Alumine piirhälve EI ei Algandmetest, suurim - Suurim piirmõõde Dmax dmax D+ES/d+es Vähim piirmõõde Dmin dmin D+EI/d+ei Tolerants TD Td TD = ES - EI /Td = es - ei Kõlblikud detailid Dmin kuni Dmax dmin kuni dmax Tabelist Kui on lõtkuga ist Suurim lõtk Smax Dmax - dmin Vähim lõtk Smin Dmin - dmax Keskmine lõtk Sa (Smax+Smin)/2 Istu tolerants Ts Smax - Smin Pinguga ist Suurim ping Nmax dmax - Dmin Vähim ping Nmin dmin - Dmax Keskmine ping Na (Nmax+Nmin)/2
Alumine piirhälve EI ei Algandmetest, suurim - Suurim piirmõõde Dmax dmax D+ES/d+es Vähim piirmõõde Dmin dmin D+EI/d+ei Tolerants TD Td TD = ES - EI /Td = es - ei Kõlblikud detailid Dmin kuni Dmax dmin kuni dmax Tabelist Lõtkuga ist Suurim lõtk Smax Dmax - dmin Vähim lõtk Smin Dmin - dmax Keskmine lõtk Sa (Smax+Smin)/2 Istu tolerants Ts Smax - Smin Pinguga ist Suurim ping Nmax dmax - Dmin Vähim ping Nmin dmin - Dmax Keskmine ping Na (Nmax+Nmin)/2
ÜLESANNE 4 1. Täita järgnevas tabelis vastavalt variandile tühjad kohad. 2. Kujutada ist skemaatiliselt mõõtkavas ja näidata sellel kõik suurused. 3. Leida tolerantside tabelitest antud ist ja kirjutada see kombineeritud tähistuses. LÄHTEVARIANT 21 VAR SÜST D=d ES EI es ei Dmax Dmin dmax dmin TD Td Smax Smin Nmax Nmin 21 AS 50 +0,01 0 +0,00 +0,01 50,018 50,000 50,01 50,009 0,01 0,00 0,00 0,01 8 9 6 6 8 7 9 6 AS dmin = 50,009 Td = 0,007 Smax = 0,009 Nmax = 0,016 LAHENDUS 1
62 välisvõru läbimõõt, M7 laagripesa tolerantsitsoon masina keres. 2. sisevõrule Ø20L0 : võllile Ø20js6: ES = 0 es = +0,0065 EI = -0,010 ei = -0,0065 Välisvõrule Ø62l0 korpuse avale Ø62M7 es = 0 ES = 0 ei = -0,013 EI = -0,030 3. JOONIS KÄSITSI TÄITA ! 4. Välisvõrul: Smax = Dmax dmin = 62 61,987 = 0,013 Nmax = dmax Dmin = 62 61,970 = 0,030 Na = (Nmax Smax) / 2 = 0,0085 Sisevõrul: Nmax = dmax Dmin = 20,0065 19,990 = 0,0165 Smax = Dmax dmin = 20 19,9935 = 0,0065 Na = (Nmax Smax) /2 = 0,005 5. Sisevõru ja välisvõru on istatud pinguga. Seega istub sisevõru liikumatult võllil (pöörleb koos
Ülesanne 2 +0 , 010 - 0 , 025 1. Ø120 - 0 , 022 + +0,010 ES=+0,010 +0,005 Ava es=0 0 Smax= 0,032 TD= 0,035 -0,005 dmax=120 EI=-0,025 ei=-0,022 Td= 0,022
2. Ülemine ES -0,005 es 0 piirhälve EI -0,024 ei -0,019 3. Alumine Dmax 57,995 dmax 58 piirhälve Dmin 57,976 dmin 57,981 4. Suurim TD 0,019 Td 0,019 piirmõõde 57,976 ... 57,981 ... 58 5. Vähim 57,995 piirmõõde 6. Tolerants 7. Kõlblikud Smax = 0,014 detailid Nmax = 0,024 8. Suurim lõtk Sa = -0,005 9. Suurim ping T(S,N) = 0,038 10.Keskmine lõtk 11.Istu tolerants 3. Smax = Dmax dmin = 57,995 57.981 = 0,014 Nmax = dmax Dmin = 58 57,976 = 0,024 TS,N = Smax + Nmax = 0,014 + 0,024 = 0,038 TS,N = TD + Td = 0,019 + 0,019 = 0,038 4
ISTUDE ARVUTUS (PÖÖRDÜLESANNE) 4.1 Lähteülesanne a) Täita järgnevas tabelis vastavalt variandile tühjad kohad. b) Kujutada ist skemaatiliselt mõõtkavas ja näidata sellel kõik suurused. c) Leida tolerantside tabelitest antud ist ja kirjutada see kombineeritud tähistuse. 4.2 Lähtevariant VAR SÜS D= ES EI es ei Dmax Dmin dmax dmin TD Td Smax Smin Nmax Nmin T d 22 +0,0 300 0,01 0,04 32 2 3 4.3 Lahenduskäik Kuna ES=+0,032 ja Dmin=300, saan leida tolerantsi tabelist ava piirhälbed, millest võib järeldada, et D=d=300
