) Colberti järglasena finantside peakontrolörina 1770ndatel aastatel teostas ta oma reforme valgustatud absolutismi vaimus. Ta arendas edasi seda, mis Colbert oli alustanud. Colbert: * pooldas tsentraliseeritud manufaktuuride rajamist * püüdis süstematiseerida ja ratsionaliseerida riiklikku kontrollaparaati majanduse üle. Poliitiline olukord oli muutunud soodsamaks. Ta suutis likvideerida tsunftid ja kaotada viljakaubanduse sisetollid. Erinevalt Quesnayst pööras Turgot rohkem tähelepanu kaubandusele, tööstusele, pangandusele. Turgoti ühiskondlik jaotus: * Töölised * Kapitalistid Ta laiendas vaba konkurentsi põhimõtet tööandjate ja töövõtjate suhetele. See läheneb määratlusele tööjõud kui kaup. Füsiokraatide koolkonda iseloomustab: Nad... ... pooldasid moderniseeritud monarhiat (kuningas on orkestri juht, kes dirigeerib teiste kujundatud muusikat). ..
Seisuslike eesõiguste kaotamine Võrdsustati kõigi seisuste maksustamine Talupojad vabad teotööst Kirikumaade riigistamine 1790. aastal kaotati aadliseisus Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon 1798. aastal võeti vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon" Deklaratsioon oli eeskujuks paljudele teistele riikidele Esimene põhiseadus ehk konstitutsioon Konstitutsiooniline monarhia Võimude lahusus Seadusandlik Kogu Kaotati sisetollid ja tsunftid Seadusandlik kogu Seadusandlik Kogu 745 saadikut Jakobiinid Monarhia pooldajad Soo TÄIDESAATEV SEADUSANDLIK KOHTUVÕIM VÕIM VÕIM Vetoõigus seadustele
Lousi XVI sunniti kolima Pariisi kesklinna. Aastal 1789 kaotati seisuslikud eesõigused, võrdsustati maksud ning vabastati teotöölised. Paljud aadlikud lahkusid Prantsusmaalt. Sügisel alustati kirikumaade riigistamist, 1790. aastal kaotati aadliseisus. 1789. aastal võeti vastu ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon". Seal tunnistati kõik inimesed võrdseks ja kõrgeima võimu allikaks rahvas. Aastal 1971 lõi Asutav Kogu põhiseaduse. See sätestas võimude lahususe. Kaotati sisetollid ja tsunftid. Riigi uueks võimuorganiks sai Seadusandlik Kogu, mis koosnes 745-st saadikust.Revolutsiooni süvendamist pooldavaid saadikuid Seadusandlikus Kogus hakati nimetema jakobiinideks. Jakobiinide kihutustöö tagajärjel toimus Pariisis 1792. aasta augustis väljaastumine. Vallutati kuningaloss, kuningas arreteeriti, kuna teda süüdistati sidemetes Prantsusmaalt põgenenud aadlikega. Louis XVI-st tehti kodanik Louis Capet. Rahvas võitis.
valiti 745 saadikut. Kuninga kukutamise ja hukkamise põhjused: Kuningas oli jakobiinide arvates reetur Kuninga saatus otsustati avalikul hääletusel Rahvahulga õhutusel andsid paljud saadikud hääle hukkamise poolt Kolmepäevase kohtupidamise tulemus: ühe häälega mõisteti kuningas surma (tapeti giljotiiniga) Kuningas oli pooldanud monarhiat, sel hetkel pooldati vabariiki Riigi juhtimine: Konstitutsiooniline monarhia Võimude lahusus, kaotati sisetollid ja tsunftid,, muudeti senist haldusjaotust, Asutav kogu lõpetas tegevuse Vabariik Rahva ülemvõim ning kodanike võrdõiguslikkus Jakobiinide diktatuur Revolutsioonilise valitsuse kohuseid täitis Päästekommitee. Tapeti kõik, kes ei tõestanud oma ustavust revolutsioonile (40 000 inimest) Direktoorium Poliitiline amnestia,uus põhiseadus (seadusandlik võim Seadusandliku korpuse käes) Täidesaatev võim (direktoorium) oli valitsuse käes
