Tallinna Polütehnikum KÄSITULIRELVAD Referaat Lauri Piisang PA-07B TALLINN 2011 Tulirelv on relv mille haavlilaeng, kuul, miin, mürsk või muu keha paisatakse rauaõõnest välja püssirohu või mõne muu põleva aine plahvatamisel tekkinud gaaside kiire paisumise tagajärjel. Esimesed käsitulirelvad võeti kasutusele 15. sajandi esimesel poolele. Sõjategevuses hakkati suurükke kasutama 16. sajandil. Tulirelv koosneb: relva rauast (kas sile- või vintraudne), lukustus- ja löökmehhanismist, sihikust või sihtimisseadmetest, käsirelvadel kabast, suurtükidel alusest ehk lafettist ning sinna juurde kuuluvast laskemoonast. Tulirelvad jagunevad eri kaliibriga käsitulirelvadeks ehk laskurrelvadeks ja suurtükkideks Püstol Colt .45ACP / M 1911A1 Kaliiber 11,43 mm Kuuli kaal 15,2 g Relva pi...
MATERJALE ”GORE-TEX” JA ”KEVLAR” • SISEMISED KIHID KAITSEVAD SÕRMI KUUMUSE JA KÜLMA EEST • VÄLIMISED KIHID EI TOHI IMADA VETT KUID PEAVAD LÄBI LASKMA ÕHKU • RANDMEKAITSE ON KINDA PIKENDUSEKS, MIS KAITSEB RANNET JA TAKISTAB VEE SATTUMIST KINDASSE TULETÕRJESAAPAD TULETÕRJESAAPA EHITUS: • TALLAOSA • VARBAKAITSE • SÄÄREOSA TULETÕRJESAAPAD TULETÕRJEVÖÖ TULETÕRJEVÖÖ EHITUS: • VÖÖ • VÖÖ KINNITUSKLAMBRID • KARABIIN • ÜHENDUSKÖIS • D-RÕNGAS RIIETE HOOLDAMISE VIIS TÄHTSAMAT ETAPPI: • PUHASTUS • PESU • KUIVATUS • RIIETE HOIDMINE • KONTROLL • 30 Cº KINDAD, VILLASEST MATERJALIST ESEMED • 40 Cº SÜNTEETILISEST MATERJALIST VALMISTATUD ALUSPESU, VAHERIIDED JA MUUD ESEMED • 60 Cº KUSTUTUSRIIETUS KONTROLL KUSTUTUSRIIETUST TULEB KONTROLLIDA JÄRGNEVATEL AEGADEL: • UUE RIIETUSE KASUTUSELEVÕTUL VÕI RIIETUSELE UUTE KOMPONENTIDE LISAMISEL • VÄHEMALT IGA KAHE KUU TAGANT
103. Lihvkivi 104. Müürinöör 105. Lõiketangid 106. Pahtlilabidas 107. Akuga plekikäärid 108. Turvavarustuse komp.. 108.1.1. turvarakmed 108.1.2. iselukustuv pidur 108.1.3. turvaköis 20m 108.1.4. kukkumise pidurdaja kukkumishoo leevendajaga 108.1.5. ohutusköied reguleeritava pikkusega (max. 2 meetrit). 108.1.6. vöö küljes aasad, kuhu saab tööriistu kinnitada 108.1.7. karabiin 100 ja 50 108.1.8. tööriistavöö kahe taskuga, haamri ning terariistade tasku 109. Soojapuhur ~ 9 kW 110. Järelveetav korvtõstuk 111. Armatuurisiduja ( akudega 112. Käsiekstruuder 113. Ehitustara 1 komp. 114. Niiskuse eemaldaja 115. Digitaallood 116. Varslihvmasin 117. Betoonipump 118. Karkassitangid 119. servalõikur, 120. Nurgahöövel 121. Karkassilõikur - kiljotiin, 42-120mm 122
võimetus junior liidreid haarama algatust ja teeb vajalikud otsused, sõltudest tellimuste kõrgematest käskudest. Nagu Kenneth Pol-Hizballah's taktikalisel liidril mitte ainult vabaduses teha kiireid otsuseid, mis lahinguväljal, kuid tegid seda teatavasti pädevuses. · Aasta juuli sõja Hizballah kasutas erinevaid relva süsteeme. Mis puutub väikerelvadesse on asjaga seotud, AK-47 jäi standard. Kas M-16 või M-4 karabiin. Need kaks rünnakut - süsteemid on enim levinud kogu maailmas, lihtne kasutada ja hooldada, ning esitab vähe raskusteta hankides laskemoona või varuosi. Hizballah kasutab nii lühi-ja keskmise ulatusega rakette erineva eduga. Lühiajalise vahemikus raketid, et 122-millimeetri katyusha oli ja endiselt kõige Üldine raketi kasutatud Hizballah. Kui kolmekümne kolme päeva sõda, Hizballah käivitanud rohkem kui 4000 katyushas võetud
Köie keskele moodustatud kaheksasõlme nimetatakse ühekordseks lenksõlmeks (In Line Figure-Eight Loop) 6 Joonis 4. Kaheksasõlm Joonis 5. Ühekordne lenksõlm 7 2. SILMUSED Silmus on sõlm, milles tekkinud aasa saab köie vabast otsast sikutades tugevalt kinni tõmmata (puua) või siis vastupidi: sõlme lahti harutada. Silmuseid kasutatakse köie sidumiseks mõne eseme külge või ümber. Sageli on selleks karabiin, rõngas või köis ise. Valides silmust peab teadma, kas sõlm tohib antud suunas koormuse all olla või ei. Kogu aeg tuleb jälgida, et pärast sidumist/korrastamist koormus oleks alati suunatud köie õigele otsale. Levinumad ja enim kasutust leidvad silmused on purjekotinööri sõlm, ankrusõlm, lehmasõlm, vaiasõlm, kahekordne libisev ülekäeaas, libisev paalisõlm ning tuletõrjuja sõlm. 2.1 Purjekotinööri sõlm (Buntline Hitch)
