Ka täiskasvanud võiksid vahel olla rohkem laste moodi, mitte elama oma emotsioone sissepoole. Raamatus ,,Emotsionaalne intelligentsus" sain teada, kuidas emotsioonid valmistava keha ette erinevateks reaktsioonideks. Viha korral voolab veri kätesse, et oleks kergem relva haarata või vastu lüüa, südametegevus kiireneb ning vallanduvad hormoonid, näiteks adrenaliin annavad piisava energiapurske jõuliseks tegutsemiseks. Hirmu korral voolab veri skeletilihastesse, näiteks jalgadesse, et kergemini põgeneda, nägu kahvatub, sest veri juhitakse sealt ära. Õnnetundest põhjustatud bioloogilisteks muutusteks on suurenenud aktiivsus negatiivseid tundeid pärssivas ja energiat tõstvas ajukeskuses ning muremõtteid tekitavate keskuste rahustamine. Armastus toob kaasa parasümpaatilise närvisüsteemi aktivatsiooni- see on kogu keha hõlmav reaktsioonide kogum, mis tekitab üldist rahulolu ja soodustab koostööd.
Umbes 5,0mmol/L 9.KIRJELDA, KUIDAS TOIMUB KOPSUALVEOOLIDES GAASIVAHETUS. 10.KIRJELDA 3 VÕIMALUST, KUIDAS SAAB ORGANISM GLÜKOOSI. Glükoos saadakse toidussisalduvate süsivesikute seedimisel. Maksas lisa ainena glükogeen. Glükoosi on võimalik sünteesida mittesüsivesikutest. 11.KIRJELDA, KUIDAS TOIMUB VERESUHKRUSISALDUSE REGULATSIOON, KUI GLÜKOOSI ON VERE VÄHE/PALJU. KUI GLÜKOOSI ON VERES VÄHE Veresuhkurt reguleerib glükagoon. Glükoosi tagavarad talletuvad glükogeenina maksa ja skeletilihastesse KUI GLÜKOOSI ON VERES LIIGA PALJU 12.VÕRDLE AEROOBSET JA ANAEROOBSET GLÜKOOSI LAGUNDAMIST (ENERGIAKOGUS, SAADUSED, ETAPID) AEROOBNE ANAEROOBNE ENERGIA KOGUS 38atp 2atp mitokonder ETAPID hingamisahel, tsitraaditsükkel SAADUS glükolüüs vesi, piimhape, glükolüüs 13
Kus seda saab kasutada? a) Muskariini b) Reserpiini c) Tubokurariini 22. Atropiini manustatakse anesteesia premedikatsioonis selleks, et ... a) pärssida näärmete sekretsiooni b) vältida tahhükardiat c) tõsta vererõhku d) vöötlihaste lõõgastamiseks 23. Skopolamiin erineb atropiinist selle poolest, et skopolamiin ... a) omab tugevamat tsentraalset toimet ka terapeutilistes doosides b) pärsib tugevamini näärmete sekretsiooni c) puuduvad toksilised kõrvaltoimed d) toimib ka skeletilihastesse 24. Millised ained langetavad silma siserõhku? a) mitteselektiivsed kolinomimeetikumid b) kaudse toimega kolinomimeetikumid c) Nkolinoblokaatorid d) M-kolinoblokaatorid ? 25. Millised väited on õiged? Atropiin terapeutilistes annustes... a) pärsib näärmete sekretsiooni GI-traktis b) põhjustab bronhospasmi c) kiirendab südame tööd d) ei avalda toimet KNS-i e) leevendab bronhospasmi f) uriini peetust ? 26. Atropiini tarvitamisel võivad esineda kõrvaltoimetena ...
