Budistlik meditatsioon Mediteerimisest üldiselt: Ladina keeles meditatio Vaimne praktika Sisekaemus Mediteeritakse istudes Erinevates koolkondades erinevad tehnikad Jälgitakse traditsioone ja õpetaja juhiseid Ühismeditatsioonid ja ka üksinda Budistlik meditatsioon tee meelerahu ja ületava mõistmiseni Arendatakse meelerahu, lõdvestumist, ühte suunatud keskendumist, südamlikku sõbralikust, kaastunnet, heaolutunnet Et saada valgustatuks, vabastada lõplikult meeled ja jõuda nirvaanasse Suunatakse tähelepanu mõnele objektile Budistliku meditatsiooni abivahenid Mantra
(mõtisklus, mõlgutus mõtlus; ladina keeles meditatio) Vaimne praktika, mis on kasutusel peamiselt idamaistes religioonides (hinduismis, budismis, taoismis, sikhismis jm). Samasisuline praktika ja selle teisendid on vähemal määral kasutusel ka kristluses, judaismis ja islamis ning väljaspool religioosset konteksti. Erinevalt palvest ei ole meditatsioon enamasti sõnaline pöördumine kellegi või millegi poole, vaid pigem sisekaemus. Välised asjaolud (mediteerimise aeg ja koht, mediteerija asend, riietus ja abivahendid) võivad olla enam või vähem tähtsustatud või ka hoopis tähtsusetud. Ida religioonides on siiski olnud kauaaegseks traditsiooniks, et mediteeritakse istudes. Eksisteerib väga palju koolkondi, mis täpsustavad soovitatavaid asendeid (,,lootose asend" jpt).Olenevalt tehnikast ja kontekstist võivad meditatsiooni tehnikad olla väga erinevad.
meelelahutuslikel eesmärkidel. Meditatsioon (mõtisklus, mõlgutus mõtlus; ladina keeles meditatio) on vaimne praktika, mis on kasutusel peamiselt idamaistes religioonides (hinduismis, budismis, taoismis, sikhismis jm). Samasisuline praktika ja selle teisendid on vähemal määral kasutusel ka kristluses, judaismis ja islamis ning väljaspool religioosset konteksti. Erinevalt palvest ei ole meditatsioon enamasti sõnaline pöördumine kellegi või millegi poole, vaid pigem sisekaemus. Välised asjaolud (mediteerimise aeg ja koht, mediteerija asend, riietus ja abivahendid) võivad olla enam või vähem tähtsustatud või ka hoopis tähtsusetud. Ida religioonides on siiski olnud kauaaegseks traditsiooniks, et mediteeritakse istudes. Eksisteerib väga palju koolkondi, mis täpsustavad soovitatavaid asendeid (,,lootose asend" jpt). Olenevalt tehnikast ja kontekstist võivad meditatsiooni tehnikad olla väga erinevad. Eristatakse
täpselt, kes on vastuvõtja. Iga massikommunikatsiooni aktiga kaasneb paratamatult möödalaskmine (sõnum jõuab selleni, kellele see mõeldud ei ole, keda see ei huvita), mille aga korvab võimalik ahellevi (vastuvõtja hakkab täiendavaks meediumiks, levitades sõnumit edasi). Isiklik kommunikatsioon on isikuline ja vahetu, levides otse ühelt konkreetselt inimeselt teisele konkreetsele inimesele. Autokommunikatsioon on aga inimese sisekaemus või -mõtiskelu või -dialoog: me kõik räägime iseendaga, olgu kõval häälel või mõttes midagi arutledes. Inimese teadvus pole võimalik ilma autokommunikatsioonita.) Jakobsoni kommunikatsioonimudel, selle osad ja funktsioonid? SAATJA PROTOTEKST VASTUVÕTJA II SAATJA METATEKST II VASTUVÕTJA Mis on metakommunikatsioon ja metatekst? Metakommunikatsioon on kriitika.
