Marss Hendry Sadrak Marss Neljas planeet päikesest. Lähemal on vaid Merkuur, Veenus ja Maa. Marsi orbiit on ellips, mitte ringjoon, tänu sellele võib olla Marss 60 miljonist kilomeetrist kuni 400 miljoni kilomeetrini Maast. Iga 2-3 aasta järel asuvad Päike, Maa ja Marss umbkaudu samal sirgjoonel. Marsi läbimõõt ekvaatoril on 6800 km ja pooluste vahel 6750 km. Marsi mass on 9,31 korda väiksem kui planeet Maal. Üks väiksemaid planeete meie päikesesüsteemis. Olemas aastaajad. Maa ja marsi võrdlus Atmosfäär Marsi atmosfäär on hõre. 95% sellest moodustab süsinikdioksiid, mingil määral leidub ka veeauru, hapnikku, süsinikoksiidi ja vesinikku. Lämmastikku ja argooni on kuni 2%, hapnikku 0,3%. Temperatuur muutub ekvaatoril vahemikus 73 kuni
Näiteks rong. 7. Kuidas liigitatakse liikumisi? – 1) Trajektoori kuju: Kujutletavat kontuuri, mida mööda keha liigub, nimetatakse trajektooriks. 2) Kiiruse järgi: ühtlane 8. Mis on taustkeha, milleks seda vaja on? – Keha liikumist vaadeltakse mingite teiste kehade suhtes. Taustkeha on keha, mille suhtes teise keha liikumist vaadeltakse. 9. Mis on koordinaatsüsteem? Milleks seda vaja on? - Et määrata keha asukohta ja tema liikumist. 1) Sirgjoonel: üks kordinaat. 2) Tasapinnal: kaks koordinaati. 3) Ruumis: kolm koordinaati. 10.Mis on 1) teepikkus 2) nihe? – Lähtume trajektoori mõistest – keha liikumise teel. Teepikkuse tähis on s. 2) Nihe on suunatud sirglõik mis algab keha algasukohas ja lõpeb lõppasukohas. Erinevus: teepikkus võibolla nii sirge kui ka kõver, kuid nihe on alati sirge. Teepikkusel ei ole suunda kuid nihkel on. 11.Mis ühikutes võib teepikkust ja nihet mõõta? – Pikkusühikutes (mm; cm;
alumine sügavam raie, mida nimetatakse põhiraideks; sellele peale ülemine madalam raie, mida nimetatakse abiraideks. Abiraie lõikab põhiraide suureks arvuks üksikuteks hammasteks. Abiraide suund on paremalt vasakule kui vaadata viili raidele saba poolt. Kahekordse raidega viil peenendab laastu, seega on viilimine kergem. Põhiraie on 25 0 nurga all, abiraie 450 nurga all. Hammaste vahe põhiraidel on suurem kui abiraidel. Selle tulemusena asetsevad hambad sirgjoonel, mis moodustab viiliteljega nurga 5 0. Seetõttu ei teki töödeldaval pinnal sügavaid viilijälgi. Raspliraie kujundatakse spetsiaalse kujuga raiumismeisli abil. Raspliraidel on iga hammas eelmise suhtes nihutatud poole sammu võrra. Raspleid kasutatakse pehmete materjalide viilimiseks. Olenemata raide liigist on viili hambad kiilukujulised. Viili tüüp, raide number, mõõtmed ja ristlõike kuju valitakse olenevalt detaili materjalist,
Puuoksad on lõuna pool pikemad ja tugevamad (tuleb vaadelda puid, mis ei ole teiste puudega varjatud). Puutüvedel , kividel ja mudel vanadel esemetel on põhjapoolne külg sammaldunud. Sipelgapesad asuvad tavaliselt puutüvedest lõunas. Ja palju muud. Asimuudi määramiseks orienteritakse kompass st. seatakse kompass nii, et tema skaala põhisuund ühtiks geograafilise põhjasuunaga ja pööratakse siis tema visiiri seni, kuni sälk, kirp ja vaadeldav ese või suund asuvad ühel sirgjoonel - viseerimisjoonel (kirp eseme poolel); seejärel tehakse skaalal kirbu kohalt lugem. Kompassi sellist kasutamist nimetatakse ka viseerimiseks. Asimuuti saab määrata erineva konstruktsiooniga kompassidega (Adrianori tüüpi, peegel-, niitkompassiga) tänapäeval on laialt levinud aga orienteerumiskompassid, millega on see imelihtne. Need on läbipaistvast plastikust ja neile on peale graveeritud ka erinevad kaardi mõõtkavad, millega saab hästi koordinaate määrata.
