Mustanahalised tõstsid orjuse vastu mässu. Aastate pikku muutus Jamaica üha Suurbritanniast sõltumatumaks. 1958. aastal sai Jamaicast iseseisev provints Lääne-India Saarte Föderatsiooni koosseisus. Jamaica eraldus föderatsioonist 1962. aastal ja on nüüdseks täielikult iseseisev riik maailma rahvaste peres. Majanduse allakäik 1970. aastatell tekitas riigis vägivallalaineid, mis mõjusid ebasoodsalt turismile, mis on Jamaica üks suuremaid sissetulekuallikaid. Riigikord Jamaica on konstitutsiooniline monarhia. Riigipeaks on Suurbritannia monarh (praegu Elizabeth II). Tema võim on põhiliselt sümboolne. Monarhi esindab saarel kindralkuberner, kellel on riigipea roll. Vabariigi pooldajate arv on Jamaical viimasel ajal kasvanud ja tundub, et lähitulevikus monarhiast loobutakse . Jamaica parlament on jagatud kaheks kojaks Esindajatekojaks ja Senatiks. Esindajatekoja liikmed valitakse otse. Enamuse kohti saanud partei juht saab peaministriks
hellomagazine.com/imagenes/travel/20120 http://images.nationalgeographic.com/wpf/media- 3027339/patagonia-chile-photo-gallery/0-34-110/a- live/photos/000/451/cache/freshwater-rivers-rio-grande- parque-nacional-torres-del-pain-a.jpg 1_45146_600x450.jpg Tulemaa saare majandus • Peamised majandusharud on nafta- ja gaasitootmine. • Tegeletakse veisekasvatuse, kalapüügi ja metsamajandusega. • Kaevandatakse kulda ning vase- ja tsingimaaki, ka kivisütt. • Üks peamisi sissetulekuallikaid on turism. http://patbrit.org/img/rr/postal-armando-draga- tdf_magallanes.png Reisimine Tulemaale • Kuna Tulemaa asub lõunapoolkeral, tasuks sinna minna talvel, siis kui seal on suvi. • Kaasa peaks võtma kindlasti soojemad riided ning ka vihmariided. • Rahana on seal kasutusel peesod. 1 peeso on 0,09 eurot. • Keelena räägitakse Tulemaal hispaania keelt. • Reis seal kestab nädal. Lennureis Tulemaale
Rooma keiser loobuks vaimulikust investituurist. Sellist nõudmist paavsti poolt võib pidada samuti täiesti normaalseks, sest tulutoovaid vaimulike kohti sai lausa raha eest. Keisirile jäi see aga arusaamatuks ning pidas selliseid nõudmisi võimu piiramiseks. Seega võib väita, et raformidest ei saanud oma täit tahtmist ei kirik ning veel vähem ilmalik võim. Tulemuseks oli vaid suur ilmaliku- ja vaimuliku võimu kaugenemine ning tülide jätkumine. Samuti kaotas riik sissetulekuallikaid, mis andis tunda ühiskonna heaolus. Ilamliku- ja vaimuliku võimu tüli jõudis haripunkti 1076. aastal, kui keiser Heinrich IV tagandas paavst Gregorius VII. Vastukaaluks kuulutas Gregorius VII tagandatuks keiser Heinri. Nüüd kui tüli oli sedavõrd suur ning ametis ei olnud ei keisrit ega paavsti kannatas riik ja kiriku elu tohtutl, sest puudus isik, kes juhiks neid. Lahendus sellisele segadusele tuli aga peagi. Rahvas, täpsemalt ülikud toetasid paavsti ning
