Polina Latõseva ,,Allikakriitiline taustauuring" ISESEISEV TÖÖ Õppeaine: TEADUSFILOSOOFIA ALUSED Ringmajanduse- ja tehnoloogia instituut Õpperühm: TK 11/21 Juhendaja: Meos Holger Kiik Esitamiskuupäev: 22.10.2017 Tallinn 2017 Sisukord "Ajatu: Greenpeace'i kaasasutaja: inimesed ei ole globaalses soojenemises süüdi" ................................................................................................................................. 2 Kasutatud allikad......................................................................................................... 4 "Ajatu: Greenpeace'i kaasasutaja: inimesed ei ole globaalses soojenemises süüdi"1 Antud artikkel räägib sellest, et tegelikkuses globaalne soojenemine ei ole põhjustatud inimeste poolt
pilvisus väiksem. Maapind saab päikeselt rohkem energiat kui õhku ära annab, toimub soojenemine Negatiivne kui päike on madalal, langemisnurk väike, öö pikem ja suurem pilvisus. Maapind annab soojuskiirgust rohkem ära kui juurde saab, jahtub 10. Millistes kliimavöötmetes on kiirgusbilanss positiivne, negatiivne? Piirkonniti on kiirgusbilanss väga erinev : suurim on see ekvaatoril, väikseim aga poolustel. 11.Nimeta kasvuhoonegaase, nende osa kliima soojenemises. Mis on kasvuhooneefekt? Kasvuhoonegaasid- süsihappegaas(CO2), metaan(CH4), osoon(O3). Osa kliima soojenemises- lasevad läbi pikalainelist päikesekiirgust ja neelavad Maalt lähtuvat lühilainelist soojuskiirgust, kiirates seda igas suunas laiali. Kasvuhooneefekt- nähtus, kus maapinnalt lähtuv soojuskiirgus neeldub kasvuhoonegaasides, mistõttu on atmosfäär, litosfäär ja hüdrosfäär püsivalt soojemad, kui need oleks ilma kasvuhoonegaasideta 12.Kuidas tekib tuul
Metallides tekib elektrivool vabade elektronide suunatud liikumise tulemusena. Elektrolüütide vesilahustes on vabadeks laengukandjateks positiivsed ja negatiivsed ioonid, mis tekivad elektrolüüdi lahustumisel vees. Elektrolüütide vesilahustes tekib elektrivool positiivsete ja negatiivsete ioonide suunatud liikumise tulemusena. 3) Mis on voolu toimed? VOOLU TOIMETEKS nimetatakse elektrivooluga kaasnevaid nähtusi. ·Elektrivoolu soojuslik toime seisneb vooluga juhi soojenemises. Tavalistes tingimustes soojenevad voolu toimel kõik juhid. ·Elektrivoolu keemiline toime seisneb selles, et elektrivool eraldab elektrolüütide vesilahustest selle koostisosi. Metallist juhtides voolu keemilist toimet ei esine. ·Elektrivoolu magnetiline toime seisneb selles, et vooluga juhi ja magneti vahel esineb vastastikmõju. Voolu magnetiline toime kaasneb elektrivooluga nii metallides kui ka elektrolüütide vesilahustes.
soot Seisuveekogu. koolmekoht Veekogude madalaimad kohad. kaskaad mitmeastmeline looduslik v. tehislik juga psühromeeter Mõõteriist õhu suhtelise niiskuse mõõtmiseks. 6. Kuidas liigitatakse hoovusi pindmiste veekihtide liikumise järgi? a. Triihoovused b. Äravooluhoovused c. Maailmamere hoovused 7. Mis on El Nino? Millised muutused toimuvad sel perioodil ilmastikus? Nähtus, mis seisneb Vaikse ookeani idaosa pinnakihi soojenemises, millega kaasnevad vihmasajud tavaliselt kuiva kliimaga. El Niño nähtuse põhjustab püsivate tuulte suunamuutus. 8. Mis moodustavad pinnavee ja millest toituvad? a. Jõed, järved, liustikud ja atmosfäär b. Sademetest, põhjaveest 9. Kuidas jaotatakse liustike? a. Mäestikud b. Mandriliustikud 10. Kuidas liustikud mõjutavad kliimat ja pinnamoodi? a. Reljeefi kujund b. Veepinna taseme tõus c. erosioon 11
laengukandjateks vabad elektronid. Metallides tekib elektrovool vabade elektronide suunatud liikumise tulemusena. Elektrolüütide vesilahustes on vabadeks laengukandjateks positiivsed ja negatiivsed ioonid, mis tekivad elektrolüüdi lahustumisel vees. Elektrolüütide vesilahustes tekib elektrivool positiivsete ja negatiivsete ioonide suunatud liikumise tulemusena. Voolu toimeteks nimetatakse elektrivooluga kaasnevaid nähtusi. Elektrivoolu soojuslik toime seisneb vooluga juhi soojenemises. Tavalistes tingimustes soojenevad voolu toimel kõik juhid. Elektrivoolu keemiline toime seisneb selles, et elektrivool eraldab elektrolüütide vesilahustest selle koostisosi. Metallist juhtides voolu keemilist toimet ei esine. Elektrivoolu mangetiline toime seisneb selles, et vooluga juhi ja magneti vahel esineb vastastikmõju. Voolu magnetiline toime kaasneb elektrivooluga nii metallides kui ka elektrolüütide vesilahustes. Galvanomeetriga saab kindlaks teha elektrivoolu olemasolu juhis
