eelistermin ja siis toodud välja ka sünonüümid nt käsitöönduslik juuretis, naturaalne juuretis. Sünonüümidel ei ole definitsiooni antud, vaid viide, nt naturaalne juuretis vt käsitööndulik juuretis. Samas pole seda tehtud järjekindlalt, nt nanofiltratisoon, hüperfiltratsioon, viimane terminiloendist puudub. Sõnastik on mõistelähtene, defineeritud on mõisteid, mitte sõnu. Antud on enamasti klassikalised definitsioonid, s.o defineeritud lähima soomõiste ja liigitunnuse kaudu, nt Augustus: kvaliteedinäitaja, mille abil kirjeldatakse juustu lõikepinna juusuaukude olamasolu, jaotust, suurust, nende sisepinna omadusi jms.) Mõnel korral on juhtunud, et defineeritakse ka sõnu, nt Maitse- ja lõhnaained: maitset ja lõhna tekitavad ained. Võib öelda, et sõnastik on normatiivne. Terminite arv: 243. (Kuna sõnastik on väikese mahuga, oli lihtne terminid lihtsalt üle lugeda.)
2. Elu on eluliste funktsioonide summa. Definitsioonis on kasutatud mõistet. 3. Sõdur on vapper inimene, kes on valmis isamaa eest surema. Ebatäpne definiotsioon. 4. Teadmatus on pime juht. Definitsioon pole tasakaalus. 5. Teadmatus on teadmiste puudumine. Pole tõene definitsioon, sest kasutatakse eitust, liiga kitsas definitsioon. 6. Baromeeter on riist, mis ennustab ilma. Liiga üldine definitsioon. 7. Inimene on loom, kes oskab tuld teha. Definitsioon on ebatäpne, puudub soomõiste. 5. ANALÜÜSIDA LIIGITUSED Inimesed jagunevad laenuvõtjaiks ja laenuandjaiks. Pole täpne, ei toimu ühel alusel. Raamatud jagunevad huvitavaiks ja mittehuvitavaiks. Liigitus on täpne. Inimesed jagunevad prantslasteks, slaavlasteks ja barbariteks. Liigituses esineb hüppe. Puud on okaspuud, madalad puud, ehituspuud ja viljapuud. Liigitus ei ole adekvaatne. Linnaelanikud jagunevad meesteks, naisteks, poegadeks ja tütardeks. Liigitus pole adekvaatne. Haigused on kehalised ja vaimsed.
erinevad rööpkülikud o sisu: nelinurksus, vastaskülgede paralleelsus, vastasnurkade võrdsus, diagonaalide poolitumine, lähisnurkade summa sirgnurk jt 36. Soo- ja liigimõiste, näide · Mõistete mahtude vahel on võimalikud mitmed seosed. Üheks olulisemaks neist on juhtum, kus ühe mõiste maht on teise mõiste pärisosahulgaks. · Sellisel juhul öeldakse, et mõiste B on liigimõiste ja mõiste A soomõiste. · Iga mõiste B on ühtlasi ka mõiste A, st kõigil mõistetel B on ka mõiste A omadused · Osa mõistetest A pole mõiste B. Mõnedel mõistetel A on kõik mõiste B omadused · 37. Klassikaline defineerimine soomõiste ja liigierinevuse kaudu · Loogilist operatsiooni, millega avatakse mõiste sisu, nimetatakse mõiste defineerimiseks. · Mõiste definitsioon annab lühidalt vastuse küsimusele: Mis on ....?
