NOORKUU JA BIRGIT ÕIGEMEEL retsensioon 06.11.toimus Estonia Kontserdisaalis kontsert Noorkuu ja Birgit Õigemeel. Vokaalansambel Noorkuu andis taas soolokontserte Eesti erinevates kontserdipaikades. Tegemist on ansambli esimese suurema kontserttuuriga peale 2006. aasta oktoobris korraldatud 10. juubeli kontserte. Esitati palju uut ja senikuulmata loomingut, ikka humoorikas ja Noorkuule omases stiilis. Nagu tavaliselt, ei puudunud ka seekord Noorkuu kontserdilt nauditav lavashow, mitmed üllatused ning vahetu kontakt publikuga. Kontsertide külalisesineja oli Eesti verivärske
Concerto grosso suurim meister oli Arcangelo Corelli. Concerto grossot mängivad barokktrio (concertino) ja suurem orkester (ripieno). Teost on võimalik mängida ka ainult concertinoga - Alfred Schnittke Concerto grosso (ettevalmistatud klaverile, kirjutatud kahele viiulile ja keelpillidele). Soolokontsert Vastandatakse orkestrile üht või mitut solisti. Solistid pole orkestrist sõltumatud nagu concerto grosso`s. Soolopillina kasutatakse sagedamini viiulit ja oboed, kuid soolokontserte on kirjutatud pea kõigile keel- ja puhkpillidele. Kolmeosaline: kiire, aeglane, kiire. Soolokontserdi vormi peamine kujundaja ja kuulsaim looja oli veneetslane Antonio Vivaldi Antonio Vivaldi (1678-1741). Süit Sonaadi ja kontseri kõrval oli instrumentaalmuusika kolmas olulisem vorm süit eri karakterites tantsude, aga ka lihtsalt instrumentaalpalade tsükkel. Süit on mitmest iseseisvast osast koosnev helitöö.
arendas oma laia repertuaari. Aastal 1962 naasis ta Barcelonasse ning tegi debüüdi Liceus, lauldes nimiosa Richard Straussi ooperis "Arabella". Kõige edukamaks aastaks osutus Caballél ilmselt aasta 1974, kus ta laulis mitmeid kuulsaid rolle. Näiteks Verdi ooperites "Aida" ja "Les vêpres siciliennes", Donizetti ooperis "Parisina" ja Bellini "Normas". Cabellé on kõik oma tuntuimad rollid laulnud bel canto stiilis. Ta on laulnud ligi 80-s ooperis. Cabellé on andnud ka mitmeid soolokontserte, kus erilist tähelepanu on pälvinud tema emakeelsed laulud. Tal on hääl, mis on eriliselt puhas, kontrollitav ja tugev. Peale väga hea lauluoskuse on tal ka head näitlejaoskused. Montserrat Cabellé on osalenud ka poppmuusikas. Nimelt laulis ta koos rokklaulja Freddie Mercury´ga laulu "Barcelona", mis sai ka hittlauluks. Aastal 1964 abiellus ta tenori Bernabé Martíga. Nende tütar Montserrat Marti on samuti sopran ning koos emaga esinevad nad sagedasti koos
1974. aastal võitis Teet Järvi esikoha rahvusvahelisel noorte tsellistide konkursil Tsehhoslovakkias, ta on võitnud ka vabariikliku (1981) ja Balti vabariikide vahelise (1976) konkursi. Aastail 19821990 töötas Teet Järvi Eesti Riikliku Sümfooniaorkestri tsellorühma kontsertmeistrina. Ta on korduvalt esinenud solistina orkestrite ees, mänginud Tallinna Keelpillikvarteti ja Baltic Trio koosseisus paljudes Euroopa maades ja Ameerikas ning andnud soolokontserte endise NLiidu linnades ja välismaal. Alates 1993. aastast töötab Teet Järvi Soomes: mängib Lahti Sümfooniaorkestris ja FINEST keelpillikvartetis ning töötab tsellopedagoogina. Trio liikmed on maailmakuulsa Neeme Järvi venna, dirigent Vallo Järvi lapselapsed tellist Teet Järvi ja pianist Mari Järvi lapsed. Kõik kolm on saanud esimesed muusikalised teadmised oma vanematelt, alustanud haridusteed Tallinna Muusikakeskkoolis ja jätkanud õpinguid
konservatooriumi oreliklassi. Süda huvitus ka rahvaloomingust. Ta kasutas rahvaviise mitmekülgselt, kuid eelistas sealjuures polüfoonilist arendust. Süda oli erakordselt pühendunud õpilane, kes tahtis võtta õpingutest maksimumi ning kes kulutas viimase raha nootide ja raamatute peale. Aastail 19051911 osales Peeter Süda korduvalt Eesti Üliõpilaste Seltsi algatatud rahvaviiside kogumise matkadel. Juba õpinguaastail alustas ta ka kontserttegevust, andes organistina soolokontserte ja tegutsedes saatjana. Aastal 1912 asus ta Tallinna. Ta esines Estonias ja kirikutes. Süda repertuaar oli avar ning kõneles head maitset. Ta oli ka hinnatud eraõpetaja, kes valis õpilasi väga hoolikalt. Õpilane pidi olema kas tuttav või väga andekas. Sajandi teiseks kümnendiks oli temast saanud entsüklopeediliste teadmistega muusikatundja. Süda oli 20. Sajandi teisel kümnendil silmapaistvaim organist Eestis. 1919 sai temast Tallinna kõrgema muusikakooli kompositsiooniõpetaja