Rembrandt. Prantsuse revolutsioon toimus 1792-1799 aastal. Toimus kuna Prantsuse kuningriik oli kriisis. Vallutati rahva hulgas vihatud ja monarhia sümboliks peetud Batille kindlus Pariisis, see tähistaski revolutsiooni algust. Kaotati aadliseisus. 1798 aastal võeti vastu "Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon". Prantsusmaal kehtestati piiratud monarhia. Ümberkorraldused võeti kokku Asustava kogu põhiseaduses. See sätestas võimude lahutuse. Prantsusmaal kaotati sisetollid ja tsunftid ning muudeti senist haldusjaotust. Uueks keskseks riigivõimuorganiks said Seaduslik Kogu. Jakobiinid oli Prantsuse revolutsiooni radikaalne tiib. Nad käisid koos endises Püha Jakobi kloostris ning nad pooldasid revolutsiooni süvendamist. Nad olid saadikud. Jakobiinide valitsemisajal tapeti üle 40 000 inimese. Terroripoliitika teostamisel ilmnesid peagi jakobiinide endi sea vastuolud. Prantsuse revolutsiooni lõpetas novembri riigipööre. Pärast revolutsiooni seisused kaotati
2009 aasta seisuga 27 liikmesriiki ja veel paljud kes taotlevad seda. Lisaks Euroopa parlamendis olevatele liikmeriikidele osaleb palju riike kes ei taotle ka liikmeks olekut vaid osalevad töös vaatlejana ja ka võtavad osa sellest majadus-kaubandus rahvusvahelisest tööst. Vabakaubanduspiirkonna puhul kaotatakse samuti liikmesriikidevahelised tollimaksud, kuid kuna kolmandate riikide suhtes võib iga riik fikseerida oma individuaalsed piirangud, siis säilivad nende kaupade sisetollid, mis on toodetud väljaspool vabakaubanduspiirkonda. Euroopa Vabakaubanduspiirkond (EFTA European Free Trade Association) Island, Norra, Sveits, Liechtenstein, (Soome, Rootsi, Austria). Rahvusvahelised kaubandusorganisatsioonid: 1. Üldine Tolli- ja Kaubanduskokkulepe (GATT) 2. Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) 3. Maailmapank (WB) Kaubandusbilanss vahe riigi ekspordi ja impordi vahel. Otsesed- ja kaudsed investeeringud.
· Tõkestada raha väljavoolu riigist · Kodumaise tooraine maksimaalne ärakasutamine eksporttoodangu valmistamiseks (klaas, siid, moekaubad, parfüüm ja portselan) · Sisse- ja väljaveotollidega piirati nii tooraine kui ka seda töötlevate masinate väljavedu ning tarbekaupade sissevedu · Keeruliste monopolide ja privileegide, krediitide ja maksuvabastuste, tollide ja sisse- ning väljaveokeeldude süsteemide loomine. · Kaotati sisetollid, tee ja sillamaksud ning rajati maanteid ja kanaleid.
" ja "Pärast mind tulgu või veeuputus!" ,,Riik - see olen mina" - kuningas andis välja seadusi, võis neid igal ajal muuta . Nimetas ametisse kõrgemaid riigijuhte, oli valitsuse juht ja sõjaväe juhatada. ,,Pärast mind tulgu või veeuputus" - Laristas maha kogu riigikassa, ei mõelnud järeltulevate põlvede peale. 8) Turgot` majandusreformid. Likvideeris Prantsusmaal tsunftid ja kaotas viljakaubanduse sisetollid. Üleminek reguleeritud majanduselt vabaturumajandusele. 9) Kuidas kajastus Versailles` õukonnaelus absolutistlik ühiskonnakorraldus? Kuninga tuba asus lossi keskel, tema hommik algas ärkamistseremooniaga. Toimusid peod, ballid ja teatrietendused. Versaille'st on pärit jäätis, mood, kahvel, vahuvein. 10) Puritaanid, nende eetilised tõekspidamised. Puritaanid olid protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku täielikku puhastamist katoliiklusest
Võrdsustati kõigi seisuste maksustamine ja õigused riigiametisse astumisel.Talupojad vabastati teotööst.1790.aastal kaotati aadliseisus.Veel muudatusi oli ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon".See deklaratsioon võrdsustas kõik inimesed.Võis teha kõike mis ei kahjustanud teist.Kolmandaks oli esimene põhiseadus e. Konstitutsioon.Põhiseadus sätestas võimude lahususe.Seadusandlikuks riigivõimuorganiks sai Seadusandlik Kogu.Prantsusmaal kaotati sisetollid ja tsunftid ja muudeti haldusjaotust.Seadusandlikku Kokku valiti 745 saadikut.Ühel poolel olid jakobiinid ja teisel poolel olid Monarhia pooldajad.Keskel oli ,,Soo".Sellepärast kutsuti keskmist Sooks, sest hääletamise toetati kord üht ja kord teist jõudu. 1792.aasta augustis toimus väljaastumine mille käigius vahistati kuningas ja tema perkond.Sellega oli Prantsumaal kuniga võim kukutatud. 3. Milline oli kunninga saatus revolutsiooni ajal?
