NEPTUUN Koostajad: Juhendaja: Kadri Lillepea, Tiiu Niidas Riin Vanatoa Klass: 12 D Tallinna 32. Keskkool 2008 Sisukord: Lk. Avastamine............................1-2 Iseloomustus...........................2-3 "Voyager 2" uuringud...............3- 4 Rõngad.................................4- 5 Neptuuni kuud.........................5-6 Triton...................................6-7 Sümbolism.............................8-9 Kasutatud materjal................... 10 Lisamaterjal (fotod)..................10-12 -1- Avastamine Kõige huvitavam, mida kuni viimase ajani Neptuunist teati, oli planeedi avastamise lugu. Füüsika- ja astronoomiaõpikud armastavad sellest pajatada kui klassikalise füüsika ja taevamehaanika suurest saavutusest....
KOOL Nimi VILLEM GRÜNTHAL-RIDALA ELU JA LOOMING Referaat Juhendaja: õp. ............. Koht, aasta SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................3 I VILLEM GRÜNTHAL-RIDALA ELU.................................................................. 4 III VILLEM GRÜNTHAL-RIDALA LUULEKOGU ,,KAUGED RANNAD".......7 KOKKUVÕTE...........................................................................................................8 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................... 9 Lisa 1........................................................................................................................10 2 SISSEJUHATUS Villem Grünt...
SISUKORD 1.AJALUGU................................................................................................................3 1.1. Naiskodukaitse loomine...............................................................................3 1,2, Naiskodukaitse ideed ja väärtushinnangud..................................................4 1.3. Naiskodukaitse liikmeskond ja juhid.............................................................4 1.4. Naiskodukaitse omapäi................................................................................5 1.5. Käsikäes Kaitseliiduga.................................................................................6 2.NAISKODUKAITSE TEGEVUS TÄNAPÄEVAL.......................................................8 3.NAISKODUKAITSE SÜMBOOLIKA........................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS...................................
Kooli nimi Pärsia Referaat Nimi Klass Tallinn 2009 Sisukord Tiitelleht.................................................1 Sisukord.................................................2 Sissejuhatus............................................3 Põhitõed Pärsiast....................................3 Pol. ja kult. Hiilgemomendid.................3 Ahhemendiidide riik...............................3 Sassandiidide riik....................................3 Traagilisemad murdepunktid..................3 Alexander Suur.......................................3 Pärslased aastani 559 eKr.......................4 Ahhemeniidide kultuur ja religioon........4 Religioon................................................4 Kunst, arhitektuur...................................4 Pildid ehitises...
Referaat Franz Joseph Haydn Koostaja: Klass: Kool: 2008 2 Sisukord Sissejuhatus..........................................................................................................................4 Lapsepõlv.............................................................................................................................5 Täiskasvanu periood............................................................................................................ 6 Kokkuvõte............................................................................................................................8 Kasutatud materjal...............................................................................................................9 3 Sissejuhatus Franz Joseph Haydn sündis 31.märtsil 1732 a...
Tallinna Polütehnikum REFERAAT Kernel ehk tuum Henri Muldre KPE-12 Tallinn 2012 Sisukord 1. Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 3 2. Kerneli põhilised rajatised ............................................................................................................... 5 2.1. Protsessihaldus ........................................................................................................................ 5 2.2. Mäluhaldus .............................................................................................................................. 6 2.3. Monoliitne kernel .................................................................................................................... 8 2.4. Mikrok...
Referaat Sisepõlemismootor füüsika Koostaja: Õpetaja: 2007 2 .............................................................................................................................................3 Sissejuhatus..........................................................................................................................4 1.1 Sisepõlemismootor.........................................................................................................5 1.2 Tööpõhimõte..............................................................................................................5 1.3 Lisavarustus...............................................................................................................6 1.4 Liigitus.......................................................................................................................7 2.1 Ajalugu..................