tõttu või kui on vaja tegutseda vaikselt. · Signaal on kindla tähendusega leppemärk käskluste, korralduste või teadete edastamiseks heli, valguse ja raadiotehniliste vahenditega. · Riviõppe põhimõisted: Rivi on kaitseväelaste, allüksuste või väeosade määrastikupärane paigutus nende ühiseks tegutsemiseks jalgsi või sõidukitel. Viirg on rivi, milles kaitseväelased seisavad üksteise kõrval ühel sirgjoonel. Tiib on rivi parem. Või vasakpoolne ots. Rivi pööramisel tiibade nimetus ei muutu. Rinne on rivi külg, mille poole on kaitseväelased rivistatud. Rivi tagakülg on rinde vastaspoole rivi külg. Vahe on vahemaa kaitseväelaste(sõidukite), allüksuste ja väeosade vahel piki rinnet. Kaugus on vahemaa kaitseväelaste(sõidukite), allüksuste ja väeosade vahel sügavuti. Rivi laius on rivi tiibade vahemaa piki rinnet. Rivi sügavus on vahemaa esimesest viirust viimase viiruni.
muudetava pikkusega mobiilset transportööri. Transportöör sobib ühtviisi nii koorma peale- kui ka mahalaadimiseks. AUTOMAATNE LAADIMINE Tootmises on ka iseliikuvad, raadio teel korraldusi saavad ja laserite abil ruumis orinteeruvad laadimistõostukid (AGV), mis siirdavad treileri või veoki koormaruumi korraga kaks või kolm kaubaalust. Tavalised tõstukid veavad väljastatavad kaubaalused loovutusalal täpselt ettemääratud kohale. Laadimistõstuk sõidab sirgjoonel edasi-tagasi, võttes endaga kaasa kaks või kolm alust korraga. Ollakse seisukohal, et suurtes laduses kiiresti liikuvate suurte kaubakoguste korral on võimalik saavutada niisuguste tõstukite kasutamisega laadimistöödel suurem efektiivsus. Lüheneb laadimistsükkel ja väheneb laadimistööde omahind. KASUTATUD KIRJANDUS 1. http://www.estonianwarehouse.com/eraamat/Ladude_tuubid/Kasutatava_tehnika_ja_tehnolo ogia_jargi/ 2. http://www.innove
katalüsaatori abil. Katalüsaator - Katalüsaator on keemias aine, mis muudab reaktsiooni kiirust, kuid vabaneb pärast reaktsiooni lõppu endises koguses. Inhibiitor - Reaktsiooni aeglustav aine. Ensüüm - Ensüümid on bioloogilised katalüsaatorid( nendele on omane suur efektiivsus ja kõrge substraadispetsiifilisus). Sigma-side - Sigmaside kov. side, mille korral aatomorbitaalide kattumine on suurim aatomituumi ühendaval sirgjoonel.(tugevam side, kui piiside) Pii-side - Piiside kov. side, mille korral aatomorbitaalide kattumine on suurim kahel pool aatomi tuumi ühendavat tasapinda. Kaksikside - Kaksikside on keemiline side, kus on ühinenud kaks elektronpaari. Kolmikside - Kolmikside on keemiline side, kus on ühinenud kolm elektronpaari. Aromaatne side kaksikside ei ole lokaalne. Radikaal - Radikaalid on molekulid või aatomid, mille elektronkihis asub paardumata elektron.