1791. aasta 3. septembril võttis Asutav Kogu vastu Prantsusmaa esimese konstitutsiooni, kus võeti kokku revolutsiooni esimeste aastate ümberkorraldused. Prantsusmaal kehtestati piiratud ehk konstitutsiooniline monarhia. Sätestati võimude lahusus: seadusandlikuks riigivõimuorganiks sai Seadusandlik Kogu; täidesaatev võim jäi kuningale, seda ilmselt seetõttu, et oli enamjaolt koostatud enne kuninga põgenemist; kohtuvõimu hakkasid teostama valitud kohtunikud. Kaotati sisetollid ja tsunftid ning muudeti haldusjaotust. Põhiseaduse vastuvõtmine lõpetas Asutava Kogu tegevuse ning uueks keskseks riigivõimuorganiks sai Seadusandlik Kogu 745 saadikuga. Seadusandliku Kogu ehk Legislatiivi valimistel osalenud mitte kõik Prantsusmaa kodanikud, vaid ainult need, kellel oli vastav varanduslik tsensus ning kes ei töötanud kellegi teenistuses. Nii jagati kodanikkond "aktiivseteks" ja "passiivseteks".
vastuvõtmise suhtes kolmandate riikidega, luues seega aluse tolliliidu moodustamiseks liikmesriikide vahel. Tolliliidus kaotatakse kõik liikmesriikide omavahelised tollimaksud ja kolmandate riikide suhtes kehtestatakse ühised tollimaksumäärad. Vabakaubanduspiirkondade puhul kaotatakse samuti liikmesriikidevahelised tollimaksud, kuid kuna kolmandate riikide suhtes võib iga riik fikseerida oma individuaalsed piirangud, siis säilivad nende kaupade sisetollid, mis on toodetud väljaspool vabakaubanduspiirkonda. Euroopa Vabakaubanduspiirkond Island, Norra, Sveits, Liechtenstein. Aktsiisid Tarbimismakse võib tinglikult liigitada üldisteks (nt käibemaks) ja erimaksudeks (aktsiisid). Aktsiisid on tarbimismaksud, millega maksustatakse teatud konkreetset kaubagruppi täiendavalt käibemaksule. Aktsiisidel on tarbimist piirav ja turgu reguleeriv iseloom.Nende kaudu saab riik mõjutada tarbijate eelistusi. Aktsiisid on kaudsed maksud
suudeti see suuremate probleemideta võita (selle ilmselt tuntuim sündmus oli hugenottide kindluse La Rochelle'i piiramine ja vallutamine) ning neile jäi vaid usuvabadus koos väga piiratud omavalitsusega; suurfeodaalid pidid oma kindlused lammutama (välja 5 arvatud need, kelle omad asusid piiri läheduses) ning kaotasid nii oma sõltumatuse garandi, samuti kaotati kõik sisetollid, nii et riigist sai üks majandusruum; kohalike parlamentide tegevusvabadust piirati oluliselt ning seisuste kogu, generaalstaate, ei kutsutud kokku enne kui alles 1789. aastal (viimati enne seda 1614. aastal). Nende saavutuste tõttu peetakse Richelieu'd ka Prantsuse absolutismi tegelikuks rajajaks. Irooniline on aga see, et kuningas, kes ametlikult oleks justkui pidanud olema piiramatu võimuga valitseja, sekkus riigiasjadesse ilmselt sama palju kui tänapäeva konstitutsioonilise monarhiaga