üles inimesed, kes oskaksid raha enda eest tööle panna. Enamus Eesti inimesi vaevleb oravarattas. Oodatakse igat palgapäeva, et saaks tasuda need koormavad maksud. Ülejäänud raha raisatakse enamasti poodides uusi riideid, mööblit ning toitu ostes. Iga kuu lõpus ollakse jällegi seisus, kus raha on otsas ning palgapäevani on veel aega. Proovitakse aina kõvemini tööd rügada, otsitakse lisatöid ning alternatiivseid sissetulekuallikaid, kuid sellest kõigest ei ole abi. Maksud aina suurenevad ning oravarattast väljapääsemine muutub võimatuks. Just selleks ongi vaja rahanduslikku haridust, mis aitaks olukorra lahendada. Mina kui tavaline õpilane, peaks hakkama juba praegu oma tuleviku peale mõtlema. Seda raamatut lugedes mõistsin, kui suur hulk inimesi vaevleb rahapuuduses ning kui palju on neil kõigil ühist. Et sellesse seisu mitte sattuda, peaksin õppima investeerimist, mis kindlustaks elu
pealinn Peterburi. Põllumajandussaaduste hindade kasv kergitas omakorda tuntavalt maa hinda. Mõisad muutusid taas atraktiivseks varaks, kuhu oli kasulik investeerida. Samuti kasvas surve taas talumaid mõisastada. 1760. aastate lõpul sai hoo sisse uhkete mõisahäärberite ehitamine. Sellele andis tõuke Vene turu avanemine Balti kubermangude viinatoodangule 1766. aastal. Viinapõletarnisest sai Eestija Liivimaa mõisatele üks olulisemaid sissetulekuallikaid. 18. Talurahvale oli viinapõletamine rangelt keelatud. 1820. aastatel jõudis Euroopas alanud teraviljahindade suur langus ka Baltimaadesse. Viina hind langes üle kolme korra. Kriisiga kaasnes paberraha kursi langus ning mõisate Väärtuse langus ligi kolmandiku võrra. Aastail 1811-1830 pankrotistus Liivimaal 119 mõisat ehk pea iga kaheksas. Baltisaksa aadli eluviis Baltisaksa aadlile oli omane ülim lojaalsus Vene keisrikojale, kuid sealjuures rõhutati oma baltisaksa identiteeti
määratud kindralkubernerid. Asehalduskord nõudis äärealade ühtesulamist Venemaaga. Balti erikord säilitas omavalituse ka linnadel. Asehalduskorra puhul loodi linnade valitsemiseks linnaduumad. 11. Mõisnike elulaad ja selle muutumine. Mõis sai oma põhilise sissetuleku teraviljakasvatusest. Peale pärisorjuse kaotamist ei suutnud mõisamajandus enam Euroopa turul konkureerida. Mõisnike sissetulekud vähenesid . Ettevõtlikumad mõisinikud hakkasid otsima uusi sissetulekuallikaid: kasvatati lambaid, piimakarja, kartulit. Enamik üritas aga teoorjuslikukst majandusest viimast pigistada.
suurema osa sisemajanduse kogutoodangust, El Salvadori majandust on kahjustanud 12 aastat kestnud kodusõda. Alates 1990. aastate algusest on püütud taaselustada riigi majanduslikku elu. Majandus stabiliseerus 2001.a alguseks, kui El Salvador võttis oma rahaühikuks USA dollari. Umbes poolt El Salvadori maad kasutatakse põllukultuuride kasvatamiseks või karjamaaks. Mais on peamine omatarbeline toode, peale selle kasvatatakse veel riisi, ube, teravilja. Kohv ja suhkur on suured sissetulekuallikaid riigile. Söögi ja joogi töötlemine on majanduses olulised. Nafta, kemikaalid, väetised, tekstiil, mööbel ja kergmetallid on El Salvadori juhtivaid tooteid. Inter-American Highway läbib El Salvadori ja moodustab suurepärase transpordi süsteemi, mis seob San Salvador’i, La Unión’i , Acajutla’i, La Libertad’i sadamaid ja sisemaal linnasid San Miguel ja Santa Ana. Kohv, suhkur, krevetid, tekstiil ja kemikaalid on El SalvadorI peamisi eksport tooteid
