sisalduse järgi on tomat paigutatud 16. kohale, C-vitamiini hulga järgi 13. kohale, aga mõlemate nende vitamiinide allikana on tomat tähtsuselt aedviljade hulgas 3. kohal, sest statistiliste andmete järgi sööb USAs iga elanik aastas umbes 40 kg tomateid. Taksonoomia Riik: Taimed Plantae Hõimkond: Õistaimed Magnoliophyta Klass: Kaheidulehelised Magnoliopsida Alamklass: Asteridae Selts: Maavitsalaadsed Solanales Sugukond: Maavitsalised Solanaceae Perekond: Tomat Solanum Liik: Tomat Kasutatud materjal: http://et.wikipedia.org/wiki/Tomat#V.C3.A4lislingid http://www.terviseleht.ee/200041/41_tomat.php
MUGUL- JA KÖÖGIVILJAD Koostasid:......... Juhendaja:........... Mugul on taime varre või juure maapealne või maaalune, jämenenud ja toitainetega täitunud osa, mille ülesanneteks on varuainete säilitamine, taime levik ning vegetatiivne paljunemine. KARTUL (Solanum tuberosum) Päritolumaaks on LõunaAmeerika Euroopasse toodi 16.sajand, Eestisse aga 18.sajand Kõige paremini kasvab jahedas parasvöötmes Kasvuks on vaja 1521 kraadi Niiskus ja valgusnõudlik, vajab huumusrikkast ja spoorset mulda Kartuli suurimad tootjad aastal 2009 Hiina India Venemaa Ukraina USA KAS TEADSID? 2kg kartulist saab pool liitrit viina KARTULITAIMED JAMSS (Dioscorea) Kasvab põhiliselt LääneAafrikas ja UusGuineas
1. Aedhernes pisum sativum 2. Aedrõigas raphanus sativus 3. Aedsalat lacuta sativa 4. Aedtill anethum graveolens 5. Aeduba phaseolus vulgaris 6. Hapuoblikas rumex acetosa 7. Harilik sibul allium cepa 8. Hiina kapsas brassica chinensis 9. Kaalikas brassica napus 10.Kabatsokk cucurbita pepo 11.Kartul solanum duberosum 12.Kurk cucumis sativus 13.Kõrvits cucurbita pepo 14.Kähar peakapsas sabauda 15.Köömen carum carvi 16.Küüslauk allium sativum 17.Lehtkapsas acephala 18.Lillkapsas botrytis 19.Murulauk allium schoenoprasum 20.Mustjuur scorzonera armoracia 21.Mädarõigas cochlearis armoracia 22.Naeris brassica rapa 23.Nuikapsas gongylodes 24.Petersell petroselinum crispum 25.Punane pipar capsicum annum 26.Porgand daucus carota 27
Karl Parts Sten Jõgi 11B Kartul Mis see on ? Kartul on maavitsaliste sugukonna maavitsa perekonda kuuluva hariliku kartuli (Solanum tuberosum) mugul. Ajalugu ja levik Kartul on pärit Lõuna-Ameerikast Andide kõrgmägedest. 16. sajandil leidsid hispaanlased sealt kultuurtaime, mille mugulad kõlbasid süüa. Hispaaniast levis kartul ka Itaaliasse, Inglismaale. Eestisse jõudis kartul esmakordselt 18. sajandi keskel. Kasvatamine Hästi kohanemisvõimeline kartul kasvab kõige paremini parasvöötmes. Mugulad hakkavad idanema, kui õhutemperatuur tõuseb üle 78° C.