aasta 20. juuni südaööl koos kuninganna Marie-Antoinette'ga Prantsusmaalt põgeneda, kuid ta võeti kinni ja toodi Pariisi tagasi. Samal aastal võttis Asutav Kogu vastu põhiseaduse, millega kehtestati Prantsusmaal konstitutsiooniline monarhia. Viidi ellu võimude lahususe teooria. Põhiseaduse järgi seadusandlik võim kuulus Seadusandlikule Korpuselele, täidesaatev- kuningale, kellele allusid ministrid. Kohtuvõimu teostasid valitud kohtunikud. Põhiseadus kaotas sisetollid ja tsunftid. Põhiseaduse vastuvõtmine lõpetas Asutava Kogu tegevuse. Uueks keskseks riigivõimuorganiks sai Seadusandlik Korpus, kuhu valiti kokku 745 saadikut. Seal olid kaheks äärmuslikuks poliitiliseks jõuks konstitutsioonilise monarhia pooldajad ning saadikud, kes nõudsid kuningavõimu kukutamist. Revolutsiooni süvendamist pooldavaid saadikuid hakati nende kogunemiskoha- Püha Jakobi kloostri- järgi nimetama jakobiinideks
Richelieu, kes asus keskaparaadile allutama kõiki kohalikke võimukeskusi. Richelieu oli edukas: hugenottidelt võeti enamik privileegidest ja kuigi see põhjustas kodusõja, suudeti kodusõda suuremate probleemideta võita ning hugenottidele jäi vaid usuvabadus koos väga piiratud omavalitsusega. Suurfeodaalid pidid oma kindlused lammutama ja kaotasid nii oma sõltumatuse tagatise. Samuti kaotati kõik sisetollid, nii et riigist sai üks majandusruum. Irooniline on aga see, et kuningas, kes ametlikult oleks justkui pidanud olema piiramatu võimuga valitseja, sekkus riigiasjadesse ilmselt sama palju kui tänapäeva konstitutsioonilise monarhiaga riikide valitsejad. Analoogne valitsuspoliitika jätkus pärast Richelieu ja Louis XIII surma, kui järgmiseks tegelikuks riigijuhiks sai kardinal Jules Mazarin, kes valitses noore Louis XIV eest kuni oma surmani 1661. aastal
jaan 1958. Eesmärk - ühisturg luua 12-aasta jooksul Üleminekuperiood jaotati 3ks 4-aast perioodideks enne seda tolliliit. Rooma Lepingu art 8a kõlas: "Siseturg hõlmab ilma sisemiste piirideta maa-ala, mille ulatuses tagatakse kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine." EMÜ kui põllumajandustoetustele ülesehitatud ühisturg 6 riigile, kaitses kõrge tollibarjäär ja hinnatase, mis oluliselt kõrgem maailmaturu hinnatasemest. Majandusühenduse sisetollid kaotati lõplikult 1968. a-ks. Omavaheline kaubavahetus kasvas 4 korda, riikide põllumaj aastatoodang kasvas pidevalt 8% aastas, samal ajal põllumaj-s töötajate arv vähenes oluliselt. EMÜ edu alused: EMÜ oli suurepärane eeskuju Rooma lepinguga mitteühinenud riikidele. Siiski vastukaaluks nov 1959 loodud Vabakauband Assotsiatsioon (Suurbri, Sveits, Skand riigid - enamus rikkad riigid, vabakaubanduse aktiivsed pooldajad) ei suutnud edukalt
Valitseja oli oma võimu saanud Jumalalt ta oli Jumala asemik maa peal. 2) Ühtsus üks seadus, usk, ühisest keskusest juhitud valitsus ja majandus. Usulised tagakiusamised algasid uuesti, sest riigis aktsepteeriti vaid üht usku ning rahvust. Üks seadus üle kogu riigi hakati rakendama üht seadusandlust. Ühine keskus feodaalide õigusi kärbiti, kõikidesse riigi piirkondadesse saadeti ametnikud. Ühtne majandus sisetollid kaotati, hakati ehitama ja parandama teid, erinevates piirkondades oli kasutusel sama raha. 3) Alalise armee loomine paneb aluse sõjaväekohustuse tekkele. Sõjaväekohustuslikud olid maksualuseline seisus ehk kolmas seisus. 4) Ametnikkonna kujunemine tegutsesid valitseja nimel. Kogusid makse, hoolitsesid riigi sõjaliste kindlustuste eest. Ametnikeks hakati palkama inimesi linnakodanike või väikeaadlike seast.