Kunstnikus on võime omada tähendust ja ka ettekujutust loomingust, mis teostatakse subjektiivse loomingulise vabaduse ja esteetilise idee kaudu. Kunsti võrdleb Kant esteetilise maitsega, mis on loomingulise tegevuse vili ning mille aluseks on mõistus ja milles realiseeritakse esteetiline ideaal. Ideaal ei esine kunagi looduses, ta on ainult inimeses ja kunstis. Kanti kohaselt avalduvad erinevad võimed erinevates kunstides: mõistus sünnitab poeesia, sisekaemus (meeleline tunnetus) plastilise kunsti, tunded muusika. Üks silmapaistvamaid nüüdisaja esteetikuid on Sourian Etienne, kes mõistab esteetika kategooriat kui kaunist ja teadust kui teadust kaunist. Sourianni arvates: ,,Elu on kaunis. Kaunis on see olevus, milline on kaunis meie arvates". Siin on sügav dialektiline mõte, kuna sisaldab samaaegselt nii objektiivsust kui subjektiivsust ning hinnangut.
-kas tõelise loomuse allasurumises ja ihade koondumises ainult iseendale -või loomuse järgimises ning ühiskondlikes tunnetes ja tegudes *tunnete harmoonia hinges Shaftesbury hinge harmooniast -hinge harmoonia peegeldub ka naudingutes.Harmoonilisel inimesl on: 1.mõõduka suurusega meelelisi naudinguid 2suur nauding ühiskondlikest tunnetest ja suhetest 3. ülimalt suur refleksiivne nauding-oma ühiskondlike tunnete sisekaemus ja neist tulenevad vooruslikud teod. -Voorus on õnne paratamatu tingimus.Tunneme valu: *nähes sisekaumuses inetuid tegusid -meenutades halba Shaftesbury jätab lahtiseks millist rolli mängivad välised asjad õnnes Ent on kindel et õnnelik elu on elu õhiskonna teenistuses Ka filosoof teenib oma teostega ühiskonda Jean Jaques Rousseau (1712-1778) tsivilisatsioonikriitika Moodsa aja probleemid -arutlus teadustest ja kunstidest -arutlus ebavõrdsuse tekkest
- usulise kogemuse psühholoogilised komponendid (kognitsioonid, emotsioonid, kehaasendid ja füsioloogilised seisundid) - usulise kogemuse tüpoloogiad: metaanalüütiline (järelduste tegemine mitme erineva uuringu põhjal; üldistused) ja uurimuspõhiline (konkreetse uurimuse abil selgitatakse välja usulise kogemuse eri tüübid) - usuliste liikumiste tekkimine ja kujunemine 3. Dorpati eksperimentaalse introspektsiooni (sisekaemus) koolkond. - selgitas välja usulise kogemuse struktuuri: usuline kogemus koosneb primaarsetest (intuitiivne mõtlemine tunnetus Jumalast ja Tema omadustest ja tegutsemist & mina-funktsioon inimese mina suhe jumaliku reaalsusega) ja sekundaarsetest komponentidest (kujutulus & tahe) 4. Usulise kogemuse seos elukogemusega, usulise kogemise mudel. - 3gruppi: MINEVIK: õppimine, tagasivaade, mõistmine, lahendus; OLEVIK:
Ideede vool. Alateadvus. Aistav f. tõrjutud. Introvertne orientatsioon: Mõtlemise f. Privaatsuse vajadus. Teoreetiline, vaimne, ebapraktiline. Raskused suhetes. Tunnetav f. tõrjutud. Tunnetav f. Tagasihoidlik, ülitundlik, mõtisklev. Lapselik. Teistele näib müstiline ja tundetu teiste suhtes. Mõtlemise f. tõrjutud. Aistav f. Passiivne, rahulik ja artistlik. Elu juhivad juhused. Intuitiivne f. tõrjutud. Intuitiivne f. Ebaharilikud ideed, unistaja. Kreatiivsus. Sisekaemus juhib elu. Aistav f. tõrjutud. V Kompleksi kriteeriumid. Sõnade assotsiatsiooni test 1. pikk reaktsiooniaeg 2. vastussõna sama, mis stiimulsõna 3. vastuse puudumine 4. vastuseks kehalised reaktsioonid (hingamissagedus, naer jne.) 5. kogelemine 6. vastussõnana eelmised stiimulsõnad 7. mõttetu vastussõna 8. vastussõna kõlaline sarnasus stiimulsõnaga 9. vastuseks rohkem kui üks sõna 10. stiimulsõnast mittearusaamine
