Seda eriti juhul, kui personal ei ole enne tööleasumist erialaõpet saanud. Valedest tööasenditest tingituna haigestuvad töötajad mitmesugustesse kutsehaigustesse. Oskamatusest tulenevalt võivad uued tööasendid esialgu ebamugavad tunduda ja seetõttu eelistatakse vanu. Tagajärjeks on ebaefektiivne töö. Ka inimese kehaline väsimus sõltub sellest, kui palju vereringe- ja liikumiselundid tööd teevad. Töö ühekülgsus ja lokaalne lihastepingutus mõjuvad halvasti skeletile ja lihastele. Ülepingutuste vältimiseks ja vereringe ergutamiseks tuleb vahetada töövõtteid ja asendeid, pauside ajal teha soovitavalt venitusharjutusi. Töökoormus on paras, kui organism kohaneb töösooritusega kohe töö algul ja pöördub tagasi puhkeseisundisse pärast töö lõpetamist. Peamiselt muudab koristustöö väsitavaks halb tööasend. Koristajad töötavad palju kummargil, mille tagajärjeks on lülisamba- ja liigestehaigused. Põhjuseks
INIMESE VÄLISKATTEKS ON NAHK, MIS KOOSNEB EPITEEL- JA SIDEKOEST KOOS NÄRVIRAKKUDEGA. NAHK KAITSEB ALUMISI KUDESID VIGASTUSTE, VÕÕRKEHADE SISSETUNGI JA VEEKAO EEST, NAHAS OLEVAD RETSEPTORID VÕIMALDAVAD TAJUDA PUUTEÄRRITUSI NING KUUMA JA KÜLMA. HIGINÄÄRMETE ABIL OSALEB NAHK TERMOREGULATSIOONIS JA ERITAMISES, PIGMENDIRAKUD VÄHENDAVAD UV-KIIRGUSE KAHJULIKKU TOIMET. TUGIELUNDKOND VÕIMALDAB LIIKUDA JA SÄILITADA KINDEL ASEND. LIHASED ON KINNITUNUD SKELETILE, MIS KOOSNEB LUUKOEST JA MILLE KÜLGE KINNITUVAD KÕÕLUSTE ABIL VÖÖTLIHASED. SKELETIS ON KA KÕHRKUDET. SEEDEELUNDKOND LAGUNDAB TOITU. SÖÖMINE AITAB SAADA TOITAINEID JA ENERGIAT ORGANISMI ÜLESEHITAMISEKS, ELUTEGEVUSE ALALHOIDMISEKS JA SIGIMISEKS. SÖÖDUD TOITU SAAB KASUTADA ALLES SIIS, KUI SEE LAGUNDATAKSE MOLEKULIDEKS, MIDA KEHARAKUD SAAVAD OMASTADA. SEEDEELUNDKONNA MOODUSTAVAD SEEDEKANAL JA SEEDENÄÄRMED. SEEDEKANAL ALGAB
keelelihases. (Rääsk, T). Skeletilihaseid on inimese organismis üle 400 ning need kaaluvad 40% kehamassi kogukaalust. (Mäekask, K). Tänu skeletilihase olemasolule saavad inimorganismid eluks tähtsa funktsiooni- liikumise. Seetõttu on välja kujunenud ka erinevaid lihaseid, mis on ehituselt isemoodi. Skeletilihas kiudude seondumine on vajalik, et organism suudaks nende kontraheerumisel avalduvat jõudu üle kanda kangide süsteemile ehk skeletile. Lihaseid jaotatakse ehitusest tulenevalt nelja rühma: 1)Mitmeosalised ja komplekslihased -omavad palju kinnituskohti luukangidel -seljalihased 2)Lamedad ehk laiad lihased -asetsevad õõnsuste seintel või siis lihased ühendavad keret jäsemetega -selja ülilai lihas -mõningal hulgal laiadest lihastest on lai ja lame kõõluseline osa ehk kilekõõlus ehk aponeuroos -hea vastupidavus pingutustele -lihas lülitub töösse osade kaupa 3)Käävjad lihased -paiknevad jäsemetel
ja eritamises. Nahas asuvad pigmendirakud vähendavad UV-kiirguse kahjulikku toimet. Nahal elab normaalselt mitmeid mikroorganisme – seeni ja baktereid. Tugielundkond Liikumisvõime Selleks, et lihased saaksid oma jõudu rakendada, tagamine peavad nad olema kinnitunud skeletile ehk toesele. Kindla asendi Inimese skelett koosneb peamiselt luukoest, mille säilitamise külge kinnituvad kõõluste abil vöötlihased. Vähesel tagamine määral on skeletis ka kõhrkude. Luustik koos lihastega moodustab ~50% keha kogumassist. Seedeelundkond Toidu Seedeelundkonna moodustavad seedekanal ja