IT 0 ülitäpsed liited, tolerantsid minimaalsed. IT 16 suured lõtkud ja suur lõtku tolerants. IT 0 ja IT 6 on täppisseadmete nagu mõõteriistad ja kaliibrid valmistamiseks. IT 16 on talitlusvabade mõõtmete tolereerimiseks. 2. Piirhälbed Nimimõõde Ø 62mm 1. ist 62 H6 / g6 lõtkuga ist H6 = +19 / 0 g6 = -10 / -29 Ava Dmax = 62.019 mm Dmin = 62.000 mm Võll dmax = 61,990 mm dmin = 61,971 mm Suurim lõtk Smax = 0,048 mm Vähim lõtk Smin = 0.010 mm Keskmine lõtk Sa = 0.029 mm 2. ist 62 H6 / k6 siirdeist H6 = +19 / 0 k6 = +21 / +2 Ava Dmax = 62.019 mm Dmin = 62.000 mm Võll dmax = 62,021 mm dmin = 62,002 mm Suurim lõtk Smax = 0,017 mm Vähim lõtk Smin = -0,021 mm Suurim ping Nmax = 0,021 mm Vähim ping Nmin = -0,017 mm Keskmine ping mm 3. ist 62 H6 / s6 pinguga ist
piirmõõtmed on ava omadest suuremad. 3 Ülesanne nr. 2 0 , 009 0 , 039 Lähteandmed: Ø80 0 , 046 1. Joonis 2. Ava tolerantsijärk tabeli järgi on IT7 ja võlli tolerantsijärk IT8 3. Arvutused TD = 0,030 Td = 0,046 Dmax = 79,991 Dmin = 79,961 dmax = 80,000 dmin = 79,954 Smax = Dmax dmin = 79,991-79,954 = 0,037 4 Nmax = dmax Dmin = 80,000-79,961 = 0,039 TS,N = Smax + Nmax = 0,037+ 0,039 = 0,076 TS,N = TD + Td = 0,030+0,046 = 0,076 4. Ist on võllisüsteemis, sest võllisüsteemi kõigil istudel on võlli ülemine hälve alati 0 ja alumine ,,-,, märgiga, st võlli toleratsioon toetub vastu nulljoont altpoolt.
5 E- (teras) = 2,1 * 10 MPa l1 σs 12,5 180 tanβ = 0,75 * k∗s * E = 0,75 * 0,56∗2 * 2,1∗105 = 0,00712 β = 0,41˚ = 24ʹ Pilud templi ja matriitsi vahel: n = 0,10 võtan tabelist 20 [1:54] n - tegur, milline sõltub painutatava materjali paksusest ja haara pikkusest +¿ −¿ ¿ s= 2 0,18 ¿ zmin = smax = 2,18mm zmax = smax + s * n = 2,18 + 2* 0,10 = 2,38mm Matriitsi mõõt +0,033 lm=Lv-ΔH8=30H8 0 Templi mõõt 0 lt=lm - 2*zmin=30-(2*2,18)=30-4,36=25,64h8 −0,033 Matriitsi eskiis Templi eskiis: 30H8 ( ) +0,033 0
deformatsiooni võrra rohkem. k = 1- x = 1 - 0.42 = 0.58 l = r + r + 1.25 · s = 7 + 2 + 1.25 · 2 = 11,5 mm 1 m t σs = 180 MPa E = 2.1 · 105MPa l1 σ s 11,5 180 tanβ=0.75· · =0.75· · =0.00637 k ·s E 0.58· 2 2.1 · 105 β=0.365 ° Pilud templi ja matriitsi vahel Määran n väärtuse tabelist 20 n = 0.1 +¿ −¿ ¿ s = 2 0.18 ¿ zmin= smax= 2.18mm zmax= smax + s · n = 2.18 + 2 · 0.1 = 2.38 mm Matriitsi mõõt +0,039 lm = Lv-ΔH8 = 50 H 80 Templi mõõt 0 lt= lm - 2 · zmin= 50-(2 · 2.18) = 50 – 4.36 = 45.64 h 8−0,039 Joonis 4. Templi ja matriitsi eskiis (autori eskiis) Detail C Joonis 5. Detaili painutus [1] Andmed s = 6 mm l = 80 mm r = 2 mm b = 50 mm h = 60 mm σb
dmin = D + ei = 50 + 0,070 = 50,07 mm dmin võlli min piirmõõde Arvutan tolerantsivälja: TD = ES EI = 25 0 = 25 µm TD ava tolerantsiväli Td = es ei = 86 70 = 16 µm Td võlli tolerantsiväli Arvutan istu(lõtku) tolerantsi: To = TD + Td = 25 +16 = 41 µm To istu(lõtku)tolerants Arvutan piirlõtkud: Smax = Dmax dmin = ES ei = 25 70 = -45 µm Smax max piirlõtk Smin = Dmin dmax = EI es = 0 86 = -86 µm Smin min piirlõtk Nmax = -Smin = 86 µm Nmin 0 = -Smax = 45 µm Arvutan istu (lõtku) tolerantsi keskväärtuse: N max + N min 45 + 86 Nm = = = 65.5 µm Nm istu(lõtku) tolerantsi keskväärtus 2 2 3.Vastused 1. Ist on avapõhine. 2. Istu moodustavad hammasratas ja võll 3
piirväärtused. 2. Määrata ava ja võlli tolerantsijärk. 3. Arvutada istu tolerants: a) lõtkude, pingude ja b) tolerantside kaudu. 4. Kas ist on ava- või võllisüsteemis? Millistel kaalutlustel seda järeldate? +0 , 029 29. Ø200 +0 , 010 -0 , 010 Joonis tuleb joonistada ! 1. TD =0,029 Td = 0,020 Tabeli järgi vastab avale IT6 ja võllile IT5 tolerantsijärk. 2. Smax = Dmax dmin = 200,029 199,990 = 0,039 Nmax = dmax Dmin = 200,010 200 = 0,010 TS,N = Smax + Nmax = 0,039 + 0,010 = 0,049 TS,N = TD + Td = 0,029 + 0,020 = 0,049 4. Ist on avasüsteemis, sest ava ülemine piirhälve on + ja alumine 0 , ehk ava tolerantsitsoon toetub nulljoonele ülevaltpoolt.
