Toidlustusettevõtteid võrdlev analüüs KK13 – KE1 Angeelika Sooba Kairit Velt Kohad mida külastasime ● Tommi grill ● Pirosmani restoran Tommi grill ● Kellele? - Igale vanusegrupile, lihasõpradele ● Mida? - Lihatoidud, salat, alkohol ● Kuidas? - Avararus, mugav asukoht, romantiline inerjöör ● Miks? - Kasumi teenimiseks Pirosmani restoran ● Kellele? - Lihasõbrad, pered, kõik vanusegrupid ● Mida
Ebatäiuslik pöid mõjutab ka kehahoidu. Algklassilastel esineb küllalt sageli lampjalgsus, millega kaasneb tihti suurenenud kaal või sünnipärane sidekoe nõrkus (Hermlin 2001:72). 1.4 Lampjalgsuse tekke põhjused ja ennetamine Kõigile tuntud ja kõige lihtsam jalalaba seisundi hindamise viis on märjast jalatallast jäänud jälje vaatlus. Perearstidel on laste tervise aktiivse hindamise üheks võtteks luustiku hindamine ja sellega seotud võimaliku patoloogia avastamine(Sooba 2006).Lampjalg võib olla kaasasündinud kehaehituslik omadus või jalalaba normaalsest erineva tegevuse tagajärg (Liukkonen & Saarikoski 2008: 20-21). Kaasasündinud lampjalgsust esineb harva ning sellest teavitatakse vanemaid juba pärast sünnitust (Meitern 2007). Tavaliselt tervetele väikelastele endile nende probleemid vaevusi ei põhjusta. Samas on see ideaalne vanus muutuste korrigeerimisel nii rühihäirete, lampjalgsuse kui ka
Martin Belli sündroom e. fragiilse-X sündroom - fra(X) Koostaja: Angeelika Sooba Klass: 9a Sündroomi tekke põhjused ja sagedus. Haigus on vanematelt geneetiliselt ehk pärilikkusega üle kantud. X kromosoomis on üks osa mitmeid kordi pikem, kui normaalselt, ning just see koht vastutab närvirakkude arengu eest. Sagedus meestel 1:4000 Sagedus naistel 1:6000 Iseloomulikud sümtomid. Lapsel esineb tüüpiline välimus : suur pea, lihasnõrkus, väga painduvad liigesed, kõrge suulagi, suured kõrvad, etteulatuv lõug
Evolutsiooni tõendid Angeelika Sooba 1. Paleontoloogia andmed Paleontoloogia uurib fossiile. Tavaliselt: mida sügavamad kihid, seda vanemad organismid. Paleontoloogid uurivad erineva vanusega kivimikihtides säilunud taime ja looma jäänuseid kivistisi ehk fossiile. 2. Võrdlusmeetodid a) Võrdlev anatoomia Mida sarnasemad organismid, seda lähemal ajas on nende ühised esivanemad. Homoloogilised elundid on põhiehituselt sarnased elundid Mandunud elundid ehk rudimendid- Homoloogsus viitab ühise eellase olemasolule. Viievarbalised jäsemed RUDIMENDID Inimesel esinevad jääkelundid, mida inimestel pole enam vaja kuid on vajalikud teistele loomadele. Kolmas silmalaug ÖÖKULL HOBUNE INIMENE õndraluu * kõrvalihased tarkuse silmahambad hambad * segmenteerunud kõhulihased ...
Maavärin Liivia Narvik, Anneliis Sooba ja Robin Allas Toimumise aeg ja koht Jaapan 11.03.2011 kell 14:46:23 Kestvus: 6min 8,9 magnituudi 130 km Sendaist 38.297°N, 142.372°E 24,4 km sügavusel Maavärina epitsenter Maavärina epitsenter Geoloogiline asend Piirkonna üldiseloomustus Epitsenter 130km Sendaist. 373km Tokyost. Hüpotsenter u 24,4km sügavusel. Tihedalt asustatud piirkonnas (1304 in/km2) Selles piirkonnas pidevalt maavärinaid Maavärinatega kaasnevad üldiselt tsunamid Tagajärjed - Fukushima tuumajaama katastroof - Sadamalinna Minamisanriku kahjustused - Üle 10m kõrgune tsunami - Tohutud inimohvrid Tsunami http://www.youtube.com/watch?v=5-zfCBCq-8I Huvitavaid fakte See oli viimase 140 aasta tugevaim Jaapanis registreeritud maavärin Maavärina tõttu tekkis umbes 10 meetri kõrgune tsunami Kadunuid on kinnitatud andmetel 784, hukkunuid rohkem ku...