Põllumajandus pärast pärisorjuse kaotamist. 19. saj esimesel poolel oli Eestis üle 1000 mõisa ning 60 000 talu. Mõis sai oma põhisissetuleku teraviljakasvatusest. Viljahindade langemine 1820.-1830. aastatel vähendas oluliselt mõisnike sissetulekuid. Püüti laiendada mõisapõlde. Uued põllud nõudsid rohkem töökäsi ning sundisid mõisnikke renti tõstma. See kurnas talumajandust viimse piirini. Mõisnikud hakkasid otsima uusi sissetulekuallikaid. Hakati kasvatama peenvillalambaid, pandi rõhku piimakarja aretamisele, kasvatati rohkem kartulit. Enamik aadlist püüdis siiski jätkata vanaviisi. §31. Priiuse esimesed aastakümned Talurahva omavalitsus. Talurahva igapäevaelu korraldamisel etendas keskset osa mõis halduspiirkond, mis hõlmas mõisa- ja külamaa. 19. saj keskel hakkas kujunema talurahva omavalitsus vallakogukond. Loodi vallakohtud, mis koosnesid 3 liikmest
saadud maksudest ja annetustest Maal oli tähtsamaid makse kümnis moodustas algselt ühe kümnendiku saagist suurkümnis vilja pealt väikekümnis aiasaaduste pealt looma e. verekümnis loomade juurdekasvu ja karjasaaduste pealt kirikul oli ka teisi sissetulekuallikaid, eriti maavaldustelt patrionaadiõigus õigusmäärata kohale preester kogudusepreestri pidi kohale kinnitama piiskop Katoliku kiriku õpetus Katoliku kiriku õpetus põhineb piiblil Esimene põhiosa Vana testament judaismi püharaamat sisaldab peamiselt juutida ajalugu, prohvetite ettekuulutusi, psalme jne. teine põhiosa Uus testament
ja mugavam transportida kaupa mööda veeteed. Seega transpordigeograafiline asend riigil on kehvavõitu ja mis tahes transport võtab kaua aega ning nõuab suuri kulutusi. Turism Austraalia on looduskaunis maa ning koos paljude vaatamisväärsustega kindlasti üks turistide jaoks meeldivaid paiku. Samuti on Austraalias kõrget elukvaliteeti pakkuvad suurlinnad, mis meelitavad inimesi ligi. Turism on riigi jaoks väga olulisel kohal, sest see on riigi jaoks üks suurimaid sissetulekuallikaid. Igaaastaselt riiki külastavad turistid toovad riigile korraliku tulu, ningi teenindava sektori osakaal riigis on tänu sellele väga suur. Alates 1970. aastast on turistide osakaal riigis aina suurenenud, olles preagusel ajal umbes 5 miljoni inimese juures aastas. See on väga suur arv, moodustades peaaegu viiendiku populatsioonist. Küll aga on turistina Austraaliasse tulemine küllaltki keeruline. Esiteks on Austraalial viisanõue, mis nõuab reisile eelnevat asjaajamist
III kogukondlikud kohustused: 1. teede korrashoid 2. koolimaja ehitus ja remont 3. magasiaida ehitamine jne IV kirikule: kirikumaksud Talurahva liigendus: pererahvas 35-40% sulasrahvas 25-30% vabadikud (popsid) 25% mõisateenijad 10% Maata rahvast (60-65% talurahva üldarvust) sai tulevikus palgatöölised nii linnas kui maal Probleemid ja uuendused põllumajanduses Mõisnike ja talupoegade rahavajadus sundis otsima uusi sissetulekuallikaid ja intensiivistama tootmist. 1. 1820. aastatel satub viinapõletamine kriisiseisu (oli olnud mõisnike tähtsaim tuluallikas), sest Lõ-Vm-l toodeti odavamalt. Viina hinnad langesid ja mõisnike tulud samuti langesid 2. Kartulikasvatus hakkas levima 18. saj II poolel, massiliseks muutus 19. saj II veerandil: odav tooraine viinavabrikutele,eestlastele sai põhitoiduaineks lõppesid nälahädad 3