tegelikkuses teatakse nende hiiglaste kohta veel nii vähe, et ka tulevikus on veel dinosauruste teema vägagi aktuaalne. Tihtipeale tundub nii teistsuguste olendite eksisteerimine peaaegu uskumatu, võimatu. Kuid meil on üks tõend, mis tõestab vägagi selgelt, et dinosaurused olid olemas. Nad eksisteerivad praegugi: linnud. Me näeme neid iga päev, sädistamas ja lendlemas. Lindude skelett on peaaegu üks-ühele sarnane Teropoodide skeletile. Tegelikkuses ongi needsamad tihased ja varblased pisikesed versioonid kunagisest majesteetlikust suurusest ja jõust, mida nende üüratud esivanemad kandsid. Tyrannosaurus Rex 6. Lisad Tyrannosaurus Rex Velociraptor (Jurassic Park) Dilophosaurus Hadrosauruste karja amokijooks (Jurassic Park) Brachiosaurused (Dinosauruste Radadel: Osa 2) Dinosauruse (Teropoodi) skeleti anatoomia Spinosaurus Aegyptiacus 7. Kasutatud kirjandus
luu murde. (vt. Joonist 1, kaltsiumi ehk mineraalaine kohta) 6. Mis tähtsus on toruluudes paikneval luuüdil (selle erinevatel vormidel)? Luuüdi asub luude keskosas, jaguneb kaheks: 1) Punane luuüdi- moodustuvad erinevad vererakud, mis kanduvad vere ringesse. 2) Kollane luuüdi- toitainete ja rasvade varu. 7. Millist rolli täidavad liikumis- ja tugielundkonnas kõõlused? Kõõluste abil kinnituvad lihased skeletile. 8. Mille poolest erinevad vöötlihaskude (skeletilihased), silelihaskude (soolte ja veresoonte lihased) ning südamelihaskude - ehitus, paiknemine organismis, allumine tahtele, töövõime, kiirus? Silelihaskoe rakud on ühe tuumaga, vöötlihaskudedes on palju 2 tuumi, sest koosneb lihaskiududest, südamelihaskude sarnaneb vöötlihaskoele, aga asub ainult südames, silelihaskoed paiknevad veresoontes ja õõneselundite seintes,
mori, Et in Arcadia ego, Homo bulla jne.) kasutatav nii askeetlikus kui penitentalis kirjanduses (patukahetsuskirjades) (Pseudo-Augustinus, Anselm Canterburyst, Paavst Innocentius III) ja kujutavas kunstis. Samuti peegeldab ehtekunst oma aja esteetikat. Kui sajandite jooksul on surma teema nii tähtsis inimelus ja kunstis, siis ta kindlasti puudutab ehtekunsti. Näiteks pildil paremal on esitatud Tor Abbey ehe1. See dramaatiline Memento mori ripats mis on kirstu kujuline avab juurdepääsu skeletile. See on tüüpiline Memento Mori ehe, mis räägib sellest, et surm on 1 The Tor Abbey Jewel, emailitud kuld, 1540-50 (allik - ,,Jewels and Jewellery" Clare Phillips) vältimatu. Kuna skelett ei ole kohe nähtav, sest ripats on tõonäoliselt kinni kandmise ajal, on kirstu kuju selles kontekstis väga tähtis. Seega tänu oma kujule annab ripats siiski selgesti oma mõtte edasi. Leinaehe näiteks sai väga populaarseks pärast kuninganna Victoria abikaasa Prince Alberti surma
Samuti tagab treenimine hea rühi. Hea rühiga inimese kopsud on suuremad kui halva kehahoiakuga inimesel. Mõju koerakkudele Teadlased on kindlaks teinud, et väga hästi treenitud inimestel paraneb koerakkude võime punalibledelt hapnikku vastu võtta. Selline inimene võidab teisi väga pikkadel distantsidel võisteldes. 1 Mõju liigestele, skeletile Tänu piisavale kehalisele aktiivsusele paraneb kõõluste, sidemete ning liigeste ehitus ja talitlus. Vigastuste risk vanemas eas väheneb, säilib ka parem liigesliikuvus. Kehaline aktiivsus aitab säilitada ja veidi ka suurendada luukoe massi, võideldes osteoporoosi ja sellest tingitud luumurdude tekke vastu. Mõju ainevaetusele ja kehakaalule Inimese üldine ainevahetus kiireneb. Samuti suureneb võime kasutada ainevahetuses
