Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Soojuspumbad - tekst sildedele". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
soojuspump, veele, lihtsustatult, ümbritsevast, kompressoriga, seadet, rahvakeeli, maakütte, soojaks, päikeseenergia, soojusvaheti, kõigepealtTALLINNA POLÜTEHNIKUM ALTERNATIIVENERGEETIKA SOOJUPUMBAD Koostaja: Gert-Kardo Kitsingi Õpperühm: EA-13 TALLINN 2015 1 SISUKOR SISSEJUHATUS.........................................................................................................................4 SOOJUSPUMBAD.....................................................................................................................5 ÕHK-VESI SOOJUSPUMP.......................................................................................................7 Mis on õhk-vesisoojuspump...................................................................................................7 Inverteriga õhk-vesisoojuspump on säästlik...........................................................................7 Millal valida õhk-vesi soojuspump?.......................................................................................7
KOIGI 2012 Sisukord Soojuspumbad............................................................................................................................... Maasoojuspump......................................................................................................................... Õhksoojuspump e. konditsioneer................................................................................................ Õhk-vesi soojuspump................................................................................................................. COP............................................................................................................................................... Energia jäävuse seadus................................................................................................................. Kasutatud kirjandus................................................................................
Tallinna Tehnikaülikool Soojustehnika Instituut Soojuspumbad Õppeaine kood: MSJ0120 Õppejõud: Andrei Dedov Sissejuhatus ...Energia hinna tõus ja kliimamuutus panevad inimesi otsima alternatiivseid küttelahendusi... Soojuspump on energeetiline seade, mis kasutab soojuse tootmiseks ümbritsevasse keskkonda salvestunud soojusenergiat. 12/11/10 MSJ 0120 Soojuspumbad 2 Soojustransformaatorid Termodünaamika teise seaduse Clauciuse sõnastus: Soojus ei saa iseenesest üle minna külmalt kehalt kuumemale, st ei ole võimalik niisugune protsess, mille ainsaks tulemuseks on soojuse ülekandmine külmemalt kehalt kuumemale.
Uurimused on näidanud, et mugavana tunduvast kõrgema temperatuuri korral langeb märgatavalt autojuhi reaktsiooniaeg ja töövõime. Seetõttu on autode küttesseadmele lisatud veel külmutusseadis, mille abil on võimalik viia auto sisetemperatuuri välistemperatuurist madalamaks. Tänapäeva autodel juhitakse sõitjateruumi kütmist, tuulutust ja jahutamist elektrooniliselt, mistõttu seda terviklikku ruumi mikrokliima eest hoolitsevat seadet nimetatakse kliimaseadmeks. Kliimaseadme põhiülesanded on õhu: · Soojendamine · Jahutamine · Vahetamine · kuivatamine, 3 · puhastamine. Nii luuakse juhile autos sobivaimad tingimused, mistõttu ta väsib vähem ega muutu liikluses ohtlikuks. Kliimaseade vajab töötamiseks palju energiat, mistõttu saab teda kasutada ainult töötava mootori korral
