pikikiuline. Tugev, meeldiv seenelõhn. HEA SÖÖGISEEN! Iseloomulik jahulõhn MÜRGINE! Roheline kärbseseen ja kasepilvik Kübara värv rohekas. Seeneliha valge. Jalal krae ja tupp. Jalg valkjal põhjal kaetud oliivkollakate soomustega Krae ja tupp puuduvad. Kasvab laialehistes leht- ja Jalg valge ja ühtlase jämedusega, või alt ahenev. segametsades, kus on tamme ja pärna. Kasvab rohtunud paikades, niisketes metsades, metsaservades, puiskarjamaadel,
Liblikad Robin ja Karel Iseloomulikud tunnused ● laiad soomustega kaetud tiivad ● sale keha ● tiibade pealmine pool kirev ja alumine pool tagasihoidlik Elupaigad ja toitumine Jaotumine Liblikad jaotuvad pisiliblikateks (väiksemad) ja suurliblikateks (suuremad) Suurliblikad jaotuvad päevaliblikateks ja ööliblikateks paljunemine ● Liblikad on täismoondega putukad ● Emane liblikas muneb munad, millest kooruvad röövikud. Röövikud nukkuvad ning kujunevad täiskasvanud liblikateks. Kaitsekohastumused Tähtsus looduses ja inimese elus
pruuni värvi. Õigupoolest on palju üksteisele lähedasi kasepuravike liike. Kübaranaha värvitoon on helepruunist kuni tumeda tõrvapruunini. Kübaranahk lõppeb kübara servas ega ei lähe ega suru serva alla. Torukesed kübara alaosas paiknevad tihedalt ja poorid on väiksed. Mida vanemaks saab see seda rohkem vajub helehall allapoole. Jalg on suhteliselt pikk ja suhteliselt peenike. Selle pind on kaetud tumedate soomustega ja mõnikord ka tumedate teradega. Valge viljaliha on paks ja kübaraosa vesiselt pehme.Kasepuravikud on sellised seened mis kasvavad sagedasti. Nad on levinud kaskedega leht- ja segametsades, raiesmikel ja parkides. Kasepuravike hooaeg on väga pikk, kasepuravike levik võib alata juba suve algul.Kasepuravikud on söögikõlblikud, kasutuskõlblikud, mahedad söögiseened, aga kasvades valmivad kiiresti ja on tihti ka vägagi ussitanud
eriti rasvased üle 15%- angerjas, lõhe, viidikas. Kala varurasvad võivad pikneda eri paikasdes ( lõhel seljapiirkonnas, kohal siseelundite ümber, tursal maksas jne), rasvasus erineb aastaajati(näiteks on kevadised räimed palju lahjemad kui sügised ) ja sõltub ka isendite suurusest. Tervisliku toitumise seisukohalt on kalarasv kõrgelt hinnatud, sest sisaldab oomega -3 rasvhappeid. Tuuralised on kõige hinnalisemad kalad, kellel on kõhreline skelett, st,et kalal ei ole kaetud soomustega, vaid luukilbi ribadega. Kala võib sisaldada 7-30% rasva. Neid kasutatakse värskelt, vinnutatult (kuivatatult looduslikes tingimustes ), suitsutatult,konservide valmistamiseks. Heeringalised on räim, heeringas, kilu, sardiinid. Põhiline osa heeringasaagist soolatakse, osa külmutatakse. Selle rühma kalu kasutatakse palju koserveeritult. Lõhelised on lõhe, keta,forell,siig jne.Lõheliste liha on õrn ja rasvane, kasutatakse soolamiseks, vinnutamiseks
8.B Klass Üks suuremaid putukaliike 160 000 liiki Eestis 2 200 liiki Kuuluvad lülijalgsete seltsi, putukate klassi Kehapikkus paar mm kuni 3 ja enam cm Lüliline keha, kaetud karvade või soomustega Liblikatel on peened jalad ja sale keha Hästi arenenud tundlad ja liitsilmad Imilondiks moondunud suised ·Liblikate pea kinnitub kehale peene kaelaga. ·Rindmik koosneb kolmest omavahel kokkukasvanud lülist ·tagakeha on ilma jätketeta silindrikujuline või mingitpidi lapik moodustis PÄEVALIBLIKAD HÄMARIKULIBLIKAD Tiibade algkülg tumedam Hallikad tiivad lamavad Laiad tiivad puhkeasendis keha peal
Sirmikud Sirmikud on soomustega kaetud,suurte kübaratega ja kõrgete jalgadega seened.Eoslehekesed ei ole jala külge kasvanud.Jala ülaosas on lahtine suur rõngas, mida võib liigutada pikki jalga üles-alla.Sirmikud on saproobindid ja eelistavad kasvukohanaKvaliteetset pinnast kas toitainerikkas metsas võiinimasustuse lähedal.Need on väga head söögi seened.Suur sirmiku levik on sageli huumuserikkates,põlluservades,aedades,metsaservades ningmetsalagendikel juulist-oktroobini.Suure sirmiku kübar kasvab isegi 30cm laiuseks.See on algul munakujuline seejärel kellukjasja kumer ning lõpukslameneb laiaks.Kübara pinnal on suured tumepruunid,kübaranahast moodustunud soomused,mis turritavadheledama põhja pinnal. Eoslehekesed on valged ega asetu jalale.Ühtlase jämedusega jalg on 25-35cm pikk,alusel paksenenus.Jala pinnal on laiuti tumepruun vöötmuster.Jala ülaosas on suurlahtine helepruun rõngas.Seeneliha on valge,vatias ja pehm...