Tanel Joametsa klaverikontsert Jõhvi Kontserdimajas toimus 23. jaanuaril väga kaasahaarav Tanel Joametsa klaverikontsert. Esitatikolme erineva helilooja teoseid, mille meeleolu oli kord moll, kord duur ehk lainetav. Tanel Joamets on lõpetanud klaveri erialal Heino Elleri nimelise Tartu Muusikakooli ja Eesti Muusikaakadeemia ning täiendanud ennast ka improvisatsiooniõpingutega. Soolokontserte on ta andnud peaaegu üle maailma. Kontserdil mämgis ta Claude Debussy, Aleksandr Skrjabini ja Sergei Rahmaninovi teoseid. Olin vaimustuses tema nüansirohkest ja seesmiselt laetud kõlakasutusest, samuti omanäolisest ja kirglikust esitusviisist. Helilooja Pierre Boulez on kirjutanud:“Muusikamaastik polnud enam kunagi endine, kui pildile ilmus Claude Debussy, kes väitis, et helilooja kõrv ja maitse on paremad otsustajad kui
Tegemist oli Giocchino Rossini teosega. Olin kuulnud, et seda on väga kiidetud ja seega ootasin vapustavat ooperielamust, mille ka sain. Tuhkatriinu osa laulis Helen Lokuta. Ta on õppinud Karlsruhe Muusikakõrgkoolis ja Karlsruhe Ooperikõrgkoolis. 2002. aastal lõpetas ta Eesti Muusikaakadeemia laulmise erialal. Praegu õpib Eesti Muusikaakadeemia magistrantuuris. Ta on teinud kaasa mitmes ooperis: "Carmen", "La Traviata", "Rigoletto", "Võluflööt". Samuti on Helen Lokuta andnud soolokontserte paljudes Eesti kirikutes ning ka välismaal. Prints Don Ramirot mängis Roland Liiv, kes on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia 1998. aastal. Ta on pälvinud diplomeid ja auhindu erinevatel konkursidel. Samuti on ta laulnud Tartu "Vanemuises", Pärnu "Endlas" ja ka välismaal. Ta on teinud palju rolle mitmetes ooperites, nagu "Carmen", "La Traviata", "La Cambiale di Matrimonio", "Võluflööt", "Lõbus lesk". Don Ramiro toapoissi Dandinit mängis Taavi Tampuu, Monte Fiascone
või 27. aprillil Sonzovka mõisas Jekaterinoslavi lähedal Ukrainas. 1936. aastal läks ta tagasi Nõukogude Liitu elama ja kirjutas seal oma autobiograafias, et oli tervitanud rõõmsalt 1917. aasta Veebruarirevolutsiooni Venemaal, oodates radikaalset traditsiooni murdumist. Prokovjevi huvi traditsioonide lõhkumise vastu oli siiski pigem kunstilist kui poliitilist laadi. 1918. aastal viibis helilooja Vladivostokis ja Jaapanis ning jõudis välja New Yorki, kus andis klaveril soolokontserte. Prokovjev on kirjutanud muusikat peaaegu kõikides zanrides, tema loomingu põhiosa moodustavad balletid, seitse sümfooniat ning instrumentaalkontserdid. Et Prokovjev oli ise väljapaistev pianist, on klaveril tema muusikas eriline tähtsus. Prokovjev õppis Peterburi konservatooriumis komponeerimist, klaverit ja orkestrijuhtimist. Avalikkuse tähelepanu äratas Prokofjev esimest korda oma klaveriteostega. Juba oma 1. klaverikontserdi (1912) esmaettekandel näitas
tsellistide meistrikursustel. Andreas Lend osaleb ka aktiivselt paljudes muusikalistes kollektiivides: Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris, keelpillikvartetis Prezioso, tsellokvartetis C-JAM ja ka erinevates kammermuusika koosseisudes. Tema suured kogemused olid tunda ka kontserdil, kus ta tõesti väga oskuslikult käsitles pilli. Ka Maarit Saarmäe on end välismaal palju täiendamas käinud ning esinenud solistina paljude orkestrite ees ning andnud ka mitmeid soolokontserte. Saarmäe tegutseb aktiivselt ka kammermuusika erinevates koosseisudes. Andnud ka kontserte Eestis, Soomes, Hispaanias ja lisaks teinud pikaajalist koostööd kontsertmeistrina ETV tütarlastekooriga. Esitatavad palad olid nii pikad, et pianistil oli noodi lehtede keeraja kõrval istumas. Kontsert polnud just kuigi meeleolukas, kuid omas siiski hüpnotiseerivat mõju ja pani esitatavatesse paladesse sisse elama ja süvenema. Järgmine kontsert leiab aset 17.aprillil kell 17