SUGUKOND: huulõielised (Lamiaceae) PEREKOND: käbihein (Prunella) harilik käbihein (Prunella vulgaris) PEREKOND: pune (Origanum) pune (Origanum vulgare) PEREKOND:nõianõges (Stachys) mets-nõianõges (Stachys sylvatica) PEREKOND:salvei (Salvia) aedsalvei (Salvia officinalis) PEREKOND:iminõges (Lamium) hambuline iminõges (Lamium hybridum) SUGUKOND: maavitsalised (Solanaceae) PEREKOND: maavits (Solanum) harilik maavits (Solanum dulcamara) SUGUKOND: mailaselised (Scrophulariaceae) PEREKOND:käokannus (Linaria) harilik käokannus (Linaria vulgaris) PEREKOND: vägihein (Verbascum) üheksavägine (Verbascum thapsus) must vägihein (Verbascum nigrum) PEREKOND: mailane (Veronica) kassisaba (Veronica spicata) kevadmailane (Veronica verna) PEREKOND: härghein (Melampyrum) harilik härghein (Melampyrum nemorosum)
Kultuuris olevad seenevormid arenevad kõige paremini haaval aga vastuvõetavad on kõikide lehtpuude puit. Üliharva on leitud austerservikut ka kuusepuidul. Seeneniidistik areneb hästi hiljuti surnud puidul, kus ei ole teisi seeni, elusatele puudele ei ole seen ohtlik. Kasvatamiseks on sobivamad haavapakud, millest rajatakse nn. seenepeenrad. Tomat (botaaniline nimetus harilik tomat) on taimeliik maavitsaliste sugukonnast. Ta arvatakse kas tomati (Lycopersicon) või maavitsa (Solanum) perekonda. Tomatiks nimetatakse ka tomati vilja. Tomati koostis(%) Vesi 94 % Valgud 0,8 % Süsivesikud 2,9 % Rasvad 0,4 % Kiudained 0,8% Mineraalained 0,6 % Vitamiinidest on B-rühma vitamiinid ja C-, E- ja K- vitamiinid. Tomat on väga valgusnõudlik. Eestis piirab tomatikasvatust avamaal soojaperioodi (ööpäeva keskmise temperatuuriga üle +15°) lühike kestus. Varajaste ja keskvalmivate tomatisortide kasvuperioodi pikkus tõusmetest esimeste viljade valmimiseni on 90–120 päeva.
rakumürki - alkaloid kolhitsiini(harilik sügislill) sinihapet (HCN)(luuviljad) meseriini(harilik näsiniin) paristifiini, paridiini(ussilakk) konvallatoksiin (südameglükosiid), konvallasiid,konvallariin(maikelluke) oleandriini, neriini(oleander) Teised mürgised taimed Kibe tulikas (Ranunculus acris) Võsaülane (Anemone nemorosa) Harilik sinilill (Hepatica nobilis) Harilik kukehari (Sedum acre) Kuutõrverohud (Polygonatum) Maavitsad (Solanum) Siumari (Actaea spicata) Sookail (Ledum palustre) Tänan kuulamast!
*jahu- looma jõusööt K: *Kaer ehk harilik kaer (Avena sativa)- on kõrreliste sugukonda kuuluv üheaastane kultuurtaim ja teravili *Kahjurid- on organismid, kes oma elutegevusega kahjustavad inimese kasvatatavaid kultuure, kasulikke loomi, toitu jne, kui ka inimese loodud ja hallatavaid rajatisi (näiteks maju ja nende sisustusi) ja materjale. *Karjamaa- on rohumaa, kus karjatatakse kariloomi *Kartul- on maavitsaliste sugukonna maavitsa perekonda kuuluva hariliku kartuli (Solanum tuberosum) mugul *Kesa ehk kesapõld- on külvikorraväli, millega valmistatakse ette taliteravilja kasvatamist *Kolhoos- (vene keeles: , lühend sõnadest , 'ühismajand') oli Nõukogude Liidus põhiliselt põllumajanduse või kalandusega tegelev majand *kombain- viljalõikuseks mõeldud masin *kombainer- kombaini juhtija/hooldaja *Koresööt- on kuiv taimne loomasööt, mis sisaldab palju toorkiudu
kassitapulised (Convolvulaceae) ning mitmeid väiksemaid sugukondi Sugukond maavitsalised - Solanaceae rohtne või puitunud, mitmesuguseid alkaloide sisaldav (palju mürgised esindajad) Lehed: vahelduvad Õied: ebasarikjad (tsümoossed) või üksikult Õiekate: 5-tine, nii kroon kui tupp liitlehine Kroon: liitlehine, aktinomorfne Tolmukad: 5, tolmukapead sageli liituvad ümber emakakaela Vili: mari või kupar h. maavits Solanum dulcamara o P Solanum maavits S. lycopersicon tomat Solanum tuberosum kartul Solanum melongena baklazaan (eggplant) o Harilik paprika (Capsicum annuum) koos paljude sortidega (peperooni, jalapeno, chilli jt.). o Ilutaimedena tuntud inglitrompet (Brugmansia) ja petuunia (Petunia). o vääristubakas - Nicotiana tabaccum