KALAD! Kalad on ldnimetus vees elavatele kigusoojastele keelikloomadele. Termin ei oma tnapeval sstemaatilist thendust, vaid on kasutusel kokkuvtliku mistena sarnase vlimusega loomade klasside esindajate kohta. Ajalooliselt on ta siiski ka taksonoomilise hikuna kibel olnud (klass Pisces). Kalade keha on kaetud soomustega ning arenenud on kaks paari paarisuimi ja mitu paaritut uime. Kalu on rikkalikult meredes ja mageveekogudes, kalaliike elab alates ookeanisvikutest kuni krgete mgijrvedeni. Kalad on thtsad inimese pgiobjektid, paljusid liike kasutatakse tstuslikult; levinud on ka nende kasvatus kalatiikides. Kaladel on ka rekreatsiooniline ja esteetiline vrtus: populaarne on nii ldine kalapk kui ka sportkalapk, esteetilist vrtust omavad kalad niteks akvaariumites
taime- ja loomarühmi: · ürgaegkond- bakterisarnased tuumata elusolendid; · aguaegkond- esimesed vetikasarnased elusolendid, esimesed hulkraksed taimed · vanaaegkond- maismaataimed; hulkraksed loomad, selgrootud, maismaaloomad · keskaegkond-paljasseemnetaimed, eostaimed(sõnajalad); saurused, · uusaegkond- katteseemnetaimed e. õistaimed, imetajad, esimene inimene 6. Omadusi, mis võimaldasid roomajatel asuda elama maismaale: · soomustega kaetud nahk kaitses neid kuivamise eest · sigimine ei olnud enam veega seotud · munaraku ümber moodustuv kest kaitses kuivamise ja vigastuste eest 7. Loomarühmi, millest on arenenud: a) linnud- roomajad, b) imetajad-primitiivsed roomajad III KÜSIMUSED 1. Mis eelise ligi eksisteerimiseks annab see, et ühe isendi järglased on erinevate omadustega. Too näide. 2
Öise eluviisiga Päevase eluviisiga Tavaliselt tuhmi Tiivad erksavärvilised hallikaspruuni värvi Jässakama kehaga 2 Liblikate kehaehitus Pea kinnitub rindmikule suhteliselt peene kaelaga ja on küllalt liikuv. Pea kannab kahesuguseid jätkeid: suiseid ja tundlaid. Liblikate rindmik koosneb kolmest omavahel tugevasti kokku kasvanud lülist. Liblikate tiivad on enamasti kaetud tihedate soomustega ehk lamenenud karvadega.Karvad aitavad säilitada kehasoojust. Liblikate tagakeha on ilma jätketeta silindrikujuline või miskitpidi lapik moodustis. 3 Toitumine Liblikad on taimtoidulised. Liblikad toituvad imilondi abil, mis on tavaliselt spiraalselt kokku keerdunud, kuid õienektari imemiseks keerdub lahti. Imilondi pikkus vastab liblika külastatavate õite sügavusele. 4
Selts Sihktiivalised Kiilid Liblikad Mardikad Kiletiivalised Kahetiivalised T 1.Tugevad 1.Suured 1.Tiivad 1.Tugevad 1. 2 paari 1. kaks tiiba U tiivad silmas kaetud kitiinist kilejaid tiibu 2. teine paar N 2.Hääle- 2.Pikk ja soomustega kattetiivad 2.Mitmeid tiibu N aparaat: peenika , mis annab 2.Kilejad ühiselulisi muutunud U tirts-hõõruba tagakeha värvi katteriivad putukais seemistiteks S tagasäärt 3.Suured, 2.Imilont (tööjaotus) E vastu esitiiba tugevad D titsikas- kiletiivad(2 hõõrub tiiva- paari) otsi vastamisi 4.vastsel
puuliigiga nad koos kasvavad. Palupuravik kasvab koos männiga. Tume rebasepunane kuni pähkelpruun 5-15 cm laiune kübar on ümar (kuklikujuline), sametine ja veidi üle serva rippuva kübaranahaga. Poorid on tumekreemjad. Jäme silinderjas jalg on kaetud tume-punapruunide vatjate soomustega; valkjas söödav seeneliha värvub aeglaselt suitshalliks, hiljem mustjaks.Eosed on pruunid. Viljakehasid võib leida suvest hilissügiseni. Levib Põhjamaade männikutes, Eestis eriti sagedalt. Kuuseriisikas (Lactarius deterrimus) Kuuseriisikas (Lactarius deterrimus) on riisikas, mis kasvab Euroopas ja Põhja-Ameerikas sümbioosis
Elukeskkond · Lendamiseks esimene tiivapaar · Tagatiivad muutunud sumisteks · Lendavad niiske ja tuulevaikse ilmaga · Päikesepaisteline ja tuuline ei sobi · Elavad varjulistes põõsastikes, tihedas rohus ja metsaservades. Pistesääsklased · Kahetiivaliste selts · Rohkem kui 2000 liiki · Taimemahl, lindude ja imetajate veri · Pistesääskedel pikk ettepoole suunatud iminokk ja läbipaistvate soomustega kaetud keha · Vereimejad: hallasääsed, linnusääsed, soomussääsed, metsasääsed, laulusääsed. · Puuduvad vaid kõrbetes Hallasääsed · Eestis 4 liiki- tavalisemalt metsa- ja harilik-hallasääsk · Metsa- hallasääsk: 2 põlvkonda aastas- juunis ja augustis · Harilik- hallasääsk- suurim malaaria edasikandja põhjapoolkeral · Äratuntav tagakeha püsti hoidva istumisasendi järgi. Linnusääsed · Kõige suuremad sääsed · Eestis 5 liiki
Valmik Kitsad ja nahkjad Sale keha, peened Kattetiivad, Suured silmad, Neli kilejat tiiba, Kaks tiiba, eestiivad, jalad, tiivad lennutiivad, tagakeha, tiivad, tagakeha tipus tundlad, sääsed- tagatiivad laiad ja kaetud kitiinkest, eesosa söövad putukaid muneti või sale keha, pikad kiledad, soomustega(2 kaitseb kilp, mürgiastel, jalad. Kärbsed- hüppejalad, paari), keha söövad taimi, enamik sipelgaid jässakas keha. S haukamissuised, kaetud karvadega, loomi, sõnnikut ja on ilma tiibadeta, toituvad nektarist,