Kliima on piirkonniti erinev, põhjas on talv külm ja suv mahe, sisemaal valitsevad soe suvi ja külm talv ning Vahemere ääres on suvi palav ning talv pehme. Hispaania majandus on väga mitmekesine. Riigis paiknevad märkimisväärselt suured kivi- söe-, raua-, tsingi- ja vasevarud. Peamised põllumajandussaadused on oliivid, tsitrusviljad, riis, suhkrupeet, nisu ja viinamarjad. Tähtsal kohal on auto-, tekstiili- ja toiduainetööstus. Üks peamisi sissetulekuallikaid on turism. Hispaanias on elanud mitme tsivilisatsiooni esindajaid, näiteks keldid, foiniiklased ja kreeklased. 2. sajandist eKr kuni 5. sajandini pKr oli Hispaania Rooma riigi osa. Seejärel tungisid riigi territooriumile läänegoodid. 8. sajandil vallutasid Hispaania araablased, kes valitsesid seal mõnes paigas kuni 15. sajandini. Ameerika hõivamisega 15.-16. sajandil muutus Hispaania suureks impeeriumiks. Impeeriumi nõrgenedes kaotas Hispaania oma Ameerika kalooniad
kõige enam. Islandi majanduskriis algas juba 2008 aasta sügisel kui riigi kolm suurimat panka kukkusid kolme päevaga kokku. Kreeka majanduskriis sai kuulutati välja 2010 aastal võlakriisi nimetuse all, sest välisvõlg ulatus 147,3% sisemajanduse kogutoodangust. 1 Antud uurimistöö eesmärk on võrrelda kahe riigi majanduskriisi põhjuseid, käiku ja tagajärgi. Töö esimeses osas kirjeldan lühidalt kahe riigi majanduse üldpilti ning põhilisi sissetulekuallikaid, et anda lugejale ettekujutus milline oli riikide majandus enne kriisi algust. Töö teises osas annan ma ülevaate majanduskriisi käigust mõlemas riigis, keskendudes kriisi põhjustele, kronoloogilisele käigule ning tagajärgedele. Uurimuse kolmas osa on analüütiline võrdlus, kus toon välja Kreeka ja Islandi majanduskriiside sarnasused ja erinevuses (jaotades neid põhjus, käik, tagajärg kategooriatesse). Võrdluses kasutan näidete toomisel illustreerivaid tabeleid ja graafikuid.
Ateena lubas samuti täita endale võetud rahalised kohustused ning viia ellu reforme. Kreeka peaministri sõnul on taaskord käes aeg ellu viia reforme, mida Kreeka vajab ning mida siiani ükski valitsus ei ole varem muude kohustuste ja mõjuvõimsate huvide tõttu teha üritanud. Valitsusjuht lubas, et tema sotsiaalse päästmise valitsus alustab järelejätmatuid jõupingutusi rahandusliku ja sotsiaalse õiguse taastamiseks samal ajal riigi sissetulekuallikaid suurendades. Tema sõnul hõlmab see tagamist, et kreeklased maksaksid makse, ehitaksid üles tõhusa riigiaparaadi, oleks tagatud teenetepõhisus, läbipaistvus, sotsiaalne tundlikkus ja kartellide lammutamine. Tegelikkuses oleme kõik neid lubadusi juba kuulnud. Euroopas räägib Kreeka ühte juttu ja kodumaal, oma rahvale, hoopist teist juttu. Ma leian, et kauem selline asi jätkuda ei saa. Euroopa tõesti soovib, et Kreeka oma raha otstarbekalt kasutaks ja välistatud ei ole, et ka
Tükike Jaapanit 1. Autor Leo Mõtus sündis Viljandimaal aastal 1965. Viljandis ta elas kuni 18 eluaastani,mil ta kolis koos oma vanematega Tartusse. Leo Mõtus õppis Tartu Ülikoolis filosoofiat ning peale ülikooli on ta tegelenud peamiselt ettevõtlusega mis on ka tema seniseid sissetulekuallikaid olnud. 21. aastasena ta soetas endale Tallinna äärelinna Laagrisse väikese majakese kus ta elab ka tänaseni. Ta on külastanud paljusid riike ja pannud kirja palju informatsiooni nende riikide kohta , kuid raamatukaante vahele on jõudnud kolme riigi seiklused: ,,Pisike Andorra" , ,,Austri mõnud ja võlud" ja ,,Tükike Jaapanit" , nendest viimast ta peab oma kõige paremaks reisikirjaks.