pärast. Isegi 125 hukkunu omaksed ei tõstatanud sellist probleemi. Praktikas oleks säärase süsteemi omamine ja rakendamine äärmiselt keeruline. Pentagoni asukoht määrati kindlaks 1941. aastal, kõigest mõni nädal pärast praeguse Ronald Raegani nimelise Washingtoni Rahvusvahelise lennujaama valmimist. Lennukid lendavad Pentagonist üle kogu päeva ja väga madalalt. Lennuradade 33 ja 15 lõpud asuvad Pentagonist vaid ühe kilomeetri kaugusel, sirgjoonel. Teoreetilise raketitõrjesüsteemi planeerijad oleksid seega teadnud, et selle kasutajatel ei jääks praktiliselt hetkegi aega, eraldamaks tavalist lennukit kaaperdatud lennukist ja tegemaks otsust, kas seda alla tulistada. Seega ei ole üllatav, et mitte ühelgi Pentagonist tehtud sadadest tuhandetest fotodest ja videotest ei ole näha säärast kaitsesüsteemi. Selle olemasolu ei näita ka ehitusjärgus tehtud fotod ega joonised. Mitte ükski Pentagonis töötav isik ei ole iial
KOLBROTATSIOON AKSIAAL PUMP 1.Pöörlev rootor, 5. Vedav võll, 2.Kaldseib (äärik), 6. Kardaanvõll, 3.Plunzerid (kolvid), 7.Tugijaotusketas, 4.Kepsud ( sfääriliste otstega ), 8. Ühenduskanalid, 9- 10. Sirbikujulised aknad. KOLBROTATSIOON AKSIAAL PUMP Vastavalt rootori paigutusele jagatakse aksiaaikolpumbad : Kaldseibiga pumpadeks , kus vedava võlv ja rootori telg on ühel sirgjoonel ja kaldplokiga pumpadeks ,kus vedava võlli telg ja rootori pöörlemine toimub nurga all. Tööpõhimõte: Vedava võlli pöörlemisel pannakse pöörlema silindriplokk Vedrud suruvad kolvid vastu paigalseisvat kaldketast. Mööda ketast libisevad kolvid käivad silindrites edasi -tagasi , imedes ja surudes pumbatavat õli. Pumba jõudluse saab arvutada valemiga d 2 n Q zD tan v 4 60 d- kolvi läbimõõt, z- kolbide arv,
Ratsionaalset lahendust pole kerge leida. · Pehmet voodit ei ole pikka aega hea kasutada, kuna see soodustab ebafüsioloogilist lülisamba asendit. Üldiselt peaks inimene asendit magades sageli muutma. Seda tehakse, kui magatakse kõval madratsil või muul kõval alusel. · Kasulik on lai voodi ja üksinda magamine. Siis on kehaasendit kerge muuta. · Kui magatakse peamiselt küljeli, peaks liigeste deformatsioonide ja pingete vältimiseks lülisamba kaelaosa olema ligikaudu samal sirgjoonel nagu lülisamba teised osad. Pea all peaks olema suhteliselt kõrge padi (rull), mis hoiaks pead kõrgemal alumisest õlaliigesest. · Selili või kõhuli magades on kasulik madal padi. · Aidata võivad ka spetsiaalse reljeefiga padjad, rullid ja kaelused. Stress ja vaimne koormus Tunnustatud on seisukoht, et stress soodustab ohtlikke südame-veresoonte haigusi ning nõrgendab immuunsüsteemi. Kuna mõni pingutus mõjub soodsalt, teine aga ebasoodsalt, kasutatakse ka
Soodne rakendada maksimaalmaterjali tingimust kuivõrd arvuti suudab arvesse võtta mitmeid tegureid. 10 SUUNAHÄLBED/TOLERANTSID TOLERANCES OF ORIENTATION Rööpsus (paralleelsus), parallelism Saab eristada sirgjoone paralleelsust sirgjoonest või tasapinnast või lähtesüsteemist sirgjoon ja tasapind või lähtseüsteemist tasapind ja tasapind. Saab eristada tasapinna paralleelsust sirgjoonest või tasapinnast. Tähis Paralleelsus sirgjoonel joone ja tasapinna suhtes (süsteemina) // 0,1 A B 0,1 A B A B 25
Punktmass liigub järgmiste võrrandite kohaselt J. Kirs Loenguid ja harjutusi dünaamikast 22 5t 2 t 3 x = - +t+3 2 6 y = 2 + 2t - 4 sin t 2 kus vahemaid mõõdetakse meetrites. Näide 4.3 Punktmass M massiga m liigub sirgjoonel tõmbejõu mõjul, mis on võrdeline kaugusega liikumatust punktist O (koordinaatide alguspunktist). Võrdetegur on k 2 m . Leida punkti liikumise võrrand, kui punkt asus alghetkel tsentrist O kaugusel l ja algkiirusega v0 suundus tsentri O poole. Lahendus Kõigepealt paneme tähele, et tekstis pole midagi öeldud selle kohta, millisel tasapinnal toimub liikumine. Seetõttu eeldame, et liikumine toimub maapinna tasapinnal (või maapinnaga paralleelsel tasapinnal)
Olgu see lugem 1421. Nüüd lüüakse kõik ülejäänud 1 nurga ja väljakul asuvad vaiad maa sisse nii, et iga 3 jaam I kord oleks lugem vaiale asetatud latilt 1421. 2 Kaldväljaku märkimisel lüüakse iga nurga vai ettenähtud projektkõrgusele, seejärel viiakse nivelliir väljaku keskele ja seatakse üles nii, et 2 teme tõstekruvi oleksid kahte väljaku nurka ühendaval sirgjoonel C D nt. I jaam jalakruvid 1, 3. Kui kaldväljakul 2 külge nt. AB, cd on horisontaalsed siis võib nivelliiri üles seada ühele neist II jaam jalakruvid 1, 2 küljesuuna peal. Kui jaam asub väljaku keskel, siis jalakruvide 1, 3 pööramisega saavutatud nurgapunktides B ja C võrdsed lugemid nt. 1338. 17 Jalakruvi nr
kursorina väikeset sümbolit, mis toimib haaramisfunktsioonina.