muudab nõidusega kõrvitsa töökorras tõllaks. Helen Lokutal on olnud mitmeid rolle erinevates ooperites, toon välja mõned neist: Georges Bizet "Carmen" (Carmen) Verdi "La Traviata" (Flora) Pjotr Tsaikovski "Padaemand" (Polina) Eduard Tubin "Barbara von Tisenhusen" (Anna) Koostööd on ta teinud ka dirigentidega, nagu Eri Klas, Tõnu Kaljuste, Johannes Somary, Arvo Volmer, Paul Mägi; samuti erinevate orkestritega, muu hulgas ERSO ja Tallinna Kammerorkest. Soolokontserte on ta andnud mitmetes Eesti kirikutes ja ka välismaal: Saksamaal, Rootsis ja Itaalias. Tema lauluoskus oli tasemel, sest ta laulis paremini kui teised lauljad. Kogu Ooper oli põnev, kuid vahest oli selline tunne, et tahaks magada, võibolla oli see selle pärast, et taga oli raske päev. Üldiselt mina jäin ooperiga vägagi rahule. Orkester mängis hästi, näitlejad elasid oma rolli sisse. Lavakujundu oli väga originaalselt tehtud, kostüümid olid teemakohased,
saab), ja 1974 ja 1975 Aastalõpu Võistluskontserdi (Keegi tulla võib; Sinu hääl). Ta poplauludest on tuntuimad Raagus sõnad, Nii vaikseks kõik on jäänud, Ühes väikses Eesti linnas ja kantaat Ilus maa. On kirjutanud ka lastelaule, teatri ja filmimuusikat. Juba1968, 7. klassi koolipoisina, esines RR edukalt oma trioga Tallinna jazzfestivalil. Alates sellest on pidevalt esinenud improvisatsioonidega, ka paljudel rahvusvahelistel festivalidel, andes nendest ka terviklikke soolokontserte; 2 heliplaati ("Meloodia"). Ta nn vabad improvisatsioonid, kordumatult omapärases stiilis, ei mahu rangelt ühtegi zanrisse, neis on ühendatud kaasaegne tõsine muusika, rock, eesti rahvamuusika, new age muusika ja jazz.
Neil on kaks last. Poeg Bernabe ja tütar Montserrat Martí Caballé. Nende tütar Montserrat Marti on samuti sopran ning koos emaga esinevad nad sagedasti koos. Caballé kõige kuulsamad rollid on lauldud bel canto stiilis. Bel canto tähendab itaalia keeles ilusat laulu. Tema hääl on tuntud erilise puhtuse, kontrollitavuse ja tugevuse poolest, samuti on tal head näitlejaoskused. Kokku on ta laulnud ligi kaheksakümnes ooperis. Caballé on andnud ka mitmeid soolokontserte, erilist tähelepanu on pälvinud tema emakeelsed laulud. Caballé on tegelenud ka heategevusega ja on rajanud Barcelonas erivajadustega laste fondi. Caballé lõpetas Liceu Konservatooriumis laulmise eriala Eugenia Kemmeny juhendamisel ning teda premeeriti kuldmedaliga. Seejärel siirdus ta 1956. aastal Baseli Ooperiteatrisse, kus ta 1957. aastal tegi professionaalse ooperilauljana debüüdi Puccini "Boheemis" Mimi rollis. Hooajal 1960–1961 laulis ta Bremeni
Maria tegutseb õigesti. Lapsed ja Maria saavad peagi väga ustavateks ja kalliteks omavahel. Peagi aga abielluvad kapter ja Maria ja saavad õnnelikuks, koos lastega, üheks suureks pereks. Peaosas oli Hanna-Liina võsa. Arvan, et paremat inimest tema rolli panna ei saa. Ta on lõpetanud ameerika muusika- ja Draamaakadeemia Brodwayl, mänginud muusikalis Grease. Tal on veel palju tuntud muusikalirolle. Veel on ta välja andnud välja 2 omaenda sooloalbumit, pluss veel arvukalt soolokontserte. Teie väha hea tegelane oli Kapten Trapp, keda mängis ja kehastas Jüri Lumiste. See sobis talle, nagu rusikas simlaauku. Ka tema on õppinud välismaal: Jaapanis, Saksamaal. Samuti osalenud suurtes lavastutes (nt: ,,Kuningas Lear" ). Aastal 2009 pälvis ta ka stipendiumi õppereisiks Londoni. Mulle isiklikult meeldis väha ,,Helisev muusikaa" ja kui keegi pakuks mulle tasuta seda taaskord vaatama minna, läheks ma hea meelega seda uuesti vaatama. See oli üks ilusamaid