Õhk hingatakse jõuliselt sisse ja see pääseb kiiresti alveoolidesse. Samuti tagab treenimine hea rühi. Hea rühiga inimese kopsud on suuremad kui halva kehahoiakuga inimesel. Mõju koerakkudele Teadlased on kindlaks teinud, et väga hästi treenitud inimestel paraneb koerakkude võime punalibledelt hapnikku vastu võtta. Selline inimene võidab teisi väga pikkadel distantsidel võisteldes. Mõju liigestele, skeletile Tänu piisavale kehalisele aktiivsusele paraneb kõõluste, sidemete ning liigeste ehitus ja talitlus. Vigastuste risk vanemas eas väheneb, säilib ka parem liigesliikuvus . Kehaline aktiivsus aitab säilitada ja veidi ka suurendada luukoe massi, võideldes osteoporoosi ja sellest tingitud luumurdude tekke vastu.
kiirendada orgaanilise räni toidulisandite manustamisega. Tänu oma rollile luude mineralisatsioonis ja kasvus on orgaaniline räni suure- pärane vahend osteoporoosi raviks. Erinevat tüüpi osteoporoosi uuringud – seniilne, kortisooni indutseeritud ja postmenopausis – on näidanud väga häid tulemusi eriti postmenopausis osteoporoosi puhul, kus luukudede bioloogiline testimine näitas suurt kasvu taasmineraliseerumises. Vananemine tingib kahte olulist mõju skeletile: mineraalide kadu ja kollageeni vähenemist. Mineraalide kadu hakkab naistel umbes 30-aastaselt ja suureneb 40 ja 45 aasta vahel – kui östrogeenid vähenevad. See protsess jätkub vananedes. Meestel algab mineraalide kadu umbes 60 aastaselt. Kollageeni vähenemise tulemuseks on rabedad luud, mis muudab need löökidele tundlikumaks. Ennetavateks meetmeteks on: • sport – füüsiline pingutus tugevdab luukude,
Kehalise tegevuse ajal vahendab ja vähendab kõhrkude liigespindadele avalduvat koormust. regulaarne kehaline aktiivsus ja sportlik treening intensiivistavad kondrotsüütide ainevahetust, mille käigus suureneb kõhrkoes kollageeni ja proteoglükaanide sisaldus. Treeningu tagajärjel liigeskõhred tugevnevad ning nende vastupidavus mehhaanilisele koormusele paraneb. 41) Kõõluste ehitus ja ülesanded - Kõõlused vahendavad lihaste kokkutõmmet skeletile. Kõõlused koosnevad põhiliselt kollageenist (suures osas tüüp I) ja elastiinist. Puhkeolekus on kollageenikiud lainelised ja väljavenitusel muutuvad sirgeteks. Kõõluste kuivkaalust moodustab kollageen ligikaudu 65- 75% ja elastiin ligikaudu 2%. Kollageeni fibrillidest moodustuvad kollageeni kiud, mis ongi kõõluste põhiliseks struktuurüksuseks. 42) Treeningu mõju kõõlusele - Treeningu mõju kõõlustele on aeglane, kuna
Vererakud moodustavad vere ldmahust veidi alla poole. Verel on inimese kehas palju olulisi lesandeid, millest tuntum on hapniku transport kopsudest kigisse kudedesse. Lihaskudet on kolme liiki: skeleti- ehk vtlihas, silelihas ja sdamelihas. Liigist sltumatult on lihaskoe kige iseloomulikum omadus kokkutmbevime. Lihaskoes on vhe rakuvaheainet, lihaste phimassi moodustavad lihasrakud. Skeletilihaskoest koosnevad lihased, mis kinnituvad klustega luudele (skeletile) ning mis annavad inimesele liikumisvime. Skeletilihaste talitlus allub tahtele, inimene on vimeline oma liigutusi teadlikult kontrollima. Silelihaskoest koosnevad silelihased, mida leidub kihtidena veresoonte, seedetrakti, hingamisteede, kuseteede ja teiste neselundite seintes. Silelihased ei kinnitu kunagi luudele, nende talitlus ei allu inimese tahtele. Silelihaste abil reguleeritakse vererhku, tagatakse soolestiku ja mao normaalne talitlus ning rea muude funktsioonide toimimine