o Riiki korraldas keisri valitud aristokraatlik ametkond. Bütsants 'i sõjavägi oli alates 7 sajandist jaotatud strateegide juhitud teemadeks ehk ringkondadeks. Sõjaväe põhiline osa oli maakaitsevägi ehk stratioodid, kellele anti maatükk millega end elatada ja relvastada. TALUOPOJAD o Maaharijad moodustasid enamiku elanikkonnast, nad olid vabad ja maksukohustusega, mis oli riigi üks peamiseid sissetulekuallikaid. Talupojad omasid maad, ent maksujõuetuse korral võeti neilt maa ära. Hiljem tekkis probleem suurmaaomanike kokkuostmisest, ehkki riik püüdis talupoegi aidata, oli 11 sajandiks nende laostumine sõjaväe nõrgenemise ning riigi lagunemise üks põhjuseid. LINNAELU, KAUBANDUS, KÄSITÖÖ o Vaatamata araabia piraatidele ning üldisele madalseisule püsis Konstantinoopol suurlinnana, ning 9 sajandil algas uus tõus
Konfliktis on hukkunud üle 9000 inimese; mõned allikad nimetavad hukkunute arvuks 13 000. Alates 19. augustist 2004 on maoistid isegi mitu korda pealinna mõneks päevaks välismaailmast täielikult ära lõiganud või pannud kinni tähtsaid ühendusteid. Lahingud algasid alates augustist 2003 uuesti. Turistid said siiski suhteliselt vabalt ja turvaliselt liikuda ja kõik võitlevad pooled kohtlesid neid viisakalt, sest nad on üks riigi tähtsamaid sissetulekuallikaid. Ametlikel andmetel on üks turist saanud surma pommiplahvatuses. Valitsuse loosung oli nüüd "Ühtsus terrorismivastases võitluses". Jaanuaris 2004 külastas Nepali Colin Powell, kes lubas abi. Nepali valitsus vajas relvi ja varustust. 26. mail alustas uus valitsus eesotsas peaminister Girija Prasad Koiralaga rahuläbirääkimisi maoistlike mässulistega. Enne seda vabastati sadu mässulisi ning võeti kavva põhiseadusereform. Eesmärgiks on 10 aastat kestnud konfliktile lõpp teha. 21.
Samas leiab maailmas järjest rohkem tähelepanu piimalambakasvatus, mis on eestlasele uudne ja võõras loomakasvatusharu. Piimalammaste kasvatamise põhiliseks väljundiks on lambapiimast valmistatud juust või jogurt. Piimalambakasvatuse areaali laienemise põhjuseks 26 võib olla järjest halvenev olukord villaturul, eriti peenvillalambakasvatuses. Seepärast otsitakse lambapidamisest uusi sissetulekuallikaid, mis oleks alternatiiviks villa tootmisele (Kesk-ja Ida Euroopa riigid, Hispaania). Samas on maailmas piirkondi, kus piimalambakasvatuse traditsioon on kestnud sajandeid (Itaalia, Kreeka, Prantsusmaa, Hispaania, Portugal). On ka riike ja piirkondi, kus lambapiima tootmine on seotud suuremate tõusude ja mõõnadega ja põhiliselt on see seletatav lambaliha hindade tõusu või langusega (Belgia, Saksamaa, Holland). Lambaliha hindade langemisel hakatakse uttesid lüpsma, et
Lööksõna ja tegelikkus - 15. sajandi olukorda kirikus kirjeldati kriisina. Rooma kuuriale heidete ette riiakust, võimuiha ja saamahimu. Maailmas oli hakanud levima mõte, et kirik kui institutsioon oma katedraalide ja kloostritega on piiblivastane kuradi kätetöö. Nälja, sõja ning vaenutsemise tegelikku põhjust hakati nägema Roomas. Kiriku allakäiku kujutati eelkõige kiriku moraalse allakäigu taustal. Tegelikkuses leidis Rooma kirik endale aga aina uusi sissetulekuallikaid. Kogu Euroopat hõlmav patukahetsuskirjade ehk indulgentside süsteem tõi kapitali Rooma. alguses kasutati indulgentse ainult ristisõdade rahastamiseks, kuid nüüd teenis see ka kiriku muid huve. Ka simoonia, mis oli algul olnud tüliõun kiriklike ja ilmalike suhete vahel tuli nüüd kiriku enda siseselt tagasi. Ilmalikele vürstidele polnud kiriku selline eelis sugugi meeltmööda kuna nad pidid aastast aastasse vaatama kuidas kapital Rooma voolab. Moraalne etteheide kirikule