Tööstuse sihipärane toetamine. Töö tootlikkuse tõus. Kaubanduse arendamine. Kuna rikkus seisnes raha kogumises, siis seati eesmärgiks aktiivse kaubandusbilansi saavutamine hinnaliste kaupade väljaveoga. - Omamaise tööstuse toetamiseks kehtestati sisseveotollid ja -keelud välismaistele võistlevatele toodetele. - Sisekaubanduse edendamiseks alustati keskaegsete mõõdu- ja maksusüsteemide ühtlustamist, kaotati sisetollid ja parandati liiklusolusid. - Väliskaubanduses pöörati peatähelepanu ekspordiosa kasvatamine - eksportpreemiate maksmine. - Kaugkaubandusega seotud suurte tulude kindlustamiseks loodi kaubakompaniid esmalt Inglismaal ja Hollandis (16.sajandi lõpul ja 17.sajandi algul. Prantsusmaal tegutses valitseja merkantilismi põhimõtete kohaselt ise peaosanikuna. Kaubakompaniide
feodaalkohustustest ja nad said maaomanikeks. Seati sisse üldine valimisõigus meestele 21 eluaastast alates. Kirik eraldati riigist. Kirikumaade võõrandamisega suutsid Prantsusmaa uued võimud vähendada riigivõlga ja nõrgestada endise vaimuliku seisuse mõju. Kirikult võeti ära mitmeid funktsioone. Katoliikluse väljatõrjumiseks püüti juurutada ülemaailmse moraali kultust, Mõistuse ning Kõrgema Olevuse kultust. Kaotati sisetollid, tsunftid, hindade piirmäärad, sellega pandi alus vabale turumajandusele. 1793.aastast seati sisse uus ajaarvamine revolutsioonikalender, kus ajaarvamise alguseks võeti Prantsuse vabariigi kehtestamise päev 22.september 1792. Kalender oli üles ehitatud 10-süsteemi põhimõtetele. Selline kalender kehtis kuni 1808.aastani, siis mindi tagasi kristliku ajaarvamise juurde. Revolutsiooni ajal võeti kasutusele kümnendsüsteemile tuginev meetermõõdustik.
Intelligentsi peaprobleemiks oli tsensuur ja kodanikuvabaduste puudumine, samuti katoliku kiriku ahistus. Rikkaid kodanlasi hakkas häirima seisuslik ebavõrdsus ja poliitiliste õiguste puudumine. Revolutsiooni põhjused Valgustusideede levik Ameerika iseseisvussõja mõju Kriis majanduses Rahulolematus kuninga ja kuningannaga. Finantsistide peadirektor Necker. Louis XVI 1774-1792. Võttis ametisse finantsministri Turgot, kes oli valgustusest mõjutatud, alustas reformidega. Kaotas sisetollid ja lootis suurt kasumit. Üritas maksustada aadlikke. Tsunftisundluse kaotamine. Selle vastu olid talupojad, kes kartsid kaotada oma priviligeeritud seisundi vaba konkurentsi puhul. Kaubandus anti vabaks, kuid tootmist takistasid aheldavad feodaalsuhted. 1776 saadeti Turgot erru ja reformid tühistati. Rahanduse peakontrolöriks määrati Jacques Neckler. Ta pidi riigikassa rahapuudusest päästma, kuid asus kiirelt laenama ja võlg kasvas üle pea.
Liidult. Ümberkujundamata vabaturumajandust lääneriikides enam ei pooldatud, valitsuste suund oli täielikule tööhõivele, heaolule ja sotsiaalse kindlustatusele, samuti majandusliku ebavõrdsuse vähendamisele. 1970. aastate lõpuks olid kõik arenenud kapitalistlikud riigid heaoluriigid, neist 6 (Belgia, Austraalia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Holland) kulutasid 60% oma avalikest kuludest heaolule. 1968 loodi tolliliit: sisetollid kaotati, välistollid kolmandate riikide suhtes ühtlustati (kaupade vaba liikumine). Tolliliidu loomisega kaasnes kuue liikmesriigi kiire majanduslik areng, 1950-1962 Lääne-Euroopa tööstustoodang kahekordistus. 1958-1970 kuuiku kaubavahetus ülejäänud maailmaga kolmekordistus, omavahel aga kuuekordistus. Nii võimas tootmine sai võimalikuks tänu kütuse madalale hinnale. Aastatel 1950-73 maksis Saudi Araabia nafta barrel alla 2 dollari. Kõrge tarbimisnõudlus tõi hinnatõusu
Belgia, Luksemburg, Prantsusmaa, Itaalia, Holland, Saksamaa (1951), Taani, Suurbritannia, Iirimaa (1973), Kreeka (1981), Portugal, Hispaania (1986), Soome, Rootsi, Austria (1995). European Community (EC), 1993 Maastrichtis Euroopa Liit (European Union, EU). Vabakaubanduspiirkonna puhul kaotatakse samuti liikmesriikidevahelised tollimaksud, kuid kuna kolmandate riikide suhtes võib iga riik fikseerida oma individuaalsed piirangud, siis säilivad nende kaupade sisetollid, mis on toodetud väljaspool vabakaubanduspiirkonda. Euroopa Vabakaubanduspiirkond (EFTA European Free Trade Association) Island, Norra, Sveits, Liechtenstein, (Soome, Rootsi, Austria). Rahvusvahelised kaubandusorganisatsioonid: 1. Üldine Tolli- ja Kaubanduskokkulepe (GATT) 2. Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) 3. Maailmapank (WB) Kaubandusbilanss vahe riigi ekspordi ja impordi vahel. Otsesed- ja kaudsed investeeringud.