i 1 plp ol pol ip o l1 pl , kus ηpl – ploki kasutegur laagritel (0,98) 4 1−0,98 ¿ 0,0776 =0,97 ηpol= ¿ ¿ = 0,08 ¿ 1.2. Ühes trossiharus mõjuv jõud Trossi valikul leitakse ühes trossiharus mõjuv koormus Smax. QG S max , kN ipol pol , kus G= mplokk * g mplokk ≈ 2...5% tõstevõimest G= 0.02*15000=300 kg G=300*9,81=2943 N= 2,943 kN 147+ 2,943 ¿ =38,65 kN Smax 4∗0,97 1.3. Tõmbekoormuse arvutamine Tõmbekoormust arvutatakse valemiga: S P k v S max , kN , kus kv – keskmise tööreziimi varutegur.
h6 -0 , 022 2. TD = 0,011 TD = 0,062 TD = 0,035 Td = 0,008 Td = 0,039 Td = 0,022 Smax = 0,010 Smax = 0,181 Nmax = 0.073 Nmax = 0,009 Smin =0,080 Nmin = 0,016 TS,N = 0,019 TS = 0,101 TN = 0,057 3. Toerantside ja istude märkimine OCT-i järgi Toerantside ja istude märkimine ISO järgi
Piirhälbed: Saame tabelitest ES = 25 µm, EI = 0 µm Es = 68 µm, ei = 43 µm Tolerantsväli: TD = ES EI = 25 µm Td = es ei = 25 µm Istu (lõtku-) tolerants: To = Td + TD = 50 µm Piirmõõtmed: Dmax = Dnom + ES = 65 mm Dmin = Dnom + EI = 40 mm dmax = dnom + es = 108 mm dmin = dnom + ei = 83 mm Piirlõtkud (-pingud): Smax = Dmax dmin = ES ei = 25- 43 = 18 µm Smin = Dmin dmax = EI es = 68 µm Nmax = -Smin= 68 µm. Nmin= -Smax= 18 µm Istu (lõtku) toleranti keskmine väärtus: Nm = (Nmax + Nmin)/2 = 43 µm Järeldus: Ist Ø40 H7/s7 on pingist.
on Power Electronics Single-Phase Full-Wave Rectifiers Tallinn 2017 Given parameters: Output voltage, Ud = 10 V Input frequency, fin = 50 Hz Load resistance, Rload = 70 kOhm Calculations: u1 10 I d= = =0.143 mA R L 70000 πUd 3.14∗10 US= = =11.1 V 2 √2 2 √2 U Smax =U S∗√ 2=11.1∗√ 2=15.7 V PIV =2∗U smax =2∗15.7=31.4 V I max=I d∗√ 2=0.143∗√ 2=0.2 V Table 1. Value comparison table. Parameter Calculated Measured Error Ud, V 10 9.6 0.3 Id, mA 0.143 0.137 0.006 Usmax, V 15.7 15.36 0.54 Imax, mA 0.2 0.22 0.02 PIV, V 31.4 30.2 1.2 Fig
Näiteks: kõrgsurvepumba kolvivars juhtpuksis, puurpingi spindel keres, klapisäär juhtpuksis jms. Avasüsteemis ISO/SD 286-1: 2001 järgi on tegemist lõtkuga istuga Tabel 1 +0,021 Ava: Ø30 Võll: Ø30 -0,013 TD = Dmax – Dmin = 30,021 – 30 = 0,021 mm TD = +0,021-st kuni 0-ni = 0,021 mm. Td = dmax – dmin = 30,000 – 29,987 = 0,013 mm Td = – 0 -st kuni –0,013-ni = 0,013 mm. Smax = Dmax – dmin = 30,021 – 29,987 = 0,034 mm Smax = +0,021-st kuni – 0,013 -ni = 0,034 mm. Smin = Dmin – dmax = 30 – 30 = 0 mm Smin = 0-st kuni – 0 -ni = 0 mm. Sele 1. Istude skemaatiline kujutamine
Sivitski Töö esitatud: Töö parandada: Arvestatud: Ülesande püstitus: Viia läbi istu Ø140 H9/d9 (ISO286) analüüs Piirhälbed: Saame tabelitest ES = 100 um, EI = 0 um Es = -145 um, ei = -245 um Tolerantsväli: TD = ES EI = 100 um Td = es ei = 100 um Istu (lõtku) tolerants: To = Td + TD = 200 um Piirmõõtmed: Dmax = Dnom + ES = 140,1 mm Dmin = Dnom + EI = 140 mm dmax = dnom + es = 139,855 mm dmin = dnom + ei = 139,755 mm Piirlõtkud: Smax = Dmax dmin = ES ei = 345 um Smin = Dmin dmax = EI es = 145 um Istu (lõtku) toleranti keskmine väärtus: Sm = (Smax + Smin)/2 = 245 um Järeldus: Ist Ø140 H9/d9 on avapõhine lõtkist ning asub ISO286-1:2010 soovitatud tolerantside hulgas Joonis: Vastused küsimustele: 1. Millise istu tüübiga on tegemist (ava- või võllipõhine)? Tegemist on avapõhise istuga. 2. Millised detailid moodustavad istu? Istu moodustavad näiteks võll ja juhik. 3