huvid Liivimaal- Ristisõja organiseerijad ja sõjakäikude korraldajad olid kohalikud vaimulikud ja ilmalikud võimukandjad, Liivimaa ristisõja puhul Breemeni ja Lundi peapiiskopid ning Saksimaa, Taani ja Rootsi suurnikud. Motiivid olid nii religioossed, poliitilised kui majanduslikud. Ristisõjas osalemisega täideti oma kristlikku kohust, aga see andis valitsejatele samaaegselt ka võimaluse valdusi laiendada ja uusi sissetulekuallikaid saada. Majanduslik aspekt võis eriti tähtis olla vaese Breemeni peapiiskopkonna jaoks. Liivimaa ristisõja eesmärgiks võib pidada rahulepingut, sest läbi rahu sõlmimise ristitava rahva juht allub ja laseb enda rahvast ristida. Piiskop Albert oli diplomaat, ta sõlmis rahu, et lõpetada sõjategevust. Lisaks 12. sajandil kuralaste ja saarlaste seas olid piraadid, kes muutsid Taani ja Rootsi kaubalaevade liikumise ohtlikuks - Nende huvides oli allutada Eesti- ja Liivimaa kirikliku võimule
lambafarmi sissetulekutest. Samas leiab maailmas järjest rohkem tähelepanu piimalambakasvatus, mis on eestlasele uudne ja võõras loomakasvatusharu. Piimalammaste kasvatamise põhiliseks väljundiks on lambapiimast valmistatud juust või jogurt. Piimalambakasvatuse areaali laienemise põhjuseks võib olla järjest halvenev olukord villaturul, eriti peenvillalambakasvatuses. Seepärast otsitakse lambapidamisest uusi sissetulekuallikaid, mis oleks alternatiiviks villa tootmisele (Kesk-ja Ida Euroopa riigid, Hispaania). Samas on maailmas piirkondi, kus piimalambakasvatuse traditsioon on kestnud sajandeid (Itaalia, Kreeka, Prantsusmaa, Hispaania, Portugal). On ka riike ja piirkondi, kus lambapiima tootmine on seotud suuremate tõusude ja mõõnadega ja põhiliselt on see seletatav lambaliha hindade tõusu või langusega (Belgia, Saksamaa, Holland). Lambaliha hindade
Peale piiskokonna vallutamist läheb vangi, teeb karjääri. Hiljem läheb tsaari teenistusse. Sama lepingut lubas nagu Narvas kui nad alla annavas. Annab tartlastele ajutise vaherahu. Linlased hakkavad ette valmistama alistumise tingimusi. Sooviti,et säiliks Augsburgi usutunnistus( säiliks evangeelne usk). Sellega seoses pidi lisaks kiriku tegevusele jätma linna kontrolli alla ka koolid. Jätkub Rae omavalitsuslikku tegevust, samuti gildid jätkavad oma eksistentsi. Linna kui terviku sissetulekuallikaid, aka maj tegevuse alused peavad säilima. Kõikvõimalikud privileegid pidid säilima, rae linnaõiguse säilimine. Võimalik lapsi saata saksamaale õppima või võtta naisi saksamaalt ning anda oma naisi saksamaale. Linlased võisid vabalt lahkuda, kui nad ei soovi võimu alla jääda, vara võis kaasa võtta. Rae poolel 34 punkti allaandmistingimustes. Piiskopi osa all olev toomkapiitel ( 12 punkti). I punkt puutus Herman II saatust. Pidi asuma Falkenau kloostrisse(tp Kärtna klooster)
. Aafrika massiiv, mida idast piirab India ookean, Punane meri ja Suessi kanal, Vahemeri põhjast, ja Atlandi ookean läänest, . Aafrika saared: Komoorid, Mauritius, Madagaskar, Sao Tome ja Principe, Cape Verde ja Kanaarid. Riigi sümboliteks on kõrb ja maailma pikim jõgi Niilus. Egiptlased on uhked võimsa ajaloolise pärandi üle, mida neil on õnnestunud säilitada ning mis on oluliseks turismimagnetiks. Turism on ka üks peamisi riigi sissetulekuallikaid. Egiptuse huvipakkuvatest turismipiirkondadest ja vaatamisväärsustest võiks välja tuua Aleksandria, Aswan, Egiptuse muuseum, Giza püramiidid, Luxor, Niiluse arheoloogilised paigad, Sfinks, Suessi kanal, Kuningate Org jne. Giza püramiidid Giza püramiidid on rajatud kolme põlvkonna poolt Vana riigi 4. dünastia ajal 2686-2181 eKr. Püramiide kasutati kuningate matmispaigana, sest vanaegiptuse uskumuse järgi tõuseb kuninga hing üles ühinemaks ,,igaveste tähtedega".
annaabi.ee 
