objektivistid: Platon (428-348 eKr): me soovime Head, sest see on hea. Hüve on kõrgeim vorm, on väljendamatu, jumalasarnane, sõltumatu ja tunnetatav ainult pärast filosoofiaõpinguid. Subjektivist leiab, et väärtused sõltuvad soovijatest, on nende suhtes relatiivsed.
murrang. Renessanssi tekke eeldused olid majanduslik tõus (Vahemere kaubandusest saadi suurt tulu), rikkuste kogumine, panganduse teke (pangadusperekond Medici'd, panganduslinn Firenze) ja uute varakapitalistlike suhete teke (käsitööliste töökodade asemel tekkisid manufaktuurid). Tekkisid manufaktuurid, mis olid tavalistest töökodadest suuremad. Seal töötasid palgatöölised ja töö toimus käsitsi. Tööjaotus oli olemas. Kunsti ja teaduse soosimist peeti võimu sümboliks. Valitsejad või rikkad perekonnad (Medici'd) rahastasid erinevaid projekte ja palkasid arhitekte. Oluliseks muutus algupärandite lugemine ehk tekstide (eelkõige ajaloo ja kirjanduse) lugemine kreeka või ladina keeles. Hakati väärtustama Cicero loodud ladina keele versiooni, aga keskaegsesse ladina keelde hakati suhtuma põlgusega. Erinevaid dokumente hakati koostama rahvuskeeltes. Ühelt poolt ülistati ladina keelt, kuid
o See evolutsioon ei pea ilmtingimata baseeruma geeni-või meemitaolisel diskreetsel ühikutel o Kultuuri ja bioloogiline evolutsioon on lahutamatult kokkusõlmunud (nt koostöö ja tolerantsusgeen) o Laktoositolerantsuse geenide levik pärast piimakarjakasvatuse tekkimist o Keisrilõike kasutuselevõtt peaks soosima suurte ajudega sündimist ja IQ soosimist o Inimese skeleti ja kolju hapramaks muutumine - pärast seda võeti kasutusele viske jm kaugrelvad, vähenes toekast kehaehitusest tulenev kasu o Õppimise ja õpetamise võime evolutsiooniliselt väga oluline Lõivsuhe: selleks, et aju saaks efektiivselt vastu võtta kasulikku infot, peab ta olema üleüldse igasugusele infole vastuvõtlik ehk kergeusklik
Kuninga ja parlamendi vahel probleeme ei olnud. Probleemid hakkasid tekkima, kui 1603. aastal sai Inglise kuningaks James I -> uus dünastia Stuartid'e dünastia, kui taheti hakata valitsema absolutistlikult (tõrjuda parlamenti valitsemisest kõrvale), sest: Ta oli pärit otimaalt -> teda oli kasvatatud absoluutseks valitsejaks(ei arvestata parlamendiga) nende dünastia oli katoliiklik (enne oli anglikaani kirik + puritaanid), kuigi ta jätkas siiski anglikani kiriku soosimist ja katoliiklased langesid kohati isegi tagakiusamise alla (1605. Aastal toimus katoliku kiriku pooldajate poolt ettekavatsetud vandenõu ehk püssirohu vandenõu, mille eesmärk oleks olnud lasta õhku parlamendi hoone ja taastada katoliku kirik) ning ka puritanid langesid tagakiusamise alla ning olid sunnitud lahkuma Ameerikasse. Kuninga välispoliitiline kurss -> Hispaania oli katoliiklik ning James I pidas neid liitlasteks (tahtis häid suhteid). Inglased seda ei soosinud.
kasutusse Euroopas kinnistunud funktsionalismi tüüpilisi väljendusvahendeid: lamekatus, sammastele tõstetud hoone(osa), horisontaalne aknariba, ornamentidest puhtad (tihtipeale valged) seinapinnad, vaba ruumiplaneering. Funktsionalismi kõrgaeg jääb Eestis suhteliselt lühikesse perioodi: aastaisse 1931-34, millest viimane tähistab vaikiva ajastu algust ja samal ajal esinduslikuma arhitektuurisuuna riiklikku soosimist. See avaldus eelkõige väärikate viimistlusmaterjalide (näiteks dolomiit) ja eestipärase ornamentika kasutuselevõtus fassaadikujunduses. Siiski ei kadunud nõndanimetatud valge funktsionalism, mille kõige tuntum esindaja oli pikki aastaid Pärnu peaarhitekt Olev Siinmaa, pärast vaikiva ajastu saabumist kuhugi, kuigi riigi esindusfunktsioone see enam ei kandnud. Kuulsaimad valge funktsionalismi esindajad valmisidki pärast 1934. aastat Pärnus: Rannahotell (1937) ja rannahoone (1939)
Mees pidi olema kasin, pühendunud, kokkuhoidlik, vältima välist hiilgust. Mitte asju ja tooteid nautima. Virtus- võime olla mees, võimalikult vähe nõrgestavaid omadusi. Moraal ei tule religioonist. Roomlastel ei olnud dekaloog´i- käskude kogu, 10 käsku. Moraalijuhiseid ei olnud. Jumalad ei andnud roomlastele igapäevaseid käitumismalle. Jumalad nõuvad traditsiooniliste riituste täitmist. Selle tasuks lubavad jumalavad vastavalt oma funktsioonidele jätkata inimeste soosimist. Sellega seotud termin religio. Re+ligo(midagi uuesti siduma). Raskesti mõistetav termin. Roomlaste jaoks ei tähistanud religio kultust, vaid instinktiivset tunnet, eelaimdust, intuitsiooni. Väljendus kõikvõimalike märkide tõlgendamisel. Religio tulemusena lükatakse mingi ettevõtmine edasi, kui aeg tundub ebasobiv. Võib tõlgendada lindude lendu, kuuldud sõna. Augustinus „Confessiones“. Oli juba peaaegu kristlane, lugenud piiblit, eelistas teisi autoreid. Ema püha Monica
annaabi.ee 