Metallides on vabadeks laengukandjateks elektronid. Vedelikes on laengukandjateks positiivsed ja negatiivsed ioonid. Gaasides on laengukandjateks positiivsed ja negatiivsed ioonid ning elektronid. 4. Elektrivoolu toimed. Elektrivooluga kaasnevaid nähtusi nimetatakse voolutoimeteks. Voolu toimed jagunevad: 1) Soojuslikuks toimeks 2) Keemiliseks toimeks 3) Magnetiliseks toimeks (mehaaniline toime) Soojuslik toime seisneb vooluga juhi soojenemises. Tavalistes tingimustes soojenevad voolu toimel kõik juhid. Keemiline toime seisneb selles, et elektrivool eraldab elektrolüütide vesilahustest selle koostisosi. Metallist juhtides voolu keemilist toimet ei esine. Magnetiline toime seisneb selles, et vooluga juhi ja magneti vahel esineb vastastikmõju. Voolu magnetilise toime kaasneb elektrivooluga nii metallides kui ka elektrolüütide vesilahustes. 5. Mida nimetatakse voolutugevuseks? Tähis, ühik.
jooksul igal juhul kahe meetri võrra ja pühib minema nii mõnegi saarerahva. Ookeani soojuspaisumine võtab aega aastasadu pärast sedagi, kui süsihappegaasi sisaldus stabiliseerub. Soojus tungib ookeanisügavustesse aeglaselt, ent järjekindlalt. Kui olukord jääb praeguseks, siis nihkub häving sajandi võrra edasi. Kui süsihappegaasi sisaldus väheneb praegusega võrreldes 50 protsenti, siis metsad arvatavasti säilivad. Mina arvan, et kliima soojenemises on siiski süüdi inimesed. Me tahame koguaeg endale uusi ja paremaid asju, kuigi vanad on täiesti kasutamiskõlbulikud. Uued asjad võivad küll olla mugavamad ja paremad, kuid nende tootmine saastab loodust. Paljud inimesed mõtlevad, et mis nad ikka teha saavad, nagunii sulab see jää ära, siis see on mu arust väga vale suhtumine. Sest, kui kõik need inimesed, annaksid oma panuse siis oleks see juba üpriski suur hulk ja loodus jääkski vähem saastatuks. Ma mõtlen oma panuse andmise
kliima soojenemisega palju vaidlusi toimunud, kuid lõppude lõpuks jääb ikkagi küsimus, kas see ikka soojeneb ning kuidas? Kliima soojenemine on väga aktuaalne teema sellest räägitakse pidevalt. Segadust tekitavad vaid teadlaste, meteoroloogide ja klimatoloogide erinevad arvamused kliima muutustest. Ühed väidavad, et maailma keskmine temperatuur on aja jooksul pidevalt tõusnud, teised ütlevad, et viimaste aastate jooksul ei ole temperatuur enam kerkinud, mis tähendab, et soojenemises on paus. Raske on öelda, kummal osapoolel õigus on, sest argumendid tunduvad kõigil tõesed. Kliima muutustega on seotud paljud looduslikud ning inimtegurid. Looduslikeks teguriteks on ookeanide hoovused, mis läbivad teatud tsükleid ning toovad ekvaatori juures pinnale suurenenud koguse külma sügavamate kihtide vett, mis on üks olulisim temperatuuri tõusu pidurdaja. Temperatuur oleneb ka Päikese aktiivsusest: mida väiksem aktiivsus, seda väiksem on võimalik soojenemine
Temperatuurimuutuse paus Maal Planeedil Maa elab ligi seitse miljardit inimest, kes kõik iga päev toimetavad ja tegelevad oma probleemidega. Kes käib tööl, kes koolis, saades sinna kas autoga, ühistranspordivahendiga või kasutades mõnda veelgi keskkonnasäästlikumat varianti. Loodus on aga väga tundlik ning registreerib kõiksugused muutused, püüdes tasakaalustada tervet süsteemi Maal. Teadlased on täheldanud kliima soojenemises pausi. Miks maakera keskmine temperatuur ei ole enam tõusnud, seda uurimegi järgmistes lõikudes. Maakera kliimat mõjutavad mitmesugused tegurid. Üheks teguriks oleme kindlasti me ise inimesed. Mõjutame maakera kujunemist oma toimingute ja sihtidega, näiteks võtame maha vihmametsi, et saada väärtuslikku puitu. Asemele aga rajatakse põllud, või linnad. Samuti pumpame maakoore kihtide vahelt naftat ja maagaasi, mille töötlemise ja kasutamise
vabades laengukandjateks vabad elektronid. Metallides tekib elektrivool vabade elektronide suunatud liikumise tulemusena. Elektrolüütide vesilahustes on vabadeks laengukandjateks positiivsed ja negatiivsed ioonid, mis tekivad elektrolüüdi lahustumisel vees. Elektrolüütide vesilahustes tekib elektrivool positiivsete ja negatiivsete ioonide suunatud liikumise tulemusena. Voolu toimeteks nimetatakse elektrivooluga kaasnevaid nähtusi. Elektrivoolu soojuslik toime seisneb vooluga juhi soojenemises. Tavalistes tingimustes soojenevad voolu toimel kõik juhid. Elektrivoolu keemiline toime seisneb selles, et elektrivool eraldab elektrolüütide vesilahustest selle koostisosi. Metallist juhtides voolu keemilist toimet ei esine. Elektrivoolu magnetiline toime seisneb selles, et vooluga juhi ja magneti vahel esineb vastastikmõju. Voolu magnetiline toime kaasneb elektrivooluga nii metallides kui ka elektrolüütide vesilahustes. Galvanomeetriga saab kindlaks teha elektrivoolu olemasolu juhis.