tegemist ilmse definitsiooniga; teistel juhtudel on tegemist mitteilmse definitsiooniga. Levinuim ilmse definitsiooni liik on reaaldefinitsioon ehk klassikaline definitsioon, nt: Rööpkülik on nelinurk, mille vastasküljed on paralleelsed. Ristkülik on rööpkülik, mille nurgad on täisnurgad. Ruut on ristkülik, mille küljed on võrdsed. Sellist tüüpi määratlust nimetatakse ka defineerimiseks soomõiste ja liigierisuse kaudu. KLASSIKALINE DEFINEERIMINE 1. Tuleb leida lähim mõiste, mille suhtes määratletav mõiste (Dfd) on alluv. Seda protsessi nimetatakse üldistamiseks. Nt mõiste ruut üldistamise tulemus on mõiste ristkülik. Niisugust üldistamise teel leitud mõistet nimetatakse soomõisteks (ld genus = sugukond). Tunnus on iseloomulik omadus, mille poolest asjad ja nähtused üksteisega sarnanevad või erinevad
üldkeelest erineda kuidagi. Mis ja milline on mõiste? · Teadmusüksus · Mõisteväli temaatiliselt seotud mõistete struktureerimata hulk · Mõistesüsteem struktureeritud mõistete hulk · Ainikmõiste üks objekt; üldmõiste mitu objekti · Mõistete hierarhia: soo ja liigi suhe · Mõiste on defineeritav. Mis ja milline on definitsioon? · Määratlus mõiste kirjeldus tuntud mõistete kaudu - Sisudefinitsioon ehk klassikaline definitsioon, lähedaseim soomõiste - Mahudefinitsioon, nt loetelu - Piirdeselgitused esitab vaid mõned jooned või valdkonna · Ükski definitsioon pole igavene, vaid võib muutuda vastavalt meie teadmistele. Motiveeritud terminid: - Läbinähtava vormiga terminid (ümarpuit, metallkang) - Hierarhiasuhe, assotsiatiivsuhe - Sobitub paremini olemasolevasse süsteemi - Võib olla kohmakam (pikad liitsõnad) Arbitraarsed terminid: - Mugavam kasutada
Mis on ettevõtlus? See ei olegi lihtne küsimus: määratlusi KMS § 2. lg 2: Ettevõtlus .. on isiku iseseisev majandustegevus, mille (definitsioone) on palju ja üsnagi erinevaid ... käigus võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust, olenemata ... siiski - näib, et domineerib üks soomõiste ... tegevuse eesmärgist või tulemustest. Ettevõtlusena käsitatakse ka notari, kohtutäituri ja vandetõlgi ametitegevust. Ettevõtlusena ei ... ehk: ettevõtlus on tegevus, aga ... käsitata äriühingu ja tema püsiva tegevuskoha vahelist teenuse
1)lääne tsivilisatsioon on valdavalt patriarhaalne 2)naine peab sotsialiseerumisprotsessi käigus omaks võtma patriarhaalse ideoloogia. Tulemus: oma soo alahindamine ja allumine meeste võimule 3)naine kui „teine“, kui mehel põhineva vormi negatiivne poolus 4)sooline ebavõrdsus on sooerinevuse kultuurilise konstruktsiooni tulemus • Miks on sookategooria oluline kirjanduses: 1)alati kohal (olev) 2)soomõiste on universaalne 3)on kõikide kultuuride kesksemaid jooni • Mida uurivad feministlikud kirjandusteoreetikud: Naiskirjanduse traditsiooni uurimine, kuidas kirjutatakse, kuidas meeste ja naise kirjutised üksteisest erinevad, kuidas loevad mehed ja naised. • Virginia Woolfi lugu Shakespeare'i õest: Naiste ja naiskirjanike ees seisvad takistused tulenevad sellest, et elatakse meeste maailmas. Kui
ehk modernsest käsitlusest, mille kohaselt on vabadusõiguse kaitseala riivatud, kui vabadust mõjutatakse avaliku võimu poolt ebasoodsalt (RKPJKo 06.03.2002, 3-4-1-1-02, p 12; 12.06.2002, 3-4-1-6-02, p 9). „Õiguse riive on selle kaitseala iga ebasoodus mõjutamine” (RKÜKo 22.11.2011, 3-3-1-33-11, p 23; vrd RKPJKo 17.07.2009, 3-4-1-6-09, p 15; 15.12.2009, 3-4-1-25-09, p 20; 20.06.2012, 3-4-1-10-12, p 28). Riive on soomõiste, mis hõlmab iga põhiõiguste adressaadi takistamise, kahjustamise ja kõrvaldamise. Takistada, kahjustada või kõrvaldada saab tegevusi, omadusi ja seisundeid, mis on vastava põhiõiguse kaitseesemeks. Riive võib seisneda nii õigusaktis kui ka reaalaktis ehk toimingus ning võib lisaks riigi subordinatsioonilisele tegevusele seisneda ka näiteks konkurendi majanduslikus toetamises soodsa laenuga. Kaitseala riive ei pea olema tingimata tegevuse kavatsetud tagajärg, vaid võib