Uurimused on näidanud, et mugavana tunduvast kõrgema temperatuuri korral langeb märgatavalt autojuhi reaktsiooniaeg ja töövõime. Seetõttu on autode küttesseadmele lisatud veel külmutusseadis, mille abil on võimalik viia auto sisetemperatuuri välistemperatuurist madalamaks. Tänapäeva autodel juhitakse sõitjateruumi kütmist, tuulutust ja jahutamist elektrooniliselt, mistõttu seda terviklikku ruumi mikrokliima eest hoolitsevat seadet nimetatakse kliimaseadmeks. Kliimaseadme põhiülesanded on õhu: · Soojendamine · Jahutamine · Vahetamine · kuivatamine, · puhastamine. Nii luuakse juhile autos sobivaimad tingimused, mistõttu ta väsib vähem ega muutu liikluses ohtlikuks. Kliimaseade vajab töötamiseks palju energiat, mistõttu saab teda kasutada ainult töötava mootori korral. Sõidukiirus kliimaseadme töö tõhusust oluliselt ei mõjuta. 1
· Elektriküte on hääletu. · Seadmete eluiga on väga pikk. 5 Elektrikütte miinused: · Konvektorite ja puhuritega kütmine võib tekitada ruumis üsna ebatervisliku õhkonna. · Alginvesteering on küll odav, kuid edaspidi võib osutuda suhteliselt kulukaks. · Vajab elektrivoolu olemasolu, voolukatkestuse korral ei saa kuidagi ruume soojaks. · Eeldab heal tasemel soojustust, vastasel korral võivad küttekulud olla suhteliselt suured. Muude kütteliikidega võrreldes osutuvad elektriküttesüsteemi ehitus- ja paigalduskulud kuni seitse korda väiksemaks. Elektriküte on mugav, turvaline, puhas ja kasutajasõbralik. (Energiasäästu portaal. Elektriküte 2) 6 1.3 Kesk- ja kombineeritud küte 1.3.1 Keskküte
q1 antav soojus ja k´ - on soojushulkade suhe. 25. Gaasiturbiinseadme ringprotsessid. Gaasiturbiinseadmed jagunevad avatud ja suletud ringprotsessiga seadmeteks. Avatud ringprotsessiga gaasiturbiinseadmes (joonis 7.19a) on kolm põhilist koostisosa – kompressor, põlemiskamber ja gaasiturbiin. Kompressor surub välisõhku põlemiskambrisse, kuhu antakse ka kütus, põlemisgaas suundub põlemiskambrist turbiini, millel on ühine võll kompressoriga. Turbiinist paiskub põlemisgaas atmosfääri. Säärases seadmes põletatakse peamiselt vedel- ja gaaskütust, kuigi on ehitatud ka tahkekütusel töötavaid gaasiturbiinseadmeid, peamiselt kombineerituna aurujõuseadmega. Väga tülikas on puhastada põlemisgaasi tuhaosakestest. Rõhutame, et gaasiturbiinis paisub gaas kuni atmosfäärirõhuni, erinevalt sisepõlemismootorist, kus paisumine lõpeb ümbruskeskkonna rõhust kõrgemal rõhul. Suletud ringprotsessiga gaasiturbiinseadmes (joonis 7
kehale avaldatav gravitatsioonijõud. 5. Ideaalse gaasi olekuvõrrand ehk Clapeyroni-Mendelejevi võrrand on võrrand, mis seob ideaalse gaasi olekuparameetreid, kui see gaas on tasakaaluolekus Ideaalse gaasi olekuvõrrandi võib esitada kujul p V= n R T, kus p on gaasi rõhk, V on ruumala, n on gaasi hulk (moolides), T on absoluutne temperatuur ning R on universaalne gaasikonstant (=8.3145 J/mol/K). 6. Külmkapis juhitakse kapi seest soojus välja. Soojuspump transpordib aga õhus, maapinnas või vees sisalduva soojusenergia majja. Soojuspump koosneb neljast põhiosast: aurustist, kondensaatorist, kompressorist (seade rõhu tõstmiseks) ja paisventiilist (ventiil rõhu langetamiseks). 7. Alalisvool on elektrivool, mille suund ajas ei muutu, elektromotoorjõud on põhjus, mis tekitab ja säilitab vooluringis elektrivoolu. 9. Kuhu jääb võnkumiste sumbumisel võnkuvale kehale antud energia?
