Nt kui põhjasilmuseid on 8, siis 4 + 4, kui põhjasilmuseid on paarituarv, siis jagatakse silmused kahele vardale nii, et sellele vardale, kus algselt oli silmuseid rohkem, saaks ka nüüd üks silmus rohkem, nt 7 silmuse korral oleks jaotus 3 + 4. Lisaks põhjasilmustele korjatakse samadele varrastele veel kannalaka ääresilmused. Nüüd on neljal vardal kokku rohkem silmuseid kui algselt, seega tuleb üleliigsed silmused kahandada. Kudumine jätkub ringselt vastavalt mustrile. Kaks esimest ringi kootakse kahandusteta, kolmandal ringil tehakse esimesed kahandused. Kahandatakse ühel ja samal kudumisringil soki mõlemal küljel, so I varda lõpus ja IV varda alguses. I varda lõpus kahandatakse parempidise ületõstmisega ja IV varda alguses parempidise võttega. Pärast esimest kahandusringi kootakse 3 rida kahandamata ja 4. tehakse uued kahandused.
paarituarv, siis jagatakse silmused kahele vardale nii, et sellele vardale, kus algselt oli silmuseid rohkem, saaks ka nüüd üks silmus rohkem, nt 7 silmuse korral oleks jaotus 3 + 4. Lisaks põhjasilmustele korjatakse samadele varrastele veel kannalaka ääresilmused. Nüüd on neljal vardal kokku rohkem silmuseid kui algselt, seega tuleb üleliigsed silmused kahandada. Kudumine jätkub ringselt vastavalt mustrile. Kaks esimest ringi kootakse kahandusteta, kolmandal ringil tehakse esimesed kahandused. Kahandatakse ühel ja samal kudumisringil soki mõlemal küljel, so I varda lõpus ja IV varda alguses. I varda lõpus kahandatakse parempidise ületõstmisega ja IV varda alguses parempidise võttega. Pärast esimest kahandusringi kootakse 3 rida kahandamata ja 4. tehakse uued kahandused. Pärast teist kahandusringi kootakse 4 rida kahandamata
allapoole jääv labaosa. Kahendatakse igal ringil korraga neljast kohast - I ja III varda alguses ning II ja IV varda lõpus. Varda alguses kahandatakse kudumata silmuse tõstmisega üle kootud silmuse, varda lõpus aga parempidise kudumisvõttega. Nende kahandustega jääb kindaotsa külgedele kaks ühesugust paralleelset silmuste ahelikku. Kui igale vardale on jäänud veel üks silmus, katkestatakse lõng ja tõmmatakse kahe varda või nõela abil igast silmusest läbi. Pöidla kudumine algab pöidla-ava silmuste varrastele korjamisega. Lisalõngal (või haaknõelal) olevad silmused korjatakse ühele vardale ja teisele vardale korjatakse pöidla-ava ülemisest servast niisama palju silmuseid. Lisaks olemasolevaile silmustele võetakse vardale veel pöidla-ava kummastki otsast 1-2 silmust (kahe silmuse vahel olev lõng tõstetakse pahempidise võttega vasakule vardale ja kootakse sellest üks parempidi keerdsilmus).