Ideede vool. Alateadvus. Aistav f. tõrjutud. Introvertne orientatsioon: Mõtlemise f. Privaatsuse vajadus. Teoreetiline, vaimne, ebapraktiline. Raskused suhetes. Tunnetav f. tõrjutud. Tunnetav f. Tagasihoidlik, ülitundlik, mõtisklev. Lapselik. Teistele näib müstiline ja tundetu teiste suhtes. Mõtlemise f. tõrjutud. Aistav f. Passiivne, rahulik ja artistlik. Elu juhivad juhused. Intuitiivne f. tõrjutud. Intuitiivne f. Ebaharilikud ideed, unistaja. Kreatiivsus. Sisekaemus juhib elu. Aistav f. tõrjutud. V Kompleksi kriteeriumid. Sõnade assotsiatsiooni test 1. pikk reaktsiooniaeg 2. vastussõna sama, mis stiimulsõna 3. vastuse puudumine 4. vastuseks kehalised reaktsioonid (hingamissagedus, naer jne.) 5. kogelemine 6. vastussõnana eelmised stiimulsõnad 7. mõttetu vastussõna 8. vastussõna kõlaline sarnasus stiimulsõnaga 9. vastuseks rohkem kui üks sõna 10. stiimulsõnast mittearusaamine
Annavad hinnanguid Sildistavad Määravad Nimetavad jne Teiste ja enda arvamused mõjutavad seda, kuidas meie ise oma MINA hindame, mida endast arvame. See ongi enesehinnang ENESEHINNANGU MÕÕTMINE Erinevad testid, näiteks www.rajaleidja.ee NB! TESTIDE TULEMUSI TULEB ENDAL KRIITILISELT HINNATA KAS IKKA ON NII? Enesehinnang on madal, keskmine, kõrge, kõikuv jne see oleneb ka olukorrast. Kuulad saadet ... Huvitaja "Sisekaemus ja minapilt" http ://vikerraadio.err.ee/helid?main_id=2285 261 (Alates 7 minutist)
15. Otsustamisalused Põhimõtteline tugipunkt, millele toetudes otsus tehakse. 1) Faktid ehk tõsiasjad Tegelikkusele vastavad ja hästi iseloomustavad sündmused, olukorrad, andmed, näitajad. 2) Kogemused Minevikus toimuvad sündmuste, toimingute, tagajärgede põhjal talletatud teadmiste ja oskuste pagast. Kvalitatiivne, sisult väärtuslik teave. 3) Ametiseisund - Ametikohast tulenevatest õigustest. - Saavutatud autoriteedist. 4) Intuitsioon ehk sisekaemus Tõetabamine loogilist arutelu ennetaval viisil. 16. Grupiotsuste meetodid Gruppi võib defineerida kui inimühendust, kes on regulaarses koostegevuses ja vastastikkuses sõltuvuses ühe või enama ühise eesmärgi saavutamiseks teatud perioodil. Sõltuvalt grupi iseloomust võib eristada kolme otsustamismudelit: 1 Bürokraatlik 2 Professionaalne-kolleginaalne 3 Poliitiline Bürokraatlik lähenemine otsustamisele on iseloomulik organisatsioonile, millel on hierarhiline struktuur
kulumaterjaliks Moulay Ismail Ibn Sharif ( 1634-1727), 1042 last Kultuurilise valiku roll · Milleks seale pärlid? Milleks inimesele Mozart või Shakespeare? · Positiivne tagasiside kultuuri ja geenide vahel* Aju suurus Mentaalne võimekus (abstraktne mõtlemine, keel, sisekaemus) Kitsa eriala hea oskus sotsiaalse garantiina (s.t. osata midagi mida vähesed suudavad) IQ nihe (James Flynn, 20 a = +3 palli) Sarnaste (vaimset tööd tegevate) inimeste pereloomise kaudu pärilike tunnuste valik * Täna kõige olulisem valikusurve allikas (Geoffrey Miller, The Mating Mind, 2001) Gregory Mendel (1822-1884)
Väide Me ei tea mitte midagi, kukutab ennast ise, sest kui me ei tea midagi, siis ei saa me ka teada, et me midagi ei tea. realism – me teame üsna palju endast ja meid ümbritsevast maailmast. Teadmise allikas – kust teadmine pärineb? Mille kaudu me teadmise saame? Taju Mälu Intuitsioon Mõistus Sisekaemus Teiste inimeste teadaanded Selgeltnägemine, telepaatia Kas neist kõigist? Kui ei, siis miks? Klassikaline vaidlus empiristide ja ratsionalistide vahel. Empiristid ( empeiria – kogemus) - ainus teadmise allikas on kogemus. Ratsionalistid – idealistlik r. kogemus ei saa anda tõelist teadmist. Sest kogemuse objektid on muutumises. Ainus teadmise allikas on inimmõistus. Klassikaline r