Tallinna Tööstushariduskeskus ESIMENE MAAILMASÕDA Referaat Egne Raba 205 RMÜ TALLINN 2009 Sisukord Eessõna 1914.a juulis puhkenud Esimese Maailmasõja üheks tulemuseks oli mitme Euroopa impeeriumi lüüasaamine ja lagunemine ning Ida-Euroopa väikerahvaste iseseisvumine. Omariikluseni jõudsid soomlased, lätlased, eestlased, leedukad, poolakad ning slovakid. Vaatamata väikerahvaste seisukohalt soodsale lõpptulemusele, oli maailmasõda ometigi kõigi osalevate maade ja rahvaste jaoks raskeks kastumuseks, mille negatiivsed tagajärjed ulatusid veel aastategi taha. Üldinfo Antandi ja Keskriikide imperialistlik sõda, nimetati maailmasõjaks suure sõjatandri (ülr 4 mlj. Km2 rinnete kogupikkuseks 3000 km, sõjategevus laienes Euroopast Aasiasse , Aafrikasse ja ookeanidele) ning sõdivate riikid...
Keemilised elemendid 02.12.2007 SISUKORD Lehekülg Sisu 1-6 Metallid 7-8 Mittemetallid 9-10 Väärisgaasid Raud (Fe) Raua asetus perioodilisussüsteemis ja aatomi ehitus Raud asub perioodilisusüteemis VIII rühma kõrvalalarühmas. Raua aatomi järjenumbrist (26) ja täisarvuni ümardatud aatomimassist (56) järeldub, et raua aatomi tuumas on 26 prootonit, ja 56-26=30 neutronit. Raud on neljanda perioodi element, järelikult asuvad tema elektronkatte 26 elektroni neljandal elektronkihil : Fe : +26/2)8)14)2) Keemiliste reaktsioonide käigus võib raud loovutada elektrone ka eelviimaselt elektronkihilt. **Ühendeis on raua oksüdatsiooniaste II või III, viimane neist on keemiliselt stabiilsem. Raud looduses Raud on looduses laialt levinud element , olles sisalduselt maakoores neljandal kohal. Raud on ka kosmoses levinud element. Meie Päikesesüsteemi planeetidest on rauarikkamad Merkuur ja Marss. Lihtainena...
2008 (29 1981, ) -- , , ( 2008 .). «» (-) . , . 7 . . «», -- . «» 16 . 1999 «». 19 «». 2 2000 «» (3:0). «» 282 , 67 . , . . 2 20- 17 2002 -- « LG» , 2002 . , (13.02.2003. -- , 2:4) . 2003 -- 5 , 1 . , (28.04.2004. -- , 3:2), . -2004 «» . 2005 2006 , 2007 . 37 , 13 . - , 2006 , , , 2008 . -2008 3 -2008 27- «10». - . , , . 2:0, , . . , , . . , , -- , , , . - 2008. 4 · 2000 -- · 2001 -- · 2003 -- · 2003 -- - · 2007 -- · 2008 -- · 2008 -- 2007/2008 ·...
nähtuste kohta leida erinevaid tähendusi. 6. Elektrooniline teabeotsing: kuidas kirjandust otsida, põhilised andmebaasid a. juridica b. ester (raamatud na shit) c. riigiteataja (seadused) d. ise.elnet.ee e. utlib (andmebaasid) f. google scholar 7. Esialgne tutvumine kirjandusega (millele tähelepanu pöörata, teadusartikli traditsiooniline struktuur, allikakriitika) a. tutvu sisukorraga, rapordi tulemustega, artikli abstractiga b. vaata millal on avaldatud c. sissejuhatus ja kokkuvõte d. vaata pealkirjad, tabelid, joonised e. tuvasta struktuuri jälgides autori mõttekäik f. vaata kas on usaldusväärne i. autori tuntus ii. allika vanus iii. allika usutavus 8. Allikatest saadud teave kasutamine: parafraas, kokkuvõte, tsitaat. Plagieerimise vältimine. a
Tallinna Täiskasvanute Gümnaasium Pärsia impeerium referaat Joanita Janson 11A 2008/09 õa Sisukord Sissejuhatus....................................................................................................3 Iraanlaste-eelne periood.................................................................................4 Mitanni riik (1500-1360 eKr)...........................................................................5 Iraanlaste endi või kaasabil loodud riigid.....................................................5 Iraanlaste saabumine Iraani aladele..............................................................5 Meedia (728-550 eKr)....................................