Kasutatud materjal · http://et.wikipedia.org/wiki/Kliimamuutus#P.C3.A4ikesekiirgus · http://www.telegram.ee/teadus-ja-tulevik/teadlaste-vaitel-on-kliima-soojenem · http://www.telegram.ee/teadus-ja-tulevik/kas-co2-on-ikka-planeedile-kahjulik · http://www.telegram.ee/nwo/kliimamuutuste-uurija-tulekul-on-uus-jaaaeg#.U · http://www.telegram.ee/teadus-ja-tulevik/greenpeacei-kaasasutaja- inimesed-ei-ole-globaalses-soojenemises-suudi#.U2z74YF_uVO · http://en.wikipedia.org/wiki/Global_cooling#1971_to_1975:_papers_on_ warming_and_cooling_factors · http://maakond.blogspot.com/2007/01/globaalne-soojenemine-ja- kliimamuutused.html · http://www.telegraph.co.uk/earth/environment/climatechange/10294082 /Global-warming-No-actually-were-cooling-claim-scientists.html
Globaalne soojenemine on atmosfääriõhu koostise muutumisest tingitud üldine temperatuuri tõus maapinnal. Üks võimalik põhjus on kasvuhoonegaaside üha suurenev kogus atmosfääris, mis tingib kasvuhooneefekti. Sellest räägin järgnevatel slaididel lähemalt. inimeste suurenenud energiatarbimine toob kaasa soojusproduktsiooni suurenemise. Näiteks on selle tõttu suurlinnades keskmine temperatuur kõrgem kui maal. Otsese soojusproduktsiooni osakaal globaalses soojenemises pole seniajani arvatavasti oluliselt suurem kui 10%. Otsene soojusproduktsioon muudab Maa energiabilanssi eelkõige siis, kui kasutatakse taastumatuid energiaallikaid ja tuumaenergiat. Maavälise soojenemispõhjusena on oletatud Päikese aktiivsuse nüüdisaegset tõusu ja selle määravat osa praegu tõdetavas temperatuuri tõusus nii Maal kui ka mõnedel muudel Päikesesüsteemi planeetidel Väikese jääajana tuntud eelnenud kliimapessimumi ajal oli alanenud Päikeseaktiivsusele
Esinemine. 5.Kus esinevad virmalised? Mis kutsub esile virmaliste tekke? 6.Kuidas muutub temperatuur ja õhu rõhk kõrguse kasvades? 7.Mida kujutab endast päikese kiirgus? Mis juhtub päikese kiirgusega atmosfääri kihtides? 8.Mis juhtub päikese kiirgusega maapinnal? 9.Mis on maa kiirgusbilanss? Millal on kiirgusbilanss positiivne, negatiivne ja mis sellega kaasneb? 10.Millistes kliimavöötmetes on kiirgusbilanss positiivne, negatiivne? 11.Nimeta kasvuhoonegaase, nende osa kliima soojenemises. Mis on kasvuhooneefekt? 12.Kuidas tekib tuul? Tuule suund ja seda mõjutavad tegurid. 13.Mis on passaattuuled, mussoontuuled ja kus need esinevad? Suund. Püüa nende teket põhjendada. 14.Mis on atmosfäärifront? Frontide liigitus, tähtsus kliimakaartidel. 15.Mis kaasneb sooja frondi üleminekuga, külma frondi üleminekuga? 16.Mis on tsüklon? Teke. Tuule suund. Tähistus kliimakaartidel. 1.Atmosfäär ehk õhkkond on maa sfäär, maad ümbritsev õhukiht. Atmosfääri kihid :
võrra. Uuringud on näidanud, et viimase 2500 aasta jooksul on õhu pliisisaldus kasvanud 400 korda. Pliiühendid mõjutavad hemoglobiini sünteesi, närvisüsteemi ja vaimset arengut. Autode heitgaaside ohtlikkus seisneb ka selles, et ohtlikud ühendid sadestuvad teede servadest kuni 20..30 m kaugusele ja kanduvad edasi taimedele. 3 1.3 KLIIMA MÕJUTAMINE Tänapäeval väidetakse, et inimkond on süüdi globaalses soojenemises. Arvan, et selles väites peitub pisike tõetera, kuid see ei tähenda, et lause oleks nüüd fakt. Inimkond ei ole nii võimas, et suudaks miljoneid aastaid kestvat protsessi saja aastaga muuta. Inimesed on võimelised kliimat vaid mõjutama. Kui esialgu raiuti metsa siiski aeglaselt, nii et metsakooslused suutsid enam vähem taastuda, siis keskajal raiuti metsast lagedaks suurem osa Euroopast ja 19. sajandil toimus sama ka Põhja- Ameerikas. Tänapäeval on metsade vähenemine eriti tõsine