- Tunnetada saab ainult fenomene (nähtumusi). Kõik objektid on tajumuste kogumid. - Vaidlus selle üle, kas nende meelteandmete taga on ka midagi (objekt, tegelik maailm) – mis iganes, aga seda me tunnetada ei saa. (Mitte segi ajada terminiga “fenomenoloogia”) 4. Mida tähendab küsimus „teadmise allikast“? Teadmise allikad: Kust teadmine pärineb? Mis teel, mille kaudu me teadmise saame? - Taju? - Mälu? - Intuitsioon? - Mõistus (induktsioon deduktsioon)? - Sisekaemus (introspektsioon)? - Selgeltnägemine? - Telepaatia?Erimeelsused: - Praegune diskussioon pöörab teadmise allikale küsimusele suhteliselt vähe tähelepanu. - Klassikaliselt võime eristada mitmeid vaateid:a) Empirism b) Ratsionalismid 5. Iseloomustage empirismi ja ratsionalismi erimeelsust teadmise allika küsimuses. a) Empirism. empeiria tähendab –‘kogemus’ Ainus teadmise allikas on kogemus (laias mõttes s.t. sisaldab ka mälu ja sisekaemust (introspektsiooni)
52. Otsustamisalused. a. Otsustamisalus kujutab endast põhimõtteliselt tugipunkti, millele toetudes otsus tehakse b. Tavapärased otsustamisalused otsustamisalused kujutavad endast juhtimistegevuses aegade jooksul välja kujunenud loogilisi otsuste tegemise lähtekohti ja tugipunkte Tõsiasjad Kogemused Ametiseisund Sisekaemus c. Moodsad otsustamisalused kujutavad endast tänapäeva teaduse saavutamisel ja tehnilistel vahenditel põhinevaid otsustele jõudmise lähgekohte ja tugipunkte Otsustusteooria Otsustusmall Delegeerimine 53. Delegeerimise olemus. a. Tavaliselt tähendab delegeerimine: Oma alluvate muutmist vastutavaks töö tulemuste eest
kultuuripessimismiks. Kultuurilise põlvnemise teema kuidas mina kui indiviid olen arenenud kultuuriliselt. Eeskujuks tal Jaan Kaplinski. Emil Tode ,,Raadio" ka teiste eesti inimeste lugusid jutustatakse. Analüüsib suhet kultuurilise emakujuga (Viivi Luik). Puudutab ka geikultuuri. Räägib seksuaalse äratundmise loo. ,,Flandria päevik" mõtted ja läbielamised seoses eluga Belgia kirjanikemajas. Kultuuripessimism jätkub. Teise kihina religiooniteema ühe 14. sajandi munga sisekaemus. ,,Paradiis" päeviku ja kirjade vahepeal. Religioonist pärit mõte, et kirjutada valmis 7 päevaga. Armastus on ajend Hiiumaale minna. ,,Mina ja kevad ja" päevik värsivormis. Algul pessimistlik, hiljem rõõm leidnud armastuse. 10. Andrus Kivirähu proosa. Alustab novelli- või lühiproosa zanris. Võib jagada kaheks: a) meedia jaoks kirjutatud lühilood, b) kunstiline lühiproosa. Esimesed keskenduvad mingile päevasündmusele, andes
kaaslased jne. Hadit e uudis, mõni lugu mis toimub muhameedi elus jne. 8.saj peamine haditide kogumine, selleks ajaks oli neid meeletult palju juba. Al-Buhäri kogumik nimetusega as-Sahih- õige/tõeline, ehk õiged hadit. Koguskokku need ja valis 7000 mis on õiged. Usk on see, kui sa ei küsi , miks ja kuidas.. vaid lihtsalt usud seda mis on kirja pandud. Muslim ibn Hajjoj ja tema kogumik sama nimega. Sira- kõige varesem. Snifism- rohkem mõjutatud kristlusest, budismi poolt. Nn sisekaemus, alagab askeetlusega. Tõeline religioon ega .. vaid armastus ja jumala tundmine. Tugisambad:(5) 1) usutunnistus e šahäda(pole teist jumalat kui alah), ka kõige olulisem!; 2) palluvus e salät(algselt oli 3 palvust päevas, judaismi eeskujul, nüüd juba 5 palvust); 3) annetamine e zakät e 25%sissetulekust peaks minema annetuseks(ka missioni töö käib siia alla.; 4)palveränne e hägg(hadž)(kuukalender on liikuv kalender ja päikesekalender pole.)