Kuna hapnik transporditakse kudedesse verega, siis aktiivsete organite, eriti skeletilihaste ja südame verevarustus peab töö ajal suurenema. Kudede verevarustuse muutused tekivad juba tööeelsel (stardieelsel) perioodil. Tööks ettevalmistumisel tekkiv sümpaatilise innervatsiooni tsentrite erutus ja neerupealiste sekretsiooni suurenemine kutsub esile südametegevuse intensiivistumise, vere ümberpaigutumise ja vererõhu tõusu. Kõik need muutused suurendavad juba enne tööd verevoolu skeletilihastesse, südamesse ja kopsudesse. Töötavate lihaste veresoonte laienemisega kaasneb veresoonte ahenemine kõhuõõne organites ja teistes antud lihastöö ajal mitteaktiivsetes keha piirkondades. Skeletilihaste töö, eriti dünaamiline töö, soodustades venoosse tagasivoolu suurenemist südamesse, kutsub esile südame kontraktsioonide tugevnemise. Südamelihase kontraktsioonide tugevnemise tulemusena suureneb töö ajal südame löögimaht
äärmised osad jäsemetele ning sõrmedele · Analoogselt suuraju poolkeradega suubuvad ka väikeaju kortikaalsed projektsioonid all olevatesse tuumadesse, sealt edasi ühendused aju muude osadega Seljaaju juhteteed. Samasuunaliste närvikiudude kimpe, mis jagunevad ülenevad ja alunevad juhteteed. ülenevate juhteteed on saabuvad kust kuhu tundelised, kogu kehast peaajju nt valu soe, külm, kuum alanevad juhteteed liiguvad kust kuhu, ülesanne peaajust seljaajju ning lähevad skeletilihastesse. Nende toimel teeb keha liigutusi. Külgmine kortikospinaaltrakt liigutab jäsemeid ja sõrmi alati kontralateraalseid Eesmine kortikospinaaltrakt liigutab keha keskosa lihaseid (ipsilateraalselt) Mis on ataksia ja mis apraksia? Võimetus toime tulla omandatud tegevustega, puudub sensoorne või motoorne defitsiit. Uusaju koore kahjustuse tagajärjel tihti. Ideatoorne apraksia- esemete kasutamise häire, ei suuda enda eest hoolitseda.
on rohkem.4 Hirm inimene on närvis ning ärritunud. Hirm väljendub kehahoiakus ja näoilmes - inimene on kartlik, ärevuses ning ettevaatlik. Hirmu põhjustavad ehmatavad, ebameeldivad objektid või sündmused. Hirmunud inimene higistab palju, kehahoiak 3 Bachmann, Maruste. Psühholoogia alused. Tallinn, Ilo, 2003, lk 215. 4 Evans, Dylan. Emotsioon. Tallinn, Valgus, 2002, lk 19, 20. 5 võib olla veidi kramplik jne. Veri voolab skeletilihastesse, nt jalgadesse, et kiiremini põgeneda, nägu kahvatub, sest veri juhitakse sealt ära. Samuti keha kangestub hetkeks. Vallanduvad hormoonid, mis teevad kogu keha erksaks, rahutuks ja tegutsemisvalmiks, tähelepanu koondub hädaohule. Hirm hoiatab ohu eest ning omab kaitsvat ülesannet. paasemotsiooni Hirm perekonda kuuluvad: ärevus, kartus, närvilisus, mure, jahmatus, halb eelaimus, ettevaatlikkus, kõhklus, ärrituvus, õudus, foobia ja paanika.
org/wiki/Emotsioon) Uute meetodite abil, mis lasevad heita pilku kehasse ja ajju, avastavad teadlased üha uusi füsioloogilisi üksikasju selle kohta, kuidas emotsioonid valmistavad keha ette erinevateks reaktsioonideks: · Viha korral voolab veri kätesse, et oleks kergem relva haarata või vastast lüüa; südametegevus kiireneb ning vallanduvad hormoonid, näiteks adrenaliin, annavad piisava energiavajaduse jõuliseks tegutsemiseks. · Hirmu korral voolab veri skeletilihastesse, näiteks jalgadesse, et kergemini põgeneda, nägu kahvatub, sest veri juhitakse sealt ära. Samal ajal keha kangestub, kuigi ainult hetkeks, võib-olla selleks, et anda aega hinnata, kas poleks targem end ära peita. Juhteteed aju emotsioonikeskuses vallandavad hormoonide voo, mis teevad kogu keha erksaks, rahutuks ja tegutsemisvalmiks, ning tähelepanu koondub hädaohule, et oleks võimalik paremini hinnatakuidas reageerida.