Lehe pikkus on 3...10 cm ning laius 1,5...5,5 cm. Leherood ja -roots on veidi karvased. Paljunemine: Paljuneb peamiselt risoomi abil, harvem seemnetega. Kasvukoht: Kasvab niiskemates kasvukohtades: laane-, palu-, salu-, lodu- ja rabametsades ning puisniitudel rohurindes põõsaste varjus. Külmakindel. Mürgistusnähud: oksendamine, kõhulahtisus, peapööritus, nõrkus, südamehäired, pulsi kiirenemine. Rasketel juhtudel teadvus kaob ja saabub surm. HARILIK MAAVITS Solanum dulcamara Rahvapärased nimed: jooksvapuu, kuisavits, viinapuu, soolikarohi Eluvorm: Mitmeaastane ühekojaline poolpõõsas. Pikkus 0,3...3 m. Õis: Mõlemasugulised kaheli õiekattega õied. Nii tupp kui kroon liitlehised
....................... 15 4.Kasutatud kirjandus........................................................................................... 16 20.Kartulivähk : Eestis leiti üle kahekümne aasta jälle kartulivähi juhtum, 14.08.2009........................................................................................................... 17 2 1.Sissejuhatus Kartulit (Solanum tuberosum) peetakse maailma üheks tähtsamaiks toidukultuuriks. Seda tõendavad mitmed faktid. Nimelt kartulit kasvatatakse ja peetakse tähtsaks enam kui 130 riigis. Toiduks tarvitab kartulit vähemalt üks miljard inimest maailmas (Compendium of Transgenic Crop Plants, J.M.Bradeen, USA). Üks kolmandik maailma kartulist toodavad arenguriigid (Kartulikasvatus, J. Jõudu, Tartu) Kartuli täpne kultuuristamise perioodi kohta jääb info puudulikuks. Teada on, et Solanum
(169,2), LAV (165,7), Hispaania (155,7), Itaalia (136,1) ja Tšiili (133,3). Suurimad importijad olid aga Venemaa (382,0), Holland (176,5), Saksamaa (160,8), Brasiilia (139,8), Suurbritannia (138,3), Prantsusmaa (131,8), Itaalia (125,8), Mehhiko (87,5) ja Indoneesia (86,7). 5 2 KARTUL Kartul on maavitsaliste sugukonna maavitsa perekonda kuuluva hariliku kartuli (Solanum tuberosum) mugul. 2.1 Ajalugu ja levik Kartul on pärit Lõuna-Ameerikast Andide kõrgmägedest. Arheoloogilised uurimused näitavad, et kartulit on kultiveeritud Tšiili lõunaosas juba 14 000[1] ja Titicaca järve piirkonnas (Peruu) 7000 aastat[2]. 16. sajandil leidsid hispaanlased sealt kultuurtaime, mille mugulad kõlbasid süüa. Meremehed tõid taime koju kaasa. Hispaaniast levis kartul ka Itaaliasse, Inglismaale ja mujale. Eestisse jõudis kartul esmakordselt 18. sajandi keskel
KARTUL (Solanum tuberosum) Kartuli levik. On pärit Lõuna ja Kesk-Ameerikast. Kasutusele võeti kartul arvatavasti juba 7000 aastat tagasi. Teistesse maadesse hakkas levima 16. saj keskpaigast hispaanlastest meresõitjate kaudu. 16.sajandi lõpp ja 17.saj alguses levis mööda Euroopat Iiri ja Inglismaale. Ja sealt juba Põhja Ameerikasse. · Eestisse jõudis kartul 1740 1760. Alguses levis ta mõisaaedadesse kust hiljem juba talupoegade põldudele. 1840 aastaks oli kartul omandanud tähtsa koha inimese toidulaual ja ka loomatoiduna. Samal ajal hoogustus ka piirituse tootmine, siis oli algus pandud ka kartuli tööstuslikuks tarbeks kasvatamisele. 19 saj lõpuks oli kartuli osatähtsus külvipinnast üle 20%. Kartuli kasvatuse põhietapid Eestis: · 1740 1760 kartuli introduktsioon Eestisse; · 1750 1800 kartuli kasvatus ainult mõisaaedades; · 1800 1840 kartulikasvatuse levik taluaedadess...