3. Alumine piirhälve EI -0,039 ei -0,030 4. Suurim piirmõõde Dmax 78 dmax 78 5. Vähim piirmõõde Dmin 77,961 dmin 77,970 6. Tolerants TD 0,039 Td 0,03 7. Kõlblikud detailid 77,961 ... 78 77,970 ... 78 8. Suurim lõtk Smax = 0,03 mm 9. Suurim ping Nmax = 0,039 mm 10.Keskmine ping Sa = 0,0045 mm 11.Istu tolerants T(S,N) = 0,069 mm Peale 7. punkti arvutust analüüsisin millise istuga on tegemist. Siin on tegemist siirdeistuga ja seepärast on leitud Smax, Nmax, Sa ja TS,N. 3. Joonis 4. Kui ava on piirides 77,961 ... 77,970, siis tekib alati ping, sest ava
ES = +30 µm es = +51 µm EI = 0 µm ei = +32 µm 4.1. Tolerantsiväli TD = ES EI = 30 µm Td = es ei = 19 µm 4.2. Lõtkutolerants To = TD + Td = 49 µm 4.3. Piirmõõtmed AVA: Dmax = D + ES = 60 + 0,03 = 60,03 mm Dmin = 60 + 0 = 60 mm VÕLL: dmax = d + es = 60,051 mm dmin = d + ei = 60, 032 mm 4.4. Piirlõtkud Smax = Dmax dmin = 60,03 mm 60,032 mm = -0,002 mm = - 2 µm Smin = Dmin dmax = 60 mm 60,051 mm = -0,051 mm = -51 µm Smax = ES ei = 30 µm - 32 µm = - 2 µm Smin = EI es = 0 µm 51 µm = - 51 µm Järelikult on maksimaalne ping: Nmax = - Smin = 51 µm 4.5. Järeldus arvutustest Antud juhul on tegemist pingistuga. Pingist garanteerib alati võlli ja ava liites pingu. Iseloomustavaks asjaoluks on see, et ava suurim lubatav mõõde on alati
dmin = D + ei = 60 +(-0,0174) = 59,9826 mm dmin võlli min piirmõõde Arvutan tolerantsi välja: TD = ES EI = 74 0 = 74 µm TD ava tolerantsiväli Td = es ei = -100 (-174) = 74 µm Td võlli tolerantsiväli Arvutan istu(lõtku) tolerantsi: To = TD + Td = 74 +74 = 148 µm To istu(lõtku)tolerants Arvutan piirlõtkud: Smax = Dmax dmin = ES ei = 74 (-174) = 248 µm Smax max piirlõtk Smin = Dmin dmax = EI es = 0 (-100) = 100 µm Smin min piirlõtk Arvutan istu (lõtku) tolerantsi keskväärtuse: S max + S min 248 + 100 Sm = = = 174 µm Sm istu(lõtku) tolerantsi keskväärtus 2 2 3.Vastus Tegemist on lõtkuga, mille keskmine väärtus on 174µm. Tõestus: S max > 0 S min > 0
Alina Sivitski, tuba AV-416; [email protected] MHE0041 MASINAELEMENDID l TTÜ MEHHATROONIKAINSTITUUT 4 EAP - 1-0-2- H MASINAELEMENTIDE JA PEENMEHAANIKA ÕPPETOOL __________________________________________________________________________________ Piirmõõtmed: Dmax = Dnom + ES=110+ 0,035= 110,035 mm Dmin = Dnom + EI=110+0=110 mm dmax = dnom + es=110+0,059=110,059 mm dmin = dnom + ei= 110+0,037=110,037 mm Piirpingud: Smax = Dmax dmin = ES-ei = 35-37 = -2 m Smin = Dmin dmax= EI-es= 0-59 = -59 m Nmax=-Smin = 59 m Nmin=-Smax= 2 m Istu tolerantsi keskmine väärtus: Nm= (Nmax-(Nmin)/2=57/2= 28.5 m · Ist 110 H7/p6 on pinguga ist, sest ava suurim lubatav mõõde on väiksem, kui võlli vähim lubatav mõõde. See ist garanteerib koostatud koostatud võlli ja ava liites pingu. Kasutus: Siduriketastes, laagripuksides jne.