Keerukate otsuste puhul vajalik tööjaotus. Otsustamisalused Otsustamisalus kujutab endast põhimõttelist tugipunkti, millele toetudes otsus tehakse. Tavapärased otsustamisalused. Moodsad otsustamisalused Tavapärased otsustamisalused Tavapärased otsustamisalused kujutavad endast juhtimistegevuses aegade jooksul välja kujunenud loogilisi otsuste tegemise lähtekohti ja tugipunkte. - tõsiasjad -kogemused -ametiseisund -sisekaemus Moodsad otsustusalused Moodsad otsustamisalused kujutavad endast tänapäeva teaduse saavutustel ja tehnilistel vahenditel põhinevaid otsustele jõudmise lähtekohti ja tugipunkte. Otsustusteooria käsitleb otsustamist tingimustes , kus otsuse langetamine oleneb otsustajast vähe või üldse mitte sõltuvatest teguritest (n. mänguteooria, lineaarne programmeerimine, tõenäosusteooria jne.)
2) tunnistus (mitte juriidilises tähenduses) – see igasugune vahendatud teadmine, mida teine subjekt edastab tingimusega, et eeldame, et tal on olemas teadmine mingist tõesest allikast. Kui edastab, siis tunnistuslik teadmine. Kohtus tunnistusliku teadmise kaudu kohtunik võtab vastu enamasti. (kui loen 10 aastat hiljem oma päevikut, annan endale tunnistust ...) 3) sisevaatlus, kuidas me tajume oma teadvusseisundeid, uskumusi – oluline sisekaemus ettevaatamatusdelikti puhul – kas nägi ette sündmust või mitte, seda tuleb hinnata. 4) mälu B) Järeldusliku teadmise allikad: 5) induktsioon ehk empiiriline tähendus – selle aluseks loogilised skeemid, aga ta on alati loogiline 6) deduktsioon ehk loogiline tõestus – ainuke paratamatult tõene, kui tehtud õigesti. 7) konduktiivne ehk lähendav järeldamine – laialivalguv see (nt tõmban maha vasturääkivused tekstis, saan kohe teadmist juurde sellega);
8.4. Tavapärased otsustusalused Otsustajaks on inimene, mistõttu otsustuskäiku lisanduvad tema isikupärased omadused - arusaamad, hoiakud, eelistused jne. Otsustusalus on põhimõtteline tugipunkt, millele otsuse tegemisel toetutakse. Tavapärased otsustusalused kujutavad aegade jooksul kujunenud otsustamise lähtekohti ja tugipunkte. Ühiseks iseloomujooneks on neile ühe kindla tunnuse olemasolu, mis saadab kogu otsustuskäiku tõsiasjad (faktid), kogemused, ametiseisund ja sisekaemus (intuitsioon). Tõsiasjad ehk faktid: tegelikele oludele vastavad ning neid hästi iseloomustavad sündmused, olukorrad, andmed, näitajad jmt; 70 võrreldes põhjendamata, suvaliste arvamustega otsustamisel kõige kindlamaks aluseks; vigaste otsuste üks peamisi põhjusi on tõsiasjade puudumine või ebapiisavus; tõsiasjadel põhinevaid otsuseid võtavad hästi vastu otsuste täitjad;
Isolatsioonis on iseennast näha võimatud. Keeruline on hoida oma mina lahus teistest inimestest. Inimese mina-üilt on väga sotsiaalne kontseptsioon. Ilma teiste inimesteta meil ei tekiks paljusid hoiakuid ja arusaamu iseendast. Nt kas saad öelda, et oled julge, kui ei ole kohtunud teise inimesega. Sotsiaalpsühholoogia, TÜ, 2017/2018 Isiksuseomaduse don suhtelised, sõltuvad keskkonnast kus asume ja kellega end võrdleme. Mis mõjutab minapilti? - Introspektsioon e sisekaemus e oma mõtete ja tunnete jälgimine, selle tulemusena saab endast mingusuguse arusaama, kuid kas see annab ka objektiivset infot. Ei anna, kuna iseennast analüüsides tekib inimesel palju erinevaid kaldeid. Enamlevinuim on kestvuse kalle. Inimestel on kalduvus üle hinnata oma emotsioonide tugevust ja kestvust. - Oma käitumise jälgimine passiivselt ei registreeri, peame andma ka seletuse oma käitumisele ja ennustama ette tuleviku käitumist.