1993. aastal saavutas ta esikoha Edvard Grieg 150. sünniaastapäevale pühendatud noorte pianistide konkursil. 1994. aastal võitis Ralf Taal vabariikliku pianistide konkursi ja noorte interpreetide konkurss-festivali „Con Brio“ ning oli hooajal 1994/95 Eesti kontserdi stipendiaat. 1995. aastal Schuberti-nimelisel rahvusvahelisel pianistide konkursil Dortmundis noorima finalisti eripreemia. Muusik on olnud solistiks pea kõigi eesti orkestrite ees ning andnud arvukalt soolokontserte. Ta on koostööd teinud ka paljude väljapaistvate dirigentidega. Hetkel töötab muusik pedagoogina Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis. Kavas olid järgmiste heliloojate teosed: Frederic Chopin (1810-1849), Johannes Brahms (1833-1897) ja Maurice Ravel (1875-1937). Kontserdi esimene pool oli täielikult pühendatud 19. sajandi heliloojale Frederic Chopinile, kes oli romantismliku muusika üks silmapaistvamaid esindajaid maailmas
Heli Veskus on lõpetanud Eesti Muusikaakadeemia 1997. aastal ja Sibeliuse Akadeemia 2010.aastal. 1998. aastal jõudis ta noorte interpreetide võistlusel ,,Con brio" finaali. Heli Veskus debüteeris RO Estonias 1999. aastal donna Elvirana Mozarti ooperis ,,Don Giovanni" ja on selle teatri solist alates 2001. aastast. Veskuse repertuaari kuuluvad eriilmelised rollid klassikalistest operettidest kuni Mozarti ja Wagneri ooperite kangelannadeni. Heli Veskus on andnud palju soolokontserte koos pianist Jaanika Rand-Sirbiga ja osalenud vokaalsümfooniliste suurvormide ettekannetel. Ooper oli minu jaoks väga sümpaatne, minu eelmiste kogemustega võrrelda ei anna, kuna eelnevalt olen vaid laste jaoks loodud oopereid vaatamas käinud. Ooper oli tervikuna justkui ideaalne, kuid oli kohti, kus lauljate üleminek polnud just kõige parem, kuid koor oli suur tugi, mis parandas selle vea. "Carmen" väärib kindlasti oma populaarsust ning kõigi austust
klaveri erialal Virve Lippuse juures, seejärel Moskva konservatooriumi aspirantuuris Lev Naumovi juures (1977-1979). 1991 kuni 1995 õppis RR Lõuna Kalifornia Ülikoolis (USC) Los Angeleses (Stephan Hartke juures) heliloomingu erialal. Juba 1968a. 7. klassi koolipoisina, esines Rein Rannap edukalt oma trioga Tallinna jazzfestivalil. Alates sellest on pidevalt esinenud improvisatsioonidega, ka paljudel rahvusvahelistel festivalidel, andes nendest ka terviklikke soolokontserte; 2 heliplaati ("Meloodia"). Ta niinimetatud vabad improvisatsioonid, kordumatult omapärases stiilis, ei mahu rangelt ühtegi zanrisse, neis on ühendatud kaasaegne tõsine muusika, rock, eesti rahvamuusika, new age muusika ja jazz. Tema Lemmikheliloojad Bach, Beethoven, Schubert, Chopin ja Liszt. On olnud ka paljude teiste Eesti heliloojate teoste esmaettekandjaks. Rein Rannap on korraldanud üle-eestilised kontsert-tuurid "Klaver tuleb külla" (1997 ja 1999)
loominguperioodid · 1781 1791 töötas Viinis ja selle ümbruses, mängides klaverit ja luues mitmeid muusikateoseid, sh ka oopereid. Salzburgis kirjutas Mozart teoseid paljudes zanrites (nt sümfooniaid, sonaate, keelpillikvartette). Viinis alustas Mozart pianistina ja kogus samas ka heliloojana palju kuulsust (andis soolokontserte, kuid kirjutas ka oopereid). Isiklik elu Sai tunnustust klaverimängijana ja heliloojana. Ta läks tülli Salzburgi piiskopiga. Põhjusteks olid madal palk ja see, et teda koheldi nagu lihtsat teenrit. Olukord lõppes sellega, et Mozart kolis Viini elama. Viinis teenis ta raha vabakunstnikuna ja oli väga edukas. Viinis leidis ta ka endale naise. Muusikalised eeskujud ja J.C.Bach, J.S