Kiievisse, kus ta sai tangi mehaaniku tunnistuse. Teenistuse ajal leiutas ta spetsiaalse lisa ''TT'' relvale ja kujundas tangi ajameetri lugeja. 1941 a. juunis tuli M.T.K lagedale oma viimase leiutisega. Sama aasta oktoobris sai ta raskelt haavata ning sattus haiglasse, kust sai alles 6 kuu pärast välja. Siis saadeti t a Moskva lennunduspiirkonna instituuti. 1942 a. arendati teine Klasnikovi mudel. 1944a. sai valmis Kalasnikovi arenenud mudel, millel oli iselaadiv karabiin. Selle eest anti talle Stalini esimese klassi teenetemärk. 1950 a. võeti relv kasutusele täielikult Nõukogude armees. M.T Kalasnikov sia oma riigile väga väärtuslikuks oma teenetega. Ta oli kaks korda au kangelane Sotsialistliku Tööpartei meelest Ning sai Stalinilt ja Leninililt preemia. Hiljem anti talle ka koloneli auaste ja doktorikraad inseneri/looduse vallas, Isamaalise sõja I klassi orderi, Punase tähe ja palju medaleid. 1987a. sai temast ka auväärne kodanik Izhevskis
Robert Jordan lk 183, ptk 13 ,,käsku tuleb täita, sest ainult käsu elluviimisel, saab tõestada, et see on võimatu". El Sordo lk 342 ptk 28 - suremine polnud midagi; see ei loonud talle mingit mõttepilti ega tekitanud hirmu. Ent elamine oli tuules õõtsuv viljaväli künkanõlval. Elamine oli haugas taevalaotusel. Elamine oli savikruus vett rehepeksu tolmus ja vili, mida välja kooditi, ja sõklad, mis õhus lendlesid. Elamine oli hobune su jalgade vahel ja karabiin risti üle sadula ja küngas ja org ja puudest palistatud oja ja oru vastaskülg ja taamal kõrguvad mäed. Robert Jordan teejuhiks on hispaanlane Anselmo, kes aitab ta rindejoone taha ja viib kokku Pabloga, salgapealikuga. See mees on oma paremad ajad ära elanud: oli kunagi vägev fashistide hirm, kuid seal on ta juba päris raisus, ta on alla andnud, mures ja kardab surma. Kogu salga kõige nõrgem lüli tegelikult, kuid siiski pealik. Laagrisse jõudes kohtub Robert
Internetipõhine materjal: Vabadussõja aegne relvastus: http://www.hot.ee/vabadussoda/relv.html Eesti Vabadussõda. Sündmused, kronoloogia: http://www.kool.ee/?5746 9 LISAD 1. Mõõgad 1.1 Vene tsaariarmee mõõk 1.2 Türgi päritolu mõõk 2. Püssid 2.1 Tula tehase vintovka. 1891. a. väljalase. Kaliiber 7,62. 2.2 Tula tehase karabiin. 1897. a. väljalase. Kaliiber 7,62. 3. Kergekuulipildujad 1 3.1 Inglise kergekuulipilduja Lewis. Kaliiber 7,62. 3.2 Madsen tüüpi kergekuulipilduja. Kaliiber 7,62. 4. Raskekuulipildujad 4.1 Raskekuulipilduja Maxim. Kaliiber 7,62. Vesijahutusega. 4.2 Raskekuulipilduja Vickers. Kaliiber 7,7, 1912. a. mudel. 1 5. Suurtükid 5
NB! Ära kinnita detonaatorit kaitselaengusse 6. elektridetonaator kinnita detoneeriva nööri külge (el.detonaatori kinnitusmuhvi abil) 7. keri välja elektrikaabel (NB! Pidage meeles ohutuid kaugusi) Pilt 3.15 8. sihi kaitselaeng soovitud punkti (3.16) 141 Pilt 3.16 9. kinnita detonaator kaitselaengusse 10. ühenda elektrikaabli ja el.detonaatori pistikud 11. ühenda karabiin löökmehhanismiga 12. eemalda löökmehhanismi kaitsesplint 13. ühenda el.initseerimiseade kaabliga 14. eemalda el.initseerimisseadmelt kaitsesplint 15. SÜSTEEM ON LAHINGVALMIS (pilt 3.17) Pilt 3.17 142 16. ühe el.initseerimiseadmega on lubatud lõhata maksimaalselt viis kaitselaengut (pilt 3.18) Pilt 3.18 143 4. KAITSEVAHENDID 4.1 TBK KAITSEVAHENDID
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