· lühike ja konkreetne, aga samas informatiivne ja ammendav · pealkiri sõnastab töö põhitulemuse(d), ja/või osundab antud uurimistöö põhieesmärgile ja/või põhiküsimus(t)ele Teema maksimumi võimaldav Sõltumata töö teaduslikust tasemest peab valitud teema võimaldama õpilasel: Teema teaduslik Teema konkreetne ja kitsas Teema jõukohane Teema perspektiivikas Teema praktiline väljund Esialgne tutvumine kirjandusega: · tutvu enne raamatu sisukorraga, enne kui hakkad selle kohta märkmeid tegema · vaata, millal on tekst avaldatud ja kes on selle kirjutanud. Nii saad pildi selle suhtest muu kirjandusega · loe läbi kokkuvõtted, eessõnad, saatesõnad, sõnastikud, aine- ja isikuregistrid ning lisad, st tutvu struktuuriga enne sisule keskendumist. Nii lood endale pildi ainestiku ammendavusest Allikakriitika on uurimismeetod, mille eesmärgiks on hinnata allika usaldusväärsust ja kasutamiskõlblikkust:
kasutamata jätta on lihtsam, kui hiljem juurde otsima hakata. Antud ettekande jaoks on küll materjali kogumine üsna lihtne, kuna tegemist on vaid sissejuhatava osaga. Sellegipoolest on minu jaoks oluline tutvuda koolitajate taustaga, koolituse teemaga ning laiemalt välja kujunenud mõttega, et mis on hirm ning millised on põhilised hirmu allikad. 1.5 Materjali läbitöötamine Ülevaate saamiseks materjalide sisust tuleks kõigepealt tutvuda sisukorraga, artiklite korral kokkuvõttega. Fikseerida oluline materjal kirjalikult. Kõik mis on internetist leitav, ei ole kuld ning tõsi, samuti ei saa sa veenvalt rääkida teemast, kui sa ise seda ei usu ning ei suhtu sellesse kirglikult. Kahtlase väärtusega andmete allikad ei anna kindlasti julgust juurde väiteid auditooriumi ees esitada. 1.6 Täpse plaani koostamine Materjali kogumisel ja süstematiseerimisel ilmneb pea alati, et mõne punkti kohta
oma uuring iseseisvalt läbi viia oma uurimistulemusi teistele arusaadavlt interpreteerida ning vormistada Kas teema on selline, et sinu võimed ja kogemused tulevad nähtavale? Teema teaduslik võimaldab midagi kirjeldada Mis on? Kuidas on? Missugune on? Võimaldab ära seletada võimaldab seoseid leida (klassikaline teadus) Mispärast? Mille jaoks?Võimaldab prognoosidavõimaldab uurida ja tulemuseni jõudaväldiemotsionaalseid teemasid Esialgne tutvumine kirjandusega: tutvu enne raamatu sisukorraga, enne kui hakkad selle kohta märkmeid tegema vaata, millal on tekst avaldatud ja kes on selle kirjutanud. Nii saad pildi selle suhtest muu kirjandusega loe läbi kokkuvõtted, eessõnad, saatesõnad, sõnastikud, aine- ja isikuregistrid ning lisad, st tutvu struktuuriga enne sisule keskendumist. Nii lood endale pildi ainestiku ammendavusest Allikakriitika on uurimismeetod, mille eesmärgiks on hinnata allika usaldusväärsust ja kasutamiskõlblikkust:
(Mart Raukas numbris 4/2010, Nellie Bly numbris 2/2011 ja Harald Nugiseks numbris 3/2011). Ajakirja numbris 1/2011 on kaanel Melliste lahingut illustreeriv kunstiteos. Toimetaja veeru juures ilmub foto ajakirja peatoimetajast Tea Kurvitsast ning lõpus ilmub tema signatuur. Ajakirja sisukord on liigendatud värviliste rubriigipealkirjade ning numbritega. Sisukorra juurde kuuluvad värvilised ja mustvalged pildid. Sisukorraga samal lehel ilmub informatsioon ajakirja toimetusest. Intervjuu kui ajakirja löökrubriik on illustreeritud ühe suure pildiga intervjueeritavast (või intervjueeritavatest) artikli alguses ning paljude väiksemate mustvalgete ning värviliste piltidega persooni lapsepõlvest ja edasisest elust artikli sees. Piltide juures on seletused ja kirjeldused. Samuti on intervjuu juures suurelt välja toodud intervjueeritava persooni säravamad tsitaadid intervjuust
