tüvest vähemalt 10 cm eemale. (2) Multi kasutatakse ringina üksikpuude ümber, lausistutusaladel kaetakse multiga suurem ala. (3) Puu tüve ümbrus tuleb multida vähemalt 0,5 m raadiuses (vähemalt istutusaugu ulatuses). (4) Valmis multikate peab olema ühtlase paksusega ega tohi olla segunenud mullaga. § 14. Võrahooldus Pärast istutustöö lõppu tuleb eemaldada vigastatud ja murdunud oksad. Oksi võib lõigata vaid eriharidusega spetsialist (arborist, aednik). 5. peatükk ISTUTUSE ÜLEANDMINE § 15. Istutuse üleandmine (1) Istutus antakse üleandmise-vastuvõtmise aktiga kohe pärast töö valmimist üle töö tellijale, v.a kui töö on tehtud asendusistutusena. Üleandmisel peab juures viibima istutuse asukoha linnaosa valitsuse esindaja ning Tallinna Kommunaalameti esindaja, kui istutus tehakse teemaa haljasalal. (2) Istutuse üleandmisel kontrollitakse istiku ja istutustöö vastavust haljastusprojektile või istutusjoonisele.
Luua Metsanduskool Arborist Töökohapõhine õpe Einar Must Sõlmede kasutusvõimalused arboristi igapäevatöös Luua 2015 1 Sisukord SISSEJUHATUS .............................................................................................................................................. 3 1. STOPPERSÕLMED ...................................................................................................................
human habitats in many ways: they filter air, water, sunlight, provide shelter to animals and recreational area for people. They moderate local climate and slowing wind. History of Urban Forestry Early History Ø Trees have been esthetically important to people since the earliest civilization. Ø Botanical gardens began to evolve during the Middle Ages. Ø The first recording of term ,,arborist". Ø Freely planted trees in London. North American History The popular image of a New England town square with trees and grass did not evolve until the late 1700s and early 1800s. First forest areas in eastern North America. Settlers and immigrants often brought seeds of their favorite tree species from thei homeland. Distribution of the urban forest The urban forest includes all woody vegetation within the
Trükis ilmub DEVEPARKI projekti (ajalooliste parkide säästlik haldamine ja arendamine Soomes ja Eestis – Sustainable historic park management and development in Finland and Estonia) raames. Projekti toetab Kesk- Läänemere programmi Lõuna-Soome – Eesti alamprogramm Raamatut jagatakse tasuta Aino Mölder Vanade pargipuude hooldamine Retsensent Sulev Järve Toimetaja Veiko Belials Fotod Aino Mölder ja Veiko Belials Kaanefotod: Veiko Belials (Gooti allee Luua pargis; arborist; Pühajärve sõjatamm) ISBN SISUKORD Eessõna............................................................................................................................................. 4 1. Puuhoolduse bioloogilised alused........................................................................... 5 1.1. Puu kui liivakell.......................................................................................................................
aastal. Koolil on töötamise ajal olnud erinevaid nimesid, kuid õpetus on alati olnud seotud praktilise metsandusega. Luua Metsanduskoolis on võimalik õppida kolmes õppevaldkonnas: metsanduse, aianduse ning loodusturismi valdkonnas. Metsanduse valdkonnas on võimalik valida järgmiste erialade vahel: metsandusettevõtja, metsur, metsamajandus, metsandus (metsakasvatuse või metsatööstuse suunaga), metsamasinate juhtimine, harvesteri- ja forwarderioperaator ning arborist. Õppida saab nii päevases, sessiooni- kui töökohapõhises õppevormis, samuti ilma põhiharidusnõudeta, aga ka põhi- ja keskharidust eeldavate õppekavade järgi. Õppeaastal 2009/2010 õpib Luua Metsanduskoolis üle neljasaja õpilase. Lisaks traditsioonilistele metsandusõppekavadele on välja töötatud uued õppekavad nagu maastikuehitus ja haljastus ning loodusturismikorraldus spetsialiseerumisega retkejuhtimisele.
annaabi.ee 