TERMODÜNAAMIKA -soojusfüüsika osa, mis iseloomustab soojusnähtusi läbi aine kui terviku omaduste temp, rõhk, ruumala ehk siis keha üldised omadused. SÜSTEEMI VÕIME TEHA TÖÖD -vaatleme olukordi, kus tehakse tööd aine ruumala muutumise tõttu. -temodünaamikas loetakse positiivseks tööd, mida süsteem teeb, mitte välisjõud. isobaariline protsess Isobaariline protsess- rõhk ei muutu Joonisel B tehti rohkem tööd. Tööd tehakse alati mingi energia arvelt: 1.süsteemile on antud soojushulk. 2.süsteemi siseenergia (e. soojusenergia) 1 Süsteemi siseenergia: -molekulide kaootiline liikumine kineetiline energia (kulg-, pöörd- ja võnkliikumine) -molekulide vastastikmõju potentsiaalne energia (ideaalsel gaasil ei arvesta) Keha siseenergia sõltub rõhust ja temperatuurist. Ideaalse gaas
piirde soojus inertsiks D=s R m 2K r R soojus takistus R= W l Piirde soojus püsivus ühe ja sama piirde konstruktsiooni puhul ei ole konstantne suurus vaid sõltub soojus voolu kõikumise perioodist. Mida väiksem on kõikumise periood seda suurem on soojus inerts. Kui elamu piirded on suure soojus omastatavusega siis on vaja kulutada suhteliselt palju aega ja soojust enne kui külmad seinad soojaks lähevad kuid see juures püsivad küllalt soojad kui küte välja lülitada. Kivi hooned 12 salvestavad soojust paremini. Hoonete välis piirded peavad tagama püsiva temp-i vaatamata väliõhu temp. kõikumistele. Ühesuguse soojus takistusega piirded ei reageeri ühesugusel välis õhu temp. muutustele kui nende soojus inerts on erinev. Võrdsete soojus takistustega mõjutavad välis temp
1. kMis eristab pidevaid protsesse perioodilistest? Pidevate protsesside korral toimud toote sisse- ja väljavool pidevalt (kogu aeg). Perioodiliste protsesside korral toimub toote sisse- ja välja vool mingi kindla aja jooksul. 2. Mis eristab statsionaarseid protsesse mittestatsionaarsetest? Statsionaarsed protsessid on ajas muutumatud. Mittestatsionaarsed protsessid on ajas muutuvad, nt: veeanum kraaniga, algul voolab vett kiiresti, kui anum hakkab tühjenema väheneb vee voolamise kiirus. 3. Hüdrodünaamilised protsessid / soojuslikud protsessid / massiülekandeprotsessid / mehaanilised protsessid. Esitada iga protsessigrupi kohta liikumapanev jõud, 3 kaastegurit / takistust (koos toime selgitamisega) ning 1oluline protsessi tulemuse näitaja. Hüdrodünaamilised protsessid liikumapanevaks jõuks on rõhkude vahe, takistusteks on viskoossus (mida viskoossem toode on seda aeglasemalt ta voolab), liini pikkus
Pilet nr 1. Kiirgusbilanss. Aastane ringkäik. Ööpäevane ringkäik. Tuule tekkimine ja suuna kujunemine. Kiirgusbilanss on juurdetulnud ja lahkunud kiirgusvoogude vahe. Sõltub koha geograafilisest laiusest, aastaajast, aluspinnast (manner, ookean), ilmast jt teguritest. Negatiivne bilanss aasta lõikes on aladel, kus aluspind on aastaringselt kaetud lume või jääga (Gröönimaa, Antarktika jne). Suurim on ta ekvaatoril. Eestis on novembrist veebruarini bilanss negatiivne, juunis aga on see maksimaalne. Veidi aega enne päikeseloojangut ja pärast päikesetõusu on kiirgusbilanss aga 0. Kiirgusbilanss läheb positiivseks mõni aeg pärast päikese tõusu ja läheb tagasi negatiivseks mõni aeg enne päikese loojandut. Maapinnale langevad kiirgused: 1. päikese otsekiirgus 2. hajukiirgus 3. atmosfääri vastukiirgus Maapinnalt lahkuvad kiirgused: 1. aluspinnalt tagasipeegeldunud lühilaineline päikesekiirgus 2. maakiirgus 3. tagasipeegeldunud pikalaineline
erinevates õhumassides jälle ühesugune. Õhumassi omadusi määravad niisugused meteoroloogilised elemendid, mis jäävad püsima õhu liikumisel: läbipaistvus, nähtavus, õhutemperatuur, eriniiskus, temperatuuri vertikaalne gradient, veeauru kondensatsiooninähtused (Pilved ja udu) vm. Transformatsioon õhumass lahkub oma tekkekohast (füüsikalised omadused hakkavad muutuma) 38) Õhumasside klassifikatsioon TERMODÜNAAMILINE KLASSIFIKATSIOON: - Soojaks nimetatakse niisugust õhumassi, mis liigub soojemast külmemasse keskkonda, seega tavaliselt suurematele laiuskraadidele - külamle alupinnale, kus ta hakkab jahtuma. Võrreldes naaberõhumassidega on temperatuur soojas õhumassis kõrgem. - Külmaks nimetatakse õhumassi siis, kui ta liigub soojemasse keskkonda, st tavaliselt väiksematele laiuskraadidele ja seega soojemale aluspinnale. - Kohalikuks nimetatakse sellist õhumassi, mis on pikemat aega viibinud antud geograafilises piirkonnas
EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Ehituskonstruktsioonid Ehitusfüüsika Tehnosüsteemid Sisekliima Energiatõhusus Tallinn 2011 EHITUSTEADUSKOND Eesti eluasemefondi puitkorterelamute ehitustehniline seisukord ning prognoositav eluiga Uuringu lõpparuanne Targo Kalamees, Endrik Arumägi, Alar Just, Urve Kallavus, Lauri Mikli, Martin Thalfeldt, Paul Klõšeiko, Tõnis Agasild, Eva Liho, Priit Haug, Kristo Tuurmann, Roode Liias, Karl Õiger, Priit Langeproon, Oliver Orro, Leele Välja, Maris Suits, Georg Kodi, Simo Ilomets, Üllar Alev, Lembit Kurik
- Bh on katla kütusekulu tunnis nimikoormusel - kg/h ja Qa kütuse alumine soojus-väärtus kJ/kg. - Peakatelde kasutegurid ulatuvad 0,96, - Abikateldel 0,75…0,86 ηk = Pt3600 BhQa IV Katla veerežiim Katlavesi ja selle omadused Vesi on aurukatla töökeha, mille kvaliteedist sõltub katla ja kogu auruenergeetikasüsteemi efektiivsus ja töökindlus. Vees sisalduvad lisandid põhjustavad katlakivi teket ja korrosiooni. Seetõttu esitatakse katlas kasutatavale veele ranged nõuded, milliste täitmist tuleb katla ekspluateerimisel hoolikalt jälgida. Katelseadme tööprotsessiga seonduvalt võime vett liigitada järgmiselt: - katlavesi, milline asub aurustustorudes, kollektorites, ökonomaiseris ja teistes katla veetsirkulatsioonikontuuride elementides; leektorukatelde puhul katla keres; - kondensaat, milline saadakse äratöötanud auru kondenseerimisel kondensaatorites või auru kondenseerumisel soojustarbijate
Kolmandas tsoonis- noore tsükloni soojas sektoris on soe õhumass tavaliselt stabiilne ja ilm on kas selge või lõikumist maapinnaga nimetatakse fondijooneks. Frondid tekivad õhuvoolude koondumisel, kui kahe erineva õhumassi lähenedes gradiendid lauspilves. Okludeerunud tsükloni ilma põhiline erinevus noore tsükloni ilmast seisneb sellest, et maapinnal soe sektor kas täielikult puudub või kasvavad. Fronti, mis liigub külma õhu suunas nimetatakse soojaks frondiks ja vastupidi. Õhumassi aktiivsuse järgi eristatakse: 1)soe front – esineb ainult tsükloni äärealas ega oma suuremat tähtsust. Oluline vahe ilmas noore või okludeerunur tsükloni läbiminekul tekib ainult siis, kui sellega kaasneb külm õhk, soe õhk libiseb üles. Kui õhk tõuseb siis tekib veeaurukondents ja pilvekesed. Edasi tekivad mõned pilved. Punkt okludeerunud tsükloni tsenter läbib antud punkti põhja poolt.
1). Energiatarbimise kasvu mõjutab ühelt poolt rahvastiku juurdekasv ja teiselt poolt majanduse kiire areng arengumaades. Energiavajaduse katmiseks kasutatakse kõige enam naftat, kuigi nafta osatähtsus primaarenergiaga varustatuses on langenud 1971. aasta 46,1% tasemelt 34% tasemele 2007. aastal. Kivisöe osatähtsus primaarenergiavarustatus oli 2007. aastal 26,5%, maagaasil 20,9%, biokütustel ja jäätmetel 9,8%, tuumaenergial 5,9%, hüdroenergial 2,2% ja geotermaal-, tuule ja päikeseenergia kokku 0,7%. Mtoe Joonis 1.1 Primaarenergia varustatus maailmas ajavahemikus 19712009 Mtoe * geotermaalenergia, tuul, päike Kiiremini kui primaarenergia vajadus on maailmas kasvanud nõudlus elektri järele. Kui 1973.aastal toodeti maailmas 6 116 TWh elektrit, siis 2007. aastal juba 19 771 TWh seega üle kolme korra enam (vt Joonis 1 .2). Suur osa elektrist toodetakse maailmas soojuselektrijaamades (2007. aastal 68%), sh kivisöel või turbal töötavates 41,5%,
EESTI MEREAKADEEMIA Laevamehaanika kateeder MEREPRAKTIKA ARUANNE Õppeliin: laeva jõuseadmed Õpperühm: MM41 Praktikant: Pjotr Muhhin Juhendaja: Jaan Läheb Praktika algus:02.05.2010 Praktika lõpp: 06.09.2010 Praktikakoht: M/S Ice Runner TALLINN 2010 Retsensioonid 2 Sisukord 1. Üldandmed laeva ja laeva seadmete kohta .................................4 1.1. Üldandmed laeva kohta ...........................................................4 1.2. Üldandmed laeva jõuseadmete kohta ......................................8 2. Laeva peamasin ........................................................................
EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Tallinn 2011 EHITISTE PROJEKTEERIMISE INSTITUUT Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I Uuringu I etapi lõpparuanne Targo Kalamees, Üllar Alev, Endrik Arumägi, Simo Ilomets, Alar Just, Urve Kallavus Tallinn 2011 Projekti vastutav täitja ehitusinsener Targo Kalamees Kaane kujundanud Ann Gornischeff Autoriõigused: autorid, 2011 ISBN 978-9949-23-056-3 2 Eessõna Käesolev aruanne võtab kokku Tallinna Tehnikaülikooli ehitusfüüsika ja arhitektuuri õppetoolis ajavahemikul september 2009 kuni detsember 2010 läbiviidud uuringu „Maaelamute sisekliima, ehitusfüüsika ja energiasääst I“ tulemused. Uurimistöö on tehtud MTÜ Vanaaj
puutuvad. Nad on alati kaldu külma õhu poole. Külm õhk tungib soojale alla. tuul pöördub 90°. Külm front liigub suhteliselt soojema õhumassi peale. Edasiliikudes toob front endaga kaasa kõigi nende omaduste kiireid muutusi antud punktis. Frondi lõikumist maapinnaga nimetatakse fondijooneks. Frondid tekivad õhuvoolude koondumisel, kui kahe erineva õhumassi lähenedes gradiendid kasvavad. Fronti, mis liigub külma õhu suunas nimetatakse soojaks frondiks ja vastupidi. Õhumassi aktiivsuse järgi eristatakse: 1)soe front sellega kaasneb külm õhk, soe õhk libiseb üles. Kui õhk tõuseb siis tekib veeaurukondents ja pilvekesed. Edasi tekivad mõned pilved. Punkt kus font puutub kokku maapinnaga on 0° C. Vaatleja kohale tekivad kiudpilved, ühest taeva suunast. Kui tekivad kiudpilved, hakkab õhurõhk langema ja pilved lähevad üle kihtpilvedeks, taevas on siis ühtlaselt valge. U. 350 450 km algab laussadu
O2, aga samuti lisandgaasid. Tegevkiht mõjutab oluliselt atmosfääri hakkas arenema sajandi teisel poolel Standardatmofäär. Standardatmosfäär termilist reziimi. (K) alumises osas jääb õhukiht Neeldumise tulemusena päikeseenergia Tartu Ülikooli Meteoroloogia Kiirgusbilanss. puutumatuks (56,5 kraadi) (isotermia) muundub teisteks energialiikideks: enamus Observatooriumi rajamisega 2
SISUKORD Saateks 7 ELUASE NÕUAB HOOLT 9 Üldist 9 Hinnang välispiirete kohta 12 Fassaadide remondisüsteemid 13 ... krohv-soojustussüsteem 14 ... vooder-soojustussüsteemid 15 Katused 15 SISEKLIIMA 18 Inimese soojusolukord ja mugavustunne 18 Piirete soojuspidavus 21 KUIDAS SA TARBID OMA KODUS VETT? 25 Veekulu vähendamise võimalustest 26 KUIDAS SA TARBID OMA KODUS ELEKTRIT? 29 Valgustus 31 KUIDAS ME TARBIME SOOJUST? 32 Soojuskulu vähendamise võimalustest 33 Soojuskadu 34 ... läbi välispiirete 34 ... läbi välisseinte vuukide 35 ... läbi akende 36 Soojuss