• Kolme tüüpi: • Silelihaskude • Vöötlihaskude • Südamelihaskude 4.Sidekude • Seob organismi tervikuks • Moodustab kudesid toetava süsteemi • Rohkelt rakuvaheainet 19)Närvisüsteemi jaotus ja ülesanded Kesknärvisüsteem-peaaju ja seljaaju, mis juhivad kogu organismi tegevust Piirdenärvisüsteem-moodustavad närvikiud, mis paiknevad väljaspool pea- ja seljaaju. Autonoomne Motoorne Sensoorne Sisekeskkonna KNS-st skeletilihastesse Retseptoritest kulgevad näärmetesse viivad viivad motoorsed närvid tundenärvid tahtele alluv närvid(tahtele allumatud (tahtele alluv) Sümpaatiline-aktiivne füüsilise pingutuse või stressi korral Parasümpaatiline-aktiivne puhkeolekus 20)Närviraku ehitus ja sünaps Närvirakkude kehad • KNS hallaine • PNS närvisõlmedes(ganglionides) organites ja närvipõimikutes Närvirakkude jätked • KNS Valgeaine • PNS närvid
Vitamiin BT (L-karnitiin) Metabolism: · Pole tüüpiline vitamiin vitamiinilaadne ühend, sünteesib ka inimkeha · Teatud varud skeletilihastes, maksas, neerudes · Imendub peensoolest Biofunktsioonid: 1. Vajalik RH energeetiliseks metabolismiks transpordib pikaahelalisi rasvhappejääke mitokondritesse, kus need oksüdeeritakse metaboolse energia tootmiseks (eriti vajalik kestva lihastöö korral) 2. Väldib lipiidide kuhjumist skeletilihastesse, südamelihasesse, maksa 3. Metüülrühmade doonor mitmetes sünteesiprotsessides Defitsiit: võib ilmneda vastsündinutel · Korduv hemodialüüs, orgaaniliste hapete kuhjumisest tingitud atsiduuria, taimetoitlased (ouudub sünteesik vajalik lüsiin) Tunnused: · Nõrgad lihaste krambid · Tugev üldine nõrkus, neutraalrasvade patoloogiline kuhjumine lihastesse, pidevad lihaskrambid, lihaskoe düstroofia, dementsuse süvenemine Allikad:
aistingud. Koostanud M. Kolga 5 Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2005 NS * Alanevad ehk destsendeeruvad juhteteed on motoorsed ja paiknevad peamiselt valgeolluse eesväätides ja külgväätide mediaalses osas. Nende kaudu kanduvad närviimpulsid peaajust seljaajju ning edasi spinaalnärvide motoorsete kiudude kaudu skeletilihastesse. Nende impulsside toimel lihased teostavad kehaosade liigutusi. Juhteteed täidavad seljaaju juhtefunktsiooni, s.t. toimetavad edasi peaajju minevaid "teateid" ja peaajust tulevaid "käsklusi". S E L J A A J U N Ä R V I D e. spinaalnärvid Vastavalt seljaajusegmentidele on inimesel 31 paari seljaaju- ehk spinaalnärve. Funktsioonilt on nad kõik seganärvid (sisaldavad nii eferentseid kui aferentseid kiude). Kõikide seljaajunärvid jagunevad
II vahendusel, indutseerides maksas ja neerudes, vähem ka teistes kudedes nende polüpeptiidide sünteesi. STH suurendab aminohapete transporti lihasrakkudesse ja intensiivistab lihastes valgusünteesi (suurendab DNA ja RNA sünteesi). Umbes 97% IGF-I on veres seotud transportvalkudega (IGFBP). Bioaktiivne on ainult vaba IGF- I. · Insuliin ( INS) Toime: stimuleerib valkude sünteesi maksas, skeletilihastes jja südamelihastes. Stimuleerib neutraalsete AH-te võtmist skeletilihastesse. · Testosteroon ja teised androgensed hormoonid Toime: stimuleerivad valkude sünteesi. Töötavad anaboolsete steroidina nii meestel, kui ka naistel. Testosterooni anaboolsed märklauad on lihased, luud ja neerud, vähemal määral ka aju. · Kilpnääre hormoonid (türoksiin ja trijodotüriniin) Toime: füsioloogilise taseme juures stimuleerivad valkude sünteesi kogu organismis (reguleerivad geenide ekspressiooni) ja avaldavad mõju kasvule, eriti lapseeas