küsimuse vormis. 7 1.3. Kirjandusega tutvumine Töö koostamiseks vajaliku kirjanduse leidmine, läbitöötamine ja analüüsimine on õpilase iseseisev ülesanne, sest ainult nii on võimalik endale selgeks teha töö teoreetiline taust. Alguses on kasulik tutvuda mõne võimalikult uue uuritavat teemat käsitleva artikli või monograafiaga. Paralleelselt raamatu sisukorraga jälgida ka selle lõpus asuvat märksõnade ning kirjanduse loetelu, et leida rohkem teavet otsitava probleemi kohta. Oluline on otsida varasemaid, aga kaasaegseid sama valdkonna uurimusi ja tutvuda nende tulemustega. Süvitsi uurimiseks valitav kirjandus peab olema mitmekülgne, haarates erinevaid autoreid ning erineva teadusliku tasemega kirjutisi. Töö aluseks ei sobi võtta ainult ühe autori kirjutisi. Ajakirjandusartikleid ja õpikuid ei ole üldjuhul soovitav kasutada (v
bibliograafiad ja ajakirjade indeksid ning kokkuvõted (referaadid), muud aine- ja isikukataloogid, mitmesuguste organisatsioonide ja nende institutsioonide aruanded ja memoriaalid, ajaleheartiklid ning erinevad elektroonilised andmebaasid. (2004: 99100) Esmalt tulekski välja otsida kirjandusloetelu, millega on põhjust tutvuda ning, mis on keskendumist väärt. Kui tekst on keskendumist väärt, siis tuleb teha märkmeid, et hiljem töö tegemist lihtsustada. Tutvuda tuleb raamatu sisukorraga, vaadata teksti avaldamise aega ja autoreid ning lugeda kokkuvõtteid, selleks et silme ette manada endale ettekujutus. Enne tõelist lugemist tuleb vaadata ka autori tuntust ja autoriteeti, allika vanust ja allika usutavust. (2004: 102103) Koostada saab ka allikaloendi, allikakaardi. Allikakaardile märgitakse: 1) Autori täielik nimi või kui autoreid on mitu, siis kõikide täielikud nimed, samuti toimetaja või toimetajate nimed. Perekonnanimi kirjeldatakse enne, siis eesnimi
5) ülesannete loetelu; 6) probleemi sõnastus. Selles näidatakse ka kavandatava kirjaliku töö esialgse sisukorra, põhijaotiste, alajaotiste ja jaotiste (numbrilise viitega esitatult kasutatakse ainult sõna jaotis, näiteks jaotis 1, jaotis 1.3, jaotis 2.2.13) järjestus ja pealkirjad. Töökava on sisukorra koostamise aluseks. Edaspidises töös on soovitav töö pealkiri kirjutada koostatud sisukorraga mustand lehe alumisele osale, et seda töö koostamise käigus korduvalt vaadates järgida. 1.4. Andmete kogumine ja töötlemine Andmete kogumiseks kasutatakse diagnoosimeetodeid. Nendeks on ankeetmeetod, foto- ja videomeetod ning mõõtmis- ja andmetöötlusmeetod. Ankeetmeetod on suhteliselt tihti kasutatav andmete kogumise meetod. Seda liigitatakse küsitlus-, vaatlus-, kronometraaz- ja maatriksuuringviisideks. Foto- ja
Sobivate artiklite välja selgitamiseks alustati pealkirjade lugemisega, seejärel loeti hoolikalt läbi artiklite kokkuvõtted, mille järgi toimus esimene selekteerimine, otsustati, kas antud artikkel on diplomitöös kasutatav või ei. Seejärel otsiti välja artiklite täistekstid, mis loeti põhjalikult (eesmärk, metoodika, tulemused, arutelu) läbi. Sobivate teemakohaste raamatute leidmiseks tutvuti nende sisukorraga, valiti välja sobivad peatükid. Edasi toimus teemalt ning sisult sarnaste allikate (artiklite ja raamatute) analüüsimine ja selekteerimine, kus sisult sarnased kirjandusallikad koondati kokku ning mille tulemusel kirjutati diplomitöö erinevad peatükid. 2.2. Uurimistöö eetilised aspektid Kuna diplomitöö on oma olemuselt kirjanduse ülevaade püüdsid käesoleva töö autorid esitada