Kuidas on arusaam kirjandusest nende käsitluste mõjul muutunud? Kas niisugune lähenemine kirjandusele keskendub ainult naistele või huvitub see ka meeste asendist kirjanduses? Soouurimuslik perspektiiv kirjandusteaduses toetub feminislikule arusaamale ühiskonnas ja kultuuris valistevatest soohierarhiatest. Miks on oluline niisugust arusaama kanda üle kirjanduse analüüsi, ehk teisisõnu, kuidas on kirjandus seotud niisuguse väitega? Sookategooria on alati kohalolev, soomõiste on universaalne ja on kõikide kultuuride kesksemaid jooni. Virginia Woolfi ehk õige kuulsam tsitaat on järgmine: ,,Kui naine tahab kirjutada ilukirjandust, peab tal olema raha ja oma tuba". See sisaldub Woolfi naistele ja kirjandusele keskenduvas essees ,,Oma tuba" (1929). Kas nii väites keskendub Woolf kirjandusteksti või kirjanduse kontekste puudutavatele aspektidele? - Keskendub kirjanduse kontekste puudutavatele aspektidele. (Kontekst ehk kaastekst
kaugemale). Vastavad asutused on kohustatud oma otsuseid põhjendama motiveerima. Art 41 igaühel on õ saada liikmesriikide õ kohaselt hüvitist mistahes kahju eest, mida selle inst teenistujad on tekitanud. · Võrdse kohtlemise pr ja diskrimineerimise keelu pr (PS § 12) esimene ei ole absoluutne tuleb välja selgitada, kas isikut koheldakse võrreldes teistega erinevalt. Tuleb võrdluspaarid viia 1 soomõiste alla ja valida kitsam mõiste. Tuleb välja selgitada, kas tegemist on võrdsete situatsioonide/asjaoludega. Kas tegemist on üldse ebavõrdse kohtlemisega? Kas sellisel kohtlemisel on objektiivne ja mõistlik õigustus? (legitiimne eesmärk avalik huvi). Kas eesmärk on prop kohaldatavate vahenditega? Kas ebavõrdsel kohtlemisel eksisteerib piisav õigustus? · Seaduslikkuse pr seaduse reservatsioon (teatud suhteid tuleb reguleerida ükdsnes
Lühimälu funktsioone saab katkestada ilma,et püsimälu häiruks. Püsimälu - talletatakse materjal, millel on nö strateegiline tähendus. Isiksuslikult olulised teadmised, oskused, kogemused säilitatakse püsimälus väga pikka aega. Info viimiseks lühimälust püsimällu on vajalikud verbaalne kordamine, info mõtestamine, seostamine varasemaga või siis vähemalt tugevad elamused. Hierarhiline võrgustik - mõisted on seatud eri tasemete vahelistesse suhetesse (liigimõiste soomõiste) Protseduurimälu - aluseks meie vilumustele jalgrattasõit, masinakirjaoskud, tantsuoskus Semantiline mälu - sisaldab mõisteid, reegleid, abstraktseid printsiipe, tagab keele ,,mõistmise", organiseeritud teadmine sõnadest, nende seostest, tähendustest. Ei registreeri esemete tajutavaid kvaliteete. Episoodiline mälu sisaldab ajaliselt fikseeritud sündmusi ja episoode, suhteid nende vahel, ta on nö autograafiline(isiklik). Kogu aeg on midagi aktiveerinud, muutub pidevalt, täieneb
õiguses. Rakenduspraktika on järginud järgmist konstruktsiooni: 1. kas isikut koheldakse võrreldes teistega erinevalt; 2. kas tegemist on võrdsete situatsioonidega; 3. kas sellisel kohtlemisel puudub objektiivne ja mõstlik õigustus; 4. kas eesmärk on proportsionaalne kohaldatavate vahenditega. Selle alusel kontrollitakse, kas tegemist on üldse ebavõrdse kohtlemisega. Esimese positsiooni puhul peame võrdluspaarid viima ühe soomõiste alla ja valida tuleb kõige kitsam soomõiste (kas tegemist on võrdsete üheliigiliste isikutega). Ei eksisteeri absoluutset võrdse kohtlemise põhimõtet, vaid see põhimõte on seaotud ka teatud avalike huvidega, mis peab meile ütlema, kas selleks kohtlemiseks on piisav õigustus või mitte. See test on kohaldatav nii seadusandja kui ka haldusorgani jaoks. Näide: ühiselamus elavad üliõpilased ei saanud eluasemetoetust, korteris elavad said