9. PINNASE TIHENEMINE KOORMUSE ALL. Pinnas on omandanud pika aja vältel omakaalu pingele vastava terade omavahelise paigutuse,mis väiksema pinge, kui σg,z mõjumisel oluliselt ei muutu. Seepärast pinge suurendamine σ1-ni tekitab vaid väikese deformatsiooni. Pinnase oluline struktuurimuutus ja sellega kaasnev tihenemine algab alles peale σg,z ületamist. 10. DREENITUD JA DREENIMATA TINGIMUSED. Pole oluline-Veega küllastunud pinnases jagunevad pinged üldjuhul pinnase skeletile - efektiivpinge- ja poorides olevale veele - neutraalpinge u. Kogupinge võrdub alati nende summale. Pinnase koormamine põhjustab alghetkel surve suurenemise poorivees. Surve suurenemine põhjustab vee väljavoolamise, pinnase tihenemise ning efektiivpinge suurenemise. Seda protsessi nimetatakse konsolidatsiooniks. Hästi vett juhtivates jämedateralistes pinnastes (kruus ja liiv) toimub see protsess kiiresti.
· 9. 01. 12 kell 20.14: Võtsin hamba Coca-Cola seest välja ja loputasin vee all ära. Hammas on endiselt tumepruun, välimuse järgi tundub, et hammas on joogist läbi imbunud, sest pruun tuleb otsekui hamba seest. · 25. 04. 2012: Aja jooksul seistes on hammas pragunenud ja ühelt poolt on õhuke kiht maha tulnud, seega on üks pool hambast üsna hele, kuigi endiselt päris kole. Hamba kroon näeb välja, nagu kuuluks hammas mõnele väljakaevatud skeletile, sest on kokku kuivanud ja pragunenud. (Pildid 3 ja 4) 11 Pilt 3 Pilt 4 Analüüs: Sain tulemuse, mis vastas enamjaolt hüpoteesile hammas muutus koledaks pruuniks. Siiski hammas ei lagunenud, kuid võib ka olla, et selleks kulub lihtsalt palju rohkem aega, kui minu katse kestus. Katse juures läks halvasti see, et ma ei teinud hambast esialgset pilti, vaid alles siis, kui see oli 24 tundi Coca-Cola sees olnud.
Sellega tähistati uut funktsionalistlikku Euroopa arhitektuuri ning selle iseloomulikeks tunnusteks peeti risttahukakujulisi mahtusid, siledaid valge kohviga kaetud pindu, lamekatuseid ja igasuguse mittefunktsionaalse kaunistuse vältimist. 1930.aastate lõpus saabusid selle stiili juhtivad arhitektid USA-sse, otsides seal pelgupaika Euroopas tugevnenud natsisimi eest. Pilvelõhkujad- klaasist nn. kardinseinad said võimaliks, sest nad vabanesid kandeülesandest, mis jäi hoone sisemisele ,,skeletile'', teraskarkassile. Tõepoolest, klaasist seinapinnad mitte ainult vahendavad valgust sissepoole, vaid on ühtlasi ka peegliks väljast vaatajale, teistele majadele ja pilvedele. Peegelduv sein kaotab visuaalselt hiigelhoone raskuse. Karkassehitised polnud USA-s sugugi tundmatud. Lihtsa kujuga klaasseinad levisid USA-s, aga varsti ka Lääne-Euroopas, kus asuti taastama sõjas purustatud linnu, ning peagi teisteski maailmajagudes. Stiil muutus tõeliselt internatsionaalseks