säästlikumalt ning võimalusel asendada fossiilkütus ja muu taastumatu energiaressurss taastuvenergiaga. Euroopa Parlamendi 2002. aasta hoonete energiatõhususe direktiivi täienduse kohaselt peavad kõik hooned, mis on ehitatud peale 31. detsembrit 2018, tootma sama palju energiat kui nad tarbivad. Seega varsti tuleb iga uue hoone rajamisel lähtuda ligi null- või nullenergia nõudest. Kõigile uutele hoonetele tuleb suuremal või vähemal määral paigaldada päikeseenergialahendusi. Päikeseenergia on tulevikus domineerimas, sest see on tehnoloogia, mitte kütus. Majanduslikust aspektist on juba praegu otstarbekas väikeettevõtetel ja üksikisikutel kasutusele võtta päikeseenergia. Areng tehnoloogias annab eelise päikeseenergiale, sest päikeseelektrijaamade efektiivsus suureneb progressiga ning aja möödudes langevad seeläbi ka päikesepaneelide ja kollektorite hinnad. Veidi aja pärast langeb hind nii madalale, et päikeseenergia saab olema paljudes maailma regioonides
temperatuuride ja õhuniiskuste järgi. NB! Inimene tajub suhtelist mitte absoluutset õhuniiskust. 17 Küllastusniiskus vs.temp. Kastepunkt vs. RH ja temp. Veeaurusisaldus vs.temp. Veeauru max.osarõhk vs.temp. 18 9 Sorptsioon-niiskus: Kõigi poorsete ehitusmaterjalide niiskussisaldus sõltub ümbritsevast keskkonnast, sh.õhuniiskusest. Õhu niiskusesisalduse suurenedes niiskub ka materjal ja vastupidi kui õhu niiskusesisaldus väheneb, siis materjal kuivab. Seejuures sõltub materjali niiskus mitte absoluutsest, vaid õhu suhtelisest niiskusest (RH). Niiskumise ja kuivamise graafikud (sorptsioonikõverad) seejuures ei kattu. Niiskudes on materjal sama õhuniiskuse juures pisut kuivem kui välja kuivades. Materjali niiskusemahutavus on erinev (nt.kergkruus 2 kg/m3, min
kiirusest torus palju suurem, mõjutab staatilise rõhu muutus piki kollektoreid töökeskkonna kulu läbi paralleelsete torude. Vee ja auru juurde ja ärajuhtimiseks kasutatakse erinevaid skeeme. /2/ 4. Kollete tööd iseloo m u st av a d näitajad Kolle on see katla (katelseadme) osa kus toimub kütuse põlemine. Kütuse põlemisel vabanev soojus kandub põlemisproduktidelt läbi metallist küttepindade veele. Küttepinnad valmistatakse harilikult terasest või malmist. Soojusvahetus väljas ja seespool küttepinda paiknevate keskkondade vahel toimub kiirguse, konvektsiooni ja soojusjuhtivuse teel. Põlemisproduktidelt kandub soojus küttepinna välispinnale kiirguse ja konvektsiooni teel Koldes on kiirguse osa üle 90%. Läbi küttepinna materjali, aga ka küttepindu katva välise ja sisemise sadestuste kihi kulgeb soojus soojusjuhtivuse teel.