teraviljakultuuri saagikust 15 20 % võrra. Taliraps Brassica napus var.oleifera subvar.biennis Seemnesaagi saamiseks külvatakse talirapsi meil augustis, haljasmassi saamiseks aga kevadel, mai algul, et suvel ja sügisel samadelt taimedelt kaks haljasmassisaaki niita. Annab enam haljasmassi kui suviraps. Sobib maheviljelusse, kuna kahjurite kahjustus pole nii ulatuslik maakirpude ja hiilamardikate intensiivne elutegevus teistel perioodidel. Kartul Solanum tuberosum Kartulit on nimetatud meie teiseks leivaks, peale selle on võimalik valmistada temast mitmeid tooteid nagu tärklis, etüülalkohol, liim, atsetoon, plastmass, piimhape jt. Kartulimugulad sisaldavad 1437% tärklist, kuni 2%täisväärtuslikku valku, õun, sidrun ja oksaalhapet, vitamiine, karotiini, pektiinaineid, mineraalaineid. Kartul on hea loomasööt, kuid töökuluka kultuurina on tema kasvatamine ainult söödaks liiga kallis.
risttolmlevad. Puuvill Kasvab troopikamaades looduslikult kuni 6 m kõrguseks ja on mitmeaastane taim. Kultuuris kasvatatakse puuvilla 1,5 m taimena ja on üheaastane kultuur. Õis on korrapärane riietine. Pärast viljastumist moodustub sigimiskast kupar. Valmides kupar pokatab. Ühes kupras võib olla 10-12 seemet. Seemned sisaldavad õli. Mugulviljad Kartul Solanum tuberosum, ta kuulub maavitsaliste sugukonda ja teda on võimalik paljundada kahel viisil: 1. generatiivselt e. Seemnetega 2. vegetatiivselt e. Mugulatega Esimene pakub kuni huvi sordiaretajatele. Teine pakub huvi kartulikasvatajatele. Mullapealsed organid: *vars *lehed *õied *mari Mullasisesed: *juured *mugulad *stoolon
kromosoomide arv rakus ei ole seoses organismi keerukusega (vt. näiteid tabelist 1). Tabel 1. Diploidne kromosoomiarv erinevatel liikidel Liik 2n Liik 2n Loomad Taimed ja seened Joonis 3. Mehe kromosoomistik 22 autosoomide paari (kromosoomi, mis delfiin Stenella plagiodon 44 kartul Solanum tuberosum 48 esinevad paariliselt liigi kõigil indiviididel) ja sugukromosoomid X ja Y (naistel inimene Homo sapiens 46 mänd Pinus species 24 on kaks X-kromosoomi). hobune Equus caballus 64 nisu Triticum monococcum 24 kana Gallus domesticus *78 oder Hordeum vulgare 14
Referaat Kartuli Agrotehnika Võrumaa kutsehariduskeskus Koostaja : Raino Käär 22.01.2013 Sissejuhatus Kartul (Solanum tuberosum L.) Kartulit peetakse üheks maailma vanimaks kultuurtaimeks. Arheoloogilistel väljakaevamistel on leitud kartulijääke, mille vanuseks on üle 7000 aasta. Kuid on ka kartulivorme, mida söödi Tsiilis juba 13 000 aastat tagasi.Tollel ajal ei kasvatatud kartulit veel kultuurtaimena vaid toituti kartuli metsikutest vormidest. Kartul kultuuristati Lõuna-Ameerikas Peruus ja Boliivia Adides. Sealt levis ta 16. sajandil edasi teistesse riikidesse
минеральными веществами. Ранее в русском языке для обозначения этого растения использовалось также название агакат. 2.18 Физалис (Füüsal) - самый крупный род растений семейства Паслёновые, часто сравниваемый с томатами (Solanum lycopersicum). В народе его называют изумрудной ягодой или земляной клюквой (хотя к клюкве он никакого отношения не имеет), а также еврейской вишней. Наибольшее видовое разнообразие наблюдается в Центральной и Южной Америке. 2
(tsütokeratiinid, lamiinid jt.). 1.3. Varu- ja jääkained Varuainetena esinevad taimedes säilitustärklis (varutärklis), aleurooniterad ning õlitilgad. Säilitustärklis (joonis) ladestub amüloplastides moodustumiskeskme ümber. Kui moodustumiskese ei asu amüloplasti keskel, vaid kuskil servas, ladestub tärklis intensiivsemalt sellel küljel, kus amüloplasti strooma kiht on paksem. Nii moodustuvad ekstsentrilised tärkliseterad (näiteks kartulil, Solanum tuberosum). Kontsentrilisi tärkliseteri näeme kõrrelistel (Poaceae). Liittärkliseterad, mis koosnevad otsekui mitmest lihtterast, sisaldavad mitut moodustumiskeset, kuid ühised tärklisekihid puuduvad (näiteks kaeral, Avena sativa). Poolliitterade moodustumiskeskmed on ümbritsetud ühiste kihtidega. Öösel ladestuvad tärklisekihid on päevastest tumedamad suurema veesisalduse tõttu. Tärkliseterad on enamasti
Kummel 2,0- 21,48eur/h kord 2,5l/ha a Biathlon 5 eur/kg 1 3. lehest kuni 4D 40-70 0.35 eur/ha kord võrsumisfaasi g/ha lõpuni Kartul (Solanum tuberosum) Haigused Kartuli-närbumistõbi (Fusarium oxysporum) Еnnetatav Terved haigusvaba mugulaid. Ei ole kasulik kasvatada kartul tomati kõrval ja ka mitu aastat ühel kohal. 2015 Eesti Maaülikool Agrotehnilised Suur vastupanuvõimet haigustele - Berlichingen , Detskoselskiy sortid. Viljavaheldus.
