Soki kudumine Sokk koosneb säärest, kannast ja pöiast. Varrastele luuakse tööproovi abiga kindlaks määratud arv silmuseid, jagatakse võrdselt neljale vardale ja kootakse ringselt. Sääre ülemine osa kootakse harilikult soonik- või poolpatentkoes, alumine osa 1-5 cm pikkuselt parempidises koes. Sääre võib kududa ka üleni soonikkoes või kirjalise. Soki kand koosneb kannalakast, - põhjast ja kiilust. Kannalakk kootakse I ja IV varda silmustest edasi-tagasi, enamasti parempidises või poolpatentkoes. Kannalaka
Soki kudumist alustada ülevalt äärest. Silmused luua neljale vardale, igale vardale 18--22 silmust, olenevalt lõnga jämedusest ja sääre ümbermõõdust. Tavaliselt alustatakse 6--7 cm laiuse soonikkoes äärega (2 silmust parem-, 2 pahempidi), millele järgneb sääre kudumine. Vajaduse korral kasvatada kudumise käigus mõned silmused juurde. Silmuseid tuleb juurde kasvatada rohkem kähe lõngaga mustri puhul. Mustri paigutamisel arvestada soki sääre kitsamat osa. Ka peab arvestama, et soki sääreosa ees, külgedel või taga asetsev muster jääks pärast kahandamist õigesse kohta.Kahandada võib soki külgedel või taga, olenevalt kudumismustrist. Kui muster on soki külgedel, kahandatakse kahel pool mustrit. Täiskasvanuil on sääre laiema köha ja kanna
KINDA KUDUMINE Sõrmkinda kudumisel tuleb arvestada koemustrit. Käeseljalt sõrmedele ulatuva mustritriibu kudumisel peab arvestama, et see jääks sõrme keskele. Seepärast peab sõrme silmuste jagamine ja koemustri paigutus juba alguses teada olema. Lihtsa pöidlaauguga kinnas kootakse sõrmedeni nagu labakinnas. Pöidlakiiluga kindal algab kulu kudumine kõhe randmeosa järel. Tavaliselt toimub kulu kudumine õhksilmustega (koesse jääb auk). Ohksilmus võetakse vardale koesilmuste vahelt. Iga kasvatusringi järel kootakse 3--4 ringi kasvatamata. Joonisel märgivad punktid kasvatamise kohta. Kui pöidlakiilu kõrgus on paras, võetakse kiilusilmused abilõngale ja luuakse koelõngast nende köhale uued silmused, kuid nelja võrra vähem, ja kootakse edasi. Pärast pöidlaaugu tegemist kootakse 2--3 ringi, siis kootakse pöidlaaugu kummagi otsa köhal kaks silmust kokku. Kahandamisringile
KUDUMINE ÕPPEKURSUS Õppe- eesmärgid Omandab erialase terminoloogia ja elementaarse tehnilise kirjaoskuse; Õpib töötama teksti ja tööjooniste ALGSILMUSTE LOOMINE ÜHE LÕNGAGA ALGSILMUSTE LOOMINE KAHE LÕNGAGA PAREMPIDISTE SILMUSTE KUDUMINE Parempidise silmuse kudumisel asub lõng kudumisvarda taga ning läheb üle vasaku käe nimetissõrme. Silmuse kudumine koosneb kolmest võttest. Paremas käes olev varras pistetakse eestpoolt varda alt, suunaga vasakult paremale, vasakul vardal olevast silmusest läbi. Kudumisvarda otsaga haaratakse varda taga sõrmel olev lõng vardale ning tõmmatakse silmusest läbi uueks silmuseks. Läbikootud silmus lastakse vardalt maha. PAHEMPIDISTE SILMUSTE KUDUMINE Pahempidise silmuse kudumisel asub lõng kudumisvarraste ees. Silmuse kudumine koosneb kolmest võttest.
SOKI KUDUMINE Sokk koosneb säärest, kannast ja pöiast. Varrastele luuakse tööproovi abiga kindlaks määratud arv silmuseid, jagatakse võrdselt neljale vardale ja kootakse ringselt. Sääre ülemine osa kootakse harilikult soonik- või poolpatentkoes, alumine osa 1-5 cm pikkuselt parempidises koes. Sääre võib kududa ka üleni soonikkoes või kirjalise. Soki kand koosneb kannalakast, - põhjast ja kiilust. Kannalakk kootakse I ja IV varda silmustest edasi-tagasi, enamasti parempidises või poolpatentkoes. Kannalaka kõrguseks kootakse nii mitu rida, kui mitu silmust on lakaks
LABAKINDA KUDUMINE Labak koosneb randmest, labast, otsast ja pöidlast. Kudumist alustatakse randmest, mis kootakse enamasti soonik- või poolpatentkoes või kirjatud parempidises koes. Kindalaba kootakse enamasti parempidises koes, kirjaline või ühevärviline. Vastavalt käelaba järsule laienemisele võib kindalabale silmuseid juurde kasvatada, kokku 2-4 silmust. Laba kootakse esialgu kuni pöidla-avani. Nimetatud pikkuseks arvestatakse nii mitu kudumisringi, kui mitu silmust on kahel kudumisvardal kokku ning lisaks veel 2-4 ringi.
Mõtlesin, et saaksin neist hea komplekti. Seega tuli idee, et koon omale salli ja mütsi. Salli ja mütsi koon soonik koes (kaks parem, kaks pahempidi) ning õmblen neile külge pärlid. Mütsi otsa tuleb tutt. Lõnga valisin sinist värvi kuna mulle väga meeldib see värv ning arvan, et mulle sobib see. Loodan, et mu sall ja müts tulevad ilusad ning sellised mida saaksin ja tahaksin külmadel talvedel kanda. Usun, et töö tuleb ootustele vastav. 1. KUDUMINE Kudumine on lõngast kanga või silmkoeesemete valmistamine. Kudumise ajalooliseks eelkäijaks olid arvatavasti mitmesugused juba vanemal kiviajal tuntud punumistehnikad.(2) 2. TÖÖVAHENDID Töövahend on ese, millega tööd tehakse.(1) 2.1 Kudumisvardad Kudumisvardad on kudumisel töövahendid. Ilma varrasteta kududa ei saa. Varraste pika osa ülesanne on hoida kootava eseme lahtisi silmuseid, terava otsaga luuakse uusi silmuseid
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Võrumaa kindakirjas kinda kudumine Praktiline töö Koostas: Age Ots Klass: 12 k. Juhendaja: Aet Kallam Tallinn 2015 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 1 Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1. Võrumaa kudumise traditsioonid........................................................................4 1
Kõik kommentaarid