Ümberkujundamata vabaturumajandust lääneriikides enam ei pooldatud, valitsuste suund oli täielikule tööhõivele, heaolule ja sotsiaalse kindlustatusele, samuti majandusliku ebavõrdsuse vähendamisele. 1970. aastate lõpuks olid kõik arenenud kapitalistlikud riigid heaoluriigid, neist 6 (Belgia, Austraalia, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Holland) kulutasid 60% oma avalikest kuludest heaolule. 1968 loodi tolliliit: sisetollid kaotati, välistollid kolmandate riikide suhtes ühtlustati (kaupade vaba liikumine). Tolliliidu loomisega kaasnes kuue liikmesriigi kiire majanduslik areng, 1950-1962 Lääne-Euroopa tööstustoodang kahekordistus. 1958-1970 kuuiku kaubavahetus ülejäänud maailmaga kolmekordistus, omavahel aga kuuekordistus. Nii võimas tootmine sai võimalikuks tänu kütuse madalale hinnale. Aastatel 1950-73 maksis Saudi Araabia nafta barrel alla 2 dollari. Kõrge tarbimisnõudlus tõi hinnatõusu
moekaubad, parfüüm ja portselan. Kehtestati tollid, millega piirati tooraine kui ka seda töötlevate masinate väljavedu ning tarbekaupade sissevedu. Merkantilistlik majanduspoliitika eeldas keerulise monopolide ja privileegide, krediitide ja maksuvabastuste, tollide ning sisse ja väljaveokeeldude süsteemi loomist. Siseriiklikult kaotati sisetollid, tee ja sillamaksud, rajati kanaleid ja maanteesid, et luua ühtset majandusruumi. Soosis aktiivset rahvastuspoliitikat ning koloniaalvalduste laiendamist tooraine hankimiskohta. Euroopa kesk ja uusaja piiril 8 Territoriaalriikide kujunemine Varauusajal muutusid keskaegsed isikupõhised riigid institutsioneeritud riikideks. Tänu rahvusriikide loomisele tugevneb kuningavõim seisuste esinduse ja kiriku arvelt
Esimene seisus (150 000 vaimulikku), teine seisu (400 000 aadlikku) ja kolmas seisus (24 miljonit ülejäänut). · Louis XV läks vastuollu parlamentidele (pagendas parlamendiliikmed). Parlamendid oli Prantsusmaal kohtuorganid ja neis kohad põhimõtteliselt ostetavad. · 1768 ostis Prantsusmaa Genualt Korsika. · 1774 suri Loius XV ja troonile tõusis Louis XVI. Finantsminister Anne Robert Jacques Turgot koostas esimese riigieelarve ja kaotas põllumajandustoodete sisetollid. · 1778 astus Prantsusmaa Ameerika Iseseisvussõtta toetama USA-d · Kutsuti kokku rahvaesindus (generalstaadid, viimati 1614), aga oli juba hilja. · Septembris 1793 külmutati hinnad ja palgad ning kehtestati terror · Algul kõrvaldati zirondiinid, seejärel hebertistid (radikaalid), seejärel mõõdukad · Juulist 1793 juhtis terrorit Jakobiinide Klubist välja kasvanud Maximilien de Robespierre. Rahvapäästekomiteed asus juhtima triumviraat (tema, Gouthon ja Saint-