kogu juhi ulatuses. Elektrolüütide vesilahustes on vabadeks laengukandjateks positiivsed ja negatiivsed ioonid, mis tekivad elektrolüüdi lahustumisel vees. Elektrolüütide vesilahustes tekib elektrivool positiivsete ja negatiivsete ioonide suunatud liikumise tulemusena, (liiguvad vastassuundades). Voolu toimeteks nimetatakse elektrivooluga kaasnevaid nähtusi. Elektrivoolu soojuslik toime seisneb vooluga juhi soojenemises (elektrilised küttekehad, lambipirn). Tavalistes tingimustes soojenevad voolu toimel kõik juhid. Elektrivoolu keemiline toime seisneb selles, et elektrivool eraldab elektrolüütide vesilahustest selle koostisosi (M. H. Jacobi moodus metalljäljendi saamiseks reljeefsest mudelist). Metallist juhtides voolu keemilist toimet ei esine. Elektrivoolu magnetiline toime seisneb selles, et vooluga juhi ja magneti vahel esineb vastastikmõju (mähis ja kompass, raadiod, telekat jne.). Voolu
Kasutatud kirjandus Raamatud: H. Nestor, A. Raukas, R. Veskimäe, Maa Universumis: möödanik, tänapäev, tulevik, Reves Grupp, Tallinn, 2004 James Delingpole, Kliimapettus, Kunst, 2012 James Lovelock, Gaia kättemaks: Miks Maa meie tegevusele vastu astub ja kuidas me suudaksime siiski inimkonna päästa, Varrak, Tallinn, 2007 M.B. McElroy, The atmospheric environment: effects of human activity, Princeton University Press, Oxford, 2002 Internetiallikad: Murdmaa, Kliima soojenemises on süüdi päike ja ookean, Horisont, 2004, [http://goo.gl/ea37w] (17.12.2012) K. Eerme, Elame kliimaheitluste vaherahu ajas, Horisont, 3, 2003 [http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel71_68.html](18.12.12) P.Nema, S. Nema, P. Roy, An overview of global climate changing in current scenario and mitigation action, Renewable and Sustainable Energy Reviews, 16, 4, 2329-2336, 2012 [http://www.sciencedirect.com.ezproxy.tlu
Metallides tekib elektrivool vabade elektronide suunatud liikumise tulemusena. Elektrolüütide vesilahustes on vabadeks laengukandjateks positiivsed ja negatiivsed ioonid, mis tekivad elektrolüüdi lahustumisel vees. Elektrolüütide vesilahustes tekib elektrivool positiivsete ja negatiivsete ioonide suunatud liikumise tulemusena. 14. Mis on voolu toimed? VOOLU TOIMETEKS nimetatakse elektrivooluga kaasnevaid nähtusi. · Elektrivoolu soojuslik toime seisneb vooluga juhi soojenemises. Tavalistes tingimustes soojenevad voolu toimel kõik juhid. · Elektrivoolu keemiline toime seisneb selles, et elektrivool eraldab elektrolüütide vesilahustest selle koostisosi. Metallist juhtides voolu keemilist toimet ei esine. · Elektrivoolu magnetiline toime seisneb selles, et vooluga juhi ja magneti vahel esineb vastastikmõju. Voolu magnetiline toime kaasneb elektrivooluga nii metallides kui ka elektrolüütide vesilahustes. 15
2003. Valguse tervendav toime. Trükis. Jõhvi. 191. · Sepp, S. 2010. Vitamiin D on vajalik haiguste vastu võitlemiseks. http://www.novaator.ee (10.10.2011) · Sepp, S 2008. Loomade hämmastav taju. 10 näidet. http://www.novaator.ee (10.10.2011) · Karik, H. 2007. Kiirgus ohtlik sõber. http://www.loodusesober.ee (10.10.2011) · Wikipedia. 2009. Fotoperiodism. http://et.wikipedia.org (10.10.2011) · Murdmaa, I. 2004. Kliima soojenemises on süüdi päike ja ookean. http://www.loodusajakiri.ee (10.10.2011) · Ennet, P. 2008. Süvabakter saab üksi hakkama. http://www.horisont.ee (10.10.2011) · Sahney, S. 2008. Recovering from a mass extinction. http://www.eurekalert.org (10.10.2011) · Sarapuu, T 2008. Fotosüntees. http://bio.edu.ee (11.10.2011) 6