1981. aastast oli Valentina Kremen Vanemuise koorisolist, 2004. aastast töötab ta teatri ooperisolistina. Ta on pälvinud Georg Otsa nimelise preemia aastal 2010. KARMEN PUIS Vanemuise teatris aastast 1997. Ta on laulnud soolopartiisid paljudes suurvormides. Ta on pälvinud Wagneri-ühingu stipendiumi aastal 2006,Teater Vanemuine EMT Muusikapreemia aastal 2007, Georg Otsa nimelise auhinna 2010, Aasta vanemuislase 2011, Eesti Teatriliidu aastaauhinna 2012. ANNALIISA PILLAK On andnud soolokontserte Eestis, Soomes, Rootsis, Itaalias, Šveitsis ja Saksamaal. Ta on osalenud solistina vokaalsümfooniliste suurvormide ettekannetel. 2005. aastal pälvis II koha H. Krummi nimelisel lauluvõistlusel Saaremaal. 1996. aastal I preemia ja 1995 III preemia Eesti noorte lauljate konkursil. Kuulasin lisaks ooperis kuuldule keskkonnast "youtube" Pjotr Tšaikovski "Luikede järv" ja "Klaverikontsert nr 2 G-duur op 44 (III Allegro con fuoco)". Leian,
pianistide konkursil Leipzigis, Saksamaal 1976.Lemmikheliloojad Bach, Beethoven, Schubert, Chopin ja Liszt. On olnud ka paljude eesti heliloojate teoste esmaettekandjaks. 3 Juba 1968, 7. klassi koolipoisina, esines Rein Rannap edukalt oma trioga Tallinna jazzfestivalil. Alates sellest on pidevalt esinenud improvisatsioonidega, ka paljudel rahvusvahelistel festivalidel, andes nendest ka terviklikke soolokontserte, 2 heliplaati "Meloodia". Ta vabad improvisatsioonid, kordumatult omapärases stiilis, ei mahu rangelt ühtegi zanrisse, neis on ühendatud kaasaegne tõsine muusika, rock, eesti rahvamuusika, new age muusika ja jazz. Concerto Grosso in una movimento 1981/198 Noortekontsert Sümfoonia 1986Umbrellas 1991Eleegia 1995Papagoid 1998TimeSculpture klaverile ja suurele orkestrile 2000 Lähedus. Kergus kammerorkestrile 2001Puhang sümfoonilisele
pulm") ja don Alfonso (,,Cosi fan Tutte"). Verdi rollidest Vaarao (,,Aida") ning Sparafucile ja krahv Ceprano (,,Rigoletto") jpt. Helen Lokuta (metsosopran) on Rahvusooper Estonia vabakutseline solist alates aastast 2001 ja koosseisuline solist alates aastast 2006. Tema rollide hulka kuuluvad : Carmen (Bixet` ,,Carmen"), Polina (Taikovski ,,padaemand"), Verdi rollidest Flora (,,La traviata") ja Maddalena (,,Rigoletto") jpt. Ta on tegutsenud ka oratooriumilauljana ja andnud soolokontserte mitmel pool Euroopas. Ta on pälvinud ka mitmeid tiitleid. Kristina Vähi (sopran) on Rahvusooper Estonia solist alates aastast 2006. Tema rollide hulka kuuluvad: Lucy (Monetti ,,telefon"), Adina (Donizetti ,,Armujook"), Mozarti rollidest Zelina (,,Don giovanni") ja Esimene daam (,,Võluflööt") jpt. Ta on teinud rolle ka muusikalides ja esinenud kontserdilauljana .Vähi on võitnud auhinna Klaudia Taevi nimelise noorte lauljate konkursil(1996).
Ta on lisaks õpingutele Eesti Muusikaakadeemias täiendanud end Saksamaal ning laulnud Karlsruhe Ooperiteatris. 1994. aastal saavutas ta Eesti noorte lauljate konkursil I preemia, 2002. aastal jõudis Eesti noorte interpreetide konkursil "Con brio" finaali. Helen Lokuta on Rahvusooperi "Estonia" vabakutseline solist alates aastast 2001 ja koosseisuline solist alates 2006. aastast. Ta on solistina osalenud mitmete suurvormide ettekannetel ning andnud soolokontserte nii erinevates Eesti kirikutes kui ka Saksamaal, Itaalias ja Rootsis. Ooper põhines samanimelise Charles Perrault' muinasjutu järgi ning oli kahes vaatluses. Ooperi libretist Jacopo Ferretti tugineb oma Tuhkatriinuversiooonis muinasjutule ainult kaudselt - säilinud on küll lugu käimalükkav idee õigluse ja ebaõigluse võitlusest, aga mõned süzeekäigud ja põhiosa fantastikasse kalduvad detalid on asendatud reaalsete asjade ja nähtustega igapäevaelust
rahvusvahelistel festivalidel. Klavessiini alal täiendas ta end samal ajal tuntud meistrite Ton Koopmani ja Vaughan Scheppi rahvusvahelistel kursustel Rootsis, Hollandis jm., 1998 ja 1999 võttis ta osa rahvusvahelisest seminarist Capita Selecta Early Music Amsterdamis. Orkestrisolistina on ta üles astunud Eestis, Soomes, Taanis ja Saksamaal, koos "Tallinna Barokksolistidega" lisaks eelnimetatud maadele veel ka Norras ja Sveitsis, soolokontserte andnud Soomes ja Eestis, teinud koostööd mitme teisegi ansambliga ning Eesti, Soome, Rootsi, Hollandi ja Saksamaa lauljate ja instrumentaalsolistidega. Aastast 1991 on Imbi Tarum ka Eesti Muusikaakadeemia klavessiini- ja basso continuo õppejõud ning juhatab vastavaid kursusi suviti Soomes Raudaskyläs. Ta on olnud Eesti Kontserdi korraldatud rahvusvaheliste klavessiinipäevade kunstiline juht. Kontsert oli justkui retk tagasi renessansi- ja barokiajastu Euroopasse