piirideta). Kaasnes kiire majandusareng ja ületootmine. Kõige tihedam on koostöö kaubandus-, tolli-, põllumajandus- ja kalanduspoliitikas. Majandusliku integratsiooni lõppeesmärk oli Euroopa poliitiline ühendamine. Hoolimata vaidlustest, kas Euroopa Ühenduste tulevik on föderaalne Euroopa või mitte, oli EÜ edukas. Teise maailmasõja järel kasvas lääneriikide edukus väga kiiresti. 1968 tolliliidu loomine sisetollid kaotati, välistollid ühtlustati (kaupade vaba liikumine). Tolliliidu loomisega kaasnes kuue liikmesriigi kiire majanduslik areng, 1950-1962 kasvas Lääne- Euroopa tööstustoodang 80 protsenti. 1958-1970 kuuiku kaubavahetus ülejäänud maailmaga kolmekordistus, omavahel aga kuuekordistus. 1969 Haagi tippkohtumine, otsustati luua Euroopa majandus- ja rahaliit. Suurbritannia, Iirimaa ja Taani liitumine tõstis EMÜ tähtsust märgatavalt, kuid EÜ areng seiskus 1970. aastatel
· 1629-1634 I kindralkuberner Rootsi riiginõunik(minister) Johan Skytte(G II A õpetaja) · Kuni 1632 keskuseks Tartu, seejärel Riia 2. 1642- Lm moodustas omaette kindralkubermangu: juht kindralkuberner · LM jagati 4 lääniks: Riia, Cesise, Tartu ja Pärnu Kindralkuberner Skytte reformikava 1629 · Kasutusele tuli võtta sisetollid(nagu Rootsis) · Postiteenindus tuli organiseerida(praktiline vajadus) · Kooli- ja kirikuelu tuli uuendada Rootsi eeskuju järgi(ühtlustamissoov): kirikukümniste kogumine · Õigus- ja kohtuorganid tuli üle viia aadlilt kroonu järelvalve alla · Skyttel visioon likvideerida LM aadli omavalitsusorganid ja anda
eksporttoodangut, milleks olid peaasjalikult klaas, siid, moekaubad, parfüüm ja portselan. Sisse- ja väljaveotollidega piirati nii tooraine kui ka seda töötlevate masinate väljavedu ning tarbekaupade sissevedu. Merkantilistlik majanduspoliitika eeldas keerulise monopolide ja privileegide, krediitide ja maksuvabastuste, tollide ning sisse- ja väljaveokeeldude süsteemi loomist. Siseriiklikult püüti luua ühtset majandusruumi, kaotades sisetollid, tee- ja sillamaksud ning rajades liiklusolude hõlbustamiseks maanteid ja kanaleid. Kuningas Louis XIV rahandusjuhi Jean-Baptiste Colbert’i ajal ehitatud kahesaja neljakümne kilomeetri pikkune Canal du midi, mis läbi Edela- Prantsusmaa kulgedes ühendas Vahemerd Atlandi ookeaniga, kujunes suurimaks tsiviilrajatiseks varauusaja Euroopas. Merkantilism soosis aktiivset rahvastuspoliitikat ning koloniaalvalduste laiendamist tooraine hankimiskoha ja emamaal toodetud kaupade turuna.
peaasjalikult klaas, siid, moekaubad, parfüüm ja portselan. Sisse- ja väljaveotollidega piirati nii tooraine kui ka seda töötlevate masinate väljavedu ning tarbekaupade sissevedu. Merkantilistlik majanduspoliitika eeldas keerulise monopolide ja privileegide, krediitide ja maksuvabastuste, tollide ja sisse- ning väljaveokeeldude süsteemi loomist. Siseriiklikult püüti luua ühtset majandusruumi, kaotades sisetollid, tee- ja sillamaksud ning rajades liiklusolude hõlbustamiseks maanteid ja kanaleid. Colbert'i ajal ( Prantsusmaa) ehitatud 240 km pikkune Canal du midi, mis läbi Edela-Prantsusmaa kulgedes ühendas Vahemerd Atlandi ookeaniga, kujunes suurimaks tsiviilrajatiseks varauusaja Euroopas. Merkantilism soosis aktiivset rahvastuspoliitikat ning koloniaalvalduste laiendamist tooraine hankimiskoha ja emamaal toodetud kaupade turuna. Kommunikatsioon
annaabi.ee 