2. Prepareerimine on anatoomilise uurimise vanimaid meetodeid, mis on rakendatav tänapäevani. See on laiba kudede lahtilõikamine terariista abil, eesmärgiga eemaldada meid huvitav objekt ümbritsevatest kudedest. 3. Injektsioonimeetodi kasutamisel viiakse mitmesuguseid aineid veresoontesse, juhadesse, õõneselunditesse. Nii saab määrata õõneselundite mahtu, kuju, ulatust, elundite omavahelisi suhteid, projektsiooni skeletile ja nahapinnale. 4. Perlutsidatsiooni- või läbipaistvaks muutmise meetod. 5. Korrosioonimeetod. 6. Värvimismeetod. 7. Röntgenoloogiline meetod. 1 1.1. Anatoomia ajaloost Anatoomia ajaloo algsed teadaanded ulatuvad tagasi kaugesse minevikku Vana - Hiinasse, Egiptusesse ja Kreekasse. Juba III aastatuhandel e.m.a. lahati Hiinas laipu ning
väike süda peab kontrahheeruma tugevamini, et verd sealt läbi suruda 2. puudulikkus e insufitsients klapi hõlmad ei sulge ava täielikult ja osa verd voolab tagasi, seega süda peab verd korduvalt läbi klapi pumpama Südame lihaskiudude kinnituskohaks on tihedast sidekoest skelett. See koosneb kahest fibroosvõrust atrioventrikulaarklappide ümber, kahest sidekoelisest kolmnurgast klappide vahel, vatsakeste vaheseina ülemisest osast. Kodade lihaskiud kinnituvad skeletile ülalt, vastakeste lihaskiud altpoolt ükski tavaline töömuskulatuuri kiud läbi ega üle skeleti ei lähe. Seega jagab skelett südame lihasmassi kaheks: ülal kodade (ühine) lihas ja all vatsakeste (ühine) lihas. Motoorse närvide erutus antakse üle modifitseerunud lihaskiududest moodustunud erutusjuhtesüsteemile, mis viib selle edasi kõigi tavaliste lihaskiududeni. Algul saab impulsi sinuatriaalsõlm, millest levib edasi kodade lihastele (kodade süstol) ja nende
savipinnaste liigitamisel IP = wL - wp. Voolavusarv (konsistentsinäitaja) - IL - savipinnase veesisaldusest sõltuv olek IL = (w - wp) / (wL - wp). Tundlikkustegur - St - iseloomustab peeneteralise pinnase tugevuse vähenemist tema loodusliku struktuuri purustamisel. 2.3. PINNASE MEHAANILISED OMADUSED 2.3.1. Dreenitud ja dreenimata tingimused Veega küllastunud pinnases jagunevad pinged üldjuhul pinnase skeletile - efektiivpinge ´ - ja poorides olevale veele - neutraalpinge u. Kogupinge võrdub alati nende summale. Pinnase koormamine põhjustab alghetkel surve suurenemise poorivees. Surve suurenemine põhjustab vee väljavoolamise, pinnase tihenemise ning efektiivpinge suurenemise. Seda protsessi nimetatakse konsolidatsiooniks. Hästi vett juhtivates jämedateralistes pinnastes (kruus ja liiv) toimub see protsess kiiresti.
Meioosi- ja mitoosikromosoomide puhul on elektronmikroskoopiliselt tuvastatavad 30 nm diameetriga kiud, mis on tekkinud 10 nm kiudude baasil H1 osalusel. Vastavat struktuuri nimetatakse ka solenoidseks struktuuriks. 3) Metafaasi kromosoom. Metafaasis saavutavad kromosoomid kõrgeima kondensatsiooni astme. Selle struktuuri moodustumisel, mis tekib 30 nm kiudude kokkupakkimisel, osalevad mittehistoonsed valgud. Moodustuvad radiaalsed lingud, mis on ankurdatud nukleaarsele skeletile. Iga ling sisaldab 50000-100000 aluspaari. Nukleaarne skelett koosneb erinevatest valkudest, mis on seonduvad üksteisega ja DNA-ga. DNA järjestused, mis seonduvad skeletile (scaffold-attached regions - SARs) on mõnisada nukleotiidi pikad ning A-T-rikkad. Iseloomulikud on motiivid, kus 3 või enam A-d või T-d on järjestikku. SAR-idel on oluline roll ka geeniekspressiooni regulatsioonil. Kõrgemat järku struktuurid kaitsevad kromosoome murdumast ja omavahel sassi minemast, kui