Sugukond soomukalised Orobanchaceae Suur robirohi - Rhinanthus major Selts maavitsalaadsed - Solanales Kolm väiksemat ja kaks suuremat sugukonda: maavitsalised ja kassitapulised Sugukond kassitapulised - Convolvulaceae palju väänduvate vartega rohttaimi kassitapp seatapp bataat e. maguskartul Sugukond maavitsalised – Solanaceae Peamiselt troopilise levikuga, 3000 liiki Suurim perekond (1000 liiki) on maavits (Solanum) - rohttaimed, liaanid, vahel puitunud, sageli mürgised lehed vahelduvad, liht- v. liitlehed, abilehti pole lehtede ja harude paigutus võib olla ebaregulaarne - õis ratasjas, tupp ja kroon liitlehine, viietine - tolmukapead liituvad ümber emakakaela koonusetaoliselt vili:kuiv kupar v. lihakas mari tubakas, karumustikas e. belladonna, ogaõun Eestis looduses: koerapöörirohi ja kaks liiki maavitsasid kultuuris: kartul, tomat, paprika, füüsal, petuunia
sabellica 7 Brassica oleracea var. italica 8 Brassica oleracea var. gongylodes 9 Brassica oleracea var. Acephala 10 Pisum sativum 11 Lactuca sativa L. 12 Allium cepa 13 Allium schoenoprasum 14 Allium porrum 15 Allium sativum 16 Rheum rhaponticum 17 Scorzonera hispanica 18 Petroselinum crispum 19 Apium graveolens 20 Armoracia rusticana 21 Helianthus tuberosus 22 Solanum tuberosum 23 Raphanus sativus 24 Raphanus sativus var. sativus 25 Anethum graveolens 26 Cynara scolymus 27 Capsicum annuum 28 Cucurbita pepo 29 Beta vulgaris subsp. esculenta var. rubra 30 Tetragonia tetragoniodes 31 Cucurbita pepo L. var. giraumonas 32 Citrullus lanatus 33 Lycopersicon esculentum 34 Carum carvi 35 Vicia faba 36 Daucus carota L. subsp. sativus 37 38 Cucumis 39 Brassica napus L. em. Metzg
solaniinidega. Teiste alakaloidiklasside esindajatest võivad huvi pakkuda tubaka ja surmaputke (Conium) piperidiinid, lupiini (Lupinus) kvinolisidiinid ning hundihamba (Astragalus), kõrbeherne (Swainsona) ja punase ristikheina (Trifolium arvense) indolisidiinid. Viimased võivad inimeseni jõuda neid taimi söönud loomade piima kaudu. · Vaatleme järgmisi alkaloidiklasse: 1. Pürrolisidiinalkaloidid 2. Solanum rühma alkaloidid 3. Ksantiinalkaloidid sinihappeglükosiidid · Tsüanogeenseid vähemürgiseid glükosiide, mille hüdrolüüsil vabaneb väga mürgist mõrumandli lõhnaga sinihapet HCN, leidub nii paljudes taimedes (üle 300 liigi), kui ka seentes, bakterites ja isegi loomades. Toidutaimedest ja ainetest kuuluvad siia näiteks maniokk e. kassava, maguskartul, jamss, mais, hirss, suhkruroog, herned, oad,
Boliivias ning Argentinas kasvava metsiku kartulitaime hübriid. Varem arvasid teadlased, et kartulit kasvatati esmakordselt Boliivias ja Argentinas ning metsikust liigist aretati kartulit kultuurtaimeks korduvalt. Kuigi antud teadustöös ei uuritud kartuli kui kultuurtaime vanust, hinnatakse selleks üldiselt 7000- 10.000 aastat. Kartul on üks maailma olulisemaid toiduaineid ning enamik maailmas kasvatatavast kartulist kuulub liiki nimega Solanum tuberosum. Euroopasse jõudis kartul aasta 1570 paiku ning Eestisse 18. sajandi keskpaigas. Aastas kasvatatakse maailmas keskmiselt 300 miljonit tonni kartulit. Peruus avastati hiiglaslikud maajoonised 04.03.2005 15:09 Arheoloogid avastasid Peruu lõunaranniku kõrbes asuvatest mägedest seni tundmatud maakujundid, vahendab CNN. 233 ruutkilomeetri ulatuses laiuval alal on näha 50 suuremat figuurikompleksi, millel on eristatavad nii inimeste, lindude, ahvide kui ka kasside kujutised.