Puravike viljakehad on lihakad, kübar ja jalg selgelt välja arenenud, torukeste kiht eraldub kübarast kergesti, tihti leidub loor. Torukestel arenevad eoskannad, neil omakorda neli eost. Eospulber on kreem, ookerkollane, pruun, roosakas või hall. Eosed on ellipsoidsed, silinderjad või käävjad, siledad või ornamenteeritud (soomuspuravik), tavaliselt pigmenteeritud Kõigil puravikel on jalg terves ulatuses kaetud valgete, pruunikate või mustade soomustega. Torukesed ja poorid on valged, kollakad või hallikad, väga väikesed ja ümarad. Enamasti kleepuv kübar on noorelt peaaegu kerajas, vananedes lameneb. Kui viljakehi katsuda, vigastada, murda, lõigata vms., värvub paljudel liikidel seeneliha õhuga kokkupuutes siniseks, roosaks, punaseks, lillaks, halliks või mustaks. Seesugused seeneliha värvuse muutused on olulise süstemaatilise tähtsusega. Puravikud on okas- ja Eestis leiduvaid liike
järsult enamik tiivasulge nelinurksed Harilik hiilgekiil tagatiivad on alusel laienenud, eestiibadest laiemad keha roheka läikega laup üleni tume Harilik loigukiil tagatiivad on alusel laienenud, eestiibadest laiemad keha kollane, pruun, punane või must heledate ja tumedate laikudega jalgadel kollased vöödid Ehmestiivalised Väliselt sarnanevad ehmestiivalised liblikatega, kuid ehmestiivaliste tiivad pole kaetud soomustega, vaid on hoopis karvased. Ehmestiivalistel on üsna pikad niitjad tundlad. Ehmestiivalised lendavad loiult ja sugugi mitte meelsasti. Ehmestiivalisi võib leida veekogude lähedusest, nende vastsed elavad vees. Ehmestiivaliste vastseid nimetatakse sageli "puruvanadeks". Ehmestiivaline pikad niitjad tundlad tiiva pind karvane tiivad puhkeolekus kehal katusetaoliselt elavad veekogude ääres lend loid vastseid nimetatakse "puruvanadeks"
Ta on kirjutanud mitmeid raamatuid näiteks:"Kalevipoeg", ,,Eesti-rahva ennemuistsed ja vanad laulud", ,,Lembitu" ja palju teisi lugusid ja raamatuid. Vanasõna on üks rahvaluule zanr mille tunnuseks on lühidus ,poeetilisus ja õpetlikkus.Kui hakkata sobitama Kreutzwaldi jutte ja vanasõnu siis need oleksid järgmised: ,,Põhja konn" see on Kreutwaldi laul, mille peategelane on härja kehaga,konna jalgadega, maosabaga suur elukas kelle keha oli kaetud soomustega, mis olid tugevad kui kivi ja raud. Selle jutu kohta sobiks vana sõna ,,Ülekohus ei seisa kaua kotis", sest Põhja konnast sai noormees jagu ning pärast seda sai põrgupiiga noormehest jagu. Vanasõna ,,hüva nõu on kallis" käib ,,Tark mees taskus" ja ,,Pilli-Tiidu" juttude kohta. Nendes juttudes olid nõustajateks kirp ja vana mees, kelle abiga said noormehed oma tahtmise ning said rikkaks. Vanasõna ,,iga kingsepp jäägu oma liistude juurde" sobib ka minu arvates ,,Pilli-
ja käimisjalad 5. Koosta toiduahelad mille üheks lüliks oleks vesikirp, jõevähk või ämblik. Vesikirp, haug, saarmas - taimhõljum,jõevähk, inimene - hiir, ämblik, madu 6. Ämbliku välisehitus, kehaosade ülesanded. 8 Lihtsilma (valguse muutust, liikumist), pearindmik, tagakeha, võrku tootvad näärmed, jätked (süstib mürki). 7. Putukate rühmad ja neid iseloomustavad tunnused.Kahetiivalised(üks paar tiibu), Kiletiivalised(Kaks paari kilejaid tiibu), Liblikalised(soomustega tiivad), Mardikalised(Kattetiivad), teised putukad. 8. Lestad nende kahjulikkus ja nendest hoidumise võimalused/viisid. Allergia, haigus - puhastada, koristada, mürgid. 9. Milliseid meeli kasutavad lülijalgsed omavahel suhtlemisel ja toidu otsimisel. Too näited. Nägemist, kompimist ja maitsmist. 10. Võrdle putukaid ja ämblikke, leia sarnasused ja erinevused. Sarnasused: Lüliline keha, tundlad, tagakeha - Erinevused: Ämblikuk on
Tunnused Jäsemed, Kuiv nahk, Teravad hambad Selgroog külge jäsemete küljes vahetab nahka kinnitatud kilp on küünised iga aasta Nahk kuiv Kaetud Kuiv Kuiv soomustega Jäsemed Neli Puuduvad Asutavad küljel Neli jäsemed silmad Suu ja hambad Teravad, peenikesed, tahapoole kõverdunud kõrvaava Kuulmine kehv Kuulmine vilets
kilprüüna asetsevad luuplaadikesed. Värvuselt on ogalik üldiselt hallikas-hõbedane. Ogalik võib elada nii mere- kui ka magevees. Ogalikud on segatoidulised, kes söövad igasuguseid selgrootuid, aga ka veetaimi, kalamarja ja kalamaime. Looduses langeb ogalik ohvriks paljudele röövkaladele. Roomajad on esimesed tõelised maismaaselgroogsed. Suurem osa roomajatest ei tegele järglaste kasvatamisega. Roomajad on kõigusoojased õhku hingavad selgroogsed loomad, kelle keha on kaetud soomustega. Roomajatel on erinevalt kahepaiksetest südame vatsakeste ebatäielik või täielik vahesein. Nende liikuvus suureneb kuid sellega kaasneb jäsemete vöötmete tugevnemine. Roomajad on üks mitmekesisemaid selgroogsete klasse, nende hulka kuulusid ka imetajate ja lindude eellased. Roomajate hulka kuulub äärmiselt mitmekesise kehaehitusega loomade rühmi. Linnud on soojaverelised kahel jala kõndivad selgroogsed loomad, keda
pimeduses laieneb. Päeval aheneb see kitsaks piluks. VÄRVUS JA MASKEERING: Mõningad on suutelised muutma oma naha värvust nagu kameeleonidki. Kameruni pantergeo on päeval tumepruun, öösel aga kollast värvi. Madagaskari lamesabagekol on aga nii lame keha, et puutüvel on teda raske märgata. SABA: Enamik gekosid heidab endil hädaohukorral saba küljest. Hiljem kasvab asemele uus lühem saba. NAHK: Õrn, kergesti vigastatav, tavaliselt kaetud peente soomustega, mille vahel on ka suuremaid ogakeste või köbrukeste kujul. Mõned liigid suudavad sõltuvalt tujust või enesekaitseks oma värvust muuta. SUURUS: Pikkus oleneb liigist. Tavaliselt 3,5 40 cm. PALJUNEMINE: MUNADE ARV: Reegline 2. Mõningad gekod munevad korduvalt. LOOTE ARENG: Isegi kuni aasta HAUDUMISAEG: 6- 10 nädalat. ELUVIIS: HARJUMUSPÄRANE: Erakud, mõned langevad talveunne. LÄHISUGUUSES OLEVAD LIIGID: Sugukond hõlmab ligikaudu 90 perekond neljas alamsugukonnas