2.2. Rasvkoes suureneb triglütseriidide (varurasv) lammutamine glütserooliks ja rasvhapeteks, mis pärast verre suunamist kasutatakse maksa ja kudede poolt ära energia saamiseks. 2.3. Väheneb skeletilihaste väsimus. 2.4. Südame kokkutõmmete sagedus ja löögimaht suurenevad, sellest tulenevalt suureneb südame minutimaht (südamest minutiga väljutatud vere hulk). 2.5. Toimub vere ümberpaigutus siseelundeist (v.a. süda) skeletilihastesse. 2.6. Suureneb kopsude ventilatsioon ja sellest tulenevalt organismi hapnikuga varustatus. 2.7. Kõrgeneb vere hüübivus. Nagu näha, on kõik muutused, kuigi erinevate süsteemide poolt, suunatud ühe eesmärgi täitmisele, s.o. tulla kahjustamata välja stressori poolt tingitud olukorrast. Kõige laiemas tähenduses kõlaks see - jääda ellu!
ehk enterotsüütidesse, kus mitsellid lagunevad, mis muudavad need monoglütseriidid veeslahustuvateks. Enterotsüütides triglütseriidid re-sünteesitakse. Re-sünteesitud triglütseriidid pakitakse külomikronite koostisesse, et muuta rasvad vedelateks. Nendest tehakse lipoproteiinid. Külomikronid (ja teised lipoproteiinid) koosnevad kolesteroolist, fosfolipiididest, valkudest ja triglütseriididest. Lipoproteiinide saatus organismis Verega kantakse lipoproteiinid rasvkoesse, skeletilihastesse, südamelihastesse ja piimanäärmesse, kus lipoproteiinid lagundatakse triglütseriidideks. Skeleti- ja südamelihastes rasvhapped oksüdeeritakse ja toodetakse ATPd. Rasvkoes ja piimanäärmes kasutatakse rasvhapped toodangu moodustamiseks positiivse energiabilansi korral satuvad söötades olevad pika süsinikskeletiga olevad rasvhapped piimarasva ja keharasva koostisesse muutumatul kujul. Seda lihtmaolistel loomadel. Mäletsejalistel loomadel toimub rasvade hüdrolüüs vatsas
spinaalnärvide tundekiudude kaudu - nt saabub ajukoorde erutus naharetseptoritelt, mille tulemusel tekib valu-, sooja-, külma- jm aistinguid 2) ALANEVAD e DESTSENDEERUVAD JUHTETEED - motoorsed, peamiselt valgeolluse eesväätides ja külgväätide mediaalses osas Funktsioon: nende impulsside toimel teostavad lihased kehaosade liigutusi - nende kaudu -> närviimpulsid peaajust seljaajju - edasi spinaalnärvide motoorsete kiudude kaudu skeletilihastesse Juhtedeede funktsioon kokku: ★ juhteteed täidavad seljaaju juhtefunktsiooni, st toimetavad edasi peaajju minevaid teateid ja peaajust tulevaid käsklusi! ● närvikiudude väljumisel seljaajust või sisenemisel sellesse, moodustuvad: - seljaajunärvide eesmised - motoorsed juured ja - tagumised - sensoorsed juured. ● kaelapiirkonnas kulgevad spinaalnärvide juured horisontaalselt - mida kaudaalsemale, seda rohkem allapoole nad suunduvad
tsütoplasma, lüsosoom, Golgi kompleks, siledapinnaline/karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik, ribosoomid, rakumembraan, tsentriool, mitokonder Epiteelkude – rakud paiknevad tihedalt üksteise vastas, rakuvaheaine peaaegu puudub. Epiteelkude moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid, kaitseb teisi kudesid keskkonnamõjutuste eest. Lihaskude – rakud on piliku kujuga ja sisaldavad valgulisi müofibrille, mis võimaldavad muuta rakkude mõõtmeid. Eristatakse skeletilihastesse kuuluvat vöötlihaskudet ja siseelundite kostisesse kuuluvat silelihaskudet ja südamelihaskudet. Närviimpulsi toimel lihasrakud lühenevad ning koos sellega tõmbuvad kokku ka lihased. Sidekude – rakud asetsevad hajusalt, enamasti palju rakuvaheainet. Näiteks luukude, rasvkude ja veri. Sidekude ühendab elundite koostisesse kuuluvad koed ühtseks tervikuks ja täidab ka kaitseülesannet. Närvikude – rakud ehk neuronid on varustatud pikkade jätketega. Sellest on moodustunud pea- ja