Eesti paikneb üleminekuvööndis, kus mereline kliima läheb üle mandriliseks. Siin on ilmastik väga vahelduv, eriti talvel, kui ilma sõltub peamiste õhuvoolude suunast. Soojemat õhku saabub siis meile ainult läänest, Atlandi ookeani kohalt. Kui läänevool on väga tugev, siis on talved Eestis pehmed, sagedaste suladega ning püsivat lumikatet ei pruugi üldse tekkida. El Niño on nähtus, mis seisneb Vaikse ookeani idaosa pinnakihi soojenemises, millega kaasnevad vihmasajud tavaliselt kuiva kliimaga Peruu ja Ecuadori rannikul, põuad Austraalias jne. El Niño sagedus on keskmiselt kaks korda kümne aasta jooksul (tavaliselt 4...7 aasta järel). El Niño nähtuse põhjustab püsivate tuulte suunamuutus. Tavaliselt puhuvad tuuled piki Lõuna-Ameerika rannikut lõunast põhja ning keeravad ekvaatorile lähenedes läände ehk avaookeani suunas. Vee ärakanne pinnakihist
Hoovus- merevee horisontaalne ja püsiva suuna ja kiirusega liikumine, põhjustatud püsiva suunaga tuultest, soolsusest või temp erinevustest. Liikumist mõjutavad rannajoone kuju ja põhja reljeef. TUULED SUUDAVAD VETT MÕJUTADA KUNI 100 MEETRI SÜGAVUSENI Soe hoovus- vee temp on kõrgem kui ümbritseva vee oma ( Ekvaatorist pooluste suunas) Külm hoovus- vee temp on madalam kui ümbritseva vee oma. (Poolustelt ekvaatori suunas) El Nino- nähtus, mis seisneb Vaikse ookeani idaosa pinnakihi soojenemises ja hoovuste süsteemi muutuses. Põhjustab ranniku soojenemist ja tugevaid vihmasajusid La Nina- Vaikse ookeani idaosa pinnakiht on tavapärasest külmem. Põhjustab rannikul veelgi kuivemat ja külmemat kliimat Atmosfääri front- kitsas eraldusvöönd kahe erinevate omadustega õhumassi vahel( külm ja soe või kuum ja niiske) Tsüklon ehk madalrõhkkond- ümbritsevast atm madalama õhurõhuga ala Antitsüklon ehk kõrgrõhkkond- ümbritsevast õhkkonnast suhteliselt kõrgema rõhuga ala
Madalsoo siirdesoo raba Turvas mittetäielikult lagunenud taimejäänused, ladestunud surnud orgaanika Moodustub liigniiskes keskkonnas Meil moodustub turvas peamiselt turbasamblaist, aga samuti kõigi teiste rabataimede jäänustest. Turba mattumisel võib temast saada kivisüsi, põlevkivi jne.. Hoovus suure koguse merevee horisontaalne ja enam-vähem püsiva suuna ja kiirgusega liikumine, põhjustatud tuultest. EL nino on nähtus, mis esineb vaikse ookeani idaosa pinnakihi soojenemises ja hoovuste süsteemi muutuses Udu Õhuniiskus 100% Sademed atmosfäärist maapinnale langev vedel või tahke vesi Madalpilved kuni 2km kõrgusel (kihtpilved, kihtsajupilved, kihtrünkpilved) Keskmispilvede rühm 2-6km kõrgusel (kõrgkihtpilved, kõrgrünkpilved) Kõrgpilvede rühm 6-12km kõrgusel ( kiudpilved, kiudrünkpilved,kiudkihtpilved) Vertikaalarenguga pilved 0.5-12km kõrgusel (rünkpilved, rünksajupilved) 30
* Sekundaarne suktsessioon elu/kooslus tekib sinna, kus eelmine kooslus on osaliselt või täielikult hävinenud. * Kliimakskooslus ehk püsikooslus kõik suhted on tasakaalus, kooslus vahetub iseendaga. Rannamännikud, raba. Aineringed * Veeringe (suur, väike, pikaajaline)!!!!!!, süsinikuringe, lämmastikuringe. * Taastuv ja taastumatu. Inimese eluiga on mõõdupuuks (70-80 eluaastat). * Inimeste roll maakera soojenemises ei ole nii suur, kui seda räägitakse peavoolu meedias. * Maakera on kogu aeg soojenenud ja jahtunud. See on normaalne. Enamik organisme ei suuda lämmastiku siduda. Seda aitavad teha mügarbakterid, kiirikseened jne. Näited ökosüsteemidest * Järved neid jaotatakse erinevalt. Toitainete sisalduse järgi. Eestis on kõige haruldasemad oligotroofsed järved ehk vähetoitelised järved. Sellised järved on puhtad ja pehme veega