maitsetaju TORUJAS seedeelundkond:Suised,pugu,magu,kesksool,prak ERITUSELUNDID VERERINGEELUNDKOND HINGAMISELUNDKOND eritustorukesed(eritusava puudub) sda,1 veresoon.AVATUD VR ei transpordi hapnikku trahheed(ulatuvad kigi siseelunditeni) ________________________________________________________________________________ ____________________________ LIBLIKAD-taimede tolmendajad Keha kaetud karvadega.Laiad tiivad,kaetud soomustega,mis aitavad liblikal paremini lennata.Keha paljas.Pevaliblikad&hmarikuliblikad.Toitub imilondiga ienektarist.Areneb tismoondega.Munevad munad taimele,millest toituvad nende rvikud.Nukk on liblika liikumatu ajajrk.muna-vastne-nukk-valmik MEELEELUNDID Arengut,kus muna-,vastse- ja valmikujrgu krval esineb ka nukujrk nimetatakse tismoondeks. maitse-jalgadel maitsmiselundid lhn-pikad tundlad neb hsti
Lehelaba pikkus on kuni 15 cm ja laius kuni 7 cm, sulghõlmine, ümardunud tipuga. Tammeleht on meie looduskaitse sümbol. Ka türi Gümnaasiumi sümboliks on tammeleht. See kaunistab meie kooli märki, tänukirju, kiituskirju jm. Noore tammepuu koor on sile, läikiv ja oliivpruun, vanematel puudel muutub koor hallikaks ning krobeliseks. Noored võrsed on punakaspruunid, heledate lõvedega. Võrseid kasvatab tamm kaks või isegi kolm korda aasta jooksul. Pungad on munajad, paljude soomustega. Tamme vili on üheseemneline tõru. Ta kaalub rohkem kui 50 sendine münt ja on kuuse seemnest 400 korda raskem. Iga tõru valmib lüdis, mis on nagu krobelise pinnaga kausike. Valminud tõru on helepruun, sileda kestaga, ühes otsas on väike teravik ja teises ketas, millega ta kinnitub lüdisse. Tõrusid söövad mäger, orav, leethiir, metssiga, metskits, pasknäär. Pasknäär on tammetõrude peamine levitaja, kes hoolitseb tahtmatult tamme järelkasvu eest.
Erineb vaalast, sest elab maismaal 4. 4. Erineb kitsest, sest tal pole sarvi 3. Kus see loom elab? Aafrikas, Indias,Sri Lankal, Hiina lõunaosas ning Kagu-Aasias 4. a)Millest see loom toitub? Sipelgatest ja termiitidest b)Koosta üks 4- lüline toiduahel, milles on osanik ka teie loom. Sipelgad – soomusloom- leopard- hüään 5. Millega see loom on kaetud? (karvad, soomused, sile vm) Mis värvi? Miks tal sellist kehakatet on vaja? Kaetud soomustega, mis neid hästi kaitsevad 6. Mille poolest see loom sarnaneb või erineb ….. ? Igale poole vähemalt 2 põhjendust Sarnaneb Erineb Kalaga 1. Keha katavad soomused 1. Pole uimi 2. 2.Pole lõpuseid Roomajaga 1. Saba on mõlemal toeks ja 1. Roomajate keha pole püsivalt soe tasakaaluks 2. Pole kõrvalesti 2. Linnuga 1
oluliselt tekitavad heli lühenenud või kattetiibade ja taandarenenud tagajalgade abil lapatsitaolisteks (tirtslased) soomusteks. LIBLIKALISE 4 tiiba-kaetud imilondiks Täismoondega Seljal kokku Siidiliblikas, D soomustega,mis muundunud- vastne:röövik pandud tiivadega koiliblikas,lapsu moodustavad imevad lillel istuded pole - tiibadele mustri, teda peaaegu üldse liblikas,Leinal., alumine pool vedelat toitu näha, maitset- pääsusaba
silmadega pea. Taolistiivalistel on ees ja tagatiivad ühelaiused. Siia kuuluvad väikesed kiililised nagu liidriklased (pildil kuuliidrik) ja kõrsiklased ja veidi suuremad vesineitsiklased. Eristiivalistel on tagatiivad eestiibadest laiemad, eriti tiibade alused. Sellesse rühma kuuluvad suurimad kiilid: tondihobulased (pildil rohetondihobu) , samuti hiilgekiillased ja vesikiillased. Liblikalised Liblika tiivad on soomustega kaetud. Liblikas areneb täismoondega (muna, vastse, nuku ja valmikujärk). Tiibu on neil 2 paari. Teine liblikaid iseloomustav tunnus on imilondiks muundunud suised, millega nad saavad imeda vedelat toitu (peamiselt nektarit). NT: koerliblikas, admiral Ühepäevikulised Ühepäevikulised on putukad keda võib Eestis leida suve õhtupoolikutel veekogude läheduses. Pärast paaritumist surevad isased kohe, peale munemist emased.
Nad on pisikesed, varjulise eluviisiga, paljunevad kiiresti, lendavad. · Putukate tähtsus looduses ja inimese elus. Tolmeldajad, osa toiduahelast, lagundajad, kahjuritõrje, kahjurid, toodavad kasulikke aineid, levitavad haigusi, rikuvad toitu. · Too välja liblikaliste, kahetiivaliste, kiletiivaliste ja mardikate oluklised tunnused. Kahetiivalistel on 1 paar tiibu, tagatiivad taandarenenud sumisemisekd. Kiletiivalistel on 2 paari kilejaid tiibu. Liblikalistel on väikeste soomustega kaetud suured tiivad. Mardikalistel on tugevad ja paksud kattetiivad, kilejad tagatiivad lendamiseks. · Mesilaspere. Mesilasema muneb, Töömesilased ehk väikesed viljatud emased hoolitsevad vastsete eest, korrastavad taru, käivad korjel. Lesed ehk isased viljastavad mesilasema. Vastsetest arenevad töömesilased. Mõisted: Koda- limuste keha kattev ja kaitsev kõva lubiainest moodustis. Mantel- limuste koja all paiknev nahakurd, mis katab keha ja eritab lubiainet.