Tabel 5.1 (piirhälbed) Sisevõrule Ø25L6 Võllile Ø25js6 ES = 0 es = +0,0065 EI = -0,008 ei = -0,0065 Välisvõrule Ø52l6 korpuse avale Ø52M7 es = 0 ES = 0 ei = -0,011 EI = -0,030 Tekkivate lõtkude ja pingude piirväärtuste arvutamine: Välisvõrul: Smax = Dmax – dmin = 52,000 – 51,989 = 0,011 Smin = Dmin – dmax = 51,970 – 52,000 = -0,030 Sa = (Smax + Smin) / 2 = -0,0095 Sisevõrul: Nmax = dmax – Dmin = 25,0065– 24,992 = 0,0145 Nmin = dmin – Dmax = 24,9935– 25,000 = -0,0065 Na = (Nmax + Nmin) /2 = 0,004 5.4 Skemaatiline kujutamine: 0 ( ) −0,030 0 −0,011 0
Raba Esitamiskuupäev:……………. Allkiri:………………………. Tallinn 2014 01. ISTU SKEMAATILINE KUJUTIS 0 , 015 0 , 045 Variant nr 8: Ø90 0 , 022 02. AVA JA VÕLLI TOLERANTSIJÄRK TD =0,0300 Td = 0,0220 Tabel 1 järgi vastab avale IT7 ja võllile IT6 tolerantsijärk. [01.1] 03. ISTU TOLERANTS Smax = Dmax – dmin = 89,985 – 89,978 = 0,007 Nmax = dmax – Dmin = 90,000 – 89,955 = 0,045 TS,N = TD + Td = 0,030 + 0,022 = 0,052 TS,N = Smax + Nmax = 0,007 + 0,045 = 0,052 [01.2], [01.3] 2 04. ISTU TÜÜBI MÄÄRAMINE Ist on võllisüsteemis, sest võlli ülemine piirhälve on 0 ja alumine -. ehk võlli tolerantsijoon toetub vastu nulljoont altpoolt. [01.4] 05. KOKKUVÕTE
ÜLESANNE 4 1. Täita järgnevas tabelis vastavalt variandile tühjad kohad. 2. Kujutada ist skemaatiliselt mõõtkavas ja näidata sellel kõik suurused. 3. Leida tolerantside tabelitest antud ist ja kirjutada see kombineeritud tähistuses. LÄHTEVARIANDID VAR SÜST D=d ES EI es ei Dmax Dmin dmax dmin TD Td Smax Nmax 29 VS 72 -0,005 -0,024 0 -0,013 71,995 71,976 72,00 71,987 0,01 0,01 0,00 0,024 0 9 3 8 2. Istu skemaatiline kujutis: JOONIS TULEB JOONISTADA ! 4. Istu tähistus kombineeritud kujul: M 6 -0,024 -0 , 005 Ø72 h5 -0,013
piirhälve EI 0 ei +0,020 3. Alumine Dmax 55,030 dmax 55,039 piirhälve Dmin 55 dmin 55,020 4. Suurim TD 0,030 Td 0,019 piirmõõde 55 ... 55,030 55,020 ... 55,039 5. Vähim piirmõõde 6. Tolerants 7. Kõlblikud Smax = 0,010 detailid Nmax = 0,039 8. Suurim lõtk Na = 0,0145 9. Suurim ping T(S,N) = 0,049 10.Keskmine lõtk 11.Istu tolerants 3. 4. Kui ava on piirides 55...55,020 siis tuleb alati ping, sest võlli piirmõõtmed on suuremad. Kui võll on piirides 55,030...55,039 siis tuleb ka alati ping, sest ka
4. Suurim piirmõõde Dmax 95,027 dmax 95 5. Vähim piirmõõde Dmin 94,973 dmin 94,965 6. Tolerants TD 0,054 Td 0,035 7. Kõlblikud detailid 94,973 ... 95,027 94,965 ... 95 8. Suurim lõtk Smax = 0,062 9. Suurim ping Nmax = 0,027 10.Keskmine lõtk Sa = 0,0175 11.Istu tolerants T(S,N) = 0,089 3. joonis JOONIS TULEB JOONISTADA ! 4. Kui ava on piirides 95,027 ...95 siis tekib alati lõtk, sest võlli piirmõõtmed on ava omadest väiksemad. Kui võll on piirides 94,973 ... 94,965, siis tuleb ka alati
Alumine piirhälve EI -0,0095 ei -0,0190 4. Suurim piirmõõde Dmax 76,0095 dmax 76,0000 5. Vähim piirmõõde Dmin 75,9905 dmin 75,9810 6. Tolerants TD 0,0190 Td 0,0190 7. Kõlblikud detailid 75,9905....76,0095 75,9810....76,0000 8. Suurim lõtk Smax = 0,0285 9. Suurim ping Nmax = 0,0095 10.Keskmine lõtk Sa = 0,0095 11.Istu tolerants T(S,N) = 0,0380 3. 4. Kui ava on piirides 76,0000....76,0095 siis tekib alati lõtk, sest võlli piirmõõt- med on ava omadest väiksemad. Kui võll on piirides 75,9905....75,9810 siis tuleb ka alati lõtk, sest nüüd on ava piirmõõtmed võlli omadest suuremad. Ping
, , , ). 3. ( ISO 286-1:2010)? 4. , (, , ) ? 5. . : 1. 2. , 3. , 4. , , . 5. d = D = 40 ist H7/js6 : ES = 25 m; EI = 0; es = 8,0 m; ei = 8,0 m; : TD=ES-EI=25-0=25 m Td=es- ei =8,0+8,0=16 m : T0=TD+Td=25+16=41 m : Dmax=Dnom+ES=40+0,025=40,025mm Dmin=Dnom+EI=40+0=40mm dmax=dnom+es=40+0,008=40,008 dmin=dnom+ei=40+(-0,008)=39,992 (): Smax=Dmax-dmin=ES-ei=25-(-8,0)=33 m Smin=Dmin-dmax=EI-es=0-8,0= -8,0 m Nmax= -Smin=8,0 m