AS Kalev Chocolate Factory Koostaja: Angeelika Sooba Õpetaja: Marek Pirbe Kalvei ajaloost. 1806 Eesti kondiitri tööstuse sünd. Asus tol ajal Pikal tänaval. 1864 Georg Stude ostab ja laiendab kondiitri äri. Muuhulgas tellis Stude ärist regulaarselt maiustusi ka Vene keisri õukond. 1921 Kondiitriäri saab nimeks Kawe. 1948 1. aprillist sai Kawe uueks nimeks kondiitritoote vabrik Kalev. (Punanekompu, Kalev) 2006 aastal tähistas Kalev oma 200at sünnipäeva!
Uurimustöö: Madal vererõhk. Töö koostaja: Angeelika Sooba Uurimistöö eesmärk: Mis on vererõhk? Milline on normaalne vererõhk? Madala vererõhu tunnused. Minestamine. Kas madalat vererõhku peaks ravima? Mis on vererõhk? Vererõhk on südametöö numbriline näitaja. Kui süda pumpab verd veresoontesse, tekib veresoontes rõhk, mida saab mõõta. Vererõhk ei püsi ööpäeva vältel ühesugusena, vaid muutub vastavalt organismi vajadustele.
Sampoonid ja seebid Koostaja: Angeelika Sooba Klass: 9a Seebid. 1. Seep on pesemisvahend, mille efekt tuleneb vees lahustuvatest rasvhappesooladest. 2. Seep on üks vanemaid pesemisvahendeid. 3. Seda hakati valmistama umbes 2000 aasta eest, esialgu tuhast ja rasvast, hiljem soodast ja rasvast. 4. Seebi valmistamine suuremates kogustes sai võimalikuks alles 18.sajandi lõpul, mil avastati viis sooda tootmiseks keedusoolast. 5
OHUTUSKULTUUR Angeelika Sooba KK13-KE1 Minu esitlus Mis on ohutuskultuur? Kuidas tekkis ohutuskultuur? Ohutuskultuur Eestis Olulisemad ohutusnõuded kokkadele Õnnetused: tuli, töö, elekter Kahju hüvitamine Mis on ohutuskultuur? Ohutuskultuuriks võib pidada erinevaid viise, kuidas ohutust juhtuda ja hallata. Tegu on väga laia mõistega Peegeldab inimeste suhtumisi, uskumusi, tajumisi ja väärtusi ohutuse suhtes. Kuidas tekkis ohutuskultuur? Mõiste võeti kasutusele pärast Tšornobõli tuumakatastroofi 1986. aastal. Töötajate ja ettevõtte teadmatus riski ja ohtude osas. Ohtusid saab ära hoida! Ohutuskultuur Eestis Tulekahjus hukkunute arvu poolest Euroopas esikohal – selle aasta näit parem Ohutuskultuur Eestis häbiväärselt madal. Enamike õnnetuste põhjuseks on hooletu, ennasthävit...
füüsilise seisundiga, seost. õigesti toituma kuuvältel vähemalt mida tõendavad kaebus Patsient/klient -Selgitada füüsilise 150 minutit nädalas. väsimustunde, pidevat liigub rohkem ja ei aktiivsuse ja -Patsient/klient peab energiapuudust ja ole väsinud, sööb krooniliste haiguste liikumispäevikut ja puhkamisvajaduse tervislik toit. vahelist seost (Sooba toitumispäevikut. suurenemise 2008: 3) Päeviku -Selgitada analüüsimine pereõe 4 patsiendile/kliendile vastuvõtul. veresuhkru jälgimist, füüsilise aktiivsuse
Kokku: 0,056 3,920 Omahind 0,061 Hind km-ga: 0,074 Valmistamise tehnoloogia: Valmistamine Puhasta kapsas. Lase kapsas läbi juurviljatükeldaja ribadeks. Sega majoneesiga ja maitsesta. Taimetoit Taimetoiduks valisime kaalikavormi, mida hakkab valmistama Angeelika Sooba. Taimetoidu maksumus võib olla 50 euro senti. Kaalikavormi maksumuseks tuli 52 senti. TOIDU NIMETUS Kaalikavorm kartuliga portsjoni kaal g 250 valmistatavaid portsjoneid kokku 10 Retsepti kaal Valmistamise kaal Hind km- ta Kao Retsepti
Laadisin enda telefonile sammulugeja. Ja ühe kuu jooksul sain 177609 sammu. See tähendab 5729 sammu päevas. 16 Tervise heaks on vaja kõndida reipalt sammul vähemalt 30 minutit päevas 5-7 päeval ehk minimaalselt 3-4 tundi nädalas. Pidev liikumine peaks kestma vähemalt 10-15 minutit. Vajaliku kehalise koormuse võib saada koos argitoimetusega, kui teed vähemalt 9000 sammu päevas. (Sooba 2008:5). Veel iga esmaspäev, kolmapäev ja neljapäev käin Yoga Flow trenni, mis kestab 1 tund. Yoga Flow tund põhineb Ashtanga Joogal, aga asendite järjekord on erinev. Ashtanga Joogas on alati kindel järjekord, aga Yoga Flow-s võib õpetaja järjekorda muuta. Yoga Flow mõjutab meie heaolu igal tasandil nii füüsiliselt, mentaalselt, emotsionaalselt kui ka spirituaalselt. Seda tundi iseloomustab hästi sogan: Yoga Flow jooga naeratusega. (Kompus 2015:1).