Samasoolised- üheaastane taim ja kaheaastane taim, mõiste ühisosa ehk sootunnus on mõlemal mõistel ühine Sarnased- kivimaja ja kivimonumet – mõiste kõrvalosa ehk liigitunnus on mõlemal mõistel ühine Suhteliselt sarnane mõiste võib olla ühitatav (mahud langevad täielikult või osaliselt kokku) või ühitamatu (mõisted välistavad üksteist, kuid kuuluvad mõne üldisema soomõiste alla). Süütegu jaguneb kuriteoks ja väärteoks. Väärtegu-rahatrahv või arest. Kuritegu-rahaline karistus või vangistus SÜÜTEGU-A A VÄÄRTEGU-B B C KURITEGU-C Vara-esemete kogum. Asi-on kehaline ese. Ese-asjad õigused ja kohustused, mis võivad olla objektiks. Objekt-see millele õigussuhe suunatud on
puhul. Seda saab nõuda ainult siis kui PS selle ette näeb. Kui ei oska võrdlusgruppe moodustada, siis tuleb lähtuda kõige kriitilisemast grupist, mis kõige tõenäolisemalt rikkumisele viib. Riigikohtu võrreldavuse tingimus: et asju võrrelda, peavad need olema võrreldavad. Kas on olemas midagi, mida ei saa kellegi teisega võrrelda? Kas õunu saab pirnidega võrrelda? Võrreldavus ei ole seega eraldi kriteerium. Peame leidma õige soomõiste ja suutma kirjeldada antud kontekstis olulist. II Erilised võrdsuspõhiõigused (ei kehti enam) Kuni 2011 -> §12 lg1, 2 olid erilised võrdsuspõhiõigused. §9 lg1 §27 lg2 §30 §32 lg1 l1 Alates 2011 -> terve §12 on üldine võrdsuspõhiõigus! Sugu: mille poolest see erines? Kui ebavõrdse kohtlemise aluseks oli isiku sugu, siis oli selle õigustamiseks tarvis kvalifitseeritud eesmärke. Kui üldise puhul piisab, et neid võrdsustab
On käsitletud ka Euroopa Liidu õiguses. Rakenduspraktika on järginud järgmist konstruktsiooni: 1. kas isikut koheldakse võrreldes teistega erinevalt; 2. kas tegemist on võrdsete situatsioonidega; 3. kas sellisel kohtlemisel puudub objektiivne ja mõstlik õigustus; 4. kas eesmärk on proportsionaalne kohaldatavate vahenditega. Selle alusel kontrollitakse, kas tegemist on üldse ebavõrdse kohtlemisega. Esimese positsiooni puhul peame võrdluspaarid viima ühe soomõiste alla ja valida tuleb kõige kitsam soomõiste (kas tegemist on võrdsete üheliigiliste isikutega). Ei eksisteeri absoluutset võrdse kohtlemise põhimõtet, vaid see põhimõte on seaotud ka teatud avalike huvidega, mis peab meile ütlema, kas selleks kohtlemiseks on piisav õigustus või mitte. See test on kohaldatav nii seadusandja kui ka haldusorgani jaoks. Näide: ühiselamus elavad üliõpilased ei saanud eluasemetoetust, korteris elavad said. Üliõpilastel vahet ei ole
On käsitletud ka Euroopa Liidu õiguses. Rakenduspraktika on järginud järgmist konstruktsiooni: 1. kas isikut koheldakse võrreldes teistega erinevalt; 2. kas tegemist on võrdsete situatsioonidega; 3. kas sellisel kohtlemisel puudub objektiivne ja mõistlik õigustus; 4. kas eesmärk on proportsionaalne kohaldatavate vahenditega. Selle alusel kontrollitakse, kas tegemist on üldse ebavõrdse kohtlemisega. Esimese positsiooni puhul peame võrdluspaarid viima ühe soomõiste alla ja valida tuleb kõige kitsam soomõiste (kas tegemist on võrdsete üheliigiliste isikutega). Ei eksisteeri absoluutset võrdse kohtlemise põhimõtet, vaid see põhimõte on seaotud ka teatud avalike huvidega, mis peab meile ütlema, kas selleks kohtlemiseks on piisav õigustus või mitte. See test on kohaldatav nii seadusandja kui ka haldusorgani jaoks. Näide: ühiselamus elavad üliõpilased ei saanud eluasemetoetust, korteris elavad said. Üliõpilastel vahet ei ole