Liblikad Välisehitus Liblikad on putukad Liblikal on sale karvadega kaetud keha(soojus) Liblikad on 2 paari laiasid tiibasid Liblika tiivad on soomustega kaetud- lendamine ja muster Tiibade alumine pool on tagsihoidlikumates toonides Liblikad on taimetoidulised Enamikel liblikatel on imilondid,millega nad vedelat toitu imevad(nektarit) Imilondi pikkus vastab liblika külastatavate õite sügavusele Puhkeolekus on imilont spiraalselt kokku keeratud Nektari maitset tunnevad liblikad jalgadel olevate maitsmiselunditega Lõhna tunnevad liblikad tundlatega Liblikad on tähtsad tolmeldajad
Ken Krister Maalinn 10.klass Juhendaja: Kersti Luik Rapla 2014 Kalad on üldnimetus vees elavatele kõigusoojastele keelikloomadele. Termin ei oma tänapäeval süstemaatilist tähendust, vaid on kasutusel kokkuvõtliku mõistena sarnase välimusega loomade klasside esindajate kohta. Ajalooliselt on ta siiski kataksonoomilise ühikuna käibel olnud (klass Pisces). Kalade keha on kaetud soomustega ning arenenud on kaks paari paarisuimi ja mitu paaritut uime. Kalu on rikkalikult meredes ja mageveekogudes, kalaliike elab alates ookeanisüvikutest kuni kõrgete mägijärvedeni. Kalad on tähtsad inimese püügiobjektid, paljusid liike kasutatakse tööstuslikult; levinud on ka nende kasvatus kalatiikides. Kaladel on ka rekreatsiooniline ja esteetiline väärtus: populaarne on nii üldine kalapüük kui ka sportkalapüük, esteetilist väärtust omavad kalad
7.Novgorodis valitsesid kainemad vaated. Sealsed pühakojad tehti lihtsamad, nende lagedavõitu seinad lubjati valgeks ja nii moodustub vägagi meeldiv kooskõla helendavate müüride ja kullatud sibulkuplite vahel. Huvitav on ka kindlustatud linnasüda, nn. kreml. Kremli keskmeks oli suurejooneline Sofia peakirik. 8.Seni oli juttu kiviarhitektuurist. See levis peamiselt linnades, maal jätkus aga endiselt puuehitiste loomine. Kuplid on kaetud puusindlitega nagu soomustega. Kuni tänapäevani on väga hästi säilinud Kizi puukirikud Oneega järve ääres. See siin ''Issanda muutmise 9. Moskva Punasele väljakule annab ilme samuti puukirikute eeskujul loodud Vassili Blazennõi peakirik oma kirjumustriliste kuplitega. Legendi järgi torgati selle loojal pärast ehitise valmimist silmad välja, et ta ei saaks enam kunagi midagi nii kaunist luua. Valitsejaks oli siis Ivan IV lisanimega Julm. 10.Jumalaema kaitsmise kirik. 11.Petseri klooster
Ahven Ahven on ilusa ja ereda värvusega ahvenaliste seltsi kuuluv röövkala. Külgedelt arenenud keha on piklik, kuid küllalt kõrge, suurima kõrgusega keha eesosas. Lõugadel on ühtlased harjaselised hambad tihedates ridades. Ahvena silmad võrdlemisi suured ning oranzi värvi. Tal on tumeroheline selg, rohekaskollased küljed ning punased uimed. Keha on kaetud pisikeste soomustega, mis moodustavad üsna tiheda ja tugeva kehakatte. Värvus sõltub veekogust: liivase põhjaga veekogudes heledam, mudase põhja puhul tumedam. Kala suurus oleneb tema vanusest. Ahvenad on üldiselt aeglase kasvuga kalad: 20cm pikkuse kala vanus on umbes 10 aastat. Täiskasvanud ahevena pikkus on siis keskmiselt 15-25cm. Eesti vetes püütud rekordkala pikkus on 44 cm. Suurimad ahvenad on kirjanduse andmetel isegi 51-55 cm pikad. Kehamass täiskasvanutel kaladel on enamasti 20 -180 grammi
suurem. Värske seenekübara alaserv võib olla sooniline ja sissepoole pööratud, kuivades muutuvad need soonekesed märkamatuiks. Värvus varieerub kollasest kuni tumepruunini. Kuivades, sealhulgas kuiva ilmaga muutuvad seened heledamaks. Seenekübara nahk on sile ja limane ning tuleb kergesti ära, eriti noortel eksemplaridel. Jalg on pikk, 410 cm pikk ja 23 mm lai, sageli lainelise kujuga, elastne, kübaraga sama värvi või sellest pisut heledam, altpoolt vahel sinakas või soomustega. Eoslehed on kübarast tumedamad. Eosed on 8×13 m suurused, tumepruunid või lillakasmustad, poorsed ja ellipsikujulised. Seen lõhnab nõrgalt rohu või hallituse järele. Maitse puudub või on nõrk ja ebameeldiv. · Skandinaavias ja Eestis ilmub seene maapealne osa augustis ja seda leidub kuni novembri alguseni. Mujal Euroopas kohtab teda septembristdetsembrini. Ida-Kanadas ilmub kübar tavaliselt pärast esimest öökülma ja USA-s kohtab seda jaanuarini.
liikumine. Vanaaegkonna keskel, siluris ja devonis levis elu ka maismaale. Suure muutuse loomariigi arengusse tõid esimesed maismaataimed. Nad eraldasid õhku järjest rohkem hapnikku fotosünteesi käigus nii, et sai võimalikuks loomade elama asumine maismaale. Arenesid hulkjalgsed, putukad ja mõned lülijalgsed ning nende järel kahepaiksed. Seejärel arenes kahepaiksetest edasi esimesed roomajad. Roomajad võisid juba elada pidevalt maismaal, sest soomustega kaetud nahk kaitses neid kuivamise eest. Ka sigimine ei olnud enam veega seotud. Munaraku ümber moodustuv kest kaitses kuivamise ja vigastuste eest. Permiajastul suri välja enamik kaladest ja kahepaiksetest, samuti suur hulk mereorganisme. Jätkus roomajate areng. Keskaegkond kujunes roomajate valitsemisperioodiks. Kuni 30 meetri pikkused hiidsisalikud valitsesid maismaal, vees ja õhuruumis. Roomajatest kujunesid ka esimesed imetajad (200 milj. aasta eest)
läbikäimisse Bütsantsiga, võeti peale ristiusu üle ka võtted ikoonide maalimiseks ja kirikute ehitamiseks. 11. Nimeta mõned kuulsamad vene kirikud? Sofia kirik Kiievis Dmitri peakirik Vladimiris Pokrovski kirik Nerli jõe ääres 12. Kuidas nimetatakse vene kirikute kupleid? Nende nimetuseks on sibulkuppel. 13. Millised kirikud olid ehitatud Kizi saarele? Kirikutel oli palju sibulkupleid, mis olid kaetud puusindlitega nagu soomustega. 14. Kes olid kuulsamad vene ikoonomaalijad? Bütsantsist tulnud Theophanes Kreeklane(u. 1340-1410) ning tema õpilane Andrei Rubljov(u. 1370-1430). 15. Mis on ikoon? Ikoon on pühapilt. 16. Kui pikka aega omapärane vene kunst kestis? Vene kunst kestis kuni 18. sajandi alguseni. Merovingid ja karolingid Kasuta Väike kunstiajalugu ja soovi korral lisaks muud materjali. Kirjuta täislausetega ja lisa võimalusel pildid googlest! 1
Korvõielised Eesti elustik ja elukooslused Sander Rautam Ege Lehtsaar Kätlin Küttis 2011 Süstemaatika Sugukonna üldtunnused · Nad on peamiselt rohttaimed, sagedamini vahelduvate lehtedega, ilma abilehtedeta. · Õied on koondunud korvõisikutesse, ümbritsetud üldkattega, mis koosneb ühe või kahe realiselt või katusekivijalt asetunud kattelehtedest. · Õiepõhi on paljas, või kaetud kilejate soomustega või karvadega. Kuna õiepõhjal asetseb hulk väikesi õisi, siis on korvõisikul üheainsa õie välimus, eriti neil juhutudel kui korvõisikud on väikesed. · Tupp puudub või tema asemel soomused, harjased või karvatutid sulgjatest või lihtsatest karvadest, mis jäävad vilja külge. Sugukonna üldtunnused · Õiekroon moodustub viiest kokkukasvanud kroonlehest. Kokkukasvamise viisilt on õied kas korrapärase putkja või korrapäratu keelja kujuga.