tsütoplasma, lüsosoom, Golgi kompleks, siledapinnaline/karedapinnaline tsütoplasmavõrgustik, ribosoomid, rakumembraan, tsentriool, mitokonder Epiteelkude rakud paiknevad tihedalt üksteise vastas, rakuvaheaine peaaegu puudub. Epiteelkude moodustab naha pindmise osa ja ümbritseb siseorganeid, kaitseb teisi kudesid keskkonnamõjutuste eest. Lihaskude rakud on piliku kujuga ja sisaldavad valgulisi müofibrille, mis võimaldavad muuta rakkude mõõtmeid. Eristatakse skeletilihastesse kuuluvat vöötlihaskudet ja siseelundite kostisesse kuuluvat silelihaskudet ja südamelihaskudet. Närviimpulsi toimel lihasrakud lühenevad ning koos sellega tõmbuvad kokku ka lihased. Sidekude rakud asetsevad hajusalt, enamasti palju rakuvaheainet. Näiteks luukude, rasvkude ja veri. Sidekude ühendab elundite koostisesse kuuluvad koed ühtseks tervikuks ja täidab ka kaitseülesannet. Närvikude rakud ehk neuronid on varustatud pikkade jätketega. Sellest on moodustunud pea- ja
Kujult on need enamasti ovaalsed ja võivad kasvada kuni 5 x 10 cm suurusteks, neid võib olla üks või mitu(foto9). Lümfosarkoomi on leitud kolmeaastastel ja vanematel haugidel. Eesti vetes on lümfosarkoomi sageduseks selle haiguse esinemise kõrgaegadel hinnatud 1..6 % , tugevasti reostatud piirkondades enamgi. Histoloogiliselt eristatakse haugil (Esox lucius) vaadeldava patoloogia raamides kolme tüüpi lümfoomi, millest kahe puhul on kirjeldatud infiltreerumist skeletilihastesse, kus ta põhjustab lihaskiudude degeneratsiooni. Lümfosarkoom haarab ka siseelundeid ning haigus ning haigus lõpeb enamasti kala surmaga. Kuigi lümfosarkoomi on haugil leitud sagedamini enamreostunud rannikuvetest, ei peeta reostust selle haiguse esmaseks põhjustajaks. On esitatud arvamust ,et haugi lümfosarkoomi tekitajaks on viirus. Lümfosarkoom rikub haugil mitte ainult kaubandusliku välimuse ,vaid muudab ta ka inimese toiduks kõlbmatuks. 3)Difüllobotrioosid
jäsemetele ning sõrmedele • Analoogselt suuraju poolkeradega suubuvad ka väikeaju kortikaalsed projektsioonid all olevatesse tuumadesse, sealt edasi ühendused aju muude osadega. Seljaaju juhteteed. Samasuunaliste närvikiudude kimpe, mis jagunevad ülenevad ja alunevad juhteteed. ülenevate juhteteed on saabuvad kust kuhu tundelised, kogu kehast peaajju nt valu soe, külm, kuum alanevad juhteteed liiguvad kust kuhu, ülesanne peaajust seljaajju ning lähevad skeletilihastesse. Nende toimel teeb keha liigutusi. Külgmine kortikospinaaltrakt liigutab jäsemeid ja sõrmi – alati kontralateraalseid Eesmine kortikospinaaltrakt liigutab keha keskosa lihaseid (ipsilateraalselt) Mis on apraksia? Võimetus toime tulla omandatud tegevustega, puudub sensoorne või motoorne defitsiit. Uusaju koore kahjustuse tagajärjel tihti. Ideatoorne apraksia- esemete kasutamise häire, ei suuda enda eest hoolitseda.