20 20. saj I poole arhitektuur Brit Helen Riisenberg Mihkel Sooba Modernism Funktsionalism Eesti! sajand Üldiseloomustus Moodsa ehituskunsti üks aluseid, vanade traditsioonide kadumine. "De Stijl", "Bauhaus" Walter Gropius, Le Corbusier', Wright, Kõik, mis hästi funktsioneerib, näeb ka ilus välja. Maja kui masin Purism "geomeetria", "matemaatika" Üldiseloomustus
Tabelid vitamiinide ja mineraalainete tarbimise soovituste kohta väljaandest Eesti toitumis- ja toidusoovitused Sirje Vaask, Tiiu Liebert, Mai Maser, Kaie Pappel, Tagli Pitsi, Merileid Saava , Eve Sooba, Tiiu Vihalemm, Inga Villa. Tallinn 2006. Tabelis 9 antud päevased tarbimissoovitused on määratletud tarbitava toidu kohta, s.t. kaod toidu ettevalmistamisel, keetmisel, küpsetamisel. jne, peab eelnevalt arvesse võtma. Kuna piisav rinnapiimaga toitmine on eeldatav imikute toitmisviis kuni 6 elukuuni, siis ei ole soovitusi antud lastele vanuses alla 6 kuud. Tabel 9. Vitamiinide päevased tarbimissoovitused olenevalt vanusest
Saudi Araabia energiamajandus Mihkel Sooba 11C 1. Traditsioonilised energiavarud Saudi Araabias leidub kasutatavatest maavaradest naftat ja maagaasi. Allpool oleval joonisel on näha, et enamus varadest asuvad Pärsia lahe rannikul või siis natuke rohkem sisemaal. Suuremad leiukohad on just rannikul. Naftat leidub kõvasti rohkem kui maagaasi. Joonisel on rohelisega märgitud nafta leiukohad ja punasega maagaasi leiukohad. Joonis 1: Saudi Araabia energiavarade paikenemine
intensiivsusega ujumine, suusatamine, rulluisutamine, rattasõit, vesivõimlemine, kepikõnd, uisutamine, jooksmine; elulistes tegevustes kõnd, puude ladumine, lehtede riisumine, akende pesemine, koristamine, lapsega õues müttamine, tantsimine. Aeroobseid ja anaeroobseid harjutusi eristab intensiivsus. Aeroobne treening on tervise tugevdamiseks ja säilitamiseks parim viis. Aeroobset treeningut tuleks teha vähemalt viiel päeval nädalas korraga vähemalt pool tundi. (Sooba, 2008) 2. Treenimise negatiivsed mõjud südamele 2.1 Ületreenimine Ületreenimine võib olla veel hullem kui üldse mitte treenimine. Ületreenitusele viitavad sümptomid, mille ilmnedes tuleks aru saada, et on aeg ülevaadata oma treeningplaan. Esmasteks tunnusteks ületreenimise juures on kehakaalu langus ning söögiisu vähenemine. Igasugune tegevus väsitab kiiresti, lihastes võivad esineda krambid ning tähelepanuvõime nõrgeneb
palpeeriv käsi on tema ülekõhul roidekaarest allpool ja teine käsi seljal lülisamba ja roide vahelises nurgas. Tähelepanu koondatakse sellele, kas neer on palpeeritav ja sellel valulikkusele. Uurimist teostatakse kui patsient istub. Neerude perkussiooni sooritatakse õrnalt. Neerude uurimisega selgitatakse: kas ülakõht on ebasümmeetriliselt punnis, neerude palpeeritavus (selge palpeeritavus tähendab, et need on harilikust madalamal), liikuvus, valulikkus (neeruvaagnapõletik) (Sooba 2005). KASUTATUD ALLIKAD Guide to Diagnostic Tests (2011). Harvard Health Publications. Boston. http://www.health.harvard.edu/diagnostic-tests/ (15.01.2012) Mustajoki, P ja Kaukua, J (2005). Patsiendi 100 sagedamat uuringut. Tallinn: AS Medicina Sooba, E. (2005). Haige uurimine. Tallinn: AS Medicina.