rinnauimed moodusatavad tiivad ligi 100 liiki 30cm kuni 6 meetrit Skelett kõhreline Saba katavad ogasid meenutavad , millest mõned mürgised Sisaldab kusiainet Väga hinnatud on rai maks Sardiin Suurte parvedena Vahemeres jms Heeringa sugukonda kuulub Oli esimene kala, mida hakati konserveerima Makrell (skumbria) Elab meres suurte parvedena 30-50 cm ja kaalub kuni 1kg Keha on kaetud õhukeste soomustega ja seljal iseloomulikud triibud Puudub ujupõis, peab pidevalt ujuma Toitainete rikas ja rasvane Toiduvalmistamisel tume liha osa eemaldada Vältida küpsetusmeetodeid, mis suurendavad kala rasvasust Silm Meenutab ussi, puudub alalõug (iminapp), on sõõrsuuline Toitub teistest elunditest Nahk sile ja soomusteta Silmade taga 7paari kopsuauke 30-45 cm Sobib hästi marineerimiseks ja röstimiseks Tursk (cod)
Kiletiivaliste eluviis on mitmekesine, paljud elavad puidus, mitmed liigid on putukate või teiste lülijalgsete parasiidid.Vastsetele tuuakse toitu ning kogutakse toiduvaru. Nad toituvad putukatest ja nende vastsetest, taimemahlast ja õie nektarist. LIBLIKALISED Liblikad on täismoondega putukad. Liblikalistel on pea, tundlad, rindmik, tagakeha, tiivad, tagakeha ja imilont (muundunud suised, millega nad saavad imeda vedelat toitu). Liblikate tiivad on kaetud tillukeste soomustega, mis asetsevad üksteise peal nagu katusekivid. Liblikad toituvad iseäraliku painduva imilondiga. Nad on peamiselt taimtoidulised, kuid mõned röövikud toituvad ka nahast või villast. Emane liblikas muneb taimedele või maapinnale munad, millest kooruvad väikesed ussikujulised liblikat mittemeenutavad röövikud. Röövikud kestuvad mitu korda ning kasvavad kiiresti. Liblikalisi on jaotatud suurliblikateks ja pisiliblikateks, suurliblikaid omakorda päevaliblikateks ja ööliblikateks.
Enamik kalu on voolujoonelise kehakujuga: see algab peaga, mis läheb sujuvalt üle kereks ning lõpeb sabauimega. Keha on enamasti külgedelt kokkusurutud ja varustatud liikumist võimaldavate uimedega. Kehakuju erinevused peegeldavad nende elupaika: merepõhjas elavad kalad on enamasti lamedad (lest), mudaelanikud usjad (angerjas), vabas vees elavad kalad aga tüüpiliselt "kalakujulised". Kalade nahk on kaitstud soomustega. Nahanäärmed eritavad lima, mis katab ka soomuseid. Lima kergendab ujumist ning on kaitseks. Enamikul meil elavatel kaladel on tumedam seljaosa ning heledam kõhupool. See on kaitsekohastumus, mis muudab nad teistele loomadele vähemmärgatavaks. Kõige suurem kala on vaalhai pikkusega kuni 12,5 meetrit ja kehamassiga ligikaudu 15 tonni. Väikseim kala (ja ühtlasi väikseim selgroogne) on üks troopiliste vete kalaliik India
Tütarlaps peitus ühe kivi taha ja keskendus kujutisele oma silme ees, hajudes valguses, mis sai alguse ta rinnas puhkavast hingest, levides peagi üle kogu keha, selle neelates. Kogu ta olemus kattus õrnade, peaaegu läbipaistvate lumehelvestega, mis kasvasid ümber, formueerudes roosideks, mis vääneldes põimlesid üksteisest läbi ja üle käejäsemete lõpuotstest tekkisid viis kiviteravat pikka küünist, kattudes sama värvi luitunud sulgedega, nahk kattus halli maiku kildkoeliste soomustega, selgroo lülid haakusid lahti, ühendudes kergkoeliste, ent purusumatute kõhrsidemetega. Pikenduse ühest otsast sai vähepainduv, ent tugev saba, teine aga hargnes, enne kui peaajuni sukeldus, ja väljus kehast, andes tuge viiele massiivsele tiivale, harud omavahel ühenduses nahksete kokkusulanud sulgedega. Kolju lõhenes, et taas kokku kasvada, kuid kahest väljaulatuvast killust said vastupidavad sarvmoodustised, tippudest kaares. Lumehelvestest roosid rebenesid
Selts: Hooghännalised (Collembola) Hooghännalised on väikesed (0,25-10,0 mm), väga mitmesuguse kehakuju ja värvusega (kahvatute toonidega kõdus ja erksavärvilised taimedel). Kehakatted õrnad, sageli kaetud karvade või soomustega. Haukamis- või pistmistüüpi suised asuvad peakapsli sees. Tundlad neljalülilised. Esinevad lihtsilmad. Käpad lülilised, tipus ühe küünisega. Malpighi sooned ja trahheed puuduvad. Laialt levinud, eriti parasvöötmes; kõikjal kus leidub samblaid või samblikke (ka Arktika ja Antarktika). Elavad kõdus, taimedel ja vee pindkilel
hulkjalgsed, ämblikulaadsed ja putukad. Seejärel asusid maismaale tänapäeva kopskalade taolised kalad, kes olid võimelised mõnda aega hindama õhuhapnikku. Neile järgnesid tänapäeva kahepaiksete eellased, kes võisid pikemat aega viibida väljaspool veekeskkonda ning vajaduse korral vette tagasi minna. Sel ajal, kui sõnajalgtaimed moodustasid hiiglaslikke metsi, arenesid kahepaiksetest esimesed roomajad. Roomajad võisid juba elada pidevalt maismaal, sest soomustega kaetud nahk kaitses neid kuivamise eest. Ka nende sigimine ei olnud enam veega seotud. Munaraku ümber moodustuv kest kaitses kuivamise ja vigastuste eest. Esimesed elukandjad ilmusid maale 3,5 - 4 miljardit aastat tagasi. Maa esimesed asukad oli lihtsa ehitusega, ilma tuumata, organismid. Elu hakkas arenema ürgookeanis. Vanaaegkond Vanaaegkonna keskel, siluris ja devonis levis elu ka maismaale. Suure muutuse loomariigi arengusse tõid esimesed maismaataimed