Päikeseplekk ehk Päikese laik on tumedam, ümbrusest umbes 1000 kelvini võrra jahedam piirkond Päikese nähtaval pinnal (fotosfääris). Päikeseplekkide arv ja suurus iseloomustavad Päikese aktiivsuse taset. Termotuumareaktsioon - kergete tuumade ühinemisreaktsioon, mille käigus vabaneb energia Taastuvenergia on energia, mis toodetakse keskkonnasäästlikult. Peamisteks taastuvenergia allikateks on otsene päikeseenergia ning taastuvad energiaallikad: hüdroenergia, tuuleenergia, biomassi energia, orgaanilises aines (peamiselt puidus ning taimedes) sisalduv keemiline energia, ookeanide soojusenergia ning maa siseenergia. 1. Päike energiaallikana. Päikese optiline kiirgus on Maal toimuvate füüsikaliste, bioloogiliste, keemiliste ja paljude teiste protsesside peamine energiaallikas. Isegi õli on miljonite aastatega taimestikku ja loomastikku salvestunud päikeseenergia. Ka hüdroelektrijaama turbiine
Meteoroloogia Sissejuhatus Hetke seisuga on Eestis 99 vaatlusjaama seal-hulgas 23 meteoroloogilist automaatjaama. Meteoroloogia - on teadus, mis uurib atmosfääris toimuvaid protsesse. Atmosfäär on Maad ümbritseb gaasikiht. Ilm atmosfääri seisund maapinna lähedal ja ka kõrgemates kihtides. Kliima on antud kohale iseloomulik paljuaastane ilmade reziim, mis on tingitud päikesekiirguse muundumisest maapinna tegevkihis ning sellega seotud atmosfääri ja ookeanide tsirkulatsioonist. Ilmaennustusi tellivad põllumajanduse, energeetika, transpordi, tursimi, ehituse ja sõjandusega seotud firmad/isikud. Meteoroologia on seotud tugevasti füüsikaga (soojusõpetus, elektromagnetlained, aine ehitus), geofüüsikaga, merefüüsikaga, okeanoloogia ja hüdroloogiaga. Uurimismeetoditeks on : vaatlus-eksperiment, modelleerimine, statistiline analüüs, füüsikalis- matemaatiline analüüs, kaartide kasutamine (sünoptiliste ja klimatoloogiliste). Atmosfääriprotsesside ise
1. Tehniline mehaanika ja ehitusstaatika (ei ole veel üle kontrollitud) 1.1. Koonduva tasapinnalise jõusüsteemi tasakaalutingimused. Sõrestiku varraste sisejõudude määramine sõlmede eraldamise meetodiga. Nullvarras. Tasakaalutingimused: graafiline jõuhulknurk on kinnine vektortingimus jõudude vektorsumma on 0 analüütiline RX=0 RY=0 => X = 0 M 1 = 0 => , kui X pole paralleelne Y-ga. Ja Y = 0 M 2 = 0 Analüütiline koonduva jõusüsteemi tasakaalutingimus on, et jõudude projektsioonide summa üheaegselt kahel mitteparalleelsel teljel võrdub nulliga ja momentide summa kahe punkti suhtes, mis ei asu samal sirgel jõudude koondumispunktiga võrdub nulliga Graafiline tasakaalutingimus on, et koonduv jõusüsteem on tasakaalus, kui nendele jõududele ehitatud jõuhulknurk on suletud, st. kui jõuhulknurga viimase vektori
Pöörlemiskiiruse kaotusest sõltub elektrimootori käivitusvool. Tuleb veelkord rõhutada, et omatarbeseadmete elektrimootorite isekäivitusaeg ja isekäivitusedukus sõltuvad pingepausi kestusest. Mida väiksem on pingepaus seda vähem jõuavad pidurduda mootorid ja seda väiksem on nende käivitusvool ja seega ka pingelang omatarbesüsteemis. Pingekatkestusel üle 5 sekundi toimub tavaliselt elektrimootorite tavakäivitus, seega käivitusvool on 5-7 kordne mootori nimivool. Lihtsustatult võib arvutada algpinge, mis tagab elektrimootorite stabiilse isekäivituse valemiga: kus U = 1,0 -1,1, toitepinge, x. -toiteahela takistus, siia kuuluvad: süsteemi takistus, liinide takistus, trafode takistus, lattide takistus ja reaktorite takistus), Ki - tegur, mis arvestab käivitusvoolu vähenemist (Ki = 0,56, 0,7, 0,8, 0,84, kui toitekatkestus on vastavalt 0,5, 1, 2, 3 sekundit),
km-d Jugavoole põhjustab põhjapoolse külma ja lõunapoolsesooja õhumassi temperatuuride erinevus. Mussoon püsiv ja suure ulatusega tuul, mille suund muutub vastavalt aastaajale. Mussoon tekib maismaa ja ookeani erineva soojenemise tõttu. Suvel puhub mussoon merelt maismaale (tuues kaasa rohkelt sademeid), talvel vastupidi. Tuntuim mussooniga seotud piirkond on Lõuna-Aasia 6.Tsüklonid ja antitsüklonid. Madalrõhuala ehk tsüklonon ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt madalama õhurõhuga ala, kus tuuled puhuvad tuuled äärealadelt tsükloni keskme suunas. Kõige madalam on õhurõhk tsükloni keskmes ja see tõuseb perifeeria suunas. Tsüklonis liiguvad tuuled põhjapoolkeral spiraalselt vastupäeva ja lõunapoolkeral päripäeva. Läbimõõt 1000-2000 km Kõrgrõhuala ehk antitsüklon on ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema õhurõhuga ala. Kõige kõrgem on õhurõhk kõrgrõhuala keskmes ja langeb perifeeria suunas.