Teemad olid ulatuslikud ja põhjalike töötlustega. Sündmusi ja hingeelu püüti võimalikult täpselt edasi anda. Paladele hakatakse andma iseloomustavaid pealkirju. Uueks populaarseks zanriks saavad soololaulud. Uuteks zanrideks said instrumentaal-miniatuuri: Ekspromt-hetke looming, Muusikalised hetked,Rondod,Variatsioonid, Scherzo . Populaarsuse võitsid klaveritsükklid, sümfoonilised poeemid, komponeeriti sümfooniaid, oopereid ning soolokontserte. Lavael jõuavad balletid ja operetid CHOPIN Poola 1810-1849 Teda loetakse nii Poola kui ka prantsuse heliloojaks. Sündis Varssavi lähedal elazowa Wolas. Isa oli prantslane ja ema poolatar. Tema eluteele jätavad sügava jälie 1831, aasta revotsioonilised sündmused Poolas. Ta soovis samuti astuda püssiga parikaadi, kuid sõbrad soovitavad tal Poolast lahkuda, veendumuses, et Chopini saatus on määratud oma rahvast teenida vaid muusikaga. Esimene
rahvusvahelistel festivalidel. Klavessiini alal täiendas ta end samal ajal tuntud meistrite Ton Koopmani ja Vaughan Scheppi rahvusvahelistel kursustel Rootsis, Hollandis jm., 1998 ja 1999 võttis ta osa rahvusvahelisest seminarist Capita Selecta Early Music Amsterdamis. Orkestrisolistina on ta üles astunud Eestis, Soomes, Taanis ja Saksamaal, koos "Tallinna Barokksolistidega" lisaks eelnimetatud maadele veel ka Norras ja Sveitsis, soolokontserte andnud Soomes ja Eestis, teinud koostööd mitme teisegi ansambliga ning Eesti, Soome, Rootsi, Hollandi ja Saksamaa lauljate ja instrumentaalsolistidega. Aastast 1991 on Imbi Tarum ka Eesti Muusikaakadeemia klavessiini- ja basso continuo õppejõud ning juhatab vastavaid kursusi suviti Soomes Raudaskyläs. Ta on olnud Eesti Kontserdi korraldatud rahvusvaheliste klavessiinipäevade kunstiline juht. Tallinna Baroque kontsert toimus Narva Eesti Gümnaasiumis 25.02.2013 kooli aulas 6.tunni ajal
Samas muutusid teosed vormiliselt vabaks. Paladele hakatakse andma iseloomustavaid pealkirju seda nimetatakse programmiliseks muusikaks. Populaarseteks zanriteks said soololaulud, mis väljendasid ajastu meeleolu, armastust, kannatusi, õukonna intriige jne. Zanriteks said instrumentaalminiatuurid. Eksprompt, rondo, scherzo - muusikalised monumendid varietuurid jne. Populaarsuse võitsid klaveritsüklid ja sümfioonilised poeemid. Edasi kopaneeriti sümfooniaid, oopereid ja soolokontserte. Lavale jõudsid aga uutena balletid ja operetid. Balletis toimub tegevus liikudes orkestri saatel. Operett on alti lustliku sisuga laul, jutt, tants, Orkestri saatel. 19. saj keskel hakati ehitama Euroopas muusikakatreid, kus orkester viidi lavaauku. Franz Schubert. 1797-1828 ELULUGU Isa korraldas tihti kodus muusikaõhtuid, kuulis esmakordselt Haydni, Mozarti, Beethoveni loomingut. See otsustas Franzi saatuse , temast pidi saama helilooja. Kogu muusikalise õpetuse päris oma isalt
janna, kõlava naeru ja nakatavalt avala suhtlemisstiiliga. Kuigi lauljate kooliaeg on pikk, on Ailel juba praegu üsna suur esinemiskogemus solistina, koorilauljana Eesti Filharmoonia Kammerkooris ja natuke ka ooperilaval. Tema kuulsaim lauluõpetaja on olnud itaalia tenor Carlo Bergonzi, kelle nime võib leida igast vähegi mahukamast entsüklopeediast. Helen Lokuta on esinenud erinevates Eesti kirikutes, Saksamaal, Itaalias ja Rootsis. On andnud ka väga palju soolokontserte ja osalenud ka suurvormidel. Oliver Kuusik on hinnatud eesti kammer- ja oratooriumisolistina on ta osalenud juba ligi kahekümne erineva suurvormi (sh. Händel "Messias", Haydn "Loomine", Mozart "Requiem" jpt.) ettekannetel ning andnud kontserte nii Eestis, Lätis, Soomes, Rootsis, Norras, Venemaal, Saksamaal, Prantsusmaal kui ka Inglismaal. Uku Joller on esinenud solistina vokaalsümfooniliste suurvormide ettekandeil, sh