E- (teras) = 2,1 ∙ 105 MPa 𝑙 𝜎𝑠 26,5 180 tanβ = 0,75 ∙ 𝑘 1∗ 𝑠 ∙ = 0,75 ∙ ∙ 2,1 ∙ 105 = 0,004981 𝐸 0,57 ∙ 6 β = 0˚ 0’ 17,9322’’ Pilud matriitsi ja templi vahel: n = 0,09 – tabelist nr. 20 n - tegur, milline sõltub painutatava materjali paksusest ja haara pikkusest s=6+ − 0,18 = 6,18mm zmin = smax = 6,18mm zmax = smax + s ∙ n = 6,18 + 6 ∙ 0,09 = 6,72mm Templi mõõt: 0 Lt = b – (2 ∙ zmin) = 60 - (2 ∙ 6,18) = 60 – 12,36 = 47,64h8( −0,033 ) Matriitsi mõõt: 60H8( +0,033 0 ) Tallinn 2017 12 Ivo Hein Templi eskiis Matriitsi eskiis 18’’ 60H8
2.2. Saadud lindi tugevuse varuteguri K kontrollarvutus Lindi varutegur K on arvutatud seosest (2.3) i B #$ K= *K+,(2.3) S&'( 4 kus K lindi varutegur; i lindi vahekihtide arv (i = 3); B lindi laius m, (B = 2 m); tk lindi ühe kihi, laiusega 1 m, tõmbetugevus N/m, (tk = 115·103 N/m [1, lk. 76]); Smax lindi maksimaalne tõmbejõud, mis on võrdne vedavale trumlile pealejooksva lindiharu tõmbejõuga N; [K] lubatud varutegur ([K] = 9 [1, lk. 76]). Lindi maksimaalne tõmbejõud Smax on arvutatud järgmise valemiga (2.4) P e./ S&'( = ./ ,(2.4) e -1 kus P lindi veojõud N; e naturaallogaritmide alus; haardenurk ( = 180° [1, lk. 76]);
Vastavalt sellele jaotamegi protsessi kolmeks etapiks, kus ühe etapi kestuseks on üks sekund. 13 Joonis 5.2 Kiirusdiagramm 1.Etapi võrrandid üldkujul ( ) { ( ) ( ) Kuna algushetkel asend ning kiirus on nullid, siis c01=0 ja c11=0. Maksimaalne kiirus arvutatakse lähtudes sellest, et kogu tee pikkus Smax on kiirustrapetsi pindala. Antud trapetsi pindala on: ab 1 3 Smax S h h 2 h , 2 2 kus a, b on liikumise ajad ning h on maksimaalne kiirus vmax , mida saab arvutada: Maksimaalne kiirendus on: c21 saame avaldada kiirenduse põhivõrrandist: Võrrandid esimese etapi jaoks on seega: 14 ( ) { ( ) ( ) 2
soojuslikku kontakti. entroopia kui olekufunktsiooni olemasolu. Kõik protsessid Isotermiline protsess T=const kulgevad tasakaalu e min pot. E poole e entroopia kasvu Kasulik töö töö, mis ei ole seotud rummalamuutusega suunas. Isol s püüavad korrastatud olekust korrastamata Keemiline potentsiaal Gibbsi vaba energia 1 mooli oleku poole. S Smax kohta, sellega saab kirjeldada süsteemi erinevaid TDIII Määrab termodünaamilises tasakaalus oleva protsesse. süsteemi käitumise abs 0-punkti lähedal, järeldub abs 0- Keemilise reaktsiooni entalpia - soojusefekt, mis punkti põhimõtteline saavutamatus. Kristalse aine kaasneb keemilise reaktsiooniga (kui P ja T ei muutu) entroopia läheneb nullile, kui T läheneb 0 K.
VSd = R21 qd * d1 = 121,9 33,3 * 0,36 = 109,9 kN VSd > VRd => on vaja arvutuslikud rangid A sw Vwd = 0,9 × d × f ywd × s rangide samm f ck 25 = 0,7 - = 0,7 - = 0,575 200 200 VRd 2 = 0,45 × × f cd × b w × d = 0,45 × 0,575 × 16,7 × 200 × 360 = 311,1kN 1 2 { 5 VRd 2 < VSd VRd 2 3 VSd = 109,9 < VRd 2 = 311,1 smax = 0,6 * d = 0,6 * 360 = 216 mm valin rangide sammuks s = 200 mm 7 / 10 rangidele mõjuv koormus VSd VRd1 < Vwd A sw VSd - VRd1 < 0,9 × d × f ywd × s (VSd - VRd1 ) × s (109,9 - 49,1) × 1000 × 200 A Sw > = = 111mm² 0,9 × d × f ywd 0,9 × 360 × 340
4 =869,5 mm2 869,5 f ctm Armeerimistegur on ρ1= 1000 ∙ 200 =0,00435 ¿ ρ1,min=0,0013 ¿ ρ1,min=0,26 f yk =0,26 2,6 400 =0,00169 4.1.3 Jaotusarmatuur Jaotusarmatuuri peaks olema vähemalt 20% töötava armatuuri pinnast: As3=0,2∙As,prov=0,2∙869,5=174 mm2/m Jaotusarmatuuri suurim lubatav samm on 3,0 plaadi paksust või 400 mm: smax=min {3,0 ∙ 200=600mm 400 mm Valin jaotusarmatuuriks ∅ 10 B400, sammuga s=350 mm, mille korral: 2 1000 π ∙ 10 As3= 350 ∙ 4 =224 mm2/m 4.1.4 Painderamatuuri ankurdus Armatuuris arvutusliku koormuse poolt tekitatav pinge: M Ed 31∙ 106 σsd= Ƹ d A s , prov = 0,976∙ 200 ∙ 869,5 =183 MPa Betooni ja armatuuri vaheline nakketugevus: 1,8
oleva ava äravoolu. Kolb liigub seni, kuni siiber on uuesti keskmises asendis. Kolvi liikumine antakse väntmehhanismi abil hammassektorile 9, mis mõjutab reguleerivat organit. Vaadeldud võimendid on astaatilised, sest sisendparameetri iga väärus e 0 kutsub esile väljundsignaali muutuse kuni maksimaalse väärtuseni Smax püsiva kiirusega. 3.Membraanmanomeetrid. Membraanmaomeetrite tajuriks on kummist, plastmassist, kummeeritud riidest või fosforpronksist valmistatud õhukene kogu serva ulatuses kinnitatud painduv plaat, mis eraldab kahte erineva rõhuga keskkonda. Membraanid võivad olla siledad või gofreeritud, gofreeritud on väiksema jäikusega. Membraane tehakse sageli jäiga tsentriga. Membraanmanomeetrid on väga tundlikud ja on arvestatud väkeste rõhkude (16-1600 mm VS