Kasutatud kirjandus Jalak, R. (2011). Maailma tervishoiuorganisatsiooni kehalise aktiivsuse alased soovitused. Liikumine ja Sport , 32-37. Jalak, R. (2011). Terviseprobleemid - oluline põhjus "sport kõigile" programmide edendamiseks. Liikumine ja Sport , 45-48. Kull, M. (2011). Tervis ja kehaline aktiivsus. Kasutamise kuupäev: 15. 02 2011. a., allikas www.ut.ee: http://www.ut.ee/tervis/aastateema/artiklid/tervisaktiivsus.htm Sooba, E. (2011). Tervislik liikumine. Kasutamise kuupäev: 15. 02 2011. a., allikas www.kliinikum.ee: http://www.kliinikum.ee/attachments/107_tervislik_liikumine- _alustada_on_kerge.pdf 9 10
27. Hr Trump - kosmograafia õp, "Briljant" 28. Onu August sirkli ema vend/onu. Poeg Harald. 29. Maria kioski müüja, ,,maria juures". Umb 50-aastane, väga massiivne, rinnakas eit. Kandiline punakas nägu, terav nöbinina, palju nägevad hallid silmad, hõredad korratult tusitud ripsmed, hallikirjud juuksed, helevalge müts, valge põll, must kasukjopp, mustad viltsaapad. 30. Kordnik Tults unine, tüse, pisikeste punaste vurrudega, politseinik 31. Isand Sooba nägi välja nagu vana indiaanlane, ärimees, eesti rikkamaid mehi, tema naine Tarabella (tõmmu tüdruk, tema järgi ka tänava nimi, kus elab Laasik) 32. Johanson 8ndast klassist, narr, trügib esinema, 15. a, veidrik, näolt igirahulik naeratav prillitatud, kõhnuke, peene kaelaga, salmide peale annet, terav keel 33. Aabel 7. a, Tooderi poeg 34. Paljasjalgne Tõnisson pikk pruun rüü, buda munk, punane habe, aasta läbi paljapäi ja paljajalu 35
See tähendab 5729 sammu päevas. Mõõduka füüsilise koormusega eluviis ergutab vaimseid võimeid, aitab luud ja lihased tervena hoida, tugevdab organismi ja võimaldab säilitada vanemal inimestel iseseisev toimetulek (Drustine 2009: 41). Hea tervise jaoks on soovitavalt kõndida reipalt sammul 30-50 minutit päevas 5-7 päeval. See on miinimum 3-4 tundi nädalas. Pideva liikumise aeg on vähemalt 10-15 minutit. Päeva jooksul on vaja teha vähemalt 9000 sammu päevas. (Sooba 2008:5). Ka nõustaja eesmärk oli, et patsient/klient sai aru kvaliteetse une tähtsusest ja oskas kasutada nõuandeid, kuidas tuleks parem uni. Tegevus oli õpeta ja leida patsiendi/kliendi kõige paremad ja sobivad tema jaoks hea une nõuandeid. Ka seletada, et õige toitumine on väga tähtis hea uni jaoks (vt lisa 2). Peale kolmandat nõustamist patsient/klient läheb magama ühel ajal ja magab 8 tundi. Sööb tervislikult ja väldib maiustamist, neli tundi enne uinumist.