- Mõtlemise f. Privaatsuse vajadus. Teoreetiline, vaimne, ebapraktiline. Raskused suhetes. Tunnetav f. tõrjutud. - Tunnetav f. Tagasihoidlik, ülitundlik, mõtisklev. Lapselik. Teistele näib müstiline ja tundetu teiste suhtes. Mõtlemise f. tõrjutud. - Aistav f. Passiivne, rahulik ja artistlik. Elu juhivad juhused. Intuitiivne f. tõrjutud. - Intuitiivne f. Ebaharilikud ideed, unistaja. Kreatiivsus. Sisekaemus juhib elu. Aistav f. tõrjutud. V Kompleksi kriteeriumid: Sõnade assotsiatsiooni test: pikk reaktsiooniaeg, vastussõna sama mis stiimulsõna, vastuse puudumine, vastuseks kehalised reaktsioonid (hingamissagedus, naer jne), kogelemine, vastussõnana eelmised stiimulsõnad, mõttetu vastussõna, vastussõna kõlaline sarnasus stiimulsõnaga, vastuseks rohkem kui üks sõna, stiimulsõnast mittearusaamine.
Psüühika on organismi võime peegeldada keskkonda ning vastavalt sellele muuta oma käitumist. Psüühika peamise eesmärgi – maailmast tervikpildi loomine- saavutamiseks tuleb lahendada terve rida konkreetseid ülesandeid. Tavaliselt nim neid ül psüühika funktsioonideks. Psüühika peamised avaldused on: Mõtlemine – inimtegevuse ideaalne osa; tegelikkusest arusaamine, sellega kohanemine ja selle muutumise tõhusaim viis Intuitsioon – sisekaemus, tõe tabamine vahetul, loogilist arutlust ennetaval viisil Emotsioon – tundeelamus; inimese subjektiivne reageering sise- või välisärritajale Teadvus on teadlik olemine välise maailma ja iseenda olemasolust, seisunditest ja tegudest. Psüühika peamiseks ül on luua sidus ja terviklik pilt organismi ümbritsevast maailmast, mis võimaldaks tal liikuda vabalt nii füüsilises kui ka sotsiaalses ruumis.
objektidega, süs- loodusuurijad, öko- valmistada herbaa- tematiseerimine ja loogid, masinaehita- riume, klassifitseerimine, jad, konstruktorid panna kokku objektide erine- puslesid, kollektsio- vuste ja sarnasuste neerida tajumine, detailide märkamine Eksistent- Mõtisklemine Filosoofid, gurud Arutlemine nn suur- Sisekaemus siaalne fenomenide või te küsimuste üle, meelelise kogemuse esseede kirjutamine väliste nähtuste või eksistentsiaalsete probleemide üle LISA 5 143 LISA 5. Visuaalse-ruumilise õppija vaatlusleht Kas õpilase kohta kehtivad järgmised väited? 1. Ei salli avalikku esinemist 2
põhjendusena) ja pealegi ei järeldu sellisest levikuerinevusest ilma täiendavate eelduste lisamiseta midagi vähemlevinud vormi lubatavuse kohta. (53) Sõna saarlane esimesest sajast leiust Google’i otsingutulemuste hulgas on 57 juhul silmas peetud Saaremaa elanikku ja 43 juhul suvalise saare elanikku. Näide 53 enam empiiriline ei ole, sest tekstis sõna tähenduse tuvastamine on subjektiivne tegevus ehk meetod on siin sisekaemus ja tulemuseks on andmed uurija keeletaju kohta, mitte sõna saarlane tähenduse kohta (vt nt Huumo 2007). Aus ja täpne järeldus niisugusest tähenduseuuringust oleks, et „minu arvates on 57 juhul ..”. Kui vestlejad lähtuvad samadest eeldustest, võib selle lühendamine kujule 57 juhul on .. olla igati mõistlik suhtluse ökonoomia. Kui aga eeldused ei ole teadaolevalt kokku lepitud, st võib juhtuda, et kuulaja ei saa olla
annaabi.ee 