mis on tingitud vähenenud higieritusest, palmoplantaarne keratodermia, armistav alopeetsia ning küünte muutused. Mittebulloosne kongenitaalne ihtüosiformne erütrodermia ... pärandub autosoom- retsessiivsel teel. Sagedus on 1/180000 ning arvatakse, et kongenitaalse ihtüosiformse erütrodermia arvel võib toimuda lamellaarse ihtüoosi hüperdiagnostika. Laps sõnnib kolloidbeebina. Hiljem kujuneb generaliseerunud erütrodermia peenikeste, valkjate soomustega, mis väliselt meenutab pigem naha ketendust. Lööbest haaratud võivad olla nii jäsemete sirutus- kui painutuspinnad ning kehatüvi. Kaasuda võivad armistav alopeetsia ja palmoplantaarne keratodermia. Harlequin-beebi ...on kongenitaalsetest ihtüoosidest kõige raskem ning sageli letaalselt lõppev. Pärandub autosoom- retsessiivselt ning keskmiseks sageduseks loetakse 1/300000. Patogenees on veel
lademetest. Süstemaatiliselt on liblikalistele lähimaks putukaseltsiks ehmestiivalised (Trichoptera). Liblikate kehapikkus ulatub paarist millimeetrist 6 ja isegi enama sentimeetrini, tiibade siruulatus varieerub piirides 3 mm kuni 30 cm. Välisehitus Liblikate keha on putukatele tüüpilise lülistusega, pea, rindmik ja tagakeha on selgesti eristatavad. Kogu keha on kaetud rohkem või vähem tihedate karvade või soomustega. Pea on eri liblikaliikidel erineva suurusega, kinnitub rindmikule suhteliselt peene kaelaga ja on küllalt liikuv. Liitsilmad on hästi arenenud, paljudel liikidel esineb ka 3 täppsilma. Suiseid on liblikate seas kahte tüüpi: lõugadega liblikatel esinevad haukamissuised, ülejäänud liblikatel aga alalõugade sisemälutitest tekkinud imilont ning kolmelülilised alahuulekobijad, ülejäänud suiste osad on neil taandarenenud. Imilondi pikkus on väga
Okaspuude lehed Jahedama kliimaga aladel on okaspuudel tavaliselt lamedad, kitsad, teravatipulised või väikesed soomusetaolised lehed okkad. Lõunalaiustel on okaspuudel laiemad, ovaalsemad lehed. Enamiku okaspuude lehed on kõvad ja nahkjad, kaetud vahataolise katte ehk kutiikulaga. Kutiikula kaitseb pikaealisi lehti äärmuslike temperatuuride ja veekadude eest. Käbid ja seemned Enamikul okaspuudel moodustuvad seemned kuivade puitunud soomustega emaskäbide sees. Seemneid kaitsevad käbisoomused ning nad küpsevad kuni kolm aastat. Kui ilm on soe ja kuiv, käbi avaneb ja levitab seemneid. Paljudel okaspuude seemnetel on õhukesed pruunid tiivad, mis aitavad neil vanempuust kaugele kanduda. Levimine kuiva ajal Märja ilmaga jäävad käbid tihedalt suletuks. Sees asuvaid seemneid kaitseb veekindel vahajas vaigukiht. Kuuma kuiva ilmaga päikesepaistes vaik pehmeneb ja soomused avanevad, et seemneid välja lasta
osa. Lehti mugulal ei ole. Selle väikestes lohkudes asetsevad pungad, millest areneb maapealne võsu. Eestis looduslikel taimedel mugulaid pole, kuid kultuurtaimedest on tuntuim mugulatega taim kartul. Enamasti paiknevad mugulad mullas, kuid osal taimedest on need ka maapealsed. Maapealsete mugulate ülesandeks on peamiselt vee säilitamine. Maapealsed mugulad on näiteks troopilistel orhideedel. Sibulate ja mugulate vahevormiks on maa-alused mugulsibulad. Nagu sibulad, on need kaetud soomustega, kuid sarnaselt mugulatega kogunevad säilitusained mitte soomustesse, vaid varre ossa. Kasutatud kirjandus: http://bio.edu.ee/taimed/general/oistaim.html http://www.sjg.edu.ee/~ly/hotpot/vosu.htm http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/7klass/2kliima/7-2-19-3.htm http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/7klass/2kliima/7-2-19-2.htm http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/1klass/8taimed/1-8-7-3.htm http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/7klass/2kliima/7-2-18-1.htm
Näiteks: tondihobu, hiidik, veisineistik. Ehmestiivad- · Valmikud on hallikate või pruunikate tiibadega, kohmakalt lendavad putukad. · Tiivad on kaetud peenete karvakestega ehk ehmestega. · Vastsed elavad vees, on taim- ja loomtoidulised. · Mõned ehitavad enesekaitseks nö. Majakese(puruvana) ning mõned koovad saagi püüdmiseks püünise. Liblikad- · Liblikatel on sale keha, peened jalad, 4 tiiba on kaetud värviliste soomustega. · Nende keha on karvane(hoiab sooja) ja jalgadel on maitsmismeel, lõhna tunnevad tundlatega. Liblikad jagunevad kaheks: Hämarliblikad(öine eluviis, jässakas keha, tagasihoidlik värvus) Päevaliblikas. · Libliklikad on taimetoidulised, toituvad imilondi abil, mis on tavaliselt spiraalidest kokku keerdunud, kuid õienektari imemiseks keerdub lahti. · Imilondi pikkus vastab liblika külastavate õite sügavusest.