Kuna hapnik transporditakse kudedesse verega, siis aktiivsete organite, eriti skeletilihaste ja südame verevarustus peab töö ajal suurenema. Kudede verevarustuse muutused tekivad juba tööeelsel (stardieelsel) perioodil. Tööks ettevalmistumisel tekkiv sümpaatilise innervatsiooni tsentrite erutus ja neerupealiste sekretsiooni suurenemine kutsub esile südametegevuse intensiivistumise, vere ümberpaigutumise ja vererõhu tõusu. Kõik need muutused suurendavad juba enne tööd verevoolu skeletilihastesse, südamesse ja kopsudesse. Töötavate lihaste veresoonte laienemisega kaasneb veresoonte ahenemine kõhuõõne organites ja teistes antud lihastöö ajal mitteaktiivsetes keha piirkondades. Skeletilihaste töö, eriti dünaamiline töö, soodustades venoosse tagasivoolu suurenemist südamesse, kutsub esile südame kontraktsioonide tugevnemise. Südamelihase kontraktsioonide tugevnemise tulemusena suureneb töö ajal südame löögimaht. See seostub
uimedel. Kujult on need enamasti ovaalsed ja võivad kasvada kuni 5 x 10 cm suurusteks, neid võib olla üks või mitu(foto9). Lümfosarkoomi on leitud kolmeaastastel ja vanematel haugidel. Eesti vetes on lümfosarkoomi sageduseks selle haiguse esinemise kõrgaegadel hinnatud 1..6 % , tugevasti reostatud piirkondades enamgi. Histoloogiliselt eristatakse haugil (Esox lucius) vaadeldava patoloogia raamides kolme tüüpi lümfoomi, millest kahe puhul on kirjeldatud infiltreerumist skeletilihastesse, kus ta põhjustab lihaskiudude degeneratsiooni. Lümfosarkoom haarab ka siseelundeid ning haigus ning haigus lõpeb enamasti kala surmaga. Kuigi lümfosarkoomi on haugil leitud sagedamini enamreostunud rannikuvetest, ei peeta reostust selle haiguse esmaseks põhjustajaks. On esitatud arvamust ,et haugi lümfosarkoomi tekitajaks on viirus. Lümfosarkoom rikub haugil mitte ainult kaubandusliku välimuse ,vaid muudab ta ka inimese toiduks kõlbmatuks. SELGITAMATA ETIOLOOGIAGA HAIGUSED
keskkonnatingimuste muutumisele. 76) Neerupealiste ja kilpnäärme hormoonid. NEERUPEALISTE HORMOONID Neerupealiste säsi hormoonid Epinefriin (adrenaliin) lõdvestab soole, bronhide, sapipõie ja põie muskulatuuri, intensiivistab hingamisteede limaskesta ja pisaranäärmete sekretsiooni, kiirendab põhiainevahetust ja südame tööd ning suurendab vere suhkrusisaldust glükogenolüüsi arvel, reguleerib vere jaotust organite vahel, koondades selle põhiliselt skeletilihastesse. Neerupealiste koore hormoonid glükokortikoidid (n. kortisool) reguleerivad ainevahetust, stimuleerivad maksas glükoneogeneesi ja reguleerivad selle läbi glükogeeni ja glükoosi hulka mineraalkortikoidid (n. aldosteroon)- reguleerivad vee ja mineraalainete (Na, K) vahetust ja selle kaudu ka vererõhku. androgeenid isasuguhormoonid östrogeenid- emassuguhormoonid KILPNÄÄRMEHORMOONID