Mandriline kliima pika külma talvega ja lühikese jaheda suvega õhutemperatuuri aastane amplituud väga suur. Dobsoni ühik - Osoonikihi paksust atmosfääris möödetakse Dobsoni ühikutes (DU- vastab kokkusurutud osoonikihi paksusele mm merepinna tasemele normaalrõhule 1atm, t° 0°C). Osoon tekib peamiselt ekvaatori kohal stratosfääris, laguneb pooluste kohal. Eksogeensed pinnavormid Maa välisenergia mõjul tekkinud El Nino- nähtus, mis seisneb Vaikse ookeani idaosa pinnakihi soojenemises ja hoovuste süsteemi muutuses. Põhja- Ameerika ranniku soojenemist ja tugevaid vihmasadusid, mõjud ulatvad üle maakera. Endogeensed pinnavormid Maa siseenergia mõjul tekkinud vulkaanilised, tektogeensed. Eoolilised pinnavormid- tuule tekkelised pinnavormid. Luide on tuuletekkeline pinnavorm, mis koosneb teralistest setetest, mida tuul jõuab ühest kohast teise kanda- Fulvioglatsiaalne delta sarnane sanduriga, settimine toimub deltalaadsetes väga rohkearvuliste ja
kõrgemates khtides, st alpool asub külmem õhukiht Peamised põhjused: - kõrval asuva õhu liikumise:külm õhumas liigub mingile alale, surudes seal olnud soojema õhu kõrgematesse kihtidesse(külm front) soe õhumass liigub külma peale(soe front) - pilvitu vaikse ilma korral maapind jahtub kiiresti(kiirgab soojust)külm õhk kogneb lohkudesse, orgudess El nino on nähtus, mis seisneb Vaikse Ookeani idaosa pinnakihi soojenemises ja hoovuste süsteemi muutuses Põhjustab Ameerika ranniku soojenemist ja tugevaid vihmasadusid, mõjud ulatuvad üle maakera La nina on vastupidine nhtus, kus Vaikse Ookeani idaosa pinnakiht on tavapärasest külmem Põhjustab Ameerika ranniku veelgi kuivemat ja külmemat kliimat Niiskus ja pilved Sublimatsioon - tahkest olekust gaasilisse või gaasilisest tahkesse üleminek Evaporatsioon - aurumine Kondenseerumine - gaasilisest olekust vedelasse üleminek
Need on tunduvalt ebatäpsemad kui lähema nädala prognoosid. Lühiajalised prognoosid on 1-2 päeva ja on palju täpsemad kui pikaajalised prognoosid. 24. Prognoosimudelid. 25. Kliimat kujundavad tegurid. Päikesekiirgus: kõige tähtsam. Kiirgusenergia hulk, mille aluspind saab, erineb olenevalt asukohast maakeral Aluspinna iseloom: vee ja maismaa jaotus, reljeef, pinnase omadused, taimkate Atmosfääri tsirkulatsioon: Kutsuvad esile erinevused aluspinna soojenemises, mis omakorda sõltub kahest eelmisest tegurit. 26. Klimatoloogia ja kliima mõiste. Antud koha kliimaks nimetatakse sellele kohale iseloomulikku ilmastikureziimi paljude aastate lõikes, mis on tingitud päikesekiirgusest, aluspinna iseloomust ja atmosfääri tsirkulatsioonist. Kõige üldisemalt määratakse kliimat kui atmosfääri pikaajalist keskmist seisundit mingis piirkonnas. Kliima iseloomustamisel tuleb vaadata ilmastikutüüpe ja variante koos nende
..................................................................................................... ................................................................................................................................................. Aitäh! LISA 2 KLIMATOLOOGIDE KÜSITLUS Tere! Olen 11A klassi õpilane Keivin Kivimägi ja teen uurimustööd teemal ,,Kliima muutumine Eestis" Palun vastake alljärgnevatele küsimustele. 1. Kas praeguses kliima soojenemises on Teie arvates inimtegevusel mingi arvestatav osa? Kui on, siis kui suur: kas seda saab mingite näitajatega väljendada? 2. Kes teadlastest (Eestis, välismaal) on oma seisukohtadega Teie arvates kõige objektiivsemad? (Kelle seisukohta Te jagate ja kelle uurimustulemusi Te kõige enam hindate?) 3. Kuidas toimub koostöö Eesti klimatoloogide ja teiste riikide klimatoloogide vahel?