Mõtlesin, et saaksin neist hea komplekti. Seega tuli idee, et koon omale salli ja mütsi. Salli ja mütsi koon soonik koes (kaks parem, kaks pahempidi) ning õmblen neile külge pärlid. Mütsi otsa tuleb tutt. Lõnga valisin sinist värvi kuna mulle väga meeldib see värv ning arvan, et mulle sobib see. Loodan, et mu sall ja müts tulevad ilusad ning sellised mida saaksin ja tahaksin külmadel talvedel kanda. Usun, et töö tuleb ootustele vastav. 1. KUDUMINE Kudumine on lõngast kanga või silmkoeesemete valmistamine. Kudumise ajalooliseks eelkäijaks olid arvatavasti mitmesugused juba vanemal kiviajal tuntud punumistehnikad.(2) 2. TÖÖVAHENDID Töövahend on ese, millega tööd tehakse.(1) 2.1 Kudumisvardad Kudumisvardad on kudumisel töövahendid. Ilma varrasteta kududa ei saa. Varraste pika osa ülesanne on hoida kootava eseme lahtisi silmuseid, terava otsaga luuakse uusi silmuseid
Soki kudumist alustada ülevalt äärest. Silmused luua neljale vardale, igale vardale 18--22 silmust, olenevalt lõnga jämedusest ja sääre ümbermõõdust. Tavaliselt alustatakse 6--7 cm laiuse soonikkoes äärega (2 silmust parem-, 2 pahempidi), millele järgneb sääre kudumine. Vajaduse korral kasvatada kudumise käigus mõned silmused juurde. Silmuseid tuleb juurde kasvatada rohkem kähe lõngaga mustri puhul. Mustri paigutamisel arvestada soki sääre kitsamat osa. Ka peab arvestama, et soki sääreosa ees, külgedel või taga asetsev muster jääks pärast kahandamist õigesse kohta.Kahandada võib soki külgedel või taga, olenevalt kudumismustrist. Kui muster on soki külgedel, kahandatakse kahel pool mustrit. Täiskasvanuil on sääre laiema köha ja kanna
KINDA KUDUMINE Sõrmkinda kudumisel tuleb arvestada koemustrit. Käeseljalt sõrmedele ulatuva mustritriibu kudumisel peab arvestama, et see jääks sõrme keskele. Seepärast peab sõrme silmuste jagamine ja koemustri paigutus juba alguses teada olema. Lihtsa pöidlaauguga kinnas kootakse sõrmedeni nagu labakinnas. Pöidlakiiluga kindal algab kulu kudumine kõhe randmeosa järel. Tavaliselt toimub kulu kudumine õhksilmustega (koesse jääb auk). Ohksilmus võetakse vardale koesilmuste vahelt. Iga kasvatusringi järel kootakse 3--4 ringi kasvatamata. Joonisel märgivad punktid kasvatamise kohta. Kui pöidlakiilu kõrgus on paras, võetakse kiilusilmused abilõngale ja luuakse koelõngast nende köhale uued silmused, kuid nelja võrra vähem, ja kootakse edasi. Pärast pöidlaaugu tegemist kootakse 2--3 ringi, siis kootakse pöidlaaugu kummagi otsa köhal
Sõrmkinda kudumisel tuleb arvestada koemustrit. Käeseljalt sõrmedele ulatuva mustritriibu kudumisel peab arvestama, et see jääks sõrme keskele. Seepärast peab sõrme silmuste jagamine ja koemustri paigutus juba alguses teada olema. Lihtsa pöidlaauguga kinnas kootakse sõrmedeni nagu labakinnas. Pöidlakiiluga kindal algab kulu kudumine kõhe randmeosa järel. Tavaliselt toimub kulu kudumine õhksilmustega (koesse jääb auk). Ohksilmus võetakse vardale koesilmuste vahelt. Iga kasvatusringi järel kootakse 3--4 ringi kasvatamata. Joonisel märgivad punktid kasvatamise kohta. Kui pöidlakiilu kõrgus on paras, võetakse kiilusilmused abilõngale ja luuakse koelõngast nende köhale uued silmused, kuid nelja võrra vähem, ja kootakse edasi. Pärast pöidlaaugu tegemist kootakse 2--3 ringi, siis kootakse pöidlaaugu kummagi otsa köhal kaks silmust kokku
Tallinna Vanalinna Täiskasvanute Gümnaasium Võrumaa kindakirjas kinda kudumine Praktiline töö Koostas: Age Ots Klass: 12 k. Juhendaja: Aet Kallam Tallinn 2015 Sisukord
Kõik kommentaarid