On käsitletud ka Euroopa Liidu õiguses. Rakenduspraktika on järginud järgmist konstruktsiooni: 1. kas isikut koheldakse võrreldes teistega erinevalt; 2. kas tegemist on võrdsete situatsioonidega; 3. kas sellisel kohtlemisel puudub objektiivne ja mõstlik õigustus; 4. kas eesmärk on proportsionaalne kohaldatavate vahenditega. Selle alusel kontrollitakse, kas tegemist on üldse ebavõrdse kohtlemisega. Esimese positsiooni puhul peame võrdluspaarid viima ühe soomõiste alla ja valida tuleb kõige kitsam soomõiste (kas tegemist on võrdsete üheliigiliste isikutega). Ei eksisteeri absoluutset võrdse kohtlemise põhimõtet, vaid see põhimõte on seaotud ka teatud avalike huvidega, mis peab meile ütlema, kas selleks kohtlemiseks on piisav õigustus või mitte. See test on kohaldatav nii seadusandja kui ka haldusorgani jaoks. Näide: ühiselamus elavad üliõpilased ei saanud eluasemetoetust, korteris elavad said. Üliõpilastel vahet ei ole
samatähenduslikkust kahe termini vahel. 11.7 Mõisteseosed Mõisteseosed on seosed mõistete vahel. Nende tüüpilised kasutusalad on mõistesüsteemide joonistamine, klassikaliste intensionaalsete või ekstensionaalsete määratluste kirjutamine ja masinloetavate tesaurus- te koostamine. Ülemmõiste ja alammõiste ehk laiem mõiste ja kitsam mõiste on vastavalt laiema ja kitsama mõistesisuga mõisted. Hierarhilist mõistesüsteemi on kõige harjumus- pärasem ehitada soomõiste-liigimõiste seostega, kuid mõeldav on kasutada ka osa-terviku seost. Soomõiste ja liigimõiste on mõisted, millest ühe mõistesisu sisaldub teise omas. Näiteks puudel on koera liik. Kui võrrelda tähendusseostega, siis liigimõistet tähistav termin on soomõistet tähistava termini hüponüüm. Tervikumõiste ja osamõiste on mõisted, millest esimest peetakse tervikuks ja teist mingiks osaks sellest. Näiteks saba on koera osa. Osamõistet tähistav termin on
Kohaliku omavalitsuse määrused · Õigustloov akt õiguskantsler on oma ametis sõltumatu ametiisik. Õigustloov akt on koht, kust me leiame õigust, see ongi õigusallikas. Teised leidsin, et õigusakt on ka õigusallikas, kuid õigustloovad aktid ei ammendu vaid õigusallikatega, need võivad olla ka üksikaktid. Tänaseks on vaidlus lõppenud õigustloovad aktid on õigusnormi sisaldavad aktid. Õigustloov akt = õigusallikas. See on üldtähistus, soomõiste õigusallika jaoks, millel on erinevad liigid. · Põhiseaduse teksti täiendab juba mõnda aega põhiseaduse kommenteeritud väljaanne. See aitab meid põhiseadust mõista. · Loomuõigust pole tegelikult vaja kirja panna. · Põhiseadus kui tippakt, millest vaatab vastu Eesti õiguskord, tema normid, läbi õigusallikate. · Rahvusvalise õiguse üldtunnustatud põhimõtted ja normid on Eesti õigussüsteemi lahtumatu osa.
Institutsioon (ld institutio) õigusteaduses on riigi poliitilise süsteemi ühik (asutus või muu organiseeritud ühik) kindla funktsiooni teostamiseks oma pädevuse raames. Termin (ld terminus) õigusteaduses on täpselt piiritletud juriidilise tähendusega oskussõna. Termin koosneb ühest oskussõnast, fraseoloogiline termin aga kahest või enamast. Definitsioon (ld definitio) on määratlus, mõiste põhilise sisu avamine. Definitsioonis antakse harilikult antud mõiste lähem soomõiste (ld genus proximum) ning liigitunnus (ld differentia specifica). Legaaldefinitsioon on juriidilise erimõiste (nähtuse) ametlik määratlus, mis on sätestatud kindlas korras antud õigusnormis. Klassifikatsioon tähendab kindlate tunnuste alusel liigitust või rühmitamist. Mõistel doktriin (ld doctrina) on nii teaduse üldmõistena kui ka õigusteaduses mitu tähendust: teoreetiline õpetus; õigusteaduslik või õigusfilosoofiline teooria; poliitiline süsteem; õppelause.
annaabi.ee 