Z1 – töökaliibri valmistustolerantsitsooni keskme koordinaat võllile Y – töökaliibri kulumispiiri koordinaat avale Y1 – töökaliibri kulumispiiri koordinaat võllile Töötlemistolerantsid: TDt = TD - Z – H = 25 - 3,5 – 4= 17,5 Tdt = Td - Z1 – H1 = 16 - 3,5 – 4= 8,5 Töötlemislõtkud ja –pingud: H H1 4 4 2 2 2 2 Smaxt = Smax + + =1+ =5 Nmaxt = Nmax + Y + Y1 = 42 + 3 + 3=48 Töökaliibri valmistusmõõtme arvutamine: Korkkaliiber H 0,004 11suurim Dmin Z 41,958 0,0035 41,9635 2 2 H 0,004 11vähim Dmin Z 41,958 0,0035 41,9595
garanteeritud lõtkuga istud;. · Liikumatud e garanteeritud pinguga istud 5. Mida tähendab detaili mõõtmine? Teada detaili mõõte mm-ides-, cmides või kraadides või kõikvõimalikes mõõdetes. Mõõtmine on mingi suuruse võrdlemine vastava mõõtühikuga. 6. Kuidas määratakse istutolerantsi ja mida ta näitab? Koostamise täpsust iseloomustab istu tolerants , mis näitab, kui palju erineb lõtk valmisliidetes. TS = Smax - Smin = 0,075 - 0,025 = 0,050 mm. 7. Miks saadakse detaili töötlemisel kare pind? Detailide pinnad ei ole kunagi täiesti siledad, sest ka kõige hoolikamal töötlemisel jätab lõikeriist sinna üksteisega kõrvuti paiknevaid konarusi , rääkimata töötlemata jäetud valu- ja sepistatud pindadest.. 8. Missugused tunnussuurused iseloomustavad pinnakaredust? Pinnakaredust iseloomustatakse profiili keskmise hälbega Ra [m], mida vaadeldakse kindla
3.1.3. Trafo isolatsiooni kulumine ja koormusvõime Trafo nimivõimsuseks SN nimetatakse näivvõimsust, millega võrdsel püsikoormusel tehase poolt garanteeritakse trafo suutlikkus tõrgeteta talitleda nimipingel, nimisagedusel ja jahutuskeskkonna nimitemperatuuril ettenähtud talitlusea (eluea) jooksul. Tegelikus käidus trafo talitleb siiski väga harva püsikoormusel ja tekib küsimus, millise nimivõimsusega trafot valida mingi etteantud koormusgraafiku puhul. Kui valida Smax=SN (vt. jn 3.4), siis trafo temperatuur ei saavuta kunagi nimiväärtust ning see tähendab trafo materjalide ebamajanduslikku kasutamist. Majanduslikust seisukohast on seega parem valida SN Smax. Milliseks kujuneb otstarbekas SN ja Smax suhe, sõltub trafo koormusvõimest. TTÜ elektroenergeetika instituut Kõrgepingetehnika õppetool Loengukursus AEK 3025 18 Rein Oidram
(Bio)keemias enamkasutatav ENTALPIA (H) mõiste H = E + PV Kui P = const Hp = Ep + PV Kuna PV= töö, siis Qp = Ep + PV = Hp ENTALPIA = SOOJUSEFEKT (P = const.) Ühik - cal/mol või J/mol H < 0 eksotermiline protsess (soojus eraldub) H > 0 endotermiline protsess(süsteem seob soojust) TD II seadus: Universumi entroopia kasvab alati. ENTROOPIA (S) - juhuslikkuse , "mikroskoopilise korrastamatuse" mõõt. Ühik - J/mol deg Isoleeritud süsteemi entroopia püüab saavutada maksimumväärtust S Smax Tasakaaluolekus AB S = max S = 0 Isoleeritud süsteemi entroopia ei saa spontaanselt, s.t. iseeneslikult väheneda. Metaboolsed protsessid, mille tulemuseks on rakkude / organismide kasv, on kordaloovad protsessid, s.t. S < 0 Metaboolsed protsessid on võimalikud, kuna Sorg + Skeskk > 0 Metaboolsetele protsessidele on iseloomulik eksisteerida statsionaarses olekus (dünaamilises tasakaalus), mis on kaugel tasakaaluolekust. ABC
!!! Trafode vimsus valitakse nende arvutusliku koormuse jrgi, arvestades nutud vastastikust reserveeritust ja avariilist lekoormust. Sm - alajaama ruutkeskmine maksimaalvimsus (maksimaalne) k1+2 - 1. ja 2. kategooria tarbijate osakaal ,tavaliselt 0.8 -1.0 n - vastastikku reserveeritud trafode arv ka - lubatud suhteline koormus avariiolukorras Sa - trafo avariijrgne pikaajaline lekoormus Tpsemate andmete puudumisel Sm kohta, vib kasutada Sm = Smax Smax - maksimaalne pooltunni vimsus Sn mramise aluseks on philiselt ka. Lubatud lekoormus sltub suuresti mbruskonna temperatuurist. lekoormusel tekib trafos soojuslik siirdeprotsess, mida ligilhedaselt loetakse eksponentsiaalseks. Selle protsessi ajakonstant on trafo ajakonstant, mis on nidatud trafo passis ja on 2...4 tundi. Lhiajalised avariilised lekoormused. Sal lhiajaline trafo lekoormus suhtelistes hikutes