Põlvamaal ümbermõõt 389cm, Naha külas Põlvamaal kasvav kask ümbermõõt 364cm ning Rulli kask Võrumaal Ruusmäel ümbermõõt 360cm. Arukask on mitmeaastane sirge tüveline puu. Oksad pikad, rippuvad. Puu kõrgus kuni 30(35)m, Vanus kuni 150a. Koor noorelt valge ja keskendav, 30...40-aastaselt moodustub tüve alumises osas paks mustjas korp. Noored võrsed pungad, heledate vahetäpikestega. pungad munajad, terava tipuga, nõrgalt kleepuvate pruunide soomustega. Seemned valmivad juuli lõpus, augusti alguses. Vili on piklikelliptiline kahe laia tiivaga pähklike, mis sügiseti võib tuule abil lennata päris kaugele. 1000 seemne mass on 0,15-0,2g.Viljakasvandus algab arukasel varakult: üksikult kasvades 10-15 aasta vanuselt, puistus 20-30 aasta vanuselt. Kannab vilja peaaegu igal aastal. Seemnesaak on väga rikkalik-kuni 350 miljonit seemet (60kg) hektarilt Noorelt raiumisel annab rikkalikult kännuvõsu. Juurte läbiraiumisel
hääl tekib õhukese membraani võnkumisel, kuid vastandina teistele putukatele pannakse helielund tööle soolest kiiresti väljapuhutava õhu abil. Selline helitekitamise mehhanism on putukate seas teadaolevalt ainulaadne. Kirjeldus • Tundlad ei ole üldiselt eriti sulgjad, isegi isastel. • Surulastel puuduvad kuulmiselundid, kuigi mõnel rühmal on kuulmiselundilaadsed organid peas. • Rindkere, kõht ja tiivad on tihedalt kaetud soomustega. • Mõnel surulaseliigil on lont taandarenenud kuid enamusel on see väga pikk ning kasutatakse nektari imemiseks taimedelt. • Enamus surulasi tegutseb pimedas või õhtuhämaruses kuid mõned lendavad ka päevasel ajal. • Nii emased kui isased on sarnase elueaga 10- 30 päeva. • Enne lendamist, enamus liike väristavad oma lennulihaseid nende soojendamiseks ning lennu ajal kehatemperatuur võib tõusta 40 kraadini. • Mõnedel liikidel on sugudevaheline erinevus
14. Kuidas nägid välja novgorodi stiilis kirikud? Kullatud sibulkuplid ja krohvitud valged seinad. 15. Mille poolest olid erilised Vladimiri kirikud? Need moodustasid omapärase segu Bütsantsist ja vanavene kunstist. 16. Missugused nägid välja kuulsad Kizi saare puukirikud? Kuidas need kirikud mõjutasid Moskva Punasel väljakul oleva 16.sajandil ehitatud Vassili Blazennõi peakiriku arhitekte? puust kirikud, mille kuplid olid kaetud puusindlitega nagu soomustega. 17. Kust pärineb kuulus ikoon ,,Vladimiri jumalaema"? 18. Nimeta 2 tuntumat ikoonimaalijat? Võrdle nende loomelaadi. Theophanes Kreeklane ja Andrei Rubljov. Theophanese laad on jõulisem, tumedate selgete piirjoontega. Andrei Rubljov esindas aga peenemat ja lüürilisemat suunda. Värvikooskõlad on kaunid ja õrnad, tegelased inimlikult väljendusrikkad. 19. Mis on ikonostaaz? ikoonidega kaunistatud pildisein õigeusu kirikus altariruumi ees 20
Masspaljundust tehakse kevadel külvatud seemnetega, sorte on kerge paljundada haljaspistikutega, mis juurduvad kergesti. Harilik elupuu talub kuni -45°C. Eluiga ulatub 500 aastani, kuid esineb ka vanemaid isendeid. Sordid: Tuntakse üle 300 sordi. Columna' korrapäraselt kitsassammasjas võra, 4..6 m kõrge; oksad ja võrsed lühikesed, soomused läikivalt tumerohelised. 'Fastigiata' laisammasjas, kuni 15 m kõrgune heleroheliste soomustega sort; 5 'Malonyana' kitsassammasjas 10...15 m kõrgune tihedaoksine sort. 'Pendula' kuni 5 m kõrgune rippoksaline leinavorm, soomused sinakasrohelised; 'Filiformis' madal, koonusjas, väheharunevate külgokstega rippoksaline sort. Kera- ja munakujulised sordid on: 'Danica; 'Dumosa'; 'Globosa'; 'Hetz Midget'; 'Hoveyi'; 'Little Champion'; 'Little Gem'; 'Mecki'; 'Recurva Nana', 'Tiny Tim', 'Umbraculifera', 'Woodwardii'.
2) 3 paari jalgu 3) esineb üks paar tundlaid 4) paljudel putukatel on tiivad 5) 2 suurt liitsilma ja 3 lihtsilma 6.Tuntumad putukate seltsid on: 1) Mardikalised kõva kitiinist koorikuga ja kõvade kattetiibadega putukad, kelle vastsed nim tõukudeks (kartulimardikas, ninasarvikpõrnikas, põderpõrnikas, lepatriinu, ujurid) 2) Kiletiivalised 2 paari kilejaid tiibu, kusjuures teine paar on väiksemad (mesilased, kimalased, sipelgad, herilased) 3) Liblikalised 2 paari värviliste soomustega kaetud tiibu. Neil esineb spiraalne imilont ja nende vastseid nim röövikuteks (suur kapsaliblikas, lapsuliblikas, väike koerliblikas, koiliblikas) 4) Kahetiivalised teine paar tiibu on muutunud sumistiteks esimene tiivapaar on lendamiseks (kärbsed, sääsed, parmud) 5) Kiililised 2 paari erakordselt suuri tiibu ja peenike ning pikk tagakeha. Ülihead lendavad röövputukad, kelle vastsetel esineb püünismask (suur tondihobu, vesineitsik, loigukiil, kuningkiil) 7
annaabi.ee 