võimalikke lahendusi; · oma tegevuste analüüsi; · skeeme, tabeleid ja illustratsioone; · tööde näidiseid, vaatlustulemusi jms. Õpimapp koostatakse individuaalse või rühmatööna. Õpimapp algab sissejuhatusega, milles avatakse mapi koostamise konkreetne eesmärk, materjali valiku ja esitamise põhimõtted, rühmatöö puhul ka rühma liikmete omavaheline tööjaotus. Et mapi sisu saaks ülevaatlikum, tuleks õppemapp varustada sisukorraga, milleks peavad leheküljed olema nummerdatud. Õpimapi materjal paigutatakse tavaliselt kiirköitjasse. Õpimapi võib kokkuleppel õppejõuga esitada ka elektroonilisel kujul (kas CD-ROMi, DVD või veebilehtedena). Õpimapi hindamise aluseks on: · mappi koondatud materjali sisuline kuuluvus õpitavasse ainesse ja selle tähendus; · valitud materjali aktuaalsus, teaduslik ja praktiline tähendus; · valitud materjali põhjendatus, ammendavus ja süsteemsus;
suhtlemisel kõigi hoone kasutamise protsessis osalevate isikutega; hoone kasutamise analüüsimisel Toimikute ja passide täitmisele eelnevalt peaks omanik: põhjalikult tutvuma kinnistu ja hoone toimiku ja passi vormiga; koguma kokku kõik tema omaduses oleva kinnisvara kohta säilinud ja temale kättesaadavad andmed ja dokumendid; süstematiseerima need kinnistu ja iga hoone kohta eraldi kiirköitjatesse varustades need tiitellehe ja sisukorraga (sisukorra koostamisel tuleks järgida toimiku ja passi vormis antud sisukorda, tuues sisukorras ära loetelu kõikide dokumentide nimetustest); märkima sisukorras iga dokumendi nimetuse järel ära dokumendi kohta isiku, kelle käes on dokument asunud või kelle käes asub originaal (kui tegemist on koopiaga); soovitav on viia vormistatud kiirköitjatesse sisse ka dokumentide numeratsioon Lisa 3 HOOLDUSRAAMAT Hooldusraamatu vajalikkus:
3. korduva mooduli koostamisel on oluline, et objekti sisu oleks mõistetav kõikide põhipeatükkide kontekstis, kus materjal kordamisele tuleb. Moodulite kirjeldamisel otsiti abi IMS metaandmete spetsifikatsioonist. Õpiobjekti kirjeldamine metaandmetega lihtsustas projektijuhtimise elektroonilise konspekti erinevate lugemisteede loomist ja aitas hoida magistritööd õigel suunal. Töö keskel tekkis oht, et konspekti loomisel piirdutakse vaid ühe, projekti faasidel tugineva sisukorraga. Töös tutvuti põhjalikult IMS metaandmemudeliga ja katsetati selle rakendamist praktikas. Samas ei pea magistritöö autor vajalikuks luua kõikide õpiobjektide jaoks metaandmete xml-faile, kuna nende rakendamine praktikas ei olnud käesoleva töö eemärgiks. Õpiobjektide ja metaandmete põhjal loodi andmebaas. Selle täiendamist on plaanis jätkata ka magistritöö väliselt. Tuleb muuta ja täiendada olemasolevaid kirjeid paralleelselt reaalsete õpiobjektide loomisega
küsimuste käsitlemisel. Kuna eesti ajalehed ilmusid eesti keeles, püsis eesti avalikkuse huvi ajakirjanduse vastu juba ainuüksi sellepärast. 1880. aastate lõpuveerandil, kui rahvakoolid sunniti vene keeles õpetust andma, avaldasid ajalehed rohkesti üldharivat ja populaarteaduslikku materjali, mida saab tõlgendada kui kultuurilist vastasseisu vaimsele survele. Avaldatud kirjutised ulatusid füüsikast-matemaatikast maateaduse ja ajalooni. Kokku köidetuna, tiitellehe ja sisukorraga varustatult asendas ajaleht omakeelset õpikut. Harivat rolli täitsid mitmesugused ajalehtede lisad ning tärkavad üldteaduslikud ja aineajakirjad. Ajal, mil emakeel oli koolist välja tõrjutud ja rahvusliku liikumise sümboliks saanud Aleksandrikool venekeelse linnakoolina avati, jätkasid ajalehed kangekaelselt emakeele väärtustamist. Jakob Hurda algatus rahvaluule kogumise suuraktsiooniks 1888, mida ta juhtis ajalehtede kaudu, leidis aset
annaabi.ee 