Kompleksühendid. Kompleksühend on kompleksioone või neutraalseid komplekse sisaldav keemiline ühend. Kompleks koosneb tavaliselt kesksest aatomist või ioonist, millega on seostunud mingi arv ioone või molekule (ligande). Keemilist protsessi, mille tagajärjel tekivad kompleksühendid, nimetatakse kelaatumiseks. Fotosüntees. Fotosüntees (kreeka photo- 'valgus' + synthesis 'ühendamine, liitmine') on looduses asetleidev protsess, mille käigus elusorganismid muudavad päikeseenergia keemiliseks energiaks. Fotosüntees toimub fotoaktiivsete pigmentide, näiteks klorofülli kaasabil. Fotosünteesi lähteaineteks on süsinikdioksiid, vesi ja mineraalained (energiaallikaks on päikeseenergia), lõpp-produktiks ehk saaduseks on süsivesikud, peamiselt glükoos, fruktoos ja tärklis ning kõrvalsaaduseks hapnik. Reaktsioone, mis on seatud valguse neeldumise ja elektronide ülekandumisega, nimetatakse valgusreaktsioonideks ning CO2 sidumise ja
a=289 e / T = (1.06e)/(1+t) Eriniiskus (s ) on veeauru suhteline mass 1kg kuiva õhu koostises . Et arvud suuremad oleks suurendatakse suhtarvu 1000 korda ja eriniiskus defineeritakse kui veeauru mass grammides ühe kg niiske õhu kohta. Eriniiskus värkide tiheduste kaudu s=veeaur/ veeaur + kuiv Kuiva õhu rõhk avaldub pkuiv= kuivRkuivT = p-e Seega olekuvõrrand kuivaõhule ja niiske õhu koostisgaasile p-e = kuivRkuivT Õpikutes esitatav Eriniiskuse valem ümardatult ja lihtsustatult s=0.622e/p Kastepunkt -. Temperatuur, mille juures õhus olemasolev niiskus muutub küllastavaks. Teisiti oeldes, kui jahutada õhku, siis teatud temperatuuri juures hakkab niiskus sadestuma. Vastav temperatuur ongi kastepunkt ehk kastepunkti temperatuur. Tegijapoiss 2010 Ohuniiskuse kondenseerumine on sagedane nahtus suveohtutel paikese loojumisel, mil rohi muutub niiskeks. Kui kastepunkti arvutuslikult leida tahetakse siis antud temperatuuril teadaolev osarõhk
Geograafia. 1. geograafilise uurimistöö etapid. 2. Kuidas määrata asukohta. 3. kuidas määratakse arheoloogiliste leidude vanust. 4. mis on geo info süsteem. 5. mis on süsteem. Millest koosnevad geograafilised süsteemid 6. nimetada meid ümbritseva looduse sfäärid 7. litosfääri mõiste. Mis on astemossfäär 8. mis on laam 9. millega tegeleb laamdektoolika 10. magma vertikaalne rinkkäik 11. mis on pedosfäär 12. mis on muld. Kuidas tekib muld? 13. mulla profiili horisondid 14. muldade degradatsioon, sellFe liigid 15. atmossfääri mõiste. 16. atmossfääri vertikaalne kihistumine 17. lühi- ja pikalaineline päikese kiirgus 18. mis on coriolisi jõud? 19. mis on passaadid 20. mis on mussoonid 21. tsükronid ja anti tsükronid 22. mis on transpiratsioon 23. mis on kaste punk. 24. osooni kihi hõrenemise põhjused. Osooni augud 25. kasvuhoone efekti olemus 26. mis on hüdrosfäär? 27. väike ja suur veeringe 28. mis on põhjavesi 29. mis on veerezii
annaabi.ee 