a b
joonis 2-7
Määratud sidemeid näitavad vastavad sümbolid joonte ,,strateegilistes punktides" [joonis 2-8]
joonis 2-8
Alati peaks jälgima kursori kuju, kuna see näitab, milline side luuakse.
Näiteks sirgjoonel on sellisteks punktideks otspunktid [joonis 2-9;a] ja keskpunkt [joonis 2-9;b]. Samuti saab sideme
määrata joone enda külge [joonis 2-9;c].
a b c
joonis 2-9
Soovi korral saab määratud sideme ka kustutada. Et seda teha peaks märkima vastava sideme ja vajutama klahvile
Konnaojast Riia tänava juures kuni Ramsi veskitiigini.40 Tema ettepanekud siiski vilja ei kandnud ja ühtegi aeda teadaolevatel andmetel piirile ei püstitatud. Koos 1. novembril 1923 sõlmitud Täiendava EestiLäti lepinguga piiriküsimustes sai ära otsustatud ka piirijoone märkimise kord. Kõik piiri murdepunktid tuli tähistada piirikupitsatega, mille läbimõõduks oli kaks ja kõrguseks üks meeter. Sirgjoonel tähistati piir 1,2 meetri laiuse kraaviga. Piirijoone alla pidi jääma nelja meetri laiune neutraalne riba, ulatudes kaks meetrit kummalegi poole. Lisaks endistelt maaomanikelt võõrandatud piiriribale oli 4,4 meetri ulatuses märgitud joonest piiratud maakasutuse õigus.41 Piiriäärsetele elanikele tekitasid peale piiratud maakasutusõiguse peavalu ka piiri märkimise tööd. Kitsamates oludes toimusid need tööd tihti piiriäärsete elanike maad läbides või sellel toimetades
kumerused ei ole soovitavad. Mokad on pingul, hästi liibuvad ja tumedad. Nina peab olema must. Hammastik peab olema terve, tugev ja täielik (42 hammast vastavalt tavapärasele hambaskeemile). Saksa lambakoeral on käärhambumus, s.t. likehambad peavad kääritaoliselt vastastikku haakuma, kusjuures alalua esihambad likuvad ülalua esihammastega. Tang-, üle- ja alahambumus on vead nagu ka suured vahed hammaste vahel. Veaks loetakse ka otsehambumus, kus likehambad sulguvad sirgjoonel. Lualuud peavad olema tugevalt arenenud, et hambad saaksid sügavale hambaliistule kinnituda. Silmad on keskmise suurusega, mandlikujulised, veidi kaldu asetusega ja mitte esiletungivad. Silmade värv peaks olema vimalikult tume. Silmatorkavalt heledad silmad ei ole soovitavad, kuna nad rikuvad koera välisilmet. Krvad on saksa lambakoeral keskmise suurusega, aluselt laiad, krgele kinnitunud, püstised (ühesuunalised, mitte sissepoole pöördunud) ja teravatipulised, otse ette suunatud
111b) raiutakse algul alumine sügavam raie, mida nimetatakse põhiraideks; sellele peale ülemine madalam raie, mida nimetatakse abiraideks. Abiraie lõikab põhiraide suureks arvuks üksikuteks hammasteks. Abiraide suund on paremalt vasakule kui vaadata viili raidele saba poolt. Kahekordse raidega viil peenendab laastu, seega on viilimine kergem. Põhiraie on 250 nurga all, abiraie 450 nurga all. Hammaste vahe põhiraidel on suurem kui abiraidel. Selle tulemusena asetsevad hambad sirgjoonel, mis moodustab viiliteljega nurga 50 (joon. 111d). Seetõttu ei teki töödeldaval pinnal sügavaid viilijälgi. joon. 111 Raspliraie (joon. 111c) kujundatakse spetsiaalse kujuga raiumismeisli abil. Raspliraidel on iga hammas eelmise suhtes nihutatud poole sammu võrra. Raspleid kasutatakse peh- mete materjalide viilimiseks. Olenemata raide liigist on viili hambad kiilukujulised. Joonisel 112 on esitatud kujud, nurgad ja nende väärtused.