keskkonnatingimuste muutumisele. 76) Neerupealiste ja kilpnäärme hormoonid. NEERUPEALISTE HORMOONID Neerupealiste säsi hormoonid Epinefriin (adrenaliin) lõdvestab soole, bronhide, sapipõie ja põie muskulatuuri, intensiivistab hingamisteede limaskesta ja pisaranäärmete sekretsiooni, kiirendab põhiainevahetust ja südame tööd ning suurendab vere suhkrusisaldust glükogenolüüsi arvel, reguleerib vere jaotust organite vahel, koondades selle põhiliselt skeletilihastesse. Neerupealiste koore hormoonid glükokortikoidid (n. kortisool) reguleerivad ainevahetust, stimuleerivad maksas glükoneogeneesi ja reguleerivad selle läbi glükogeeni ja glükoosi hulka mineraalkortikoidid (n. aldosteroon)- reguleerivad vee ja mineraalainete (Na, K) vahetust ja selle kaudu ka vererõhku. androgeenid isasuguhormoonid östrogeenid- emassuguhormoonid KILPNÄÄRMEHORMOONID
a. Lihastes ja maksas intensiivistub glükogeenist glükoosi teke: võimaldab glükoosi kiiret kasutuselevõttu energia saamiseks. b. Rasvkoes suureneb triglütseriinide (varurasv) lammutamine glütserooliks ja rasvhapeteks: kasutatakse samuti maksa ja kudede poolt ära energia saamiseks c. Väheneb skeletilihaste väsimus d. südame minutimaht kiireneb e. vere ümberpaigutus siseelundeist (v.a süda) skeletilihastesse f. suureneb kopsude ventilatsioon g. kõrgeneb vere hüübivus 6. Kõhunäärme hormoonide insuliini ja glükagooni funktsioon organismis. I ja II tüüpi diabeedi olemus ja mõju ainevahetusele. Insuliin ja glükagoon reguleerivad vere glükoosi taset. Kui glükoositase tõuseb (pärast söömist), siis hakkavad kõhunäärme B-rakud produtseerima insuliini. Selle mõjul vere glükoosi tase hakkab normi tagasi minema. Kui
a. Lihastes ja maksas intensiivistub glükogeenist glükoosi teke: võimaldab glükoosi kiiret kasutuselevõttu energia saamiseks. b. Rasvkoes suureneb triglütseriinide (varurasv) lammutamine glütserooliks ja rasvhapeteks: kasutatakse samuti maksa ja kudede poolt ära energia saamiseks c. Väheneb skeletilihaste väsimus d. südame minutimaht kiireneb e. vere ümberpaigutus siseelundeist (v.a süda) skeletilihastesse f. suureneb kopsude ventilatsioon g. kõrgeneb vere hüübivus E. Kõhunäärme hormoonide insuliini ja glükagooni funktsioon organismis. I ja II tüüpi diabeedi olemus ja mõju ainevahetusele. Insuliin ja glükagoon reguleerivad vere glükoosi taset. Kui glükoositase tõuseb (pärast söömist), siis hakkavad kõhunäärme B-rakud produtseerima insuliini. Selle mõjul vere glükoosi tase hakkab normi tagasi minema. Kui glükoosi tase veres hakkab normaliseeruma,
annaabi.ee 