MaxClr = Dmax - dmin; MinInt = dmin - Dmax; või MinClr = MinDif = EI - es; MaxClr = MaxDif = ES - ei; MaxInt = es - EI; MinInt = ei - ES; kus Dif on ava ja võlli nimimõõtmete vahe (D - d). Istude tüübid Lõtk (clearance fit) + Dmax ES Dmin 0 EI Smax Smin dmax es dmin ei Nominaalmõõde - Ping (inteference fit) + dmax es dmin 0 ei Nmax Nmin
1500 1560 1560 3000 870 A 210 870 1130 1405 Sarikad 50x200mm, Smax=600mm, Lmax=6350mm 1405 4150 1270 5525 4005 17210 1
TTÜ elektriajamite ja jõuelektroonika instituut Elektrivarustus Raivo Teemets Sa ka = Sn kus Sa - trafo avariiaegne ülekoormus Täpsemate andmete puudumisel Sm kohta, võib selle võtta võrdseks pooltunni maksimaalse võimsusega Smax . Trafo võimsuse määramise põhiliseks näitajaks on ka. ubatud ülekoormus sõltub suuresti ümbruskonna temperatuurist. Ülekoormusel tekib trafos soojuslik siirdeprotsess, mida ligilähedaselt loetakse eksponentsiaalseks. Selle protsessi ajakonstant on trafo ajakonstant, mis on näidatud trafo passis ja on tavaliselt 2...4 tundi. Lühiajalised avariilised ülekoormuseld Sal võivad olla suuremad, mille määrab trafo lühiajaline ülekoormus suhtelistes ühikutes
1 103 = = = 0.33mm2 / mm s 0.9 d1 fywd 0.9 410 204 Valin 2 6 A sw = 57mm2 1 2 VRd2 = 58.9kN < VSd,x / l=0.7 = 64.1kN < VRd2 = 196.3kN 5 3 s siis max = 0 .6 d1 = 0 .6 410 = 246mm < 300mm A sw 57 s= = = 173mm < smax = 246mm A sw / s 0.33 Võtan s=170mm A sw 57 w = = = 0.0017 > w,min = 0.0016 s b w sin 170 200 sin 90° 3.5. Pikiarmatuuri ankurdus - Varda baasankurdus fyd lb = 4 fbd 12 340 lb,12 = = 443mm 4 2.3 14 340
Manteltoru läbimõõt 324, · Leonduvus 31. Milliseid suurusi arvutatakse vundamendi 406 või 508 mm pikkus kuni 25 meetrit · Orgaaniline aine sisaldus arvutamisel kasutuspiirseisundile (8)? 42. Millised on kohtvaiade kasutuskohad? · Nihketugevuse määramine 1. Maksimaalne vajum smax - suurim vundamendi Olemasolevate ehitiste läheduses rajatavas · Lõiketeim vajum kogu ehitise ulatuses. 2. Keskmine vajum vaivundamendis (mitte vibrex-vaia) · Kolmtelgse surveteim sk - kõigi ehitise vundamentide keskmine Suurte koormustega ehitise vundamendis juhul, · Ühetelgne surveteim kaalutud vajum 3
VRd,2=0,45··fcd·b·d=0,45·0,575·16,7·1200·550=2851,9 kN598,8 kN f 25 = 0,7 - ck = 0,7 - = 0,575 >0,5 200 200 Rangide intensiivsus: Asw Vwd 336,0 10 3 = = = 2,0 mm2/mm s 0,9 d f ywd 0,9 550 340 Armatuuri maksimaalne samm VRd2/5 = 2851,9/5 = 570,4 kN < VSd = 598,8 < 2 · VRd2/3 = 2 · 2851,9/3 = 1901,3 kN smax = 0,6 · d1 = 0,6 · 500 = 300 mm s = 300 mm Asw =2s=2 · 300 =600 mm2 Valin A-III 414 mm Asw=616 mm2 Tala keskel vähendan põikarmatuuri ristlõike pindala: 2,5 VSd,1/4=598,8479 =299,4 kN 4 Vwd=VSd,1/4-VRd1=299,4-262,8=36,6 kN Asw Vwd 36,6 10 3 = = = 0,22
=1- 1-2·µ=1- 1 - 2 · 0, 176 = 0, 195 (10) · · fcd · b · d1 0, 195 · 1, 00 · 16, 7 · 1000 · 45 As1 = = = 419mm2 /m (11) fyd 350 T¨o¨otava armatuuri suurim lubatav samm on kahekordne plaadi paksus: smax = 2, 0 · 80 = 160mm (12) Valin t¨o¨otavaks armatuuriks 8A400, sammuga 120mm, mille korral As1,prov = 419mm2 /m (13) Jaotusarmatuuri peaks olema v¨ ahemalt 20% t¨o¨otava armatuuri pinnast: As3 = 0, 2 · As1,prov = 0, 2 · 419 = 84mm2 /m (14)
parand on väga väike. Kõrgtäpse nivelleerimise puhul siiski vaja arvestada.
58. Liht- ja liitnivelleerimine
Veits oluline oleks märkida, et siin käib jutt geomeetrilisest nivelleerimisest.
Ühest seisupunktist on võimalik mõõta kõrguskasve, kui punktide vahekaugused ja
kõrguskasvud ei ole suured. Näiteks väiksema täpsusega tööde puhul on otsast nivelleerimisel
punktide maksimaalne vahekaugus Smax=100 m ja kõrguskasv võib olla piires (i - 0,2 m)
annaabi.ee 