radiaalkolbpumpi. Kasutusalad laevadel . 1. Hüdraulilistes rooliseadmetes hüdraulilise roolimasinana . 2. Hüdroseadmetes õlipumpadena. 3. Laevapardaseadmete hüdromootoritena. Aksiaalkolbpumbad . Aksiaalkolbpupadel kolbide teljed asetsvad paralleelselt (aksiaalselt ) või vähem kui 450 pöörleva sililindriploki suhtes. Vastavalt rootori paigutusele jagatakse aksiaaikolpumbad : Kaldseibiga pumpadeks , kus vedava võlv ja rootori telg on ühel sirgjoonel ja kaldplokiga pumpadeks ,kus vedava võlli telg ja rootori pöörlemine toimub nurga all. Pumba osad. 1. pöörlev rootor, 2. Kaldseib (äärik), 3. Plunzerid (kolvid), 4. Kepsud ( sfääriliste otstega ), 5. Vedav võll 6. Kardaaanvõll 7. Tugijaotusketas , 8. Ühenduskanalid, 9. 9- 10 sirbikujulised aknad. Tööpõhimõte: Vedava võlli pöörlemisel pannakse pöörlema silindriplokk Vedrud suruvad kolvid vastu paigalseisvat kaldketast. Mööda ketast libisevad
lubatavate tuletusreeglite hulk; 3) teoreemid on kooskõlas vaatlustega. (Teoreemide tõestamiseks tuleb aksioomidele lisada defineerimatud algmõisted ehk primitiivsed terminid [hulk hulgateoorias], nende kaudu defineeritavad mõisted ning tuletusreeglid.) Teadusfilosoofid on eriseisukohtadel 2) ja 3) suhtes, kuid on üksmeelsed 1) suhtes. Eukleidese kümnest aksioomist mõned: *. Kõik täisnurgad on võrdsed. *. Mistahes kaks punkti asuvad sirgjoonel. *. Tervik on suurem kui osa. *. Kui võrdsetele lisatakse võrdsed, saadakse võrdsed. 5. paralleelide aksioom: väljaspool sirget asuvat punkti saab läbida ainult üks sirge, mis selle sirgega ei lõiku. *. Kui kumbki kahest asjast on võrdne kolmandaga, siis on ka need kaks omavahel võrdsed. [Nendest tõdedest lähtudes tõestab Eukleides näiteks, et leidub ainult viit sorti korrapäraseid hulktahukaid väide, mis pole sugugi silmanähtav
puutujatasandis. Olenevalt lõiketera seadistusest lõikamisel on konvoluuttigudel kolm modifikatsiooni: ZN1 keermel (joon. 15) on sirgprofiil tasandis, mis on risti keermeniidi külgpindadest võrdkaugusel oleva kruvijoonega jaotussilindril (keermeniidi sirgprofiiliga teod). Teol ZN2 (joon. 16) on keermeprofiil n.o. sirge tasandis, mis on risti keermevao külgpindadest võrdkaugusel oleva kruvijoonega jaotussilindril (keermevao sirgprofiiliga teod). Teo ZN3 on sirgjoonel moodustaja tasandis, mis on risti keerme jaotuskülgjoonega. ZN1 ja 2 saab lõigata treipingis, Lihvida praktiliselt ei saa. Kasutataksw üksiktootmises. Evolventteol on keerme külg evolventkruvipind, mis otslõikes annab teoreetiliselt ringjoone evolvendi. Eripära on see, et külgpinna kujundav sirge paikneb evolventkruvipinna puutujatasandis. See võimaldab neid lihvida koonuskäiaga ja saada geomeetriliselt väga täpne keermepind. Lõikamine keerukam (vt. joon. 11, 12, 13),