Ta õppis erinevates koolides ning mängis palju erinevaid teoseid. 1858.aasta suvel kohtus Edvard ühe oma perekonnatuttavaga, kes oli Edvardi tädi mees. Ta avastas poisis suure talendi ning veenis ta vanemaid, et laps saaks edasi muusikaga tegeleda kuskil kõrgemas asutuses. Seejärel panigi Grieg ennast kirja Lepizigi konservatooriumi Saksamaal, kus valis klaverieriala. Talle meeldis seal, ta külastas ka väga palju soolokontserte ja tundis sellest rõõmu. Kuid oli ka asju mis talle ei meeldinud, näiteks see, et konservatooriumis oli väga range kord ja tistsipliin, kuid siiski ta tulemused olid väga silmapaistvad ja seda mitte ainult klaveris, vaid ka muudes ainetes. Klaveri kõrval võttis ka orelitund, mis olid kohustuslikud, kuid talle see nii väga ei meeldinud. 1860.aastal oli Grieg'i elu ohus, kuna tal oli kopsupõletik, kuid ta siiski elas selle üle
Nelja aastaselt hakkas Smetana viiulit harjutama ning juba viieselt musitseeris ta koduses keelpillikvartetis ja juba kuueselt esines avalikkuse ees pianistina. Kaheksa aastasena alustas ta oma loominguga. Siis järgnesid õpingud erinevates üldharidus koolides. 1843. aastal kolis noor Smetana Prahasse elama. Õppis seal muusikat Josef Prokschi muusikakoolis. Hiljem 1848 1856 oli ta seal dirigent ja klaveriõpetaja. 1856 1861 elas ta Rootsis. Andis seal soolokontserte ja oli ka dirigent ning ka kirjutas oma loomingut. 1861. aasta kevadel saabus helilooja emigratsioonist tagasi kodumaale. Sügisel sooritas pianisti ja dirigendina kontsertturnee Saksamaale ning Hollandisse ja alles järgmise aasta alguses esines ta Praha publiku ees. Smetana saabumine kodumaale langes kokku kolme tähtsa sündmusega : 1) Kooriühingu ,,Hlagol" asutamine 1861. aastal. See kujunes Tsehhi koorilaulu organiseerivaks keskuseks
Hallis Marilyn Horne'it Donizetti ooperis "Lucrezia Borgia". Kuna Caballé õppis seda rolli alla ühe kuu ning kuna see oli tema esimene bel canto stiilis laulmine, siis tõi see ooperimaailmas kaasa sensatsiooni. Kõige edukamaks aastaks osutus Caballél aga 1974, kus ta laulis mitmeid kuulsaid rolle. Caballé kõige kuulsamad rollid on lauldud bel cantos. Kokku on ta laulnud ligi 80-s ooperis. Caballé andis ka mitmeid soolokontserte, erilist tähelepanu pälvisid tema emakeelsed hispaaniakeelsed laulud. Tema hääl oli eriline puhtuse, kontrollitavuse ja tugevuse poolest, samuti olid tal head näitlejaoskused. Aastal 1987 osales Caballé ka popmuusikas. Ta laulis koos rokklaulja Freddie Mercuryga laulu "Barcelona", mis sai hittlauluks. Hiljem oli sama laul 1992. aasta Barcelona olümpiamängude hümniks. Caballé on tegelenud ka heategevuses. Ta on ka UNESCO Hea Tahte Saadik ning on rajanud Barcelonas
võib; Sinu hääl). Ta poplauludest on tuntuimad Raagus sõnad, Nii vaikseks kõik on jäänud, Ühes väikses Eesti linnas ja kantaat Ilus maa. On kirjutanud ka lastelaule, teatri ja filmimuusikat. Juba 1968, 7. klassi koolipoisina, esines Rein Rannap edukalt oma trioga Tallinna jazzfestivalil. Alates sellest on pidevalt esinenud improvisatsioonidega, ka paljudel rahvusvahelistel festivalidel, andes nendest ka terviklikke soolokontserte; 2 heliplaati ("Meloodia"). Ta nn vabad improvisatsioonid, kordumatult omapärases stiilis, ei mahu rangelt ühtegi zanrisse, neis on ühendatud kaasaegne tõsine muusika, rock, eesti rahvamuusika, new age muusika ja jazz. Urmas Sisask (09.09.1960 Rapla) Helilooja-tähetark. Urmas Sisask lõpetas 1980. aastal Tallinna Muusikakeskkooli, kus õppis kompositsiooni Anatoli Garsneki, René Eespere ja Mati Kuulbergi juures ning 1985.