Inimese füsioloogia ja anatoomia. lk 185-197. Toim. Georg Loogna. Tallinn: Medicina Käitumise füsioloogia (SOPH.00.527) slaidid Süda.2011, Hannes Tomusk Neti leheküljed: http://www.inimene.ee/index.php?disease=e&sisu=disease&did=770 http://www.inimene.ee/index.php?disease=s&sisu=disease&did=778 http://www.inimene.ee/?disease=p&sisu=disease&did=781&idr=i-n- 2xe5p1AHEmvo38NHj2x22f8 II osa Südamehaigused 2010. Tõlkinud Eve Sooba, Katrin Luts, Katrin Rehemaa, Margit Riit, Maret-Heda Beznossova, Helle Lippmaa. Toim. Piibe Kohava. Tallinn: Medicina Viigimaa, Margus, Agne Adamson 2010. Südameinvestor. Toim. Sirje Maasikamäe. Tallinn: Menus Kirjastus
Tasakaalustatud HOIA TERVIST toitumine Toitumissoovitused ülekaalu, kõrge vererõhu ja vere suure kolesteroolisisalduse korral Koostas Evelyn Aaviksoo Koostamise aluseks oli Eesti toitumis- ja toidusoovitused; koostajad Sirje Vaask, Tiiu Liebert, Mai Maser, Kaie Pappel, Tagli Pitsi, Merileid Saava, Eve Sooba, Tiiu Vihalemm, Inga Villa; Tervise Arengu Instituut ja Eesti Toitumis- teaduste Selts; 2006. Koostamist nõustasid Anu Hedman, Eve Sooba, Tiia Ainla, Katrin Martin- son, Ruth Kalda ja Pille Ööpik Kujundus ja küljendus: Egle Raadik Fotod: Dreamstime Trükk: OÜ Print Best Väljaandmist on finantseerinud Eesti Haigekassa. Tasuta jagamiseks. ISBN 978-9985-9855-7-1 © OÜ Lege Artis 2008 Vajadusel saate lisainfot ja nõu oma perearstilt ja pereõelt või helistades
Tallinn: Medicinia Järviste,A., Maseri,M., Pitsi,T.(2007). Tervislik toit lastele. Jõgeva Maavalitsus Kang, A. (2008). Süües terveks ja kauniks. Tallinna Raamatutrükikoda Kasuri, K., Ustav. S jt (1998). Terviseõpetus põhikoolile. Artiklite kogu. Avita Lipp, L. (2009). Toitumine koolieas Uuring (2009). Eesti elanikud ei söö piisavalt puu- ja köögivilju. Eesti Päevaleht 12.03.09 Vaask, S., Liebert, T., Maser, M., Pppel, K., Pitsi, T., Saava,M., Sooba, E., Vihalemm. T., Vills, I. (2006). Eesti toitumis- ja toidusoovitused. Tervise Arengu Instituut ja Eesti Toitumisteaduse Selts 9
Tallinna Teeninduskool Angeelika Sooba KK13-KE1 OHUTUSKULTUUR Referaat Juhendaja: Heikki Eskusson Tallinn 2013 Sisukord: Sissejuhatus.........................................................................................................................................3 1. Mis on ohutuskultuur?.............................................................................................................4 2. Ohutuskultuur eestis.................................................................................................................5 3. Ohutusnõuded kokkadele........................................................................................................6 3.1 Enne tööd...........................................................................................................................6 3.2 Töö ajal...................
PLoS ONE 11(3): 1-17. Kennelly, S., Kennedy, N., P., Rughoobur, G. F., Slattery, C. G., Sugrue, S. (2010). An evaluation of a community dietetics intervention on the management of malnutrition for healthcare professionals. Journal of Human Nutrition & Dietetics. 23 (6), 567-574. Lorefalt, B., Granerus, A.-K., Unosson, M. (2006). Avoidance of solid food in weight losing older patients with Parkinson’s disease. Journal of Clinical Nursing, 15, 1404–1412. Maser, M., Kiisk, L., Oona, M., Sooba, E., Vaask, S., Vihalemm, T. (2008). Eaka inimeste toitumine ja kehaline aktiivsus. Tallinn: Tervise Arengu Instituut, Eesti Toitumisteaduse Selts. 28 https://intra.tai.ee/images/prints/documents/130165169139_Eakate_inimeste_toitumine_ja _kehaline_aktiivsus_est.pdf (20.03.2014). Mitrea, L., S. (2008). Gerontology. Ontario: Natural Medicine Books Saks, K., Maimets, T., Tamm, R., Uibo, R., Pääsuke, M., Tulviste, T., Soots, A., Sakkeus, L., Tambaum, T., Medar, M., Tulva, T., Murov, A
toitumine. 1.2.3. Kolmanda kohtumise õe interventsioon Patsient/klient laadis enda telefonile sammulugeja. Ja ühe kuu jooksul sai 177609 sammu. See tähendab 5729 sammu päevas. Hea tervise jaoks on soovitavalt kõndida reipalt sammul vähemalt 30 minutit päevas 5-7 päeval. See on miinimum 3-4 tundi nädalas. Pideva liikumise aeg on vähemalt 10-15 minutit. Päeva jooksul on vaja teha vähemalt 9000 sammu päevas. (Sooba 2008:5). Ka nõustaja eesmärk oli, et patsient/klient sai aru kvaliteetse une tähtsusest ja oskas kasutada nõuandeid, kuidas tuleks parem uni. Tegevus oli õpeta ja leida patsiendi/kliendi kõige paremad ja sobivad tema jaoks hea une nõuandeid. Ka seletada, et õige toitumine on väga tähtis hea uni jaoks (vt lisa 2). Peale kolmandat nõustamist patsient/klient läheb magama ühel ajal ja magab 8 tundi. Sööb tervislikult ja väldib maiustamist, neli tundi enne uinumist.