Meioosi- ja mitoosikromosoomide puhul on elektronmikroskoopiliselt tuvastatavad 30 nm diameetriga kiud, mis on tekkinud 10 nm kiudude baasil H1 osalusel. Vastavat struktuuri nimetatakse ka solenoidseks struktuuriks. 3) Metafaasi kromosoom. Metafaasis saavutavad kromosoomid kõrgeima kondensatsiooni astme. Selle struktuuri moodustumisel, mis tekib 30 nm kiudude kokkupakkimisel, osalevad mittehistoonsed valgud. Moodustuvad radiaalsed lingud, mis on ankurdatud nukleaarsele skeletile. Iga ling sisaldab 50000-100000 aluspaari. Nukleaarne skelett koosneb erinevatest valkudest, mis on seonduvad üksteisega ja DNA-ga. DNA järjestused, mis seonduvad skeletile (scaffold-attached regions - SARs) on mõnisada nukleotiidi pikad ning A-T-rikkad. Iseloomulikud on motiivid, kus 3 või enam A-d või T-d on järjestikku. SAR-idel on oluline roll ka geeniekspressiooni regulatsioonil. Kõrgemat järku struktuurid kaitsevad kromosoome murdumast ja omavahel sassi minemast, kui
p p z p pw = + w sin = + w = w ( + z) L L L L w Kuna p/w + z on rõhu kõrgus, siis h pw = w = wI (3.20) L Pinnase skeletile mõjub sama suur, ainult vastassuunaline surve. Pinnasele mõjuva jõu annab pw ning mahu korrutis. Jõud on suunatud piki voolujooni. 3.5.2 Veevool läbi kihilise pinnase Vee voolamisel risti läbi erineva veejuhtivusega pinnase kihtide (joon 3.21) on vooluhulgad, mis läbivad iga kihi, võrdsed. Darcy seaduse põhjal q = k1I1 = k 2 I 2 = ... = k i Ii kus ii on hüdrauliline gradient i kihi ulatuses.
Meioosi- ja mitoosikromosoomide puhul on elektronmikroskoopiliselt tuvastatavad 30 nm diameetriga kiud, mis on tekkinud 10 nm kiudude baasil H1 osalusel. Vastavat struktuuri nimetatakse ka solenoidseks struktuuriks. 3) Metafaasi kromosoom. Metafaasis saavutavad kromosoomid kõrgeima kondensatsiooni astme. Selle struktuuri moodustumisel, mis tekib 30 nm kiudude kokkupakkimisel, osalevad mittehistoonsed valgud. Moodustuvad radiaalsed lingud, mis on ankurdatud nukleaarsele skeletile. Iga ling sisaldab 50000-100000 aluspaari. Tsentromeerid ja telomeerid. Tütarkromatiidide liikumisel anafaasis raku vastaspoolustele on nende tsentromeeridele kinnitunud mikrotuubulitest koosnevad kiud (kääviniidid). Metafaasi kromosoomis on tsentromeeri ala jälgitav kokkusurutud piirkonnana. Erinevate kromosoomide tsentromeeri regioonid - CEN regioonid on konserveerunud. Katsetes S. cerevisiae CEN
Lihaskudet on kolme liiki: skeleti- ehk vöötlihas, silelihas ja südamelihas. Liigist Skeleti- ehk sõltumatult on lihaskoe kõige iseloomulikum omadus kokkutõmbevõime. Lihas- vöötlihaskoe, koes on vähe rakuvaheainet, lihaste põhimassi moodustavad lihasrakud. silelihaskoe ja südamelihaskoe Skeletilihaskoest koosnevad lihased, mis kinnituvad kõõlustega luudele (skeletile) ühine iseloomulik ning mis annavad inimesele liikumisvõime. Skeletilihaste talitlus allub tahtele, omadus on inimene on võimeline oma liigutusi teadlikult kontrollima. Silelihaskoest koosne- kokkutõmbevõime, vad silelihased, mida leidub kihtidena veresoonte, seedetrakti, hingamisteede, ku- nende ehituses ja seteede ja teiste õõneselundite seintes
pw = + w sin = + w = w ( + z) L L L L w Kuna p/w + z on rõhu kõrgus, siis h pw = w = wI (3.20) L Pinnase skeletile mõjub sama suur, ainult vastassuunaline surve. Pinnasele mõjuva jõu annab pw ning mahu korrutis. Jõud on suunatud piki voolujooni. 3.5.2 Veevool läbi kihilise pinnase Vee voolamisel risti läbi erineva veejuhtivusega pinnase kihtide (joon 3.21) h3 h h2 h1 d1 q k1 d d2 k2
annaabi.ee 