raamkonventsiooni liikmesriik. SEI. Tallinn. Labitzke, K. 1987. Sunspots, the QBO, and the stratospheric temperature in the North Polar region. Geophysical Research Letters, 14, 535. McKitrick, R.R., Michaels, P.J. 2007. Quantifying the influence of anthropogenic surface processes and inhomogeneities on gridded global climate data. - J. Geophys. Res., 112. http://www.uoguelph.ca/~rmckitri/research/jgr07/M&M.JG RDec07.pdf Murdmaa, I. 2004. Kliima soojenemises on süüdi päike ja ookean. - Horisont, nr 5. http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel341_326.html Nestor, H., Raukas, A., Veskimäe, R. 2004. Maa Universumis. Möödanik, tänapäev, tulevik. Tallinn. Raukas, A. 2006. Kliima ja teadusmüüdid meie ümber. - Horisont, nr 4. http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel728_710.html Raukas, A. 2008. Liustike embuses. - Horisont, nr 4. http://www.horisont.ee/node/571 Singer, S.F. (toim.) 2008
Lähisekvatoriaalne kahe aastaaja vaheldumin (kuiv ja vihmane), talved on kuumad ja kuivad kuid suved on kuumad ja vihmased. Selles võõtmes on maailma suurimad kõrbed Ekvatoriaalne aasta läbi püsib kõrge temperatuur ja sajab väga palju,õhk on pidevalt palav ja väga niiske, sajab aastas 1500-2000mm 19. El Nino ja La Nina El Nino on nähtus, mis seisneb Vaikse Ookeani idaosa pinnakihi soojenemises ja hoovuste süsteemi muutuses. Põhjustab Ameerika ranniku soojenemist ja tugevaid vihmasadusid, mõjud ulatuvad üle maakera La Nina on vastupidine nähtus, kus Vaikse Ookeani idaosa pinnakiht on tavapärasest külmem. Põhjustab Ameerika ranniku veelgi kuivemat ja külmemat kliimat 20. Õhuniiskus Õhuniiskuseks nimetatakse õhus leiduvat veeauru. Küllastumata ja küllastunud niiskus. Abs niiskus nimetatakse ühes kuupmeetris niiskes
Päike soojendab vett ja vesi aurab maailmamerest õhku. Õhus veepiisakesed jahtuvad, ühinevad ja nendest moodustub pilv. Pilved tihenevad, muutuvad raskeks ning vesi sajab nendest tagasi maailmamerre. 22) Mis on El Nino ja La Nina? El Niño pinnavee erakordne soojenemine Vaikse Ookeani idaosas. La Niña vastupidine nähtus; toimub pinnavee erakordne jahenemine. El Niño on nähtus, mis seisneb Vaikse ookeani idaosa pinnakihi soojenemises, millega kaasnevad vihmasajud tavaliselt kuiva kliimaga Peruu jaEcuadori rannikul. La Niña on olukord, kui Vaikse ookeani idaosa vee pinnatemperatuur muutub keskmisest külmemaks. La Niña ajal tugevneb muu hulgas orkaanide sagedus ja tugevus Atlandi ookeanil. 23) Mis on AO indeks? Kuidas mõjutab positiivne AO indeks arktilist temperatuuri? AO kajastab põhjapoolkera õhurõhu erinevust polaar- ja kesklaiuste vahel. Positiivne indeks näitab suuremat kontrasti
Enamus päikesekiirguse lainepikkusest jääb 290 ja 3000 nm vahele. Maa saab vaid väikese osa päikese poolt maailmaruumi paisatud kiirgusest. Maa saab päikseselt pidevalt energiat juurde. Energia tuleb meile elektromagnetväljade näol. Lainetuse näol. Et olukord oleks stabiilne, peab Maa olema energeetilises tasakaalus. Nii palju kui juurde saab energiat, nii palju peab ka ära andma. Kliima soojenemises ei suuda Maa nii palju energiat ära anda, kui sisse tuleb. Maa kesksmiseks temp. on 15 kraadi. On perioode, kus maa soojeneb ja jaheneb jälle. Maale suunatud päikesekiirgusest jõuab ainult osa maapinnale, sest atmosfäär ei ole päikesekiirtele täiesti läbipaistev. Päikesekiirguse nõrgestajateks on veeaur ja tolm. Päikesekiirguse nõrgendamine toimub sel teel, et osa kiirgust hajutatakse, teine osa aga neelatakse atmosfääri poolt. Päikesespekter kogu päikeselt tulev kiirgus:
Hoovuste liikumise suunda mõjutavad rannajoone kuju ja põhja reljeef. Soe hoovus on hoovus, mille vee temperatuur on kõrgem kui ümbritseva vee temperatuur. Soojad hoovused voolavad ekvaatorist pooluste suunas. Külm hoovus on hoovus, mille vee temperatuur on madalam kui ümbritseva vee temperatuur. Külmad hoovused hoovavad poolustelt ekvaatori suunas. 17. El Nino ja La Nina El Niño on nähtus, mis seisneb Vaikse ookeani idaosa pinnakihi soojenemises ja hoovuste süsteemi muutuses Põhjustab Ameerika ranniku soojenemist ja tugevaid vihmasajusid, mõjud ulatuvad üle maakera La Niña on vastupidine nähtus, kus Vaikse ookeani idaosa pinnakiht on tavapärasest külmem. Põhjustab Ameerika ranniku veelgi kuivemat ja külmemat kliimat 18. Õhuniiskus Õhuniiskuseks nimetatakse õhus leiduvat veeauru. Vastavalt veeauru kahele olekule (küllastamata ja
temperatuuride vahe. Pinnasetemperatuur i ööpäevased amplituudid on väiksemad lume all olevas pinnases. 14. · Kliimat kujutavad tegurid 1. Päikesekiirgus- see on kõige tähtsam. Kiirgusenergia hulk, mille saab aluspind erineb olemasolevast asukohast maakeral. 2. Aluspinna iseloom- vee ja maismaa jaotus, reljeef, pinnase omadused, taimkate. 3. Atmosfääri tsirkulatsioon, mille kutsuvad esile erinevuse aluspinna soojenemises, mis omakorda sõltub kahest esimesest tegurist. · Klimatoloogia ja kliima mõiste Kliima ehk ilmastu on teatud piirkonnale omane pikaajaline keskmistatud ilmade reziim. Kliima uurimisega tegeleb teadus nimega klimatoloogia. Kliima iseloomustamisel tuleb arvestada ilmastikutüüpe ja ilmastikuvariante koos nende esinemisseadus ning välja tuua meteoroloogiliste elementide keskmised ja äärmised väärtused vastavalt perioodile jm järgi
Temperatuuri järgi jagatakse hoovused soojadeks hoovusteks ja külmadeks hoovusteks: soe hoovus – hoovus, mille vee temperatuur on kõrgem kui ümbritseva vee temperatuur. Soojad hoovused voolavad ekvaatorist pooluste suunas külm hoovus – hoovus, mille vee temperatuur on madalam kui ümbritseva vee temperatuur. Külmad hoovused hoovavad poolustelt ekvaatori suunas El Niño – nähtus, mis seisneb Vaikse ookeani idaosa pinnakihi soojenemises ja hoovuste süsteemi muutuses. Põhjustab Ameerika ranniku soojenemist ja tugevaid vihmasadusid, mõjud ulatuvad üle maakera La Niña – vastupidine nähtus, kus Vaikse ookeani idaosa pinnakiht on tavapärasest külmem. Põhjustab Ameerika ranniku veelgi kuivemat ja külmemat kliimat Tavaliselt puhuvad tuuled piki Lõuna-Ameerika rannikut lõunast põhja ning keeravad ekvaatorile lähenedes läände e. avaookeani suunas. Vee ärakanne pinnakihist põhjustab
Ookeanis on süsinikdioksiidi rohkem kui atmosfääris. Seda on setetes, kaltsiumkarbonaadis, magneesiumkarbonaadis ja kerokeeni kujul. Veesambas esineb see karbonaadi või piikarbonaadi kujul. CO2 satub vee pinnakihtidesse, kus ta satub edasi organismidesse ja sealt edasi setetesse. SELLEKS, ET FOTOSÜNTEESIS CO 2 ÄRA TARVITATAKSE, ON VAJA BIOKEEMIAT. Tähtis osa on toitainetel. Toitaineid limiteerivaks ühendiks magevees on fosfor ja ookeanis lämmastik. Teiste gaaside osa globaalses soojenemises CH4 (metaan), klorofluorsüsinik CFC, troposfääri osoon. CH4 kontsentratsioon suureneb 1 % aastas – madalam, kui CO 2 kontsentratsioon, kuid tema molekul on 50x aktiivsem kui CO2 molekul. 200 aasta jooksul on metaani kontsentratsioon kahekordistunud. Riisipõllud on ühed suurimad CH4 emiteerijaid, aga ka veistekasvatus. 70- 90% atmosfääri CH4-st pärit tänapäeva bioloogilistest protsessidest, fossiilsed kütused seda enam ei tekita. CO2 ja CH4 mudelid sarnased
Ookeanide Atmosfääri tsirkulatsioon: Kutsuvad esile Atmosfääri üldise tsirkulatsiooni sademeid. Praegu muretseme põhjendatult, kohal tekkinud õhumassid kannavad enam erinevused aluspinna soojenemises, mis põhimõitted. kas mitte tsivilisatsioon ise ei muuda kliimat niiskust ning tekitavad seega suuremal omakorda sõltub kahest eelmisest tegurit.
annaabi.ee 