· Pehmet voodit ei ole pikka aega hea kasutada, kuna see soodustab ebafüsioloogilist lülisamba asendit. Üldiselt peaks inimene asendit magades sageli muutma. Seda tehakse, kui magatakse kõval madratsil või muul kõval alusel. · Kasulik on lai voodi ja üksinda magamine. Siis on kehaasendit kerge muuta. · Kui magatakse peamiselt küljeli, peaks liigeste deformatsioonide ja pingete vältimiseks lülisamba kaelaosa olema ligikaudu samal sirgjoonel nagu lülisamba teised osad. Pea all peaks olema suhteliselt kõrge padi (rull), mis hoiaks pead kõrgemal alumisest õlaliigesest. · Selili või kõhuli magades on kasulik madal padi. · Aidata võivad ka spetsiaalse reljeefiga padjad, rullid ja kaelused. 18. Stress ja vaimne koormus Tunnustatud on seisukoht, et stress soodustab ohtlikke südame-veresoonte haigusi ning nõrgendab immuunsüsteemi. See aga soodustab infektsioonhaiguste ja kasvajate teket (vt Sarafino, 1994)
Järelikult arvestatakse erirelatiivsusteoorias ainult inertsiaalseid taustsüsteeme. 1.3.1.2 Taustsüsteemi mõiste Taustkeha on keha, mille suhtes me liikumist vaatleme. Taustkeha loetakse enamasti liikumatuks. Taustkehal valitakse punkt, millega seotakse koordinaadistik. Näiteks keha asukoha määramiseks ruumis on vaja kolmest koordinaadist koosnevat koordinaadistikku. Kui keha aga liigub tasapinnal, siis piisab ainult kahest koordinaadist. Kui aga keha liigub sirgjoonel, siis kasutame ainult ühte koordinaati. Taustsüsteemi kasutatakse keha mehaanilise liikumise kirjeldamiseks. Taustsüsteemi moodusta- vad taustkeha, sellega seotud koordinaadistik ja ajamõõtja ( ehk kell ). On olemas kahte liiki taustsüsteeme ja nendeks on siis inertsiaalsüsteemid ja mitteinertsiaalsüsteemid. Inertsiaalsüsteem on taustsüsteem, kus kehtib Newtoni I seadus. Igasugune taustsüsteem, mis liigub mingisuguse
teooriast. 1.2.1.2 Taustsüsteemi mõiste Taustkeha on keha, mille suhtes me liikumist vaatleme. Taustkeha loetakse enamasti liikumatuks. Taustkehal valitakse punkt, millega seotakse koordinaadistik. Näiteks keha asukoha määramiseks ruumis on vaja kolmest koordinaadist koosnevat koordinaadistikku. Kui keha aga liigub tasapinnal, siis piisab ainult kahest koordinaadist. Kui aga keha liigub sirgjoonel, siis kasutame ainult ühte koordinaati. Taustsüsteemi kasutatakse keha mehaanilise liikumise kirjeldamiseks. Taustsüsteemi moodusta- vad taustkeha, sellega seotud koordinaadistik ja ajamõõtja ( ehk kell ). On olemas kahte liiki taustsüsteeme ja nendeks on siis inertsiaalsüsteemid ja mitteinertsiaalsüsteemid. Inertsiaalsüsteem on taustsüsteem, kus kehtib Newtoni I seadus. Igasugune taustsüsteem, mis liigub mingisuguse
Järelikult arvestatakse erirelatiivsusteoorias ainult inertsiaalseid taustsüsteeme. 1.3.1.2 Taustsüsteemi mõiste Taustkeha on keha, mille suhtes me liikumist vaatleme. Taustkeha loetakse enamasti liikumatuks. Taustkehal valitakse punkt, millega seotakse koordinaadistik. Näiteks keha asukoha määramiseks ruumis on vaja kolmest koordinaadist koosnevat koordinaadistikku. Kui keha aga liigub tasapinnal, siis piisab ainult kahest koordinaadist. Kui aga keha liigub sirgjoonel, siis kasutame ainult ühte koordinaati. Taustsüsteemi kasutatakse keha mehaanilise liikumise kirjeldamiseks. Taustsüsteemi moodusta- vad taustkeha, sellega seotud koordinaadistik ja ajamõõtja ( ehk kell ). On olemas kahte liiki taustsüsteeme ja nendeks on siis inertsiaalsüsteemid ja mitteinertsiaalsüsteemid. Inertsiaalsüsteem on taustsüsteem, kus kehtib Newtoni I seadus. Igasugune taustsüsteem, mis liigub mingisuguse
annaabi.ee 