arenema, muutudes aja jooksul dominandiks (Pork, 1981). Mitteniidetavatel aladel hakkavad rohkem levima lehtrohud: soopihl (Potentilla palustris), angervaks (Filipendula ulmaria), ubaleht (Menyanthes trifoliata), harilik metsvits (Lysimachia vulgaris), kollane võhumõõk (Iris pseudacorus), suur tulikas (Ranunculus lingua) jt. Ilmuvad ka mitmed niidetavatel aladel harva esinevad liigid: soo-nõianõges (Stachys palustris), harilik maavits (Solanum dulcamara), ussilill (Naumburgia thyrsiflora), mürkputk (Cicuta virosa), männasmünt (Mentha verticillata) jt. (Pork, 1981). Soomaa luhtadel laiuvad valdavalt angervaksa- ja tarnaväljad. 1.2.3. Luharohumaade levik Euroopas on luharohumaad levinud suuremate jõgede lammidel. Põllumajanduses viimase sajandi jooksul toimunud muutuste tõttu on aktuaalsed nende majandamise ja taastamise probleemid (Benstead jt., 1999).
tärkliseteradest kiht talitleb reflektorina sellest ka eriline läige. Kroonlehtede alusel paiknevad nektarinäärmed, mis on kergesti ligipääsetavad tolmeldajatele. Õitseb maist augustini. Viljaks koguvili rohketest pähklikestest, puist- ja lindlevi. Kasutamine: roomav tulikas on mürgine; sisaldab anemoniini ja ühendeid, mis hüdrolüüsimisel sinihapet eraldavad. HARILIK MAAVITS Solanum dulcamara; nimest: solanus päikeseline, solamen leevendama; dulcis magus, amarus kibe, Närimisel tundub taim algul kibe, hiljem magus (solaniini tõttu, mis sülje toimel lahustub). Sugukond maavitsalised. Kasvukoht: veekogude kallastel võsastikes, lodumetsades, metsalagendikel, lepikutes. Armastab niiskust ja varju. Harilik maavits on juurekaelast harunev poolpõõsas, varred 0,5-3 m pikad, puitunud, roomavad või väänduvad, oksised,
h. toomingas, h. kuslapuu, mage sõstar, h. paakspuu, h. vaarikas, h. pihlakas, h. lodjapuu, h. näsiniin jt. Alustaimestikus domineerivad sõnajalad, puhmarinne puudub. Sõnajalgadest kasvavad naiste-, ohtene-, laane- (Matteuccia struthiopteris) ja maarjasõnajalg (Dryopteris filix-mas). Lisanduvad h. angervaks (Filipendula ulmaria), h. heinputk (Angelica sylvestris), sookastik (Calamagrostis canescens), kõrvenõges (Urtica dioica), ojamõõl (Geum rivale), h. maavits (Solanum dulcamara), roomav tulikas, lodu- (Carex loliacea), tupp- (Carex vaginata), mets- ja pikk tarn (Carex elongata), h. metsvits (Lysimachia vulgaris), h. jänesesalat (Mycelis muralis), tähtheinad, h. jänesekapsas, püsik-seljarohi, h. saluhein (Milium effusum) jt. liigid. Samblarinne peamiselt mikrokõrgendikel, metsakäharik, kähar salusammal, tüviksammal, teravtipp, roossammal jt. Mikroreljeefi kõrgematel osadel kasvavad naadi kasvukohale iseloomulikud taimed
annaabi.ee 