Härra Palmeos maastikumaalija, portretist, joonstamise õp, Hr trump - kosmograafia Onu August sirkli ema vend/onu. Poeg Harald. Maria kioski müüja, ,,maria juures". Umb 50-aastane, väga massiivne, rinnakas eit. Kandiline punakas nägu, terav nöbinina, palju nägevad hallid silmad, hõredad korratult tusitud ripsmed, hallikirjud juuksed, helevalge müts, valge põll, must kasukjopp, mustad viltsaapad. Kordnik Tults unine, tüse, pisikeste punaste vurrudega, politseinik Isand Sooba nägi välja nagu vana indiaanlane, ärimees, eesti rikkamaid mehi, tema naine Tarabella (tõmmu tüdruk, tema järgi ka tänava nimi, kus elab Laasik) Härra keerme, härra põld insenerid rongis Birkenfeldt ja volkov linna ehitusosakonna mehed (olid) Aino pukspuu jussi vanem õde, Bürgeri tütarlaste-gümnaasiumi 11. klassi tüdruk, ilus, enesekindel, julge rüht, kastanikarva pea, võrkpallur, pilkupüüdev
30 KASUTATUD ALLIKAD 1. Deikina, J., Jõueleht, A. Toitumis- ja toidusoovitused noortele (2010) Tallinn: Tervise Arengu Instituut 2. Kull, M. (1996) Materjale terviseõpetuseks. Tallinn: HK trükikoda 3. Maser. M. (2004). Kooliõpilaste terviskäitumine. Tervise Arengu Instituut. Tartu: OÜ Tartumaa Trükikoda 4. Vaasik, S., Liebert, T., Maser, M., Pappel, K., Pitsi, T., Saava, M., Sooba, E., Vihalemm, T., (2006) Villa, I. Eesti toitumis- ja toidusoovitused. Tallinn: Tervise Arengu Instituut. 5. Varava, L., Pitsi. T., Oja, L. (2008) Tervis ja terviseteadlikkus läbi toitumis-ja liikumismängude. Tervise Arengu Instituut. Tallinn: Kruuli Trükikoda AS. 6. Niitra, S. (2013, veebruar 16) Murdeiga pole vaja murda. Postimees, 18. 7. Velsker, L. (2013, 9. aprill) Viiendik eestlastest ei saa osta meelepärast toitu, Postimees, 3 8. Binge. (s.a). [10. veebruar 2013]
Die Forschungshypothese war, dass die Gymnasiasten über das Eiweiß wenig wissen. Für die Arbeit hat die Autorin folgendes Material benutzt: Internetquellen, frühere Untersuchungsarbeiten, Zeitungsartikel und Bücher. Die wichtigsten Quellen sind das Buch ,,Laste ja noorte toidusoovitused" von Maser M., Järviste A., Einberg Ü., Sapatsuk I., Vaask S., Vihalemm T., Villa I.und ,,Eesti toitumis- ja toidusoovitused" von Vaask, S., Liebert, T., Maser, M., Pappel, K., Pitsi, T., Saava, M., Sooba, E., Vihalemm, T., Villa, I. Es gibt 3 Teile in der Untersuchungsarbeit. Der erste Teile ist ,,Eiweiß und sein Struktur". Hier schreibt die Autorin über Eiweiß und warum es für unser Organismus so wichtig ist. Der zweite Teil ist die Untersuchung und sie heit ,,Die Bewusstheit der Gymnasiasten über Eiweiprodukte im Deutschen Gymnasium Kadriorg und deren Meinung über die Eiweißkonsentrate". Drittens folgt die Analyse und es werden die Ergebnisse der Untersuchung vorgestellt.
annaabi.ee 