Ta poplauludest on tuntuimad Raagus sõnad, Nii vaikseks kõik on jäänud, Ühes väikses Eesti linnas ja kantaat Ilus maa. On kirjutanud ka lastelaule, teatri ja filmimuusikat. IMPROVISATSIOON Juba 1968, 7. klassi koolipoisina, esines RR edukalt oma trioga Tallinna jazzfestivalil. Alates sellest on pidevalt esinenud improvisatsioonidega, ka paljudel rahvusvahelistel festivalidel, andes nendest ka terviklikke soolokontserte; 2 heliplaati ("Meloodia"). Ta nn vabad improvisatsioonid, kordumatult omapärases stiilis, ei mahu rangelt ühtegi zanrisse, neis on ühendatud kaasaegne tõsine muusika, rock, eesti rahvamuusika, new age muusika ja jazz. Hermann, Karl August (23.09.1851 11.01.1909) Helilooja, keeleteadlane, ajakirjanik ja muusikategelane. Töötas Põltsamaa kihelkonnakoolis abiõpetajana ja 1871-1873 Peterburis õpetajana; õppis eraviisil
südamlik, ja spontaalselt kuulatav. Muusikas saavad kokku slaavi värvikus, temperament ja rütmid. Palju tsehhi rahvaviise ja -tantse. Dvorak tahav avada tsehhi rahva hingeelu. Loomingus on tuntav ka kurbus ja igatsus. Seda tahku on mõjutanud tema kahe poja varajane surm. Tema loomingus on esindatud kõik tuntud zanrid, eriti populaarne on orkestrimuusika valdkond. 2 kogumikku slaavi tantse orkestrile (algselt klaverile 4 käel). Palju kirjutas klaverile viiulile ja tsellole soolokontserte. Sümf poeem Veemees. Sümfooniline avamäng Husitska. Oluline koht sümf, mida on 9. maailmakuulus on viimane neist ("uuest maailmast"). Palju on kammermuusikat. Triod, kvartetid, kvintetid jma. Paljudes kaasategev ka klaver. Ainult klaverile tantsud ja variatsioonid jm lühivormid. Arvukas aga tähelepanuta on ooperid. Neid oli 10. liiga rahvuslikud (teistel raske mõista). Russalka, Vanda, Jakobiin, Kuningas ja söekaevur. Vokaalsümf
Väga tuntud on ka tema kolm balletti "Luikede järv", "Pähklipureja" ja "Uinuv kaunitar". Ferenc (Franz) Liszt (1811-1886) Ajastu suurim ja hiilgavaim klaverigeenius Liszt tõotas klaveriga teha seda, mida viiuliga oli teinud Paganini. Liszt sündis Ungaris ja on hiljem elanud Prantsusmaal ja Saksamaal. Liszti noorus oli väga sündmusterohke ja dramaatiline. Liszti populaarsust võib võrrelda tänaste popstaaride omaga. Liszt hakkas esimesena andma soolokontserte klaveriga. Need kontserdid kulmineerusid klaverivirtuoosi hingevapustava akrobaatikaga instrumendi klaviatuuril. Naispublik jooksis tema peale tormi ning turneede ajal kanti Liszti sageli triumfeerides läbi tänavate, helilooja ise aga loopis rahva hulka kuldmünte. Vastukaaluks oma tormilisele noorusele pöördus Liszt keskeas usu poole ning temast sai rooma-katoliku kiriku abee. Ta loobus peaaegu täielikult kontserttegevusest ja pühendas end heliloomingule ja õpetamisele.
Samas muutusid teosed vormiliselt vabaks. Paladele hakatakse andma iseloomustavaid pealkirju seda nimetatakse programmiliseks muusikaks. Populaarseteks zanriteks said soololaulud, mis väljendasid ajastu meeleolu, armastust, kannatusi, õukonna intriige jne. Zanriteks said instrumentaalminiatuurid. Eksprompt, rondo, scherzo - muusikalised monumendid varietuurid jne. Populaarsuse võitsid klaveritsüklid ja sümfioonilised poeemid. Edasi kopaneeriti sümfooniaid, oopereid ja soolokontserte. Lavale jõudsid aga uutena balletid ja operetid. Balletis toimub tegevus liikudes orkestri saatel. Operett on lõbusa sisuga elurõõmus muusikaline lavateos, milles vahelduvad laul, kõne ja tants. 19. saj keskel hakati ehitama Euroopas muusikakatreid, kus orkester viidi lavaauku. Heliloojad: F.Schubert (1797-1828) oli austria helilooja. Oma lühikese elu jooksul jõudis ta kirjutada üle 1500 erineva teose. Sellega pani ta aluse romantismile muusikas. Schubert
annaabi.ee